Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesu...
Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Klass: Ikkesseened Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened Hõimkond: Krohmseened Hõimkond: Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki. Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid suhteliselt harva. Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega. Kolm klassi: 1
Askogeenne (seeneniit või rakk), ascogenous - kottseente (Ascomycota) *sugulise paljunemise tsüklis tekkiv spetsiaalne *kaksiktuumaline *seeneniit või rakk, mis paneb aluse ühe või mitme *eoskoti tekkele. Askogoon, ascogonium - *emasgametangium kottseentel (Ascomycota) . Askoom e. askokarp, ascoma - kottseente (Ascomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskotid *kotteostega Askus, ascus - vt. eoskott. Ballistospoor, ballistospore - *eoskannalt aktiivselt vabanev *kandeos. Basidioom e. basidiokarp, basidioma - kandseente (Basidiomycota) spetsialiseerunud *viljakeha, milles *sugulise paljunemise lõpptulemusena tekivad *eoskannad *kandeostega Basidiospoor, basidiospore - vt. kandeos. Basiid, basidium - vt. eoskand. Biotroof - organism, kes elab ja toitub *parasiidina teist liiki organismil või on viimasega *mutualistlikes suhetes; kasutatud ka *obligaatse parasiidi tähenduses.
1) Ikkeseened mütseelis enamasti vaheseinad puuduvad paljunevad sporangiumites valminud eoste e. koniidide abil sporangiume kandvad hüüfid on alati suunatud valguse poole - fototropism nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik 2) Kottseened kõige liigirikkam ja mitmekesisem mütseelis hästiarenenud vaheseinad mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus, kus sees on eosed (8 kaupa) nt. pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik viljakehad on mürkelil ja kogritsal parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava)
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eo...
KOTTSEENED Hõimkond kottseened (Ascomycota) hõlmab enda alla ca 75% seni kirjeldatud seentest. Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened samblikke moodustavad seened ning enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist. Kokku moodustavad nimetatud organismid monofüleetilise rühma. Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine hilistekkeline tunnus, mis piiritleb antud hõimkonda, on eoskott ehk askus. Eoskotis leiab aset suguline protsess: tuumade liitumine ning meioos, millele tavaliselt järgneb mitoos. Selle tulemusena tekib enamasti kaheksa rakutuuma, millest igaüks koos ümbritseva tsütoplasmaga piiritletakse membraaniga. Kujunenud rakkude ümber moodustub rakukest ning valmib kaheksa kotteost. Kotteosed on suhteliselt paksu kestaga ning vastupidavad ebasoodsale keskkonnale. Sobivate tingimuste saabudes kotteosed idanevad ning areneb haploidne mütseel.
mikroorganism. Tänapäeval tuntakse ligi 40 pärmseene perekonda, kuhu kuulub üle 345 pärmiliigi. Raku diameeter võib olla 3-40 mikromeeter. Paljunemiseviisiks võib olla pooldumine või pungumine. Esineb nii haploidseid kui ka diploidseid paardumistüüpe. Kui diploidsed pärmirakud satuvad ebasoodsatesse kasvutingimustesse siis nad läbivad meioosi ning sporuleeruvad. Sporulatsiooni käigus moodustub eoskott ehk askus, milles paikneb 4 haploidset askospoori. Haploidsed rakud ei ole võimelised jagunema meioosi teel ning sporuleeruma. Pärmide temperatuuritaluvus on varieeruv, -2 kuni + 45 kraadini. Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30 kraadi. Taluvad teatud tingimustel ka külmumist. 7 Kristel Ausmees Mikroorganismid 8
taimehaiguseid, tuua näiteid kuidas neid haigusi omavahel eristada. 1. HMK. KOTTSEENED *Seeneniidistik suurema osa elutsüklist haploidne *Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism ( mittesugulise ja sugulise põlvkonna vaheldumine) Paljunevad: Mittesuguliselt somaatiliste rakkude pooldumisega, pungumise teel või oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on
Sageli klamüdospoorid Suguline enamasti puudub, sageli partenokarpseid seigeoseid 4) Seidseened (umbes 800 liiki, mütseel vaheseinteta, hüüfide kestas kitiini, põhiliselt sugutu paljunemine, zoospoore pole, enamik elavad maismaal, nt nutthallitus leival ja juurviljadel). 5) Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Toituvad taimejäänustest, harvem parasiidid. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2. pärmkottseened 3. päriskottseened (Nt. Jahukastelaadsed, tiksikulaadsed, helekottseenelaadsed) nt leivapärm, veinipärm, pintselhallitus. 6) Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud, u 25 000 liiki põhiliselt suguline paljunemine milles haploidsed hüüfid ühinevad, tuumade ülekandumine
partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja
Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja
jagunevad ning kahe rakuvaheseina tekkimisel jaotuvad tütartuumad nii et tipmisesse ja alumisse rakku jääb üks tuum ning kõverdunud e. konksurakku kaks eri tüüpi rakku. Konksurakk omakorda pikeneb, tuumad selles jagunevad ja tekib uus konksurakk. Konksuraku kõrval paiknevad ühe tuumaga tipmine ning basaalne rakk võivad liituda ning neist areneb omakorda konsurakk. Sellised jagunemised ja kasvamised korduvad palju kordi ning tekib terve kobar konkse. Lõpuks areneb igast konksurakust eoskott e. askus, milles toimub tuumade liitumine e. karüogaamia ning seega lõpeb dikarüoosne faas. KANDSEENTEL: pannal rakuvaheseina ehitus (Worononi kehakesed ja dolipoorne rakuvahesein) KOTTSEENTEL: Arenenumad kottseened omavad poorid organelle-Woronini kehakesi- mis isoleerivad suguliselt paljunema hakkava mütseeliosa. / (Ainulaadne tunnus – Woronini kehaksete olemasolu mõlemal pool vaheseina) KANDSEENTEL: Dolipoorne rakuvahesein moodustub kesksest poorist, vaheseina
Blastocladiomycota jõnksviburseened - Tallus seeneniidistikuna. Talluse alusrakk kinnitub substraadile risoidide abil. Seeneniidistikul õhukeseseinalised zoosporangiumid ja paksuseinalised puhkesporangiumid. Suguline tsükkel gametogaamiana. Alamriik: Dikarya - üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli kaksiktuumne faas. 2 hõimkonda: Ascomycota kottseened (verev karikseen, pärmseened) - Eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti sees. Hõimkonna tunnuseks eoskott. Sugulisel protsessil tuumade liitumine, meioos. Enamasti järgneb veel mitootiline jagunemine. Eose ornamentatsioon määratakse eose genoomi poolt. Basidiomycota kandseened (vääveltorik, rooste- ja nõgiseened) - Eosed moodustuvad eksogeenselt eoskanna (basiisdi) peal. Kottseened: Moodustavad pandla taolisi konkse eoskottide all. Heterotallsete kottseente viljakeha hüüfides on enamasti üks, askogeensetes hüüfides kaks ja eostes palju erinevaid tuumapopulatsioone.
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
allküljel on eoslad(2n) -> eoste eelrakud(2n) -> raku jagunemimne (spoorne meioos). NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e. eoste moodustumise faas. Eostega paljunemine seentel : Pärmseened - üherakulised seened, mis tavaliselt paljunevad vegetatiivselt(pungumine), aga teatud juhtudel moodustuvad eosed(ühte pärmseene rakku moodustub 4 eost = eoskott -> eoskott laguneb ja eosed vabanevad). St. pärmseened on kottseened. Rakkude vegetatiivne paljunemine : Rakutsükkel - raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. Interfaas - periood, mis jääb 2 jagunemise vahele. RAKUTSÜKKEL = INTERFAAS + MITOOS. * G-1 faas - postmitootiline e. presünteetiline faas. Toimub raku kasvamine(mõõtmed + rakustruktuuride arv. Kasvamise aluseks on intensiivne valkude süntees. * G-0 faas - soike e. puhkefaas : rakud ei jagune :
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Neid katvad lehed on punaka värvusega. Arhegoonid asetsevad teistest lühematel harudel. Spermatosoidi ja munaraku ühinemisel tekib sügoot, mis annab alguse diploidsele faasile sporogoonile. Sporogoon koosneb jalast ja kuprast. Jalg on lühike, sibulakujuline, kuid kui eosed on valminud, pikeneb gametofüüdi varre tipp tugevasti (ebajalg) ja tõstab kupra üles. Kupra keskelt kasvab üles ümmargune sammas, mida katab mütsina sporogeenset kudet sisaldav eoskott (sporangium). Kupra sein on tugev, mitmekihiline. Pealmises, klorofülli sisaldavas kihis on hulk väljaarenemata õhulõhesid. Kupar on kaetud kaanega, mis eoste valmimisel avaneb ja eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks. Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus.
Neid katvad lehed on punaka värvusega. Arhegoonid asetsevad teistest lühematel harudel. Spermatosoidi ja munaraku ühinemisel tekib sügoot, mis annab alguse diploidsele faasile – sporogoonile. Sporogoon koosneb jalast ja kuprast. Jalg on lühike, sibulakujuline, kuid kui eosed on valminud, pikeneb gametofüüdi varre tipp tugevasti (ebajalg) ja tõstab kupra üles. Kupra keskelt kasvab üles ümmargune sammas, mida katab mütsina sporogeenset kudet sisaldav eoskott (sporangium). Kupra sein on tugev, mitmekihiline. Pealmises, klorofülli sisaldavas kihis on hulk väljaarenemata õhulõhesid. Kupar on kaetud kaanega, mis eoste valmimisel avaneb ja eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks. Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus.
lehekaenaldes. Neid katvad lehed on punaka värvusega. Arhegoonid asetsevad teistest lühematel harudel. Spermatosoidi ja munaraku ühinemisel tekib sügoot, mis annab alguse diploidsele faasile sporogoonile. Sporogoon koosneb jalast ja kuprast. Jalg on lühike, sibulakujuline, kuid kui eosed on valminud, pikeneb gametofüüdi varre tipp tugevasti (ebajalg) ja tõstab kupra üles. Kupra keskelt kasvab üles ümmargune sammas, mida katab mütsina sporogeenset kudet sisaldav eoskott (sporangium). Kupra sein on tugev, mitmekihiline. Pealmises, klorofülli sisaldavas kihis on hulk väljaarenemata õhulõhesid. Kupar on kaetud kaanega, mis eoste valmimisel avaneb ja eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks. Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus.
lehekaenaldes. Neid katvad lehed on punaka värvusega. Arhegoonid asetsevad teistest lühematel harudel. Spermatosoidi ja munaraku ühinemisel tekib sügoot, mis annab alguse diploidsele faasile sporogoonile. Sporogoon koosneb jalast ja kuprast. Jalg on lühike, sibulakujuline, kuid kui eosed on valminud, pikeneb gametofüüdi varre tipp tugevasti (ebajalg) ja tõstab kupra üles. Kupra keskelt kasvab üles ümmargune sammas, mida katab mütsina sporogeenset kudet sisaldav eoskott (sporangium). Kupra sein on tugev, mitmekihiline. Pealmises, klorofülli sisaldavas kihis on hulk väljaarenemata õhulõhesid. Kupar on kaetud kaanega, mis eoste valmimisel avaneb ja eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks. Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus.