Bioloogia 13.12.2011 Plastiidide ülemink Kloroplast > kromoplastiks Viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) Kromoplast > kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast > leukoplastiks Kui roheline taim satub pimedasse Seenerakk Tunnused: Eukarüoot, ehk päristuumne, tuum on ümbritsetud tuumamebraaniga Heterotroofne, ehk seenad kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid, ehk toituvad surnud orgaanlilisest ainest Biotroofid, ehk toituvad elusast orgaanilisest ainest Hüüfid, ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks, ehk mütseeliks v.a. pärmseente puhul Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Seeneraku organel...
Seenel lipiidivakuool, taimel tsentraalvakuool. Taimsel plastiidid, kui seenerakul pole. 2.Taimerakukesta koostis ja ül. Noortel põhiliselt tselluloosist ja pektiinainest, vanemad tselluloosist ja ligniinist, mis teeb kesta jäigemaks ja tugevamaks. ÜL: kuju, tugevus ja kaitse(purunemise eest) 3.Vakuoolide ül.taimerakus: taimeraku veemahutid(sisaldada võivad mitmeid varuaineid) loomade ligimeelitamine(kes aitavad levitada taime seemneid) ,varuainete säilitamine 4.plastiidide võrdlemine kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged) Kloroplastid enim rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. paiknevad ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid, millel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub ribosoome,
vakuoolid Rakkude Piiramatu Piiramatu Piiratud(v.a. Piiramatu jagunemisvõime kasvajarakud) Varusüsivesik Tärklis Glükogeen Glükogeen Puudub Membraansete On On On Ei ole organellide olemasolu Rakkude suurus 20-40 µm 20-40 µm 20-40 µm 0,5-5 µm Teha selgitused plastiidide üleminekutest koos näidetega, millisel juhul vastav üleminek toimub. Kloropast (plastiidid, kus toimub fotosüntees) üleminekuga kromoplastiks (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) Nt: viljade valmimisel ennem lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll) 1 Robin Stef Luhtaru XI klass Kromoplast (punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid) üleminekuga
plastiidid puuduvad puuduvad puuduvad puuduvad plasmiidid päristuumne päristuumne eeltuumne tsentraalvakuool lipiidivakuool puudub Sarnasused: ümbritsetud rakukesta ja membraaniga; sisaldavad tsütoplasmat, ribosoomid. Taime- ja seenerakk sisaldavad Golgi kompeks, mitokonder, lüsosoom, tuum, tsütoplasmavõrgustik, vakuool 3. Plastiidide üleminekud, nende ülesanded Kromoplast > kloroplast mullast väljaulatuv porgandi juur kromoplast > leukoplast valged laigud redise juurel kloroplast > kromoplast tomati vilja küpsemine kloroplast > leukoplast idandid pimedas leukoplast > kromoplast maasika vilja küpsemine leukoplast > kloroplast mullast väljaulatuv kartulimugul 4. Seente osa looduses, kahjulikkus, seenhaigused, kasutusvõimalused Looduses
seened on parasiidid- toituvad teiste arvelt(tungaltera, majavamm, kõrrerooste) seened lagundavad ka elusate taimede tselluloosi ja ligniini, põhjustades sellega mitmesuguseid taimehaigusi. inimestel põhjustavad eelkõige nahahaigusi. inimestele on mürgine ka hallikute ja teiste seente poolt eritatud mükotoksiinid. seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete, farmaatsiatööstuses, meditsiinid, looma-kasvatuses, keskkonnakaitses jne. Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see
Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Taimerakk Taimerakkudes on lüsosüümid, Golgi kompleks, rakutuum, tuumake, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakukest, rakumembraan, tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke)
spetsiaalsed katte valgud, mis kinnituvad vesiikulit tekitava membraani tsütoplasmapoolsele küljele. Nende valkude kaasabil justkui imetakse teatud osa membraanist välja ja tekitatakse vesiikul. Erinevalt klatriinist vajab COP-valkudest koosneva katte teke ATP energiat. Ka ei tule COP-valkudest koosnev kate vesiikuli küljest kohe peale vesiikuli teket ära (nagu klatriini puhul) ja saadab vesiikulit kuni selle ühinemiseni sihtmembraaniga. 11. Mitokondrite ja plastiidide ehitus, nende evolutsiooniline päritolu. On kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Mitokondrid on olemas kõigil eukarüootsetel rakkudel; kloroplastid esinevad taimerakkudes. Need organellid tegelevad energia muundamisega sellisesse vormi, mida on võimalik kasutada rakus eluprotsesside läbiviimiseks. Nende eripäraks on see, et nende sisemembraani hulk on märkimisväärselt suur.
1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja
· Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes · Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit · Kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. · Kromoplast- membraanidest koosnev taimeraku taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksiin(seenetoksiin)- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine · Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide(hüüfide) kogum · Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad
86. Kõigil kaasajal elavatel eukarüootidel on 87. Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 88. Primaarsete plastiididega on muuhulgas kõik klorofülli c sisaldavad eukarüootsed vetikad ? 89. Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellidena. 90. Fükobolisoomid on struktuurid sinivetikate tülakoidide pinnal, mis sisaldavad fotosünteetilisi antennpigmente. 91. Primaarsete plastiididega vetikatel ===+ 92. Plastiidide eelane on olnud vabalt elav sinivetikas 93. Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomi suurusest 94. Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast. 95. Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel. 96. Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjaste kristadega mitokondrid 97. Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil klorofüll a ja b 98. Eugleniitide rakku katab pellikula
ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoon- kromosoom, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu Kloroplast- membraanist koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Kromoplast- membraanist koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast- Membraanist koosnev taimeraku organell, kus pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid markomolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteerituid aineosakesi. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organeliide koostisesse.
määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse).
samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder -
lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 9. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab ehituse ja talitluse alusel jaotada kolme suurde rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Neid ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taimeraku tsütoplasmas erinevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kõiki neid ühendab raku tuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Taimeraku ehituse eripära võrreldes teistega on: (esiteks)Raku kest- Põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne
Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse).
Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST
Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ehk lamellid Lamellides esineb roheline v'rvaine ehk klorofüll KROMOPLAST
kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili 12) Kuidas paljunevad raukud ja millega rakke uuritakse ? Rakud paljunevad jagunedes, uuritakse mikroskoobiga. 13) Plastiidide 3 tüüpi, leidumine ja ülesanded ? Kloroplast- leidub: lehes ja taime rakkudes, ülesanded:fotosüntees, Kromoplastid- leidub: õie kroonlehtedes ja viljades, Ülesanded: annab värvi, Leukoplastid-leidub: juures,tüves,varres,seemnes, Ülesanded:varu ainete säilitus 14) Taime koed, asukohad, ülesanded ? Asukoht: viljas, lehes, seemnetes, Ülesanded: kaitse,toestamine, säilitus
90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e. turgori vee reservuaar noortemate rakkude vakuoolis on toitained vananenud rakkude vakuoolis jääkained selles toimuvad lõhustumisprotsessid viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid sisaldavad lahustunud pigmente ja alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse Plastiidid Kahemembraansed organellid proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid suletud organell, mis koosneb kahest membraanist – välimine sile ja sisemine moodustab sopistusi põhifunktsioon – fotosüntees sisaldab rohelist pigmenti klorofülli , mis asub lamellidel sisemuses on vesilahus – strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome stroomas on ka lamedad membraansed kotikesed - lamellid Kromoplastid Abipigment fotosünteesil
5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iseloomulikud organellid. 17.Rakukesta ehitus ja tähtsus. 18. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. 19. Vakuoolide tähtsus. 20.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? 21.Miks taim veepuuduses närbub?. 22. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? 23.Seente üldised iseloomulikud omadused . 24.Milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus? 25.Milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27.Kuidas inimene kasutab baktereid? 1
ainevahetud. Vakuool on rakumahlaga täidetud põieke, mis ümbritsetud ühe membraaniga. Vakuoolid tekivad tsütoplasmavõrgustiku tsisternidest. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vanemate rakkude vakuoolides on jääkained. Vakuoolide ülesanded Säilitusorganell (nii toiainete kui jääkproduktide jaoks), peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat. Rakukesta ülesanne Kaitseb rakku siserõhu eest, Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse. Plastiidide eellased on proplastid. Kloroplastid koosnevad kahest membraanist (sise- ja välismembraan), sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide kollaseid, oranze ja punaseid. Ülesanne on ligimeelitamine ja ainevahtuslik ülesanne (taim vabaneb jääkainetest). Leukoplastide ülesanne on talletada varuainet ( eelkõige tärklist). Heterotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest
Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis.Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot
valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse. plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell.Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro, kromo ja leukoplaste. plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. leukoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad.Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toru, mis kuulub mõnede organellide koostisesse. mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell,milles viiakse lõpule
mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. · Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. · Rakukesta funktsioonid: o Tugifunktsioon o Kaitsefunktsioon o Transportfunktsioon · Plastiidis on tärkliseterad. · Plastiidid jagatakse: o Rohelised kloroplastid
Enamik geene esindatud ühe koopiana v.a. rRNA geenid. Multiresistentsuplasmiid pTP10: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb.pTP10 on Corynebacterium striatumM82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus) *Geneetiline info paikneb valdavalt nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena! *DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis. *Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside hulka
· Difusioon gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). · Kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks. · Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest
· Difusioon gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). · Kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks. · Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest
happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. ÜLESANDED: on kõva ja moodustab taimele tugeva toese, annab taimele kuju, osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. · Plastiidid: proplastiidid (leukoplastid, kloroplastid ja kromoplastid) on plastiidide eellased. · Kloroplastid: täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. ÜLESANDED: põhifunktsion on fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitab funktsioon, ainevahetuslik
9. Mis on tsütoskelett, selle ülesanded. -on raku tugi- ja liikumissüsteem -koosneb niitjatest valkudest, valgu molekulidest -tagab raku kindla kuju 10. Mis on kromosoom, selle ehitus. V: DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. 11. Iseloomusta looma-, taime-,seene- ja bakterirakku. V: Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide-plastiidide- esinemine. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk karüootide rühma.Seened on eukarüootsed ja heterotroofsed. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. 12. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. V: Loomarakk Taimerakk Seenerakk Bakterirakk membraan
paljunemine raku sees. Erinevused: Mitokonder ei sisalda klorofülli. Kloroplastis toimub fotosüntees, mitokonder varustab rakku energiaga. 9. Kloroplastide, kromoplastide, leukoplastide sisaldied, värvus, ülesanded, asukoht. - Kloroplastid: rohelised, fotosüntees. Kromoplastid: kollane/punane/oranz. Annab taimele värvi/meelitab ligi. (karontinoidid) Leukoplastid: värvitu. Varuaine (tärklis) 10.Plastiidide üksteiseks minek, näited. Tomati vilja küpsemine: kloroplastist kromoplastiks. Tsentrosoom on tuuma juures, puudub taimerakkudes. Tsentrosoom, mis koosneb kahest tsentrioolist osaleb raku jagunemisel. Kromatiidid – koosnevad samadest geenidest. Tsütoskelett – rakutoes. Tsentromeer – kromosoomi osa. Tsentrosoom – osaleb raku jagunemises. Mirkotuubul – valguniidike. Tsentriool – moodustab trentrosoomi.
· Annab taimerakule kuju ja tugevuse · Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID · Ühekihilise membraaniga · Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID · Vee reservuaar · Kindlustavad turgori · Lahustunult on vakuoolides keemilised ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest või meelitavad vilju sööma · Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid PLASTIIDID · Kahemembraansed organellid · Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID · Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma · Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON · fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON · Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) · Ainevahetus taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID · Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON · Varuainete talletamine EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidav...
Kääviniidid osalevad kromosoomide jaotamisel tütarrakkude vahel. Bakteritel ja taimedel tsenrosoom puudub. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab jagada ehituse ja talituse alusel kolme rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab tuuma olemasolu ja sarnased rakustruktuurid. Taimerakkude peamiseks erinevuseks on plastiidide ja suurte vakuoolide olemasolu. Peale selle on enamik rakumembraane ümbritsetud tiheda rakukestaga. Missugune on rakukesta ehitus? Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos, lisaks sellele on kestas veel teisi biopolümeere (ligniin ja pektiin) ja muid orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne, see võimaldab rakul kasvada ja areneda, kesta läbivad arvukas poorid. Vesi, mineraalid,
töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad
lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõndede organellide koostisse
Asuvad taimede rohelistest osades (lehed, varred). Annavad taimedele rohelise värvi ja viib läbi fotosünteesi Fotosüntees valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid liidetakse glükoosi molekuliks · Kromoplastid kollane, oranz, punakas toon. Sisalavad karotinoide, mis on head antioksüdandid. Paiknevad õites, viljades, juurtes(porgand) · Leukoplastid värvusetud. Sisaldavad varuaineid (tärklis) PLASTIIDIDE ÜLEMINEK Kloroplast Kromoplast Viljade valmimisel, enne lahtede langemist ( karotinoidid taluvad madalamat temp. kui klorofüll) Kromoplast Kloroplast Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast laukoplast Kui roheline taim satub pimedusse LOOMARAKK RAKUMEBRAAN: ümbritseb rakku, andes rakule kuju · Ühendab rake kudedeks · Kautseb rake Ehitus : fosfolipiidne kaksikkiht, mille sisse sukelduvad valud ja kolesterool
Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks Golgi kompleks osaleb rakumembraani ja rakukesta sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Nad sisaldavad erinevaid pigmente. 9. 10. Plastiidide liigid ja nende ülesanded. Kloroplastid fotosüntees. Kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Leukoplastid monoterpeeni süntees; peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti juurtes, risoomides ja mugulates. Leukoplastid võivad mõnikord spetsialiseeruda järgmisteks plastiidideks: Amüloplastiidid tärklise säilitamine. Elaioplastiidid rasvade säilitamine.
silindritest tsentrioolist · Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest · Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju · Loomarakus on üks tsentrosoom Taimerakk · Rakud on sarnased(taime-, looma- ja seenerakk), sest neid kõiki ühendab rakutuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure · Taimerakkudes on iseloomulikud plastiidide esinemine. Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad · Enamik taimerakke on peale rakumembraani ümbritsetud ka tiheda rakukestaga(põhikomponendiks on tselluloos) · Rakukesta ülesanne on raku ja kogu taime toestamine(tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon) · Plastiidid on ovaalsed organellid, mis annavad taimedele erinevad
-) Nii mitokondrites kui kloroplastides leidub: DNA-d. -) Membraane ei esine: ribosoomi ehituses. -) Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: valkude süntees. -) Rakumembraan koosneb: fosfolipiidsest kaksikkihist. -) Tsütoplasma koostises on kõige rohkem: vee molekule. -) rRNA süntees toimub: tuumakeses. -) Raku sisetoese moodustab: tsütoskelett. -) Raku tsütoskelett koosneb põhiliselt: valkudest. -) Sümbioos on iseloomulik: mükoriisale. -) Plastiidide eellasi nimetakse: proplastiidideks. -) Antibiootikumidega ravitakse: bakterihaigusi. -) Ribosoomid esinevad: prokarüootsetes rakkudes. -) Tuumakeses sünteesitakse: ribosoome. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Valgusmikroskoobi põhilised osad on mehaaniline süsteem, optiline lääts ja valgussüsteem. -) Mitokondri sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse kristadeks ehk harjakesteks.
pigmente) · Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. · Esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm) · Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse: elaioplastideks (varuaineteks on õlid) amüloplastideks (varuaineks on tärklis) proteinoplastideks (varuaineteks on valgud) Plastiidide omavahelised üleminekud · Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast · Viljade valmimisel ja lehtede värvumine sügisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid e mitmesugused karotinoidid ning kloroplast muutub kromoplastiks · Leukoplastid võivad muutuda kloroplastideks (idu moodustumisel)
76 Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on ribosoomid 77 Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 78 Primaarsete plastiididega on muuhulgas rohevetikad ja maismaataimed 79 Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellides 80 Fükobilisoomid on punavetika varuainete säilitamise paigad kloroplasti pinnal 81 Primaarsete plastiididega vetikatel on plastiid ümbritsetud kahemembraanilise kattega 82 Plastiidide eellane on olnud vabalt elav sinivetikas 83 Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomis suurusest 84 Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast 85 Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel 86 Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjate kristadega mitokondrid 87 Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil on klorofüllid a ja b 88 Eugleniidide rakku katab pelliikula
RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Ribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD 28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga. Samuti esineb vakuoole, mida loomerakus pole. 32. Fotoperiodism- reageerimine öö- ja päevapikkusele. 33. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni (ehk loomuliku surmani). Inimese ontogenees Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks:
muutuvad nähtavaks. 5. TAIMERAKU EHITUS 1. rakukesta ülesanded: kaitseb välismõjutuste eest; annab rakule kuju ja tugevuse; kaitseb siserõhu eest. 2. vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad alkaloide, pigmente ja kaitsevad arasöömise eest; viljade vakuoolid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid ning annavad meeldiva maitse. 3. plastiidide ehitus ja ülesanded: Kloroplast sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred) Kromoplast pigment-karotinoid, annab taimede viljadele kollase , orani või punase värvuse. Ülesanne: ligimeelitamine (õied, viljad). Leukoplast pigmenti pole. Ülesanne: varuaineid sisaldavad juured ja mugulad. 6. LOOMA-, TAIME- JA SEENERAKU VÕRDLUS
· Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. · Ainevahetuslik funktsioon LEUKOPLASTID · Laukoplastid on värvusetud. · Leukoplastid sisaldavad varuaineid · nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Plastiidide üleminek: kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, sügisel lehtede värvumine (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse RAKUÕPETUS Kõiki rakke jaotatakse: · EELTUUMSED e. prokarüoodid (ainult bakterid) · PÄRISTUUMSED e
Valke kodeerivad geenid (87,8% genoomist) paigutatakse 22 funktsionaalsesse gruppi. Plasmiidid: autonoomselt replitseeruvad, sümbiontsed või parasiitsed bakterite geneetilised elemendid. Rakus 1-1000. Suurus 1-100 kb. pTP10 on Corynebacterium striatum M82B multiresistentsusplasmiid (51 kb.), mis tagab resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus). Valdavalt paikneb geneetiline info nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena, DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis, Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside
Koosneb niitjatest valkudest. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi-ja liikumissüsteemiks. 18.Taimerakule iseloomulikud organellid. Tsütoplasma, mitokondrid, kloroplastid, rakutuum, kromosoomid, tsentraalvakuool, rakukest. 19.Rakukesta ehitus ja tähtsus. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. On küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine, kaitsefunktsioon, trantsportfunktsioon. 20. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. Plastiidid on taimedele omased 4...6 (mjuu)m suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. Eristatakse kolma rühma plastiide: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. 21. Vakuoolide tähtsus. Vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori,nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid
Tal on kõik loomarakuga samad organellid, + 3 iseärasust Rakukest Koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist - Toimub ainevahetus - Kaitse - Annavad kuju ja tugevuse Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses Vakuool - Vee reservuaar - Kindlustavad raku siserõhu - Nooremate rakude vakuoolides on toiteained - Vananenud rakkudes on jääkained - Toimuvad lõhustumisprotsessid Plastiidid Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid - Toimub fotosüntees, kaks membraani - Membraansed moodustised- lamellid, ehk tülakoidid(sisaldavad klorofülli) - Strooma- lammelide vaheline osa (DNA) Kromoplastid - Sisaldavad värvilisi pigmene- karotinioide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist - Erksatel värvidel on ligi meelitav funktsioon Leukoplastid - Varuaine talletamine (tärklis) - Värvuseta Plastiidide üleminek
Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomideese. 21. INKLUSIOONID e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas 22. TSÜTOSKELETT ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju 23. TSENTROSOOM koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel. 24. PROPLASTIIDID plastiidide eellased 25. LEUKOPLASTID varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud 26. KROMOPLASTID punast, kollast, oranzi värvi, värvuse annavad karotinoidid. Ülesandeks ligimeelitamine, tähelepanu äratamine. 27. KLOROPLASTID rohelised, värvuse annab klorofüll. Ülesandeks fotosüntees. 28. TURGOR taine siserõhk, mõjutab lehe asendit 29. SAPROTROOFID toituvad surnud orgaanilisest ainest 30
1855 R. Virchov (Saksa patoanatoom) "cellulaarpatoloogia". Oli 3 põhipostulaati: 1. Rakk on elementaarne morfoloogiline element; 2. Väljaspool rakku elu ei esine; 3. Rakk pärineb rakust. II etapp - rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. · 1866 a sakslane Haeckel väitis, et rakutuum vastutab raku pärilike omaduste säilitamise ja edasiandmise eest. · 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. · 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine · 1898 Golgi kompleksi kirjeldus III etapp raku ehituse ja talitluse uurimine · 1/3-l tegeleti juba kirjeldatud rakudetailide täpsema uurimisega (enamat ei võimaldanud valgusmikroskoop) · 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop ja: 1. olemasolevate struktuuride peenehituse tuvastamine 2. uute ultrastruktuuirde avastamine (ribosoomid, EV, raku tsütoskelett) · 1950-60-ndatest algab tänapäeva rakubioloogia areng s
annaabi.ee 
