------------------------------------ Limuste keha katab Mantel. Limused jagunevad:Teod,karbid,peajalgsed. TEOD ------------------------------------ Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest. Lahksugulised.
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral.
• Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida • Ascaridida • Rhabditida (varbussilised) • Oxyurida Selts: varbussilised (rhabitida) • Väga väikese mõõtmelised, kasvavad 1mm pikkusteks • Poolitaoline kehakuju • Peas on näsakesed • Suuõõs on pikliku silindri kujuline • Toituvad laguainest • Emaslooma suguelundid on hästi arenenud • Isaslooma kõige omapäraseks elundiks on bursaalkurrud • Rohkem kui 240 liiki Naaskelsabalased (Oxyuridae) • Keha tagumine osa on teravatipuline • Omapärane nugimisviis • Põhjustab pärasoole limasekesta ärritust ja põletikku • Toitub jämesoole sisust • Munad vajavad arengu stimuleerimiseks hapniku video • Nõrganärvilistel mitte vaadata https://www.youtube.com/watch?v=6hx2gqyLDe8 Kasutatud kirjandus • http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/ 9-9-1-1.htm • https://et.wikipedia
Töömees Maks ehk maksa 10 ametit Koostajad: Jane Jaaniste Karina Riive Fakte Töömehest · Keha suurim organ ja nääre · Kaal umbes 1,5 kg · Maks filtreerib 2 liitrit verd minutis, ainult maks puhastab verd · Maks täidab kehas üle 500 erineva keemilise funktsooni ja mõjutab peaaegu igat füsioloogilist protsessi · Maks toodab rohkem valke kui ükskõik milline muu organ kehas Töömehe ülesanded · Glükoosisisalduse regulatsioon · Kahjulike ainete lagundamine · Aminohapete sisalduse regulatsioon · Kolesterooli süntees · Sapi tootmine · Varuainete hoidmine · Vere filtreerimine · Verevalkude ja -rakkude süntees Glükoosisisalduse regulatsioon · Maks reguleerib veresuhkru taset organismis · Eraldab saadud ainetest lihtsuhkrud ning ladestab need glükogeenina · Kui tekib suurem vajadus glükoosi järele, siis hakkab maks glükogeeni lagundama · Kui...
INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiire...
sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu vajaliku informatsiooni. Maitsemeel- maitsemeele elundiks on keel, kus paiknevad maitsmispungad ning nendes omakorda maitseretseptorid. Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse ajukeskusesse. Inimestel on erinev arv maitseretseptoreid, seega iga inimene ongi erineva toidu maitsega harjunud erinevalt. Maitsemeel
haistmismeele abil ·Lõhna ära tunda püüdes loom nuusutab ehk tõmbab õhu sõõrmete kaudu ninaõõnde, kus asub haistmisepiteel. ·Mida suurema pindalaga on haistmisepiteel, seda parem on looma haistmine. Inimesel on see vaid 4 cm² suurune, kodukassil 14 cm², koeral aga 150 cm² suurune. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · Paljudel imetajatel on täiendav haistmiselund, mida nimetatakse Jacobsoni elundiks. Tänu sellele saab näiteks täkk aru, et märal on alanud jooksuaeg. · Lõhnade abil teavitavad loomad teisi eelkõige enda sealolust (territoriaalne käitumine) LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID MUUD TEGURID · Nälg, janu · Hirm, stress · Haigused, vigastused · Emainstinkt AGRESSIIVSE LOOMA TUNNUSED · Langetatud pea · Silmade punnitamine · Äkilised liigutused ·Häälitsused (urin, norsatus) MIKS LOOMAD
mudasse, nende orgaanilised ained asendusid miljonite aastate jooksul mineraalainetega ja tekkisid kivistised. Eri liiki organismide ehituse sarnasusi võib märgata selgroogsete loomade puhul nende jäsemed on sarnase põhiehitusega, seega võib eeldada, et nad on arenenud ühisest eellasest. Nii inimestel kui loomadel on säilinud kehaosi, mis pole nende eluks vajalikud, kuid on olulised teistele loomadele või nende eellastele. Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON
paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis on väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. Lühidalt:
esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral.
sidekude(luuüdi), rasvkude( nahaaluskoes), kohev sidekude(ümbritseb veresooni ja närve), tihe sidekude (Kõõlused,sidemed), kõhrkude(kõhreõõntes), luukude(kolju õmbluste piirkonnas ja kõõluste kinnituskohtades ), sidelihaskude(nahas,vere- jalümfosoonte,õõneselnudite seintes), vöötlihaskude (skeletilihased), südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon( luud, lihased, süda ,maks jt.) Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( tugi-liikumiselundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
Lapse ealised iseärasused 1.Veri Hemopoees ehk vereloome algab lootel 19. päeval mesoblastilise perioodiga. 6.-8.nädala jooksul asendub see hepaatilise perioodiga, kus vereloome toimub maksas (tekivad erütrotsüüdid). Alates 3ndast kuust algab vereloome ka lümfisõlmedes, põrnas ning tüümuses. 4.-6 lootekuu jooksul kestab müeloidne ehk luuüdiperiood. Emakasisese ehk intrauteriinse perioodi 3 viimasel kuul on põhiliseks vereloome elundiks luuüdi. Looteeas ületab erütropoeesi intensiivsus täiskasvanu 3-5 korda. Vastsündinutel on erütrotsüütide sisaldus veres märgatavalt kõrgem, kui täiskasvanutel. Seda põhjustab platsenta kokkutõmme sündimisel – lapse vereringesüsteemi lisandub täiendavalt verd, sh erütrotsüüte. Kõrge punaliblede sisalduse tõttu on lapsel ka hemoglobiinisisaldus, hematokrit ning vere viskoossus kõrgemad. Punaliblede, Hb ning hematokriti sisaldus langeb järsult 10. Elunädalal
närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel
närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epitee...
endokriinsete osade talitluse kui ka organismi homöostaasi tagamine. Hormoonid eritatakse viimajuhadeta valdavalt järgmistesse kehavedelikesse – verre, lümfi, peaaju-seljaaju vedelikku, koevedelikku. Seejuures tehakse vahet signaalainetel: kui signaalained liiguvad mingi osa vereringes on tegemist hormoonidega ja signaalaineid, mis liiguvad koevedelikega nimetatakse koehormoonideks. Endokriinsüsteem on tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga (juhtivaks elundiks on ajuripats), neid koos nimetatakse neurohumoraalseks regulatsiooniks. 14. Eritusorganid loomariigis •Varieeruvad suurel hulgal •Kuid enamasti on tegemist suure hulga tuubulitega, kus paiknevad kohastunud apikaal ja basaalpinnaga rakud. Protonefriid: leekrakud e solenotsüüdid: • Protonefriid – Umbsete otsadega tuubulite süsteem. –Esineb lameussidel, mõnedel keriloomadel, mõnedel rõngussidel ja limustel. •Tuubulid ulatuvad üle terve keha
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
*Rasvkude (nahaaluskoes, rasvikutes, koes); *Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve, lihaseid); · Joonised lk 14, 16, 17, 18, 19 ja 20 + tv *Sassiskiuline sidekude (pärisnahk naha joonis 1 võrkkiht); *Korraskiuline sidekude (kõõlus) *Kõhr (liigese pinnad); *Luukude (kätes, jalgades); *Veri 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. · Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on luud, lihased, süda, maks jt. · Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt. Tugi- liikumiselundkond, südame-veresoonkond, närvisüsteem, hingamiselundkond, seede-elundkond jt. 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. Vertikaaltelg Horisontaaltasapind (jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks)
SISSEJUHATUS Käesolev töö on tehtud referaadina. Töö eesmärgiks seadsin vaadelda limuseid, millistesse klassidesse nad jagunevad ning milliseid alamklasse leidub. Samuti annan ülevaate milline on limuste tähtsus, millised nad välja näevad, millest toituvad ja kus elavad. Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin töös aluseks põhiliselt klassikaliste vana süsteemi. 1 ÜLDISELOOMUSTUS Limused ehk molluskid moodustavad selgesti piiritletud loomarühma. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: teod ehk kõhtjalgsed, soomuslimused, vagellimused, torbiklimused, karbid ehk liistaklõusesed, lasnjalgsed ja peajalgsed. Limustel on hulk ainult neile iseloomulikke tunnuseid. Nende keha koosneb peast, kotikujulisest segmenteerumata kerest ja jalast. Jalg kujutab endast kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on väga iseloomulik...
3. südamelihas- mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames. i. NÄRVIKUDE võimeline erutust vastu võtma ja edasi suunama. Moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: · Elundiks nim. Kehaosa, millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. (N:luud, lihased, süda, maks jt.) · Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased elundid.(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud skelett, südame veresoonkond) 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: 1. Frontaaltelg-vasakult paremale 2
panevad vere veresoontes liikuma. 4) närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulsidena edasi. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund on üles ehitatud mitmest erinevast koes; tavaliselt moodustab üks kudedest elundi põhiosa ning tagab elundi spetsiifilise ehituse ja funktsiooni. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased moodustavad elundkonna. Elundkonnad jagatakse vastavalt organite lootelisele arengule vegetatiivseteks (ainevahetus ja paljunemine) ja animaalseteks (erutuvus ja liikumine).
Ookeanites, samblikes, rohus, kõrbetes, vihmametsades, Arktikas, Antarktikas, inimeste kodudes, puude otsas, metsas. · Osa looduses- on toiduks, koduloomad, osade nahk on väga kallis, sellega teevad inimesed ära. Inimene 23.teab inimese elundite ja elundkondade ehitust ja talitlust, tunneb jooniselt 23.1.teab naha ehitust ja ülesandeid Nahk on katteelundkonna elundiks. Naha ülesanded on: · Kaitsta välisvigastuste, UV-kiirguse, vee kaotuse, haigus tekitajate ja kehavõõraste ainete eest. · Eritada jääkaineid (vesi, soolad) · Võtta vastu ärritusi · Reageerida keha temperatuurile · Sünteesida melaniini ja D-vitamiini Inimese nahk koosneb kahest kihist: · Marrasnahk- sarvkiht ja elusate rakkude kiht. · Pärisnahk- higinäärmed ja rasunäärmed
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
Samas rütmis võngub üles alla ka endolümfitoru koos basaalmembraaniga. Mida madalamad on vastu võetud helid, seda enam tekib teotipu lähedal võnkeamplituudi maksimum(resonants). Kõrgemate helide korral paikneb maksimum ovaalakna lähedal. Teadud kõrgusega helile reageerivad teatud rakud. Asendi ja liikumismeel-Annab informatsiooni inimese pea ja asendi ning liikumise suuna suhtes. Tasakaalu ja liikumisretseptorid on koondunud tähnielundiks ja poolringkanali elundiks. Poolringkanali ja tähnelund-Kolm poolringkanali elundit on paiknenud üksteise suhtes 90kraadise nurga all. Poolringkanalites on ampullid ja tähnid, milles on sensorrakkude kogumikud. Sensorraku peal asuvad karvarakud. Tunderakkude karvad on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse massi, mis moodustab kuppeli. Ärritajaks on aktiveeriv või pidurdav pöördliikumine.
kulles- kahepaikse vastne kõigusoojane - otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) küljejoon - on veeselgroogsetel (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole. Nende omaduste tõttu nimetatakse küljejoont ka seismosensoorseks elundiks . loode - feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili. lõpused - on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid. Lõpuste peamine ülesanne on organismi varustada vees leiduva lahustunud hapnikuga ning süsihappegaasi ekskretsiooniga. maim - kalade vastsele järgnev noorjärk. marjatera - Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kalamarja terataolist munarakku nimetatakse marjateraks.
venoossesse süsteemi ja üle alumise ja ülemise õõnesveeni süsteemi jõuab venoosne veri uuesti südame paremasse kotta. Südame enda verevarustus on tagatud pärgarterite e. koronaararterite abil. Kokkuvõtteks siis, südame parempoolses osas, keha veenides, kopsuarteris ja selle harudes kulgeb alati venoosne veri. Südame vasakus pooles, keha arterites ning kopsuveenides kulgeb alati arteriaalne veri. 7.4. Süda Süda on vereringesüsteemi keskseks elundiks. Süda paikneb rindkereõõnes kopsude vahekohal, ulatudes V VI roidevaheni, keskseinandis, 2/3 südamest asetseb vasakul pool. Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund, keskseinandis. Kaal u 300-400grammi. Südame sein koosneb kihtidest: Sisemine kiht e. endokard on õhuke elastsetest sidekoekiududest koosnev kile. Südame klapid moodustuvad samuti endokardist. Lihaskiht e. müokard e. südamelihas on südame seina kõige paksem osa. Koosneb südamelihaskoest. Välimine kiht e
Maapealsed võsud on kahesugused eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, 23 mis asetsevad kesksilindri välimises osas
Maapealsed võsud on kahesugused eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, mis asetsevad kesksilindri välimises osas. Juhtkimbud on kollateraalsed, kinnised; varrel, nagu juurelgi, ei esine teiskasvu.
4. Informatsioon Informatsioon on tingimusfaktor juhul, kui see mõjutab organismide elutegevust. Erinevad infokandjad: 1. FOTORETSEPTSIOON – Võime vastu võtta optilisi signaale erinevates lainepikkustes. Elektronmagnetkiirguse tajumine. Silm – kõige võimsam kaheksajalal. Lindudel on silmad väga erineva võimekusega ja ehitusega 2. MEHHANORETSEPTSIOON – Puutetundlikud retseptorid. Kaladel on küljejooneelund – sinna on koondunud retseptorid elundiks, mis tunnetab vee liikumise suunda ja rõhkude vahet. Putukatel – tundlad Kassil – vurrud NB! Nahk pole mehhanoretseptor, sest naha eesmärk on teine. 3. AUDIORETSEPTSIOON – Võime võtta vastu helisignaale, mehhaanilisi võnkumisi. Bioloogilises maailmas haruldane. Audioretseptsioon on vaid imetajatel, lindudel ja teatud putukatel. Kehtib reegel: kes teeb häält, see kuuleb häält. Nt: ritsikad
magusa, hapu, soolase ja mõru kombinatsioonist. (lisaks on viimasel ajal lisandunud umaami"soolata lihaleeme"-ja tanniinimaitse) · Keele piirkonnad on maitsete suhtes erineva tundlikkusega. Magusa tundlikkus on suurim keele tipul, hapu-ja soolase tundlikkus keele külgedel, mõru tundlikkus on suurim keelepäral. · Maitse segunemine seisneb selles, et kaks erinevat ainet võivad koos anda algsest erineva maitse aistingu. KUULMISMEEL · Kuulmismeele elundiks on kõrv, millel eristatakse: välis-, kesk-ja sisekõrva. · Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidpidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. ·Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20000 Hz-ni. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilaineid välis- ja keskkõrva piiril oleva trummilikeni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv
õhuruumid. Maapealsed võsud on kahesugused – eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, mis asetsevad kesksilindri välimises osas. Juhtkimbud on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
