näiteks: mustikas, kanarbik ja pohl. Mustikas Rohurinne Rohurinne on metsas teine rinne. Koosneb mitmesugustest rohttaimedest. Jänesekapsas Kui põõsad on lehes langeb maapinnale vähe valgust ja rohurinne on seetõttu üsna hõre. Rohurindes kasvavad näiteks: sinilill, jänesekapsas, maikelluke, Maikelluke ussilakk. Vahel vaadeldakse puhma-ja rohurinnet ühe rindena, sest rohttaimed võivad olla sama Sinilill kõrged või isegi kõrgemad kui puhmad. Ussilakk Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja sambliku rinne on esimene rinne. Sambla- ja samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest. Paljudes metsatüüpides katab maapinda tihe samblavaip. Islandi käokõrv
Vetikad rõõneskarbis- kommensalism Rohelised taimed- tootjad Taimtoidulised loomad- tarbijad Loomtoidulised loomad- tarbijad Seened, bakterid- lagundajad Ökosüsteem on isereguleeruv tervik milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba-, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem. Metsaökosüsteemi iseloomustab rinnete esinemine sambla -,puhma -,põõsa ja puurinne.Eesti metsad jagatakse kolme klassi: arumetsad mis kasvavad viljakatel muldadel,soostunud ja soometsad (neid iseloomustab turbakihi erinemine). Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine.
Metsise kirjeldus. Metsis on meie suurim kanaline. Sugupoolte erinevus avaldub nii kasvus kui ka värvuses. Kuked on suuremad ja üldjoontes musta sulestikuga. Kuke saba on suur ja ümardunud tipuga. Emaslind on ookerpruun, punapruuni rinna ja heleda kõhualusega. Metsis tõuseb lendu suure robinaga ning suudavad lennata vaid lühikesi vahemaid ning sedagi küllalt madalal. Pesa. Metsise pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku põõsa või puhma all. Metsisel on pesas 4-10kreemkollast pruunide laikudega muna. Kolme nädala pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha jätavad. Toitumine. Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel lisanduvad kadakamarjad ning erinevad rohttaimede osad. Suvel on peatoiduks õied, viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest. Elupaik. Metsis on taigametsadele iseloomulik lind. Eestis on metsis ühtlaselt levinud, saartel on teda vähe
b) Mugulast arenenud taimel on narmasjuurestik; Umbes 50% juurestikust paikneb künnikihis. 2. Vars: Moodustub idandist. Varred on ribilised, koosnedes võnklevatest sõlmevahedest ja sõlmedest. Alumised sõlmevahed võivad olla seest õõnsad. Sordiomase tunnusena võivad sõlmekohad olla lillakaks pigmenteerunud. Osadele sortidele on omane tiivuline vars. Varre pikkust mõõdetakse õitsemisel. Sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest võib varte pikkus olla 30...150 cm. Varred moodustavad puhma. Ühes puhmas võib olla 4...8 lehestunud vart, tavaliselt 4...5 vart. Varte arv puhmas oleneb sordist, seemnemugula suurusest ja idanenud pungade arvust. Puhma tüüp lehestumise järgi: 1. Lehetüübiline - lehed varjavad varre 2. Varretüübiline - lehti on hõredalt ja varred on hästi näha. Puhma kuju järgi: 1. Püstised - varred on püstised ja hargnemine toimub varre alumises osas; 2. Laiuvad - varred on längus ja nende hargnemine toimub peamiselt varre ülemises osas. Leht:
..V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) Seemneliselt uuenenud lehtpuud Vegetatiivselt uuenenud lehtpuud rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest võrahorisont puurinne võraalune tüvehorisont põõsarinne põõsa- puhma-rohurinne võrahorisont samblarinne puhma-rohuhor. pinnahorisont juurerinded mullahorisondid horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast.
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub
Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC Keskmise soojanõudlikusega Ei talu öökülma Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC seeme idaneb heades tingimustes 15-20 päeva Keskvalmiv sort külvamisest valmimiseni kulub umbes 80 päeva. Varsi tarbitakse enen puitumist. Kasvukohale istutatakse vahedega 60cm x 25-30cm. Välimus, maitse Selleri väliseks veetluseks on kaunis väliskuju ja erk värvus, mida puhma keskel asuvad õrnad lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus. Selleri biokeemiline kooslus Selleri juur sisaldab valku, vitamiine B1, B2, C, PP, eeterlikke õlisid, asparagiini, manniiti, koliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Mineraalainetest on selleris kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforisoolasid. Lehtedes on vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiid apiini.
Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja pähklipuu; samas ning ka lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad. Puurinde võrade all olevad taimed moodustavad enamasti hõreda põõsarinde ja hästi väljakujunenud puhma-rohurinde ning samblarinde. Mullad PARASVÖÖTME SEGA- JA PARASVÖÖTME OKASMETS LEHTMETS Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad Pruunmullad – leedemullad. toitainerohked, Sademeid langeb piisavalt huumust. rohkem, kui jõuab Püsivad raua- ja auruda, vee ülejääk
Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Kr- karusambla KKT Soostunud leede-, leet- ja kahkjad mullad. Hapud mullad. Boniteet 3-4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail
Ladinakeelne nimetus: Eupatorium cannabinum L. Rahvapärased nimetused: jooksjahein, kanepilill, oja-kollad, veeojarohi. Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda vesikanep. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5...1 (1,5) m. Kasvab veekogude kallastel, kaldavõsastikes, kraavides, soostunud ja niisketel aladel, lamminiitudel, sageli lammi- ja lodumetsades, ka niisketes salumetsades või nende servadel. Paljuneb seemnetega. Paljundatakse ka puhma jagamise teel. Vars on püstine, tugev, ülemises osas harunenud, peenevaoline ja sageli lühikarvane, värvuselt roheline, mõnikord ka punakas. Kirpvähilised ja puudukilbilised Kirpvähilised Ladinakeelne nimetus: Hippomedon denticulatus. 5-15 mm pikkused. Lapik ja kõverdunud keha. Liiguvad ujudes, hüpates, roomades ja ronides. Elavad madalas vees. Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad, vahest läbipaistvad ja
Laanemetsad 18,1 Salumetsad 11,1 Soovikumetsad 19,6 Rabastuvad metsad 0,9 Rohusoometsad 3,0 Kõdusoometsad 13,8 Samblasoometsad 5,4 Metsataimkond Vertikaalstruktuur Geobotaanikas Metsanduses Puurinne ülarinne Esimene rinne alarinne Teine rinne Järelkasv Põõsarinne Alusmets Puhmarinne puhma-rohurinne Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad
soovitatakse tihedaid murulaugu puhmaid iga nelja-viie aasta tagant jagada ja uutesse kohtadesse ümber istutada. Loo nimitegelase sibulad on tillukesed, kõigest 39 mm läbimõõdus. Väiksus korvatakse sellega, et sageli on mitu sibulat omavahel seotud. Pinnavärvuselt on sibulad punakaspruunid või violetsed. Sibulast areneb lühike vars, millest omakorda lähtuvad paar pikka, kitsast ja seest õõnsat lehte. Viimaseid tuntaksegi rahvapärases kõnepruugis murulaugu pealsetena. Et puhma moodustab palju sibulaid, siis eemalt vaadates meenutab murulauk suisa väikest mätast. Juunis-juulis pakub see tagasihoidlik lauk ka silmailu. Nimelt kujunevad sellel ajal taimel tihedad kerakujulised õisikud, mille värvus varieerub roosast violetseni. Murulaugu viljaks on kupar, seemned on suhteliselt väiksed, piklikud ja selgelt eristuvate kantidega. Kuid murulauku ei hinnata mitte sibulate, õiteilu ega seemnete pärast, vaid maapealsete osade maitseomaduste ja vitamiinirikkuse tõttu
Valesti valitud paigas võivad taimi rünnata mitmed haigused nagu jahukaste ja rooste. Müntide kasvuala tuleb piirata, sest nende juured liiguvad kiirelt kõikjale, ka sinna kuhu nad ei peaks minema. Pinnase suhtes on münt vähenõudlik, kuid enne istutamist tuleb kasvukohale lisada rohkelt aiakomposti. Need taimed ei vaja erilist hoolitsust ja nad paljunevad juurevõsunditega. Kui aeda münte istudada, piisab paarist juurejupist millel igaühel on 3-4 punga, peagi saab nendest suure puhma taimi. Kevadel saab neid paljundada ladvapistikutega. Kui lehed hakkavad kolduma ja neid ei ole jõutud ära kasutada võib taime lihtsalt kasvu ergutamiseks maapinnani tagasi lõigata. Külmal talvel tuleb pügatud taimed katta turbamula või kompostiga ja kui maa külmub, katta lumekihi kogumiseks kuuseokstega. Talvel vastu kevadet võib mned võsundid välja kaevata ning istutada potti 5cm sügavusele. Toas aknalaual ilmutavad värsked lehed end peatselt ja neid on võimaliik tarvitada juba
(Asarum europaeum) Taim on roomav, madal. Kasvab Euroopas (v.a Briti saared, Holland, Skandinaavia), Lääne-Siber levinud metsas ja metsastepis Kasvukoht poolvari kuni täisvari, taim on mürgine Muld niiske, lubjarikas, kohev Õitseb õied purpur-punased, väikesed, ühekaupa varre tipu, sõitseb mai-juuni, lehed talvehaljad, keskmise suurusega, tumerohelised, neerjad, nahkjad, läikivad Paljundamine seemnetega, juurekasvudega ja juurdunud varreosadega. Parim paljundusviis on puhma jagamine Kasutustatakse pinnakatte taimena, muru asemel puude all Sordid https://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.calmia .ee/Pildid/Pysilill/metspipar.jpg&imgrefurl=http://www.cal mia.ee/Taimed/Pysilill/metspipar.html&h=525&w=7 Hiina astilbe (Astilbe chinensis)
metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust. Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitsereziim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele. Taimestik Karula rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime. Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu. Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393. Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine
pungadest Pampel e. püstine või roomav arenevad tuntavalt enamasti must, aedmurakas kaheaastane põõsas risoomist, kandiline, esineb ka moodustavad ogadega oks punaseid ja igal aastal uue kollaseid,vili puhma eraldub koos viljapõhjaga Vampel püstine, sarnane ogadega punane, piklik, kaheaastane eeltoodutele kuni 5 cm, põõsas, rahuldav eraldub koos
Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. [2] Lõikamisel lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, aga ei kärbita. Kui lõikamisega 3 viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. [3] Õige nõrgalt võib lõigata kuldvihma ka talvel. [4] 1.2 Hooldus isekülvil või levimisel Kuldvihma võib paljundada seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või kümikusse kui külvata enne talve. Tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi. Mõjub hästi üksikult muru taustal või tumerohelisel taustal harvendatud rühmadena. Istikud võivad ka välja venida ja maha painduda. [5]
proovi soovitavalt pesast väljuvate sipelgate hulgast 100-200 sipelgat. Pesast väljujaid väldime juhuslikke saastekoldeid. Teades keskkonna ja sipelgaasurkonna varasemat saastefooni, piisab ainult asurkonna eri osadest valitud kolmest pesast väljujate hulgast kogutud sipelgate analüüsitulemustest, et hinnata kvantitiivselt saastekoormuse tõusu või langust. Varasemat metoodikat täiendati tallamiskoormuse mõju hindamisega puhma- ja rohurindele ning kuklaste aktiivsusele radadel . Määrati metsakuklaste liigiline koosseis seiratavates asurkondades. Tallamiskoormuse mõju metsakuklastele vaadeldi sipelgaradade aktiivsuse, radade arvu ja pesade elujõulisuse alusel ning tallamist hinnati taimestiku kahjustumise põhjal. Metsakuklaste pesade suuruse, seisukorra ja perede aktiivsuse alusel hinnati asurkondade seisund seoses metsakoosluste biootiliste ning abiootiliste faktoritega
jääb samaks). 2)Saarte teooria alusel peaks niisugusel puhul BM vähenema, sest mida väiksem on "saar", seda väiksem ka BM. Massiefekti (servaefekti) seadus BM on suurem piirkondades,mis on ümbritsetud erinevatest elupaikadest (s.t. servaaladel). bio.toop- loomade ja taimede piiratud, ühtlase ilmega asustusala, nt okasmets, tarnasoo.Elupaiga komplekssus: Näiteks:linnuliikide arv suureneb koos erinevate rinnete arvu suurenemisega metsas: rohu-, puhma-, põõsa-, puurinded) . Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem BM. Komplekssust on enam väikesemõõtmelist, millest on ilmselt tingitud näiteks putukate suur mitmekesisus.Sisemised faktorid:Suktsessioonid(Bioloogiline mitmekesisus kasvab koos koosluste vanusega,Protsess on kindlasuunaline ja samades keskkonnatingimustes korduv),Liikidevahelised suhted,Häirituse mõju,Levik ja koloniseerimine.Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks,
Jaagu ja joodiku joonistatud kavandite vahel valimine. Jaaks istub üle pika aja isa joonestuslaua taha, isas tundus ärkavat korra migni lootus. Valitakse poisid kes jagavad õpetajatele lõpumärgid: Jaak ja Laasik (laasik polnud alguses nõus). XVII Jaak ja Laasik käisid Weseleri juures, kes rääkis oma ideest ja sellest, kuidas keegi teine tema idee oli välja öelnud ja au endale saanud. (mandrid on maa peale kukkunud kuud). Käisid ka uue direktori Puhma juures, kes näitas neile oma aumärke. Jaak ja Laasik suhtlesid üksteisega rivaali tundes, kuid seda teadlikult varjates. XVIII Külaskäigud õp poole. Hellmann, Lüllii, Plebs(markson), Tooder. XIX Kosmograafia ja õpetaja Hr Trump. Penni ja Trumbi vaheline võitlus. (üksteisele ära tegemine) XX Laasiku trammi alla jäämine. Jaak tunneb ennast pisut süüdi alateadlikult, sest tüdrukutele pidi kosmoloogia KT vastuseid viima minema kas jaak või laasik. Valituks osutus Laasik
tekib sinna kondensvesi, mis võib rikkuda marja välimust. Seepärast peaks õhk külmhoones ringlema kiirusega 1-2m/s.Vastasel juhul tuleb maasikad säilitada hoidistena. 4 1. Liigid Maasikas kuulub roosõieliste Rosaceae sugukonda , kibuvitsaliste Rosideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda. Marjade tootmises ja selektsioonis on tähtsad järgmised maasikaliigid. Tabel 1. Liikide eritunnused Liigi nimetus Puhma Vili Leht Õis kõrgus Metsmaasikas 6-20 cm Väikesed, munajad Kolmetised, Väikesed, Fragara vesca kõrgune kuni ümmargused. pikkade kahesugulised. Punased harvem rootsudega, kollakasvalged. kaetud siidjate karvadega.
................................................................................................. 106 Pihlakas (Sorbus) .................................................................................................................... 108 4 PÜSILILLED Kortsleht (alchemilla) Konkreetne liik: pehme kortsleht (Alchemilla mollis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-40 cm, õisikutega koos 60-70 cm kõrgune; puhma läbimõõt varieeruv (istutusjärgsel aastal läbimõõt juba kuni 60 cm) Taime välislaadi kirjeldus: ümara kujuga puhmas Lehed:suured, helerohelised ja pehmed, ümarad, kuni 10 cm läbimõõduga, lainja servaga Õied või õisikud: õisikud koosnevad pisikestest 3 mm läbimõõduga rohekaskollastest õitest, õisikud peened ja graatsilised Õitsemine: Õitseb rohkelt ja pidevalt juuni keskelt kuni augusti keskpaigani, seemned valmimad septembris
Agrometeoroloogiline suvi (ööpäevase keskmise temperatuuriga üle 15º) kestab siin mõnest päevast 20 päevani. Koola poolsaarel on Golfi hoovuse tõttu metsatundra talv mahe, merest kaugemal aga, Siberis, on talv karm. Lumikate on tüsedam kui tundras, pakub seetõttu taimedele tõhusamat kaitset. Metsatundra üleminekuline iseloom avaldub ka mullastikus ja taimkattes. Alumised rinded on peaaegu samasugused kui lõunatundras või põhjataigas. Hästi on arenenud sambla-sambliku-, puhma-, kohati ka põõsarinne. Lisandub hõre puurinne omapärase kujuga puudest, mis kooslust vähe muudavad. Kuused on siin väga kitsa võraga, oksad aga ulatuvad maani ning alumised neist, mis. on lume kaitse all, on eriti lopsakad. Puuliigid, mis moodustavad metsade põhjapiiri, on Euraasias. järgmised: Norras harilik mänd ja tundrakask (Betula tortuosa), Koola poolsaarel jääb neist valitsema viimane. Valgest merest Uraalini ulatub põhjapiirini siberi kuusk (Picea obovata).
2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm
suurema rühmana murusse ilupõõsaste või kõrgekasvuliste püsikute ette. On ilus ja kauapüsiv lõikelill. Härjasilmad on pikaealised, kuid vajavad aeg-ajalt uuendamist, sest üle viieaastased puhmad muutuvad keskelt hõredaks ja nende talvekindlus väheneb. Liike paljundatakse seemnetega, sorte aga jagamisega Seemned külvatakse kevad-suvel kasvukohale või eelkasvatuse korral külvikasti. Ettekasvatamisel õitsevad juba samal aastal. Puhma jagamist tehakse kevadel või varasügisel. Eestis kasvab niitudel ja teeservades harilik härjasilm. 10. Igihali Perekonnas ainult 7 liiki, nendest Euroopas 5 liiki. Väljaspool Euroopat levinud veel Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias. Kõik liigid ei ole igihaljaste lehtedega. Vajab edukaks kasvamiseks varjulist või poolvarjulist kasvukohta ja parasniisket huumusrikast mulda, aga lepib ka tavalise niiskema aiamullaga. Kasutatakse pinnakattetaimena. Sobib
erinevate mõnesse avasse mahub inimenegi seisma, arvatavasti on need õõnsused kujunenud tulekahju tagajärjel. Venesauna lammimets Venesauna lammimets on oma nime saanud läheduses asuva talu järgi. Halliste jõe üleujutatval alal kasvab lodu-salukaasik, vähemal määral ka lodukaasik ja lodu-sanglepik. Lammimetsale iseloomulikult kasvavad siin haab, arukask ja saar. Alusmetsas toomingas, lodjapuu jt. Puhma- ja rohurindes leidub mitmesuguseid taimi. Näiteks kasvavad siin maikelluke, angervaks, naat ja soo-koertubakas. Lemmjõe keelemets Lemmjõe keelemets on ligi 70 ha suurune lammimets Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Osa Lemmjõe keelemetsast on mõjutatud perioodilistest jõe tulvadest. Suurvee aegu tõuseb Raudna jõgi siin üle kallaste rohkem kui meetri. Valdavalt on siin tegemist sanglepikute, kaasikute ja haavikutega, millele kõrgemates kohtades lisanduvad ka kuused. Puistu
Liigiliselt on kõrgustiku metsad väga mitmekesised ja vahelduvad kiiresti. Karulas kasvavad Eesti kõige tootlikumad männipuistud. Järvedes, eriti Koobassaare järves, on haruldasi kõrgemaid veetaimi, näiteks punakas ja niitjas penikeel ning lamedalehine jõgitakjas. [8] Joonis 4. Lamdaleheline jõgitakjas Karula kõrgustikult ja rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime. Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu. Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393. Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. [9] 8 Joonis 5. Haruline võtmehein
Karulas kasvavad Eesti kõige tootlikumad männipuistud. Järvedes, eriti Koobassaare järves, on haruldasi kõrgemaid veetaimi, näiteks punakas ja niitjas penikeel ning lamedalehine jõgitakjas. [8] 7 Joonis 4. Lamdaleheline jõgitakjas Karula kõrgustikult ja rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime. Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu. Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393. Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp. Eestis väga haruldase liigi harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas. [9] Joonis 5. Haruline võtmehein
algab kultuurkoosluse kiire suktsessioon loodusliku koosluse suunas. Kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi üldistatult käsitleda. Dominantliik - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (puurinne, põõsarinne, puhma-rohurinne, samblarinne, juurerinded). Horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (võrahorisont, võraalune tüvehorisont, põõsa-võrahorisont, puhma-rohuhorisont, pinnahorisont, mullahorisondid). Boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras).
B.2.2) sinivetikad-tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Punavetikad näidis liik Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide klorofülli, karotinoidide, fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades. Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et kogu tallus muutub sültjaks.
86) Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 87) Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest? 88) Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis? 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni(rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimde eri kõrgusel. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusl. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järel. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism.
kisklus. 88)Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisust? 89)Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis? 90)Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimede eri kõrgusega koosluses. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 91)Seleta mõiste fotoperiodism.
kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Boniteet metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt. Rinne vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest. Puurinne>põõsarinne>puhma-rohurinne>samblarinne>juurerinded Horisont koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid. Võrahorisont>võraalune tüvehorisont>põõsa-võrahorisont>puhma- rohuhorisont>pinnahorisont>mullahorisondid. Liituvus puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla ka üle 1, sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees; võrastiku
kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel. Dominantliik – taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. Boniteet – metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt. Rinne – vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest. Puurinne>põõsarinne>puhma-rohurinne>samblarinne>juurerinded Horisont – koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid. Võrahorisont>võraalune tüvehorisont>põõsa-võrahorisont>puhma- rohuhorisont>pinnahorisont>mullahorisondid. Liituvus – puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla ka üle 1, sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees; võrastiku
veel sügavalt juurduvaid taimi. Männikute kuivendamisel võib siirderabas saada samasuguseid tulemusi kui siirdesoodes. Kõrgrabas on turba pindmine kiht alumisest viljakam; siirderabas ja nõmmrabas vastupidi. *rabasid liigitatakse ka puude arvu ja kasvu põhjal. Lähtudes sellest jagunevad rabad kolme rühma: rabamännikud, puisrabad ja lagerabad *alumiste rinnete taimkatte, älveste ja laugaste rohkuse järgi eraldatakse neli eriilmelist rabatüüpi: puhma-, rohu-,älve-, ja laukaraba. *taimegeograafilisest seisukohast jagunevad Eesti rabad kahte tüüpi: Lääne-Esti ja Ida-Eesti rabad. Läänetüüpi rabade nõlv on lühike ja suhteliselt järsu tõusuga. Ülejäänud rabast on enam-vähem tasane. Idatüüpi rabad on kumertad ja neil puudub selgesti väljakujunenud järsk nõlv. Idatüüpi rabadel kasvab hanevits, mis on meie aladele tulnud idast, läänetüüpi rabades puudub
Enamik meredes 0-30-200-500m sügavusel, blanktoni tuumik, bentos e veealune aas, polaaraladel elavad ka lumes, muidu mullas (rikastavad lämmastikuga) ja isegi õhus. Mõned rohevetikad on samblike koostises. Toodavad hapnikku, loomadele ja lindudele toiduks, põllumajanduses söödaks ja väetiseks, kondiitritoodetes. Vetikate süstemaatika (). ESMASE PLASTIIDIGA VETIKAD: 1) Punavetiktaimed (umbes 4000 liiki, troopilistes, subtroopilistes meredes, vähesed magevees ja mullas, tallus on puhma kujuga kuni 2m pikk, varuaineks eriline florideetärklis, pektiinist ja tselluloosist rakukestad koos vahelamellidega muudavad talluse sültjaks või lubjaga kivikõvaks nt korall). 2) Liitvetikad 13 liiki. Happelises puhtas magevees. Plastiidide asemel tsüanellid. MAISMAATAIMEDE EELLASED 3) Rohevetiktaimed (umbes 16 000 liiki, levinud kogu maailmas, põhiliselt magevees, ka mullal ja puutüvedel, rakud ühe tuumaga, pigmendiks klorofüll ja karotinoidid,
omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad kõige paremini üksteise ja keskkonnaga. Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde) samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku. Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada. Uuenemine- Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul
· Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat 26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus Mullapealsed organid Varred- Vars on rohtne ja sõlmeline.vars hargeb Leht- paaritusulgja leht.tumeroheline/kollakas karvane Puhmas- Puhma moodustavad ühe taime pealsed Õis - on viietine Mullasisesed organid Juuesrtik- narmasjuurestik, kuni 1 m sügavusel Stoolon- varre külgharu mille otsa moodustub mogul Kartulipesa- ühe taime mugulad Mugul-moodusub stooloni tippu 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid Mugulal silmad.Silm- arenemata külgvõrse. Silma ümbritsevad kulmud Idandid-stooloni algmed 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine
Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 2. Punavetikad, näidis liik. Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Nagu pruunvetikatelgi, esineb eristumine kudede taolisteks rakkude kogumiteks. Kasv on hajutatud (spetsialiseerunud kasvuvöötmeid ei ole) või tipmine (kasvuvöötmed asuvad talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide klorofülli, karotinoidide,
Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (juurerinded, samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne, puurinne). horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (mullahorisondid, pinnahorisont, puhma-rohuhor., võrahorisont, põõsahorisont, võraalune tüvehorisont, võrahorisont). liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul
Laane, A. Ruut 2003). Enamikk puid on vaja aeg-ajalt lõigata, et eemaldada surnud ja vigastatud oksad. Harilik kuldvihm ei talu suuri oksalõikamisi, ära võib lõigata ainult kuivanud ja katkised oksad. Kui hilineda võrsete lõikamisega, siis ei pruugi uued võrsed ennem talve puituda ning külmuvad. Õitsenud oksad lõigatakse ära peale õitsemist, oksi harvendatakse kuid ei kärbita. Paljundamine: Harilikku kuldvihma paljundatakse seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega kui ka puhma jagamise ja pookimise teel. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega. Kaunad kukuvad okstelt ise ära. Kuldvihma seemned võib otse mulda panna ning umbes kuu aja jooksul tärkab taim. Suvised pistikud ilma eelneva ettevalmistuseta annavad parima juurdumise tulemuse. Potentilla fruticosa Põõsasmaran Mullatingmused Põõsasmaran ei hooli eriti pinnase viljakusest ega happelisusest, aga paremini kasvab ta
Toitumine Hüpates liigub metsa alumises rindes ja otsib selgrootuid: mardikad (kärsaklased, naksurlased ja nende vastsed, jooksiklased), liblikaröövikud, lehevaablased ja nende vastsed, lutikalised, kahetiivalised jt putukad, ämblikud, hulkjalgsed, maismaateod. Sügisel tarvitab ka marju ja seemneid. Pesitsemine Kõdunenud kändude juurte vahel olevates tühemikes, murdunud puutüvede all, põõsatüügaste vahel, kivide all olevates süvendites, aga tihti lihtsalt pinnasesüvendis mõne puhma varjus. Muneb mai alguses 5...7 muna. Haub vaid emaslind, 13...14 päeva. Aastas on harilikult kaks kurna. 13Ööbik Luscinia luscinia Ööbik on umbes varblasesuurune seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli värvi linnuke. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid.
Mandrinõlv ehk geomorfoloogiline provints. Abüssaal üle 4000m. Ookeani nõgu. Hõivab ~4/5 kogu ookeani põhjast. 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? 19 Vertikaalne struktuur e. rindelisus on määratud taimede eri kõrgustega koosluses. Üks rinne moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasutust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja
Metskits - Metssiga – käib talvel söödaplatsidel, muidu ei elaks talve üle Pruunkaru – ründab inimest mõtlemata, pissib täis kui ehmub, kutsikatel valge krae Hunt – ööloom, selg on kange, murrab rebaseid, kährikuid, kopraid Ilves – üksik loom, vaikne ja üksitegutsev, salapärane, harva näeb Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid Kährik – talle maitseb teravili, ei kaeva endale ööseks pesa, vaid otsib puhma Mäger – rebase sulane, osav kaevaja, elab ühes kohas kaua, magab talveund Kobras – kõige usinam maaparandaja, taimetoitlane, tunneb ette külma, puhastab vett Halljänes – pojad ei lõhna, päästab end põgenemisega, avamaa elanik III. Niidud 1. Niitude kujunemine, ökoloogia Niitude jaotus inimmõju alusel. Põhjendused. -pool-looduslikeks - kultuurniitudeks Niitude jaotus kasvutingimuste alusel. -aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud Niitude tekkeviisid.
karvastel raagudel kuni 30 cm pikkuses hõredas õisikus. Õitseb augustis septembris (hiline õitseja) ja kõrgus on 80...100 cm. • hea varjuaia taim viljaka, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohale. ASTILBE X ARENDSII – ARENDSI ASTILBE • tumerohelised pealt läikivad lehed ja õied on koondunud pikkadesse kobarjatesse külgharudega õisikutesse. Sordid erinevad üksteisest ‘Erik peamiselt õite värvi, a’ puhma kõrguse ja õitseaja poolest. • Parasniiske huumusrikas muld. Pikaealine, põuakartlik. Sobib avalikele haljasaladele ASTILBOIDES TABULARIS - LAUDLEHT • Kuni 30 cm kõrgune mitmeaastane taim, karedate, kuni 70 cm läbimõõdus elastsete lehtedega, mis asetsevad pikkadel tugevatel vartel. Õied pisikesed, kreemid, pöörisjas kuni 25 cm pikkuses õisikus, õitsemise lõpus kaardunud. Õievars kuni 150 cm pikk. Õitseb juulis 25-30 päeva.
laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm- paatiat ja armastust inimeste vahel. Kasvatamine aedsalvei armastab päikest ning sooja. Taim pannakse kas- vama kuiva ja hea veeläbilaskuvusega mulda. Istutatakse aeda pärast öökülmade möödumist. Aedsalvei lõigatakse kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. Talveks tuleb taim katta. Paljundamine seemnetega, pistikutega ja puhma jagamise teel Saagi kogumine noori lehti võib noppida kuni sügiseni ning kasutada värskelt. Kuivatamiseks lõigatakse võrseid vahetult enne õitsemist Kasutamine maitsetaimena lehtedel on tugev maitse ja neid tuleb ettevaatlikult doseerida. Sobivad suppidesse, liha- ja kalaroogadesse ja neid keedetakse toidus vaid lühikest aega. Salvei kuulub itaalia ürdisegude koostisesse Kasutamine ravimtaimena aedsalvei ergutab sapi tegevust ning muudab rasvased toidud kergemini seeduvaks.
madalsoosiirdesooraba: algul on domineerivaks tarnad jms., turbakihi paksenedes lisanduvad sinikas, sookail, küüvits, tupp-villpea. Samblarindes algul lehtsamblad, pärast turbasamblad. 2.2.2. raba kkt.- alustaimestik atmosfäärse toitumisega. Turbakiht akumuleerib suurel hulgal sademevett ning põua ajal kuivab sellest läbi vaid õhuke pindmine kiht. Puurindes valitseb mänd, puhma-rohurindes lisaks sookailule, sinikale, kanarbikule, kukemarjale jm. ka jõhvikas, murakas, huulhein. Samblarinne valdavalt turbasammaldest. Levinud väikeste aladena kõikides Eesti osades. 2.2.3. Kõdusoometsade tüübirühm- on kujunenud sügavaturbalistest lagedatest või hõreda puurindega madal- ja siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusena. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad looduslikult uuenenud
Mosses can be found mostly on mounds. Samblaid võib enamasti leida mätastel. 11 DWARF-SHRUB-SPHAGNUM PALUDIFIED FORESTS RABASTUVAD METSAD This group is characterized by acid soil with superfluous moisture, well-developed dwarf shrub and moss layer that contains considerable amounts of bog and hair moss. Seda gruppi iseloomustab happeline liigniiske muld, hästi arenenud puhma- ja samblarinne ja samblakiht, mis sisaldab suurel hulgal soo (turba) ja karusammalt. The bog whortleberry (Vaccinium uliginosum) site type is more widespread in northern and southwestern Estonia. Soosinika (Vaccinium uliginosum) kasvukohatüüp on enamlevinud Põhja- ja Edela-Eestis. The fertility of the strongly podzolized (often with a hardpan horizon) and swampy podzolic-gley and podzolic-peaty which have been formed on sands poor in
ümber istutamata 3-5 aastat. Kasvukoha nõuded: huumusrikas mittehappeline muld, päikseline või varjuline kasvukoht. Ei talu liigniiskust. Kasutamine haljastuses: kiviktaimlas, püsilillepeenras. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/267 http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/verev-helmikpooris-leuchtkafer1/? category=1&panel=2 1.16 Hosta(Hosta) Konkreetne liik: Võsundhosta (Hosta decorata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 50 cm kõrguseks ja puhma läbimõõt küündib 20 cm piirimaile Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: Lehed on nahkjad, rohelised, veidi tekstuursed, kuni 15 cm pikad, äärtel heledam kitsas rant Õied või õisikud: Õied on helelillad, vahel ka peaaegu valged Liigi eritunnused: Lehtede äärtel on kitsas valge rant Kasvukoha nõuded: Kasvab suurepäraselt varjulistel istutusaladel Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse taimena, sobib nii üksikult kui ka täitetaimeks lillekompositsioonidesse Kasutatud kirjandus:
Fütotsönoos- taimekooslus; inimese loodud taimekooslus- agrofütotsönoos. Taimekoosluse iseloomustamisel kirjeldatakse järgmisi näitajaid: a) liigiline koosseid ja katvus e. horisontaalstruktuur; b) rindelisus; c)kasvukoht; kasvukohaolenevuse tõttu on taimekooslused keskkonnaindikaatorid. RINNE taimekoosluse vertikaalstruktuuri osa ja moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu,- põõsa, - puhma ja samblarinnet. Puurindel võidakse eristada esimest ja teis rennet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinanst kuni rennet moodustavate taimede ülemsie pinnani ja nii kõikide rinnete puhul. Taimede rindelise esinemise tingib nende erinev nõudlus päevavalguse osas, mis põhjust. erinevused taimede kõrgusest ja määrab nende kasvu iseloomu. Maapealsele rindelisusele vastab maa-alune. Ka seal eristatakse mitut rennet- I- Puude juures; II põõsaste juured; III- rohttaimede ja
annaabi.ee 
