kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu. Lammimullad paiknevad muidugi kevadiste üleujutustega jõgede ääres, palju lammimuldi on Musta jõe ääres. Lammimuld Rannamullad Nõrgalt sooldunud mullad merevee üleujutuspiirkondades madalatel mererandadel. Üleujutustest kihitatud profiil on sarnane lammimuldade profiiliga. Eristatakse glei- ja turvastunud rannamuldi ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega rannamullad on kasutatavad karjamaadena. Rannamuldi esineb madalatel mererandadel nagu näiteks Pärnu linna äärsed rannad. Mullad, mida Eestis ei esine: Mustmullad Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp
LkIIg Gleistunud keskmiselt leetunud muld AM' Väga õhuke lammi-madalsoomuld LkIIIg Gleistunud tugevasti leetunud muld AM" Õhuke lammi-madalsoomuld L(k)Ig Gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld AM"' Sügav lammi-madalsoomuld Gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik L(k)IIg Ar Sooldunud primitiivne muld leedemuld Gleistunud tugevasti leetunud huumuslik L(k)IIIg ArG Sooldunud gleimuld leedemuld LIg Gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld ArG1 Sooldunud turvastunud muld LIIg Gleistunud keskmiselt leetunud leedemuld Arv Sooldunud veealune muld
Karakum türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100-700m, kõrgus 3- 40m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks kuhjunud tuiskliiv katab umbes 5% pindalast (peamiselt karavaniteede, asulate ja arõkkide lähedal). Barhaanide kõrgus on harilikult 5-7m, suurim kõrgus 70 meetrit. Rohkesti leidub kuivi jõesänge ning kuivapõhjalisi sooldunud nõgusid. Karakumi keskosas paikneb Taga-Unguzi lavamaa. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja palav. Juuli keskmine
Araali mere probleem Araal hääbub, sest: Vähe sademeid, suur aurumine, Suubuvate jõgede vooluhulk on vähenenud kuna nende vett kasutatkse järjest enam põldude niisutamisel ja tööstuses. Mere pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega. Looduslikud tagajärjed: o Mere pindala väheneb o Elupaigad kaovad o Kalad surevad o Elutute sooldunud alade teke o Kõrbete laienemine o Liivatprmide sagenemine o Põhjaveetaseme langus o Veepuuduse süvenemine o Taimkatte vaesumine Majanduslikud tagajärjed: o Veeteede ja veetranspordi kadumine o Kalatööstus hääbub o Majanduselangus, ei saa tegeleda põllumajandusega o Kalasaagi vähenemine Koostaja: Rico Ridala AV14
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud
Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Sooldumine võib olla tingitud põldude niisutamisest põhjaveega. Sooldumine Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. Soostumine Protsess, kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (taimejäänused lagunevad osaliselt). Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel. Leostumine
2 horisonti. Toor- 6horisonti. Kõdu- 3 horisonti. Tüse 3 horisonti. Mullad on 4 horisonti. Taimede huumuslik horisondi horisont(okkavaris huumushorisont (üle naatriumi rikkad. juured on läbiuhte paksus alla 10 cm happeline, aluselisi 1m) horisondis katioone vähe 1.Tundra gleimullad 1.Leedmullad 1. Mustmullad Sooldunud kõrbemullad, 1.Troopika punamullad 2.Turvastunud aluselised ehk kollamullad gleimullad 2.Ferralsed happelised 1.Gleistumine- happniku 1.Leetumine 1.Kamardumine 1.Läbi kuivamine 1. Kivistumine puudumisel kasutavad 2.Mulla segamine 2. Soolade välja
Sisemaa poole sademete hulk suureneb, kõige väiksem on see saartel. Valdavalt puhuvad siinsetel aladel lõuna- ja läänekaarte tuuled, mis toovad alale merelisi õhumasse, seepärast on ka päikesepaistelisi ilmu vähe. Kuna rannikupiirkond on sageli mitmesuguste tsüklonite frondialaks, on siin rohkesti mitmesuguseid atmosfäärinähtusi. Küllalt sageli esineb udu, eriti kevadel ja sügisel ning tormituuli (Miilmets, 1981). Valdavateks muldateks (joonis 2) on valitud alal sooldunud turvastunud mullad (ArG1), Sooldunud mullad (Arv) ja ranniku turvastunud mullad (Gr1) (Maa-ameti geoportaal). Vee läbipaistvus on lahes väike keskmiselt 2,3 meetrit. värvuselt on vesi roheline, pisut pruunika varjundiga. Abiootilise tegurina võib välja tuua Kasari jõe aeglase voolukiiruse, mis on Matsalu lahe idaosa intensiivselt roostikuga vohama pannud. Joonis 2. Valitud piirkonna mullastik. (Maa-ameti geoportaal) Roostik
AG Lammi-gleimuld sj AG1 Lammi-turvastunud muld sj AM' Väga õhuke lammi-madalsoomuld ld AM'' Õhuke lammi- madalsoomuld mds, ld AM''' Sügav lammi-madalsoomuld mds Rannikumullad Arv Sooldunud veealune muld Ar Sooldunud primitiivne muld Arg Sooldunud gleimuld ArG1 Sooldunud turvastunud muld Gr Ranniku gleimuld Gr1 Ranniku turvastunud muld Mr Ranniku madalsoomuld Av Veealune muld Erodeeritud ja deluviaalmullad K'''e Nõrgalt erodeeritud keskmise sügavusega rähkmuld sl, kl Koe Nõrgalt erodeeritud leostunud muld sl
enamasti ilutaimena Päevalillesortide kõrgus ulatub 40cm kuni 4-5 m Lehed on suured ja südajad Õisiku läbimõõt kuni 40 cm Vili on lapik äraspidimunajas puitunud kestaga seemnis, mille tuum sisaldab rohkesti õli (õlipäevalillesortidel kuni 65%) KASVATAMINE Valguslembene põuakindel lühipäevataim Eelistab keskmise raskusega vett hästi läbilaskvat toitaineterikast mulda Ei talu happelisi ega sooldunud muldi Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve KASUTAMINE Kuivatatud ja kooritud päevalilleseemneid süüakse Seemnetest valmistatakse päevalilleõli Õlitootmise jäätmeist tehakse päevalillekooki ja –srotti. Tänapäeval tehakse neist pemiselt segajõusööta Varsi kasutatakse kütteks, nende tuhka potase valmistamiseks ja väetisena
HORISONDID horisont (paksus 2)Väljauhtehorisont üle meetri) 2)Sisseuhtehorisont 2)Väljauhteh. alla 10 cm) 3)Leethorisont 2)B horisont 3)Lähtekivim 3)Sisseuhteh. 2)Gleistunud 4)Sisseuhtehorisont 4)Lähtekivim lähtekivimid MULLAD Tundra gleimullad Leedemullad Mustmullad Sooldunud 1)Punamuld Turvastunud kõrbemullad 2)Kollamuld gleimullad MULLAS Gleistumine; Leetumine 1)Aktiivne 1)Aluselised 1)Keemiline TOIMUVAD Turvastumine; mikrobioloogiline reaktsioonid murenemine
Maailma suurimad kõrbed Atacama ATACAMA kõrb LõunaAmeerikas Tsiili põhjaosas, vahemikus 22 ja 27° lõunalaiust. Moodustab Vaikse ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse vööndi, kõrgus kuni 4000 m üle merepinna. Liivakõrb vaheldub sooldunud aladega.Ranniku Kordiljeeride idanõlvul on salpeetrimaardlaid ning leidub joodi,boori ja keedusoola. Andide läänenõlvul paikneb suuri vasemaardlaid (Chuquicamata). Sademeid (enamasti udu) on alla 50 mm aastas.Mõnel aastal ei saja üldse.Antofagasta linnas sajab 4 mm aastas.
hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele. Avarad rannaniidud arenevad tasastel ja madalatel randadel. Järskudel, tuultele ja lainetele avatud randadel on rannaniidud kitsad soolakud, st. sooldunud muldadega ja taimede poolest vaesed lõigud Soolakutel kasvavad soolataluvad taimed, näiteks soolarohi, rand-sõlmhein, rand- soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad. Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Kui rannaniit kinni kasvab, hävivad paljud liigid. Tuleb karjatada.
Kuid siiski, koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud.
Kliima Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kuiv, päikeseline Draakonimäed mõjutavad (takistavad India ookeani niiske õhu tungimist sisemaale) kliimat Keskmine temperatuur maapinnal jaanuaris on 20-30 kraadi ja juulis 5-20 kraadi Aktiivsete temperatuuride summa on 2200 - 4000ºC Vegetatsiooni periood on keskmine või lühike, sest sajab vähe Saakide arv aastas 2-3 Mullad Põhiliselt pruunmullad Põhja osas mustmullad, orgudes on liivsavi mullad Suures osas on mullastik sooldunud ja õhukese huumuse kihiga Halva viljakusega mullad Maaparandustööd Olulisel kohal niisutamine, sest on suhteliselt kuiv Kas igal pool on võimalik tegeleda põllumajandusega? Ei ole, sest Lõuna-Aafrika Vabariigi lõuna, kagu osas on Draakoni mäed, kus on raske vilja kasvatada õhukese mullakihi tõttu ning enamus Lõuna-Aafrikast on kaetud rohtlate ja poolkõrbega, kus on pikk ja palav soe periood ning aurumine ületab sademete hulga. Majanduslikud eeldused Odav tööjõud
soolad püsivad mullas. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Võrreldes sademeteveega on sealne jõgede ja põhjavesi aga märksa soolasem. Kõrgest temperatuurist tingituna on auramine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Enamikul kultuurtaimedel see puudub. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kuhjumise horisont (A) on vaevumärgatav. Sellele järgneb soolarikas B-horisont ja lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske, märgadel soolakumuldadel on see lihtsam. 6. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2 miljoni
Reljeef, millest sõltub muldade läbiuhtumine. Veereziim, mis määrab muldade niiskuse ja hapnikusisalduse. Mulla vanus, millega on seotud mullaprofiili arengutase. Inimtegevus, mille käigus looduslikud mullad muunduvad. Kõrbemulla tüübid Hallmullad - on arenenud liiva- ja lössikõrbetes. Neis on vähe huumust, sest kidurast ja hõredast taimkattest tekib vähe kõduainet. Väheste sademete ja suure aurumise tõttu on kõrbemullad sooldunud. Pruunmullad - huumus- ja toitainevaesed mullad, paljud karbonaatsed või sooldunud. Punamullad - sisaldavad rohkesti rauda ja alumiiniumi. Esinevad niiskes lähistroopikas ja troopikas. Punamullad on harilikult happelised ja huumusevaesed. Katavad umbes 17% maismaast. Inimeste elu kõrbetes Kõrbed on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud.
jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on 2200 - 4000ºC Vegetatsiooni periood on keskmine või lühike vähese sademete hulga tõttu. Saakide arv 2-3. · Muldade iseloomustus-peamised mullad, muldade viljakus. Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). Mustmullad põhja osas, orgudes on liivsavi mullad. Suures osas on mullastik sooldunud ja õhukese huumuse kihiga, mistõttu kehva viljakusegaMaaparandustöödena on olulisel kohal niisutamine · Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? Ei ole, sest Lõuna-Aafrika Vabariigi lõuna, kagu osas on Draakoni mäed, kus on raske vilja kasvatada õhukese mullakihi tõttu(väheviljakad) ning enamus Lõuna-Aafrikast on kaetud rohtlate ja
Fifth level Imetajad Halljänes Kariloomad Mügri Kärp Kahepaiksed Enamasti elavad seal ainult konnad Nt rohekonn ja kärnkonn Põhiline konna liik on kõre ehk juttselg kärnkonn Rannaniit on kõrele peamiseks elukohaks Selgrootud loomad Limused ehk teod(Täpptigu,Suur merevaiktigu jne) Ämblikulaadsed ,kellest põhiline on huntämblikuline Putukad Rikkalik liblikfauna Sipelgad Triip-lutikas Kõrvahark Taevastiib Muld Muld on sooldunud On niiske Õhuke mullakiht Muld on viljakas Kliima Sõltub merelisest kliimast Kliima mõjutaja on Lääne-Meri Rannaniidud Eestis Asuvad põhiliselt Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel Kokku on Eestis mitukümmend rannaniitu Enamasti umbes 10 ha suurused kuid umbes kümme niitu on ka 100ha suurused. Suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal Suurim rannaniit on Keemu,mille suurus on umbes 350ha Rannaniitude hooldamine Niitmine ja karjatamine on põhiline hooldusviis
Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.) Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja- Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes Kõrbetega seotud mõisted Oaas- koht, kus põhjavesi on maapinna lähedal Vadi, kriik- ajutine voolusäng Sukulent- taim, mis säilitab veevaru lihakates vartes ja lehtedes Soolak- sooldunud nõgu kõrge põhjaveetasemega Jurta- kuplikujuline vildist telkelamu kõrbes Nomaad-rändeluviisiga kõrbeelanik Kõrbestumine- kõrbealade laienemine Sahel- üleminekuala kõrbelt savannile, rohtlale Pilte kõrbeloomadest
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
ebapiisav drenaaz. Fotol: Liigsest naatriumist põhjustatud mullastruktuuri kahjustus (Allikas: Soil Atlas of Europe) Mulla sooldumine · Sooldumine on tihti seotud niisutatavate aladega, kus sademeid on vähe ja aurumine on suur või kus mulla lõimise omadused takistavad soolade mullast väljauhtumist, mille tagajärjel kuhjuvad need pindmistes kihtides. · Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis- protsesse Maal. · Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. Põhjamaades võib paikkondlikku sooldumist põhjustada soola kasutamine teedel jää tõrjumiseks. · Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt 13 miljonit hektarit maad. · Seda peetakse kõrbestumise üheks peamiseks põhjuseks ning seetõttu on see tõsine mulla degradeerumise vorm. · Temperatuuri tõustes ja sademete vähenedes, mis on olnud iseloomulik viimaste aastate kliimale, muutub
http:// Mullad Ida-Hiinat iseloomustavad enamasti metsamullad, mis on suure põllundusliku kasutamise tõttu on need tugevalt muutunud. Põhjast lõunasse laiuvad pruunikad metsa, kollakaspruunid mullad, kollakad mullad ja erinevaid punaseid muld. Eriti suure põllumajandus kasutuse tõttu on delta alamjooksude ja jõgede juures paljud mullad stepistunud ning laialdses kasutuses basseinisarnaste põldudena. (HuanHe jõgi) Mereäärsed mullad on enamsti kõik sooldunud. Lääne-Hiina muldi iseloomustavad kõrbe-stepi mullad, pruun mullad, kõrbemullad ning hall-pruun kõrb mullad. Paljudes rajoonides on need väga sooldunud ning võivad olla produktiivsemad alles pärast niisutamist. Mäetasandikel ja mägedel on arenenud enamasti hallikad mullad, mägi-kastani mullad ning mägi heinamaa mullad. Tiibeti platool laiub aga alpine külm kõrbepinnas. Mätas mullad Punakasmull Kollakad Kõrbe- Kastani http://dic.academic
Põhjavee kaitse- põhjavee säästlik kasutamine, reostuse ärahoidmine. Niisutuspõllumajandus- põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja, kui ka pinnavett, põldude niisutamine põhjustab sooldumist. Puuviljapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni. Miks rajatakse veehoidlaid? Veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Kuidas see mõjutab jõe vooluhulka? Vooluhulk väheneb Usbekistanis on 50% niisutavast pinnast sooldunud. Miks pinnas sooldub? Põhjavesi aurub läbi pinnase, kastmine. Obi vooluhulk Tomskis ja salehardis erinevused- Tomskis- kõrbe vee seis, salehardis- on lisajõed.
Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-murenemiskoorik jääb üha sügavamale ja pindmised kihid jäävad toitainetevaesemaks-viljakus kahaneb. Toitaineid eraldub ringlusest põhjaveega. Eesti mullad ~10000a/vihmametsadel 100000a. *noored mullad asuvad geoloogiliselt aktiivsetes pkdes, vulkaanide lähedal,mererannikul(island, havaii) 4.Kliima- *humiidse kl aladel turvastunud mullaga alad(parasv, lähispol) *ariidse kl alal sooldunud mullad(poolkõrbed)...Vihmametsades sooja/niiske kl aladel on keem.murenemise lõppproduktiks oksiidid(Al2O3, Fe0). parasvöötmes lõppproduktiks savimineraalid.5.Taimestik-mida rohkem, seda kiiremini eraldub toitaineid. 6.Inimtegevus-kultuuristatud mullad vastupidavamad(niisutamine, väetamine, segamine) Mulla protsessid:Leostumine-niiske kl alal, kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse. Leetumine- happelises kk-s(okasmetsade all, liivadel). Happed reag org
Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema. Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? - Pidevast kiirest
ära. Tuuleerosiooni soodustab ka ühekülgne väetamine Liigkarjatamine. See paljastab maa, muutes selle erosioonitundlikuks, vaesustab ala taimestikku Metsade raie. Taimkate takistab ersiooni. Peale taimestiku hävitamist saavad liivaluited vabalt edasi liikuda Liigniisutamine. Niisutuskanalite ehitamine tõstab põhjavee taset, tõusev vesi toob endaga kaasa mullavees lahustuvaid sooli. Vee aurudes sadenevad soolad maha ja moodustavad lõpuks vettpidava kõva sooldunud kihi, mis ei sobi taimede kasvuks TAGAJÄRJED § Suureneb toidupuudus- Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, aastas sureb nälga 40 miljonit inimest § Suureneb töötus § Kümneid miljoneid inimesi ähvardab kõrbe pealetungi tõttu kodu kaotus (neist saavad keskkonnapõgenikud) § Tolmutormid. Hinnanguliselt võib igal aastal Sahara piirkonnast atmosfääri tõusta umbes miljard tonni tolmu.Kõrbetest pärinevad
pruun sisseuhtekiht ja aluskivim. KÕRBEMULDADE TEKE Kõrbed levivad parasvöötme soojemas osas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes, kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks. Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten- siivse aurumise tulemusena kujunevad neil aladel sooldunud mullad. Neil on õhuke, vaevu eristatav huumusekiht, selle all paks, heledam, sooladerikas sisseuhtekiht ja aluskivim. Nõuab taimedelt erilist kohastumist, enamusele kultuurtaimedele sobimatu muld. VIHMAMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Vihmametsad asuvad ekvatoriaalvöötmes, kus on aasta ringselt palav ja palju sademeid, mis soodustavad keemilist murenemist ja orgaanilise aine kiiret lagunemist. Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust tekib vähe
Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad? Kuna aastane sademete hulk on tasakaalus aurustumisega. 20. Miks on kõrbete mullad sooldunud? Kuna sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. 21. Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Kuna keemiline murenemine on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub algusest ja koguni ränist.Kuna aluselised katioonid eralduvad mullast on need väga happelised. 22. Kirjelda muldade erosiooni. Erosiooni toimel paigutuvad mullaosakesed maapinna kõrgemateslt osadelt madalamatele. 23. Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab
Mõningate andmete põhjal sajab seal mõndades kohtades ainult 1mm aastas, mõndades aga ei saja üldse. Seda läbib vaid Andidest alguse saav Loa jõgi, kuid ülejäänud Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. Ka kahe mäestiku vahel (Andide ja Tsiili rannikumäestiku) asumine takistab niiskete õhumasside ligipääsu kõrbele. See põhjustab ka kõrbestumise. 3. Kõrbete tüübid Atacama kõrb on lössikõrb ning seal on palju sooldunud alasid. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik Päeval on õhutemperatuur väga kõrge ja seega on väga paljud loomad öise eluviisiga. Nad on kohastunud taluma kõrget temperatuuri, millele aitab kaasa nende karvkate ning kannatama kaua kuivust. Neil on ka kaitsevärvus vaenlaste eest varjumiseks, kuna kõrb on lage ning seal on väga raske varjuda. Enamused loomade ``pesad`` on ehitatud samuti maa peale
Küs:Mida said teada kõrbestumisest. Vastus:Kõrbestumine on kõrbealade laienemine,nende pealtung naabruses asuvatele rohtlatele ja savannidele.Selle peamiseks põhjuseks on pinnase kahjustamine ülekarjatamise tagajärjel.´ Küs:Seleta mõisted Vastus:Nomaad-Rändrahvas. Jurta-Kuplikujuline telkelamu,mida on kerge paigaldada. Mosee- Mosee on islamiusu pühakoda. Samuum-kõrbetorm Saharas Löss-Peeneteraline kollakashall,tolmjas sete. Takõrr-Kõrbes asuv savika ja sooldunud pinnasega tasane ala. Rähakõrb-ehk kivikõrb Hamaada-kivikõrb saharas Erg-Liivakõrb saharas Sahel-Piirkond mis kannatab eriti palju kõrbestumise all. Küs:Kudias tekkis Atacama kõrb? Vastus:tänu laskuvatele õhuvooludele ja külmadele hoovustele. Küs:Kudias kujunes Gobi kõrb? Vastus: Aasia mandri kuivas siseosas Küs:Miks on kõrbetes ööpäevane ja aastane temperatuuri kõikumine suur? Vastus:Heleliiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse.
õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule- Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti. Suvel kui mullad läbikuivavad, seiskub mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. 5.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Vastus. Mustmuldi iseloomustab tasakaalustatud vee reziim. Aastane sademete hulk on võrdne aurumisega. 6.Selgitage, miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Vastus. Kuna kõrbetes ja poolkõrbetes on kuiv, palav kliima, ja aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale, ja tekivad solontsakid. Nii soolduvadki kõrbete mullad. Lisaks eelnevale, võib toimuda ka sekundaarne sooldumine, st et kui muldi niisutatakse
Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamis võimalikkusele-tulimuslikkusele kultuurtaimede viljelemisel. MULLATEKKEPROTSESSID Orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustumine, kamardumine, turvastumine) Leostumine Leetumine Gleistumine Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis
........................................................................................5 Sordid..........................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Sugukond Juurseller kuulub sarikõieliste sugukonda. Perekonnaks on rahttaimed. Päritolu Seller on päris Vahemeremaade sooldunud muldadega rannaniitudelt. Vanas-Egiptuses, Kreekas ja –Roomas kasutati lõhna- ja ravimtaimedena. Hiljem maitse- ja köögiviljataimedena. Botaaniline iseloomustus Kuulub sarikõieliste sugukonda. Juurseller ei kasvata mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Seller sisaldab rohkesti eeterlikku õli, sellest on tingitud tema tugev lõhn ja maitse. Bioloogiline iseloomustus Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC Keskmise soojanõudlikusega
industriaalmaailma tasakaalu terikuna. Näiteks autoorientatsiooniga ameerika kultuur on tegelikult maailma kütusehindade kujundaja. USA mullastik ja taimkate on pärast eurooplaste asustamist tundmatuseni muutunud. Põhja pool on valdavad leetmullad, Mississipist läänes aga mustmullalaadsed mullad, kus laiuvad ääretud nisupõllud ja karjamaad. Suurema osa Läänest katavad kastanmullad. Suurt nõgu katab poolkõrbe- ja kõrbetasandik, madalaimas paigus on ka sooldunud muldi. USAs on esindatud kaheksa 11-st põhilisest kliimavöötmetest. Riik laiub üle kogu mandri, ulatub Alaskas kaugele põhja ja Hawaiil Vaiksesse ookeani ning on seetõttu kliimaoludelt väga mitmekesine. Põhiosa territooriumist asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse. Alaska asub lähisarktikas, mistõttu on seal asusutus ka hõredam kui mujal. Merelise kiima tõttu on läänerannikul suhteliselt jahe suvi ja pemhe talv
Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised. 15. Rohtla mullad:Huumus tavaliselt musta või pruuni värvi, kutsutakse mustmuldadeks (kamardunud mullad) kuna muldade läbiuhtumist ei toimu, siis on mustmuld väga toideelemendite rikkas, sõmer ja väga viljakas. 16. Kõrbete muld: Kõrge temp. Tõttu on vee auramine suur, vees olevad soolad kristaliseeruvad välja, muutes mulla aluseliseks.Kõrbelistel aladel valitsevad väheviljakad sooldunud mullad, mis nõuab taimedelt erilist kohastumist. 17. Vihmametsa mullad:Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust vähe. Värvuse alusel nim. Neid puna-või kollamuldadeks.Koostise alusel Ferriitmuldadeks.
tekkivate kahjulike ainete sattumi sega mulda. Suur osa muldadest on Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Kujune ehitus- ning tööstuskomplekside rajamisega füüsiliselt hävitatud, ka vad mullad EST-Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mere kaevanduste rajamisel hävitatakse muldi. Põllu- ja metsamajanduses randadel,soolasevee mõjupiirkonnas,levivad nõrgalt sooldunud ranna muudavad rasked maaharimismasinad mulla füüsikalisi omadusi; mullad mullad,mis on reeglina noored,alles kujunemisjärgus olevadmullad) tihenevad ning õhustatus ja veesisaldus väheneb. Raske metallid mullas- Mullahorisondid: Ometsakõdu, Ahuumushorisont, Bsisseuhte satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest,
Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Muldade gleistumine: toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). Mustmulla veereziim on tasakaaluline. Kõrbete ja poolkõrbete mullad on sooldunud, kuna seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. Ekvatoriaalsete vihmametsade mullad on väheviljakad ja happelised, kuna maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega
Sest tundravööndis esinev liigne külmus, igikelts ja liigniiskus pärsivad mulla teket. 18.Mida tähendab muldade gleistumine? See on protsess tundravööndis ülessulanud mulla ja igikeltsa vahel, selle käigus saavad mikroorganismid vajaliku hapniku rauaühendite oksüdeerimisel (muld on sinakashall). 19.Miks on mustmullad väga viljakad? Mustmullad tekivad kus on sademete hulk on tasakaalus auramisega, selle tõttu tekivad tüsedad huumushorisondid. 20.Miks on kõrbete mullad sooldunud? Sest kõrbete piirkonnas on sademeid vähe ja auramine on suur, sellepärast püsivad soolad mullas. 21.Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Väheviljakad, sest kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad Happelised seetõttu, et aluselised katioonid on mullast eemaldunud. 22.Kirjelda muldade erosiooni. Selle toimel paigutuvad mullaosakesed kõrgematelt osadelt
foonist oma valge värvuse ja omapärase taimestikuga; teistel juhtudel pole soolad maapinnal nähtaval ja tulevad esile ainult läbilõikel pärast selle kuivamist. Soolakõrbed Solontsakkide mulla analüüsid näitavad, et nendes on hulk mitmesuguseid sooli: keedusoola, glaubrisoola, naatriumi jt, kusjuures ühtedel juhtudel on ülekaalus ühed ained, teistel juhtudel teised ained. Kõige enam sooldunud mullakihtideks on pindmised kihid ja ainult haruldastel juhtudel kasvab soolade hulk sügavuti. Soolakõrbed Kuidas satuvad soolad põhjavetesse? Asi on selles, et igas, isegi kõige pehmemas põhjavees on alati mõningal määral soolasid, sest nad on tekkinud kivimite murenemise ja mulla tekkimise protsessis. Vajalikuks tingimuseks solontsaki tekkimisel on samuti ka
Saart piiravas meres on üle 50 pisisaare Ruhnu Pindala 11,4 km², Asustus: umbes 60 elanikku Saar on voorelaadse seljandiku veepealne osa. Saare kõrgemat (kuni 29,6 m) idaosa liigestavad luite ja rannavallid, kirdes mere rannikul esineb kuni 4 m kõrgune rannaastang. Saare lääneosas on madal niitudeala. Ruhnu idaosa katavad enamasti männikud Veekogusid ei ole Mullad soostunud, veel kamar ja leetmuldi ning rannikul (läänes) sooldunud muldi. Tänan tähelepanu eest! ck to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
5.3 Toetudes tabeli andmetele selgitage miks on Araali vee soolsus muutunud. Soolsus on aastatega kasvanud, sest Araali maht on vähenenud 1083km3 120km3-ni. Vee kasutus niisutamiseks on kasvanud 39,1km3 105km3-ni 5.4 Analüüsige niisutavate alade pindala ja niisutamiseks kulgeva veehulga koguse seost. Niisutavad alad on kasvanud 1950a. oli 4.3(mln ha) kuid 1990a. 6.8(mln ha) ehk mida suuremad alad seda rohkem on vaja niisutamiseks vett. 5.5 Usbekistanis on 50% niisutavast piirkonnast sooldunud. Selgitage joonise abil, miks pinnas võib soolduda. Pinnas võib soolduda, sest taimed ei kasuta kõike põhjavett ära samuti ka üleniisutamise tagajärjel. 5.6 Millised sotsiaalsed tagajärjed on kaasnenud või võivad kaasneda muutustega Araali piirkonnas? A) Töö kaotus B) Mulla viljakuse langus 5.7 Nimetage tabeli põhjal riik, kus puuvilla tootmine oli kõige efektiivsem? Kõige efektiivsemalt toodetakse puuvilla: Hiinas Mille põhjal otsustasid
6) Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist 7) Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 7.Kus Eestis võib näha alles tekkivaid/kujunevaid muldi? Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mererandadel, soolase vee mõjupiirkonnas, levivad nõrgalt sooldunud rannamullad, mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine) -> mullaviljakuse vähenemine 2)Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine 3)Lageraie-> erosioon, soostumine 4)Ehitised, karjäärid, veehoidlad 5)Erosioon
Välimus ● Juurestik mõnevõrra väiksem ● Püstine kõrs on õõnes ja teistest teraviljadest mõnevõrra lühem ● Lehtede alusel suured kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised pähikud ● Viljaks on sõkaldega teris Kasvutingimused, -ala ● Põhja-Ameerikas ● Kesk-Aasia ● Aafrika Sarvel ● Andid ● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu ● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat ● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ● Talub hästi põuda ● Idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C Kasutamine ● Tangud, kruubid ja jahu ● Neist omakorda putru ja pagaritooteid ● Viljakohvi ● Tangu- ja verivorstid ning kama ● Odrahelbed, odralinnased, linnaseekstrakt, õlu ● 75–80% maailma odratoodangust läheb
osas nii sees kui väljas Tellisahjude krohvimine enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt kolm kuud. Vuugid tühjendatakse 1 cm sügavuselt, puhastatakse ahi lahtisest savist. Tuleb kütta krohvimist ahi soojaks, et kivid ja vuugid oleks paisunud Saneerimiskrohvid Saneerimiskrohvil on aurumispind müüritise seespool vastupidiselt mineraalsele krohvile mille aurumispinnaks on krohvi pind. Et vältida värsekst krohvist niiskuse tungimist sooldunud aluspinnale on vaja teha võrgukujuline nakkekiht. krohvi kiht sooladest küllastub 4-10 aastat. See on ajutine abinõu sooldunud müüritise katmiseks Polümeerse krohvi eelised Otse ämbris töödeldav Väga hea vihmakindlusega Piisava veeauru läbilaskvusega Paljudes värvitoonides toonitav Krohvi kiht paksem kui värvil -eluiga palju pikem Silikoon viimistluskrohvid Krohvi sideaineks on silikoonvaigu-vesidispersioon
t mulla arengu käigus. 13. Mida tähendab muldade gleistumine? Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). 14. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaaluline. 15. Selgitage, miks on k õrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale?
Aastane sademetehulk kõrbealal on 300 mm aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur. Sademete hulk on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul. Tihedalt elab inimes lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv põllumajanduseks. Kuivad kõrbealad on koduks väga vähestele inimestele. Lumi on väga haruldane ja seda leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides. D) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud.
väheviljakad. Madalikul viljakad- kui neid niisutada- Leht- niiskemad alad (üleujutused, rohkem kuid üldiselt kuiv segametsamullad, setteid) Kõrbemullad. merelt võetud maa on sooldunud mullad. Pinnamood Lääne , Lõuna osa Mägine,- Tasane maaala, Tasane maala, külmahoovused ja kõrgvööndilisus kõrbealad ei sobi , ja allapool merepiiri, takistab. Loomakasvatus
Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske mineralisatsioon ja keemiline murenemine. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust ei tekigi peaaegu. Keemiline murenemine on intensiivne, pinnasesse imbuv põhjavee toimel vaesustub muld. Toitelemente vähe, muld ei suuda neid kinni hoida, samas läbiuhtumine hea. Palju mittevajalike raua ja alumiiniumiühendeid. A E B C
Paks huumushorisont Kõrbete hallmullad kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Samas on aurumine suur ja selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja või jõgede veest niikust juurde. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kujumisega horisont(A) on vaevumärgtav, eriti Na rikastel muldadel. Sellele järgneb soolarikas Bhorisont ja lähtekivim. Ekvatoriaalsete vihmametsade mullad Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb kiiresti, niiet huumust peaaegu ei teki
annaabi.ee 
