------------------------------------ Limuste keha katab Mantel. Limused jagunevad:Teod,karbid,peajalgsed. TEOD ------------------------------------ Teod. - k6htjalgsed limused Keha katab lubiainest koda mis moodustub mantli eritistest.Kojas ulatub v2lja lihaseline jalg ja 2paari kombitsatega varustatud pea.Liikumist soodustab lima.Seedeelundkond algab suuavaga, seej2rel neel,enne neelu hrel, sii magu ja u-kujuline sooltoru,ja p2rak.Eritus elundiks 1 neel. Hingab kopsudega ja l6pustega. Vereringe on avatud.Liitsuguline. Viinametigu eesti looduskaitse all. KARBID ------------------------------------ Keha kotab lubi ainest koda mis koosneb kahest poolest mida yhendab lukuside. Avaneb ja sulgub= sulgurlihased,Kojade vahelt ulatub v2lja lihaseline jalg= liigub.Koja peamine kiht sarvainest, sisemine kiht prlmutterkihiga. Kehatagaosas moodustuvad sise-ja vljavooluavad.Toituvad=h6ljuvatest vhikestest ja ainuraksetest. Lahksugulised
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral.
• Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida • Ascaridida • Rhabditida (varbussilised) • Oxyurida Selts: varbussilised (rhabitida) • Väga väikese mõõtmelised, kasvavad 1mm pikkusteks • Poolitaoline kehakuju • Peas on näsakesed • Suuõõs on pikliku silindri kujuline • Toituvad laguainest • Emaslooma suguelundid on hästi arenenud • Isaslooma kõige omapäraseks elundiks on bursaalkurrud • Rohkem kui 240 liiki Naaskelsabalased (Oxyuridae) • Keha tagumine osa on teravatipuline • Omapärane nugimisviis • Põhjustab pärasoole limasekesta ärritust ja põletikku • Toitub jämesoole sisust • Munad vajavad arengu stimuleerimiseks hapniku video • Nõrganärvilistel mitte vaadata https://www.youtube.com/watch?v=6hx2gqyLDe8 Kasutatud kirjandus • http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/ 9-9-1-1.htm • https://et.wikipedia
· Kõik verre imendunud toitained juhitakse esmalt maksa · Maksa sisse minev vere hulk sõltub söödud toidust ja palju söömisest aega möödas on · Väljuv vere hulk on alati stabiilne · Maks filtreerib verest välja kahjulikud ained Verevalkude ja -rakkude süntees · Toodab paljusid olulisi verevalke (nt albumiini ja fibrinogeeni, vajalikud vere hüübimiseks) · Embrüonaalse arengu esimeses pooles on maks vereloome elundiks(sünteesib punaliblesid) Maksa osad Töömehele pudel õlut? Pigem mitte! Maksa jaoks ei ole ohutut alkoholi Maksakahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid tarbitud kogusest Mida rohkem alkoholi inimene tarbib, seda rohkem tööd teeb maks Alkoholi jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist, hiljem võib tekkida tsirroos, mis on maksa pöördumatu kahjustus Terve ja haige maks
2)Silelihastkude asub siseorganite seintes (söögitoru, soolestikus, silmavikerkest jt.) Silelihaskude ei allu inimese tahtele, töötab aeglaselt, kuid on praktiliselt väsimatu. 3)Südamelihaskude asub ainult südames. Töötab küllalt kiiresti, kuid ei allu inimese tahtele ja väsib aeglaselt. 4)Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliia rakkudest. Närvirakud kannavad edasi erutust ja võtavad seda vastu. Elundiks e. organiks nim. organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, kuid koosneb erinevatest kudedest (nt. suguti, süda, magu, peaaju jt.) Elundkond e. organismisüsteem ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist.
sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu vajaliku informatsiooni. Maitsemeel- maitsemeele elundiks on keel, kus paiknevad maitsmispungad ning nendes omakorda maitseretseptorid. Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse ajukeskusesse. Inimestel on erinev arv maitseretseptoreid, seega iga inimene ongi erineva toidu maitsega harjunud erinevalt. Maitsemeel
haistmismeele abil ·Lõhna ära tunda püüdes loom nuusutab ehk tõmbab õhu sõõrmete kaudu ninaõõnde, kus asub haistmisepiteel. ·Mida suurema pindalaga on haistmisepiteel, seda parem on looma haistmine. Inimesel on see vaid 4 cm² suurune, kodukassil 14 cm², koeral aga 150 cm² suurune. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID HAISTMINE · Paljudel imetajatel on täiendav haistmiselund, mida nimetatakse Jacobsoni elundiks. Tänu sellele saab näiteks täkk aru, et märal on alanud jooksuaeg. · Lõhnade abil teavitavad loomad teisi eelkõige enda sealolust (territoriaalne käitumine) LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID MUUD TEGURID · Nälg, janu · Hirm, stress · Haigused, vigastused · Emainstinkt AGRESSIIVSE LOOMA TUNNUSED · Langetatud pea · Silmade punnitamine · Äkilised liigutused ·Häälitsused (urin, norsatus) MIKS LOOMAD
mudasse, nende orgaanilised ained asendusid miljonite aastate jooksul mineraalainetega ja tekkisid kivistised. Eri liiki organismide ehituse sarnasusi võib märgata selgroogsete loomade puhul nende jäsemed on sarnase põhiehitusega, seega võib eeldada, et nad on arenenud ühisest eellasest. Nii inimestel kui loomadel on säilinud kehaosi, mis pole nende eluks vajalikud, kuid on olulised teistele loomadele või nende eellastele. Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON
paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis on väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. Lühidalt:
esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral.
sidekude(luuüdi), rasvkude( nahaaluskoes), kohev sidekude(ümbritseb veresooni ja närve), tihe sidekude (Kõõlused,sidemed), kõhrkude(kõhreõõntes), luukude(kolju õmbluste piirkonnas ja kõõluste kinnituskohtades ), sidelihaskude(nahas,vere- jalümfosoonte,õõneselnudite seintes), vöötlihaskude (skeletilihased), südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon( luud, lihased, süda ,maks jt.) Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( tugi-liikumiselundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
Lapse ealised iseärasused 1.Veri Hemopoees ehk vereloome algab lootel 19. päeval mesoblastilise perioodiga. 6.-8.nädala jooksul asendub see hepaatilise perioodiga, kus vereloome toimub maksas (tekivad erütrotsüüdid). Alates 3ndast kuust algab vereloome ka lümfisõlmedes, põrnas ning tüümuses. 4.-6 lootekuu jooksul kestab müeloidne ehk luuüdiperiood. Emakasisese ehk intrauteriinse perioodi 3 viimasel kuul on põhiliseks vereloome elundiks luuüdi. Looteeas ületab erütropoeesi intensiivsus täiskasvanu 3-5 korda. Vastsündinutel on erütrotsüütide sisaldus veres märgatavalt kõrgem, kui täiskasvanutel. Seda põhjustab platsenta kokkutõmme sündimisel – lapse vereringesüsteemi lisandub täiendavalt verd, sh erütrotsüüte. Kõrge punaliblede sisalduse tõttu on lapsel ka hemoglobiinisisaldus, hematokrit ning vere viskoossus kõrgemad. Punaliblede, Hb ning hematokriti sisaldus langeb järsult 10. Elunädalal
närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel
närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel
Tihe sidekude Kõõlused ja sidemed Kõhrkude Kõrvalestades, häbemeliiduses Luukude Kõõluste kinnituskohtades, kolju piirkonnas Lihaskoe liigid: Silelihaskude Nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Vöötlihaskude Moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Südamelihaskude Ainult südames Närvikude Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. Närvikoes. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Nt: Süda, maks, lihased, luud jt. Elundkond Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt: Tugi- ja liikumiselundkond. Tugi- ja liikumiselundkond 1. Tugi- ja liikumiselundkonna jagunemine: Passiivne osa Luustik Aktiivne osa Lihastik (skeletilihastik) 2. Skeleti funktsioonid Mehaaniline-ülesanne: Toestada, kaitsta, liikuda
endokriinsete osade talitluse kui ka organismi homöostaasi tagamine. Hormoonid eritatakse viimajuhadeta valdavalt järgmistesse kehavedelikesse – verre, lümfi, peaaju-seljaaju vedelikku, koevedelikku. Seejuures tehakse vahet signaalainetel: kui signaalained liiguvad mingi osa vereringes on tegemist hormoonidega ja signaalaineid, mis liiguvad koevedelikega nimetatakse koehormoonideks. Endokriinsüsteem on tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga (juhtivaks elundiks on ajuripats), neid koos nimetatakse neurohumoraalseks regulatsiooniks. 14. Eritusorganid loomariigis •Varieeruvad suurel hulgal •Kuid enamasti on tegemist suure hulga tuubulitega, kus paiknevad kohastunud apikaal ja basaalpinnaga rakud. Protonefriid: leekrakud e solenotsüüdid: • Protonefriid – Umbsete otsadega tuubulite süsteem. –Esineb lameussidel, mõnedel keriloomadel, mõnedel rõngussidel ja limustel. •Tuubulid ulatuvad üle terve keha
Luukude - kogu skelett 6. Veri vedel rakuvaheaine 7. Lümf - lümfisõlmedes lümfoplasma 8. Rasvkude nahaaluskoes 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Näärmeepiteel on kohastunud sekreedi valmistamiseks. Kõik keha näärmed on epiteliaalse päritoluga. Eksokriinsed näärmed on varustatud juhadega, mille kaudu saadetakse sekreet elundi pinnale, endokriinsed näärmed saadavad sekreedi otse verre. 5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud, lihased jt. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud (skelett), luudevahelised ühendused (liidused, liigesed) ja skeletilihased. 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. (info õpikust) Vertikaaltelg - ülalt alla
*Rasvkude (nahaaluskoes, rasvikutes, koes); *Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve, lihaseid); · Joonised lk 14, 16, 17, 18, 19 ja 20 + tv *Sassiskiuline sidekude (pärisnahk naha joonis 1 võrkkiht); *Korraskiuline sidekude (kõõlus) *Kõhr (liigese pinnad); *Luukude (kätes, jalgades); *Veri 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. · Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on luud, lihased, süda, maks jt. · Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt. Tugi- liikumiselundkond, südame-veresoonkond, närvisüsteem, hingamiselundkond, seede-elundkond jt. 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. Vertikaaltelg Horisontaaltasapind (jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks)
Enamikul juhtudel ei ole neil välis- ega sisemetameeriat. Limuste jala, koja ja teiste elundite kuju ning ehitus, samuti talitlus on hõimkonna piires väga muutuvad ning võivad erinevate klasside esindajatel olla väga erinevad. Paljudel juhtudel koda kattub mantliga ja muutub osaliselt või täielikult seesmiseks, millega seoses ta tavaliselt väheneb mõõtmeilt, kuid võib ka vahel täielikult redutseeruda. Ja lõpuks, ühtedel vormidel on jalg roomamiseks; teistel vormidel on jalg elundiks; kolmandatel on jalg teisendunud ujumiselundiks; neljandatel on ujumiselundiks moondunud vaid jala tagumine osa. Esineb ka selliseid limuseid, kes täisealistena on täiesti liikumatu eluviisiga, veetes kogu elu mingile esemele kinnitunult. Kõigist neist teravatest erinevustest hoolimata võib võrdlevanatoomilise uurimise alusel ja eriti arenguandmete põhjal konstateerida kõikide limuste organisatsooni ühtsust
3. südamelihas- mis ei allu meie tahtele ning esineb vaid südames. i. NÄRVIKUDE võimeline erutust vastu võtma ja edasi suunama. Moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: · Elundiks nim. Kehaosa, millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. (N:luud, lihased, süda, maks jt.) · Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased elundid.(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud skelett, südame veresoonkond) 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: 1. Frontaaltelg-vasakult paremale
panevad vere veresoontes liikuma. 4) närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulsidena edasi. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund on üles ehitatud mitmest erinevast koes; tavaliselt moodustab üks kudedest elundi põhiosa ning tagab elundi spetsiifilise ehituse ja funktsiooni. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased moodustavad elundkonna. Elundkonnad jagatakse vastavalt organite lootelisele arengule vegetatiivseteks (ainevahetus ja paljunemine) ja animaalseteks (erutuvus ja liikumine).
Ookeanites, samblikes, rohus, kõrbetes, vihmametsades, Arktikas, Antarktikas, inimeste kodudes, puude otsas, metsas. · Osa looduses- on toiduks, koduloomad, osade nahk on väga kallis, sellega teevad inimesed ära. Inimene 23.teab inimese elundite ja elundkondade ehitust ja talitlust, tunneb jooniselt 23.1.teab naha ehitust ja ülesandeid Nahk on katteelundkonna elundiks. Naha ülesanded on: · Kaitsta välisvigastuste, UV-kiirguse, vee kaotuse, haigus tekitajate ja kehavõõraste ainete eest. · Eritada jääkaineid (vesi, soolad) · Võtta vastu ärritusi · Reageerida keha temperatuurile · Sünteesida melaniini ja D-vitamiini Inimese nahk koosneb kahest kihist: · Marrasnahk- sarvkiht ja elusate rakkude kiht. · Pärisnahk- higinäärmed ja rasunäärmed
6 kiudu. Võrkkestast ninapoolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus. Oimupoolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oimupoolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskpaigus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamuna liigutusi ja pupilli reaktsioone. 9. Kuulmismeel Elundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud ja nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeelele tsentraalseid teid pidi. Kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heli laineid välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni mis hakkab kaasa võnkuma. Trummikilele võnukumised antakse kuulmeluukeste-, vasara- ,alasti ja jaluse- kaudu
Samas rütmis võngub üles alla ka endolümfitoru koos basaalmembraaniga. Mida madalamad on vastu võetud helid, seda enam tekib teotipu lähedal võnkeamplituudi maksimum(resonants). Kõrgemate helide korral paikneb maksimum ovaalakna lähedal. Teadud kõrgusega helile reageerivad teatud rakud. Asendi ja liikumismeel-Annab informatsiooni inimese pea ja asendi ning liikumise suuna suhtes. Tasakaalu ja liikumisretseptorid on koondunud tähnielundiks ja poolringkanali elundiks. Poolringkanali ja tähnelund-Kolm poolringkanali elundit on paiknenud üksteise suhtes 90kraadise nurga all. Poolringkanalites on ampullid ja tähnid, milles on sensorrakkude kogumikud. Sensorraku peal asuvad karvarakud. Tunderakkude karvad on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse massi, mis moodustab kuppeli. Ärritajaks on aktiveeriv või pidurdav pöördliikumine.
kulles- kahepaikse vastne kõigusoojane - otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) küljejoon - on veeselgroogsetel (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole. Nende omaduste tõttu nimetatakse küljejoont ka seismosensoorseks elundiks . loode - feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili. lõpused - on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid. Lõpuste peamine ülesanne on organismi varustada vees leiduva lahustunud hapnikuga ning süsihappegaasi ekskretsiooniga. maim - kalade vastsele järgnev noorjärk. marjatera - Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kalamarja terataolist munarakku nimetatakse marjateraks.
venoossesse süsteemi ja üle alumise ja ülemise õõnesveeni süsteemi jõuab venoosne veri uuesti südame paremasse kotta. Südame enda verevarustus on tagatud pärgarterite e. koronaararterite abil. Kokkuvõtteks siis, südame parempoolses osas, keha veenides, kopsuarteris ja selle harudes kulgeb alati venoosne veri. Südame vasakus pooles, keha arterites ning kopsuveenides kulgeb alati arteriaalne veri. 7.4. Süda Süda on vereringesüsteemi keskseks elundiks. Süda paikneb rindkereõõnes kopsude vahekohal, ulatudes V VI roidevaheni, keskseinandis, 2/3 südamest asetseb vasakul pool. Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund, keskseinandis. Kaal u 300-400grammi. Südame sein koosneb kihtidest: Sisemine kiht e. endokard on õhuke elastsetest sidekoekiududest koosnev kile. Südame klapid moodustuvad samuti endokardist. Lihaskiht e. müokard e. südamelihas on südame seina kõige paksem osa. Koosneb südamelihaskoest. Välimine kiht e
Maapealsed võsud on kahesugused eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, 23
Maapealsed võsud on kahesugused eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, mis asetsevad kesksilindri välimises osas. Juhtkimbud on kollateraalsed, kinnised; varrel, nagu juurelgi, ei esine teiskasvu.
4. Informatsioon Informatsioon on tingimusfaktor juhul, kui see mõjutab organismide elutegevust. Erinevad infokandjad: 1. FOTORETSEPTSIOON – Võime vastu võtta optilisi signaale erinevates lainepikkustes. Elektronmagnetkiirguse tajumine. Silm – kõige võimsam kaheksajalal. Lindudel on silmad väga erineva võimekusega ja ehitusega 2. MEHHANORETSEPTSIOON – Puutetundlikud retseptorid. Kaladel on küljejooneelund – sinna on koondunud retseptorid elundiks, mis tunnetab vee liikumise suunda ja rõhkude vahet. Putukatel – tundlad Kassil – vurrud NB! Nahk pole mehhanoretseptor, sest naha eesmärk on teine. 3. AUDIORETSEPTSIOON – Võime võtta vastu helisignaale, mehhaanilisi võnkumisi. Bioloogilises maailmas haruldane. Audioretseptsioon on vaid imetajatel, lindudel ja teatud putukatel. Kehtib reegel: kes teeb häält, see kuuleb häält. Nt: ritsikad
magusa, hapu, soolase ja mõru kombinatsioonist. (lisaks on viimasel ajal lisandunud umaami"soolata lihaleeme"-ja tanniinimaitse) · Keele piirkonnad on maitsete suhtes erineva tundlikkusega. Magusa tundlikkus on suurim keele tipul, hapu-ja soolase tundlikkus keele külgedel, mõru tundlikkus on suurim keelepäral. · Maitse segunemine seisneb selles, et kaks erinevat ainet võivad koos anda algsest erineva maitse aistingu. KUULMISMEEL · Kuulmismeele elundiks on kõrv, millel eristatakse: välis-, kesk-ja sisekõrva. · Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidpidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. ·Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20000 Hz-ni. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilaineid välis- ja keskkõrva piiril oleva trummilikeni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv
õhuruumid. Maapealsed võsud on kahesugused – eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, mis asetsevad kesksilindri välimises osas. Juhtkimbud on
annaabi.ee 
