(http://cikumiku.smugmug.com/School/Suvelilled/P1170050/651329609_fdYBg-L.jpg) 6 f f 2011 Kannike (Viola) -võõrasema (aedkannike) (V. x wittrockiana sün. V.hortensis) Kasvukohaks parasniiske toitaineterikas, hea drenaaziga muld. Suvelilledest üks külmakindlamaid. Kasvatatakse nii peenral kui rõdukastis, kõikvõimalikes istutusnõudes ja pottides. Kompositsioonis võib olla nii ereda värvilaigu rollis tänu oma ilusatele õitele, kuid võib olla ka aktsenttaime rollis. Joonis 10. Aedkannike e
Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1- 1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased http://efloora.ut.ee/Eesti/species/5274.html Eesti taimede levikuatlas, 2005 Lõhnav kannike- Viola odorata Etümoloogia Legendi kohaselt armus Zeus kaunisse neidu nimega Io. Varjamaks teda oma armukadeda naise Hera eest, muutis ta Io lehmaks. Maapinnast võrsusid Io toiduks taimed, mis said temalt ka oma nime. Kirjeldus Taime kõrgus on 10–15 cm. Lehed peaaegu ümmargused või neerjad, südaja alusega, lühikarvased. Abilehed munajad, vahel serval lühidalt narmastunud. Tugeva meeldiva lõhnaga umbes 2 cm läbimõõduga õied võivad olla nii lillakas- sinised kui valged
Kevade märgid Mihkel Vaher Valged Sinikellukad Võililled Jänesekapsas Lõhnav Kannike Tulbid Sireli pungad Lehed põõsal Kase pungad Nartsiss
D E L I L L KROOKUS LUMIKELLUKE GERBERA LIILIA MAIKELLUKE ROOS DAALIA või GEORGIIN JAANIKAKAR või KRÜSANTEEM ASTER KANAVARVAS GLADIOOL KANNIKE NELK TULP NARTSISS
kaalika tarbimine. Läiketa, peened juuksed B5 B5 vitamiin: mesilasema piim, õietolm, kartul, maapähkel, seened, soja, kreeka pähkel, porgand Vajalik uute rakkude kasvuks ja arenguks, käivitab noorenemisprotsesse. Puudus tekib eriti pärast 55.eluaastat. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid. Murduvad juuksed raud, räni Raud: sinilatv, sookassiurb, õlglill, salvei, kannike, altee, võilill, teeleht, vereurmarohi, oblikas Puudust tekitavad pikaajalised haigused, haavandid, aspiriin, liialdamine taimse toidu, kohvi, piima ja teega, suur verekaotus menstruatsioonil, füüsiline ülekoormus, Avitamiini ja fluori puudus. Puudus tekib naistel kolm korda sagedamini kui meestel. Räni: kaer, oder, tatar, petersell, mesi, sibul, jooksjarohi, sija, uba, nõges, must aroonia, kalanhoe Tugevdab juukseid, küüsi ja nahka, aeglustab vananemisprotsesse kudedes
OTSUSTATI Päevakord: 1 Töökeskkonnavolinike valimise korra ja nendele antud volituste kinnitamine (kord lisatud protokollile) 2 AS Econ juhatuse esimehe Taavi Telvik sõnavõtt töökeskkonnavoliniku valimise vajalikkusest, tema kohustustest ja õigustest. 3 Töökeskkonnavoliniku valimine. Otsustati: 1 Kinnitada töökeskkonnavolinike valimise vorm ja nende volitused 2 Töökeskkonnavolinikuks valiti lihthäälteenamusega: Emil Kannike personalijuht Koosoleku juhataja: Tiina Leppik Protokollija: Mari Kunder Töökeskkonnavolinike valimise kord ja nendele antud volitused AS-s Econ Tulenevalt Eesti Vabariigi Tööohutuse ja töötervishoiuseaduse § 17 lg 4 valitakse AS-s Econ töövolinikud alljärgneva korra alusel: 1. Töökeskkonnavolinik valitakse 2 aastaks töötajate valitud esindajaks töötervishoiu,
Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv Kurk
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus ...
Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9.Valgepõsk-lagle (Barnacle goose) 10. Künnivares (Rook)
Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe kasutati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgatest valmistati pidurooga - sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Piduroaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. (Bardone, Kannike, Jürjo, Plath, 2016) 2.VENEMAA Vene köögi alustalaks on suur vene ahi, milles toidud hauduvad kaua ühtlasel jahtuval temperatuuril, andes vene köögi toitudele neile omapärase maitse. Aga samas ei võimalda ahi kasutada erinevaid kuumtöötlemisvõtteid. Lisaks ahjule mõjutas tugevalt vene kööki õigeusu kirik. Kiriku kalendri järgi oli vastavalt päeva tähtsusele ette kirjutatud, mida tuli või sai antud päeval süüa
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum ...
arutelude pidamine, suhtlemine teiste intuitsioonidega, uute liikmete vastuvõtmine jne.. • MK eesistuja vahetub iga poole aasta tagant • Eesti saab olla komitee eesistuja maist novembrini 2016 aastal Eesti EN’is • Erikülalise staatus 1991 aastal • Täisliikmeks 14. mail 1993 aastal • 1995–1999 suursaadik Karin Jaani; 1999–2003 suursaadik Ants Frosch; 2003–2006 suursaadik Alar Streimann; 2007–2011 suursaadik Sulev Kannike; alates 2011 suursaadik Gea Rennel • Strasburg, Prantsusmaa
hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati 1909. aastal Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud laavakihtidest, moodustades kõikvõimalikke imelesi mustreid ja kujundeid Kilpvulkaan Taimestikloomastik Vulkaani tipuosas, üle 3500 m kasvab teide kannike Novembris kattub Teide vulkaani tipp lumega, mis sulab alles märtsisaprillis Kõrgemal kui 1500 m on temperatuur aasta ringi üsna madal ning sealne taimestik seetõttu ka kidur, põhiliselt võib seal kohata leetpõõsaid Madalamatel nõlvadel, 5001500 m kõrgusel kasvab unikaalse kooslusega mets, kus võib kohata loorberipuid , eukalüpte, sõnajalgu, kanaari
hiiglasliku, enam kui 5000 meetri kõrguse vulkaani sisemusse hilisemate vulkaanipursete tagajärjel miljoneid aastaid tagasi · Teide on aktiivne vulkaan purskas viimati aastal 1909 · Vulkaan koosneb erinevatest ladestunud laavakihtidest, moodustades kõikvõimalikke imelisi mustreid ja kujundeid · Kilpvulkaan Taimestikloomastik · Vulkaani tipuosas, üle 3500 m kasvab vaid teide kannike · Novembris kattub Teide vulkaani tipp lumega, mis sulab alles märtsis aprillis · Kõrgemal kui 1500 meetrit on temperatuur aasta ringi üsna madal ning sealne taimestik seetõttu ka kidur, põhiliselt võib seal kohata leetpõõsaid · Madalamatel nõlvadel, 5001500 meetri kõrgusel kasvab unikaalse kooslusega mets, kus võib kohata nii loorberipuid, eukalüpte, sõnajalgu, kanaari mändi · Loomariigist elavad seal vaid jänesed ja sisalikud
-Kaheidulehelise taime seeme koosneb idulehtedest, idupungast, iduvarrest, idujuurest ja seemnekestast. -Seeme vajab idanemisel vett, soojust ja õhku. -Viljad levivad tuule, vee, loomade, inimeste ja iseenda levitamisega. -Tuulega: viljad kerged, varustatud lennumehhanismiga (võilill). -Veega: õhuruumid viljades, limased seemnekestad (vesiroos). -Loomadega: haakuvad, eredavärvilised, tugevakestalised seemned, tõitainerohked, õlirikkad lisemed (sinilill). -Ise levitamine: paiskviljad (kannike). -Inimesed levitvad: kultuurtaimed (tomat). -Vilju ja seemneid kasutatakse toiduks, maiustuste valmistamiseks, toodetakse veini, mahla ja toiduõli.
Vahemik +20º...+25º C on täiesti piisav. Soojas mullas juurduvad pistikud kiiremini kui jahedas mullas. Olenevalt taime seisukorrast ja kasvukoha tingimustest võtab juurdumine aega kuni 21 päeva. Kindel märk juurdumisest on uued arenevad lehekesed taimel. Kui taimed on korralikult juurdunud, neid pintseeritakse, et soodustada harunemist ning taimele anda põõsasjas kuju. Korralikult juurdunud taime võib ümber istutada juba veidi suuremasse potti ja toitainerikkamasse mulda. Kannike Säntpoolia Säntpoolia Säntpoolia (Saintpaulia) ehk aafrika kannike on üks vähestest toataimedest, mis õitseb mitu korda aastas isegi siis, kui valgust on vähe või see on kunstlik (luminofoorlambid). Liiga valgusküllases kasvukohas võivad säntpoolia lehed kahvatuda või kollakasroheliseks minna. Neid on erinevat värvi õitega ja isegi miniatuurses vormis. Aafrika kannikesi tuleb kasta siis, kui potis olev muld tundub katsudes kuiv
peale esimese õie avanemist küllaltki jahedas, kuid mitte alla 18°C. · Kuigi kuukingad õitsevad kevadeti on tänapäeval neid niipalju ristatud, et orhidee võib õitseda ka igal aastaajal. Valgus · Kuukingadele sobib osaline vari ilma otsese päikesevalguseta. · Parimad on ida- ja läänepoolsed aknad. Lõunapoolsetel akendel on vajalik märtsist kuni septembrini varjutamine. Põhjaaknad on enamasti liiga pimedad. · Valguse testimiseks sobib aafrika kannike. Kui aafrika kannike õitseb sobib koht ka kuukingale. Kui valgust on liiast muutuvad aafrika kannikese lehed punaseks ning kuukinga tuleks varjutada. Õhuniiskus · kõik kuukingad vajavad kõrget õhuniiskust. Ainult kastmine pole piisav. · Vahetult taime ümber õhuniiskuse suurendamiseks on kõige õigem asetada nad mõeldud madalate kandikutele või alustele. Alus või kandik tuleb täita kergkruusa või kivikestega. See
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest.
- Clematis "Reiman" - Clematis "Optimist" · 1-iduleheliste sektsiooni silla pool nurgas kasvavad: 1) Ulmaceae Ulmus minor põldjalakas 2) Iridaceae Iris tertorum Kaktus Iris. Hiina 3) Araceae Arisaema ciliatum var. Liubarnse võsund-tulivõha. Hiina 4) Liliaceae Lilium liilia 5) Poceaceae Miscanthus floridulus õiekas siidpööris. Jaapan, Tai · Botaanikaaia keskel oleval mäel kasvavad: 1) Violaceae Viola kannike "Rebecca" 2) Eriaceae Rhododendron yakushimanum jaku rodo 3) Epheddraceae Epherdra sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5) Pinaceae Larix x enrolepis värdlehis · Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi
Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J. Strauss noorem „Nahkhiir″, „Mustlasparun″, „Viini veri″ I. Kalman „Silva″, „Bajadeer″, „Krahvinna Mariza″, „Montmarte ´i kannike″ F. Lehar „Lõbus lesk″, „Krahv Luxemburg″ F. Hervé „M. Nitouche″ Ajalugu Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurem tähtsus sõnal. 3. Muusikal (õp. lk. 68) Kes loovad? Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja
UNIQUE(Tellimuse_ID) ); CREATE TABLE Toode ( ID INTEGER NOT NULL DEFAULT AUTOINCREMENT PRIMARY KEY, Toote_nimi VARCHAR(255) NOT NULL, Hind INTEGER NOT NULL, UNIQUE(ID) ); CREATE TABLE Töötaja ( Isikukood INTEGER NOT DEFAULT NULL AUTOINCREMENT PRIMARY KEY, Telefon INTEGER NOT NULL, Eesnimi VARCHAR(45) NOT NULL, Perenimi VARCHAR(45) NOT NULL, Aadress VARCHAR(255) NOT NULL, UNIQUE(Isikukood) ); 4. Päring INSERT INTO Klient(Telefon,Nimi,Aadress) VALUES(58177009,'Kannike OÜ','Rottermani 16A'); Tabel klient pärast sisestusi: INSERT INTO Toode(Toote_nimi,Hind) values('Väike kukkel','2'); INSERT INTO Toode(Toote_nimi,Hind) values('Ema sai','6'); Tabel Toode pärast sisestusi: INSERT INTO Tellimus (Klient_ID,Kogus,Hind,Kuupäev,Aadress,Toote_ID,Telefon) VALUES(1,100,250,'19.11.2010','Needli 12',1,58776768); INSERT INTO Tellimus (Klient_ID,Kogus,Hind,Kuupäev,Aadress,Toote_ID,Telefon) VALUES(1,60,500,'19.11.2010','Needli 12',2,58776768);
autoriteedi kindlustamine; Rahvusvahelise õiguse normide edendamine keskendudes meedia-ja väljendusvabadusele, sh internetis, küberkuritegevusele, soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja seksuaalvähemuste õigustega seonduvale. Eestit on esindanud ENi juures järgmised saadikud: 19951999 suursaadik Karin Jaani; 19992003 suursaadik Ants Frosch; 20032006 suursaadik Alar Streimann; 20072011 suursaadik Sulev Kannike; 20112015 suursaadik Gea Rennel; alates 2015 suursaadik Katrin Kivi.
12 CLEMENS 27 VIOLA 13 AMANDA 28 MAGNUS 14 RENATE 29 URSULA 15 VIKTOR 30 LAURA (LAUREA) särav/helendav/valgusküllane, võitja, kristlane, õnnis, loorberioks/loorberipärg, lõvi, võõras, tõeline/tõepärane, kuulsus/au, leebe/mahe/armulik, kuninganna, üllas/auväärne, kannike/violett (värvus), armastusväärne, suur/ülev/õilis, õnnelik, pärl, kett/ahelad, selge/puhas, uuestisündinud, vaga, eostatud/viljastatud, annetatud/kingitud, roos, püsiv/põhimõttekindel/muutumatu, valud, õilmitsev/õitsev/lilleline, tütarlaps (sabiinlaste hõimust), karupoeg, helde/armas. (nominatiiv/nimetav; genitiiv/omastav) käänatakse selle deklinatsiooni järgi
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar)
Ta kirjutas peaaegu sada operetti, millest mõned olid tema eluajal ülipopulaarsed ja mõningaid mängitakse tänapäevani. Tema teostes on segunenud poliitiline satiir ja tuntud ooperite paroodia. Kuulsaimad neist on ,,Orpheus allmaailmas" (1858) ja ,,Ilus Helena" (1864). Tuntumaid operette Jacques Offenbach. ,,Orpheus põrgus", ,,Ilus Helena" Johann Strauss noorem. ,,Nahkhiir", ,,Mustlasparun", ,,Viini veri" Imre Kalman. ,,Silva", ,,Bajadeer", ,,Krahvinna Mariza", ,,Montmartre´i kannike" Ferenc Lehar. ,,Lõbus lesk", ,,Krahv Luxemburg" Florimond Herve. ,,Mamzelle Nitouche" PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 4 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal 1. MUUSIKAL Muusikal (inglise keeles musical) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse kõnedialoogide ja tantsu kaudu
kõik vabalt, loomulikult, vahenditult, lusti ja särtsuga. "Mees la Manchast" Aldonza-Dulcinea (1971) Helgi Salloga koos mängis ka Georg Ots. Helgi on öelnud, et Georg Otsaga koos laval olemine oli tema jaoks tipphetk. "Savoy ball" Madeleine (1982) "Kabaree" Sally Bowles, Preili Schneider (1982) Preili Schneideri rolli mängis Sallo ka 2003. aastal Georg Malviuse lavastatud "Kabarees" "Montmartre'i kannike" Ninon (1983) "Hallo, Dolly" Dolly (1977) 5 "Viiuldaja katusel" Golde (1989) Lavastajaks oli Georg Malvius. Helgi kaasnäitlejaks oli Jüri Krjukov, kellega Helgi armastas koos mängida. "Pipi Pikksukk" Pipi Pikksukk (1969) Et oma rolli sisse elada, jälgis Helgi lapsi lasteaias. Pipit mängis Helgi üle 70 korra. "Õnne 13" Alma Saarepera (1993-...) Alma roll on noorema põlvkonna inimeste jaoks ilmselt kõige tuntum roll. (2) 3
Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Õpinguid alustas Voites Novosibirskis. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale. Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Kálmáni operetti ,,Montmartre'i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg publik
Kasutati ka õrnroosat põseruuzi, milleks olid tõenäoliselt metsamarjad, kuid tihtipeale ka kinaver ehk peamine elavhõbedamaak. See andis oranzikas-punase tooni Kulmud värviti hästi heledaks või loobuti neist sootuks ja kitkuti nad välja Oluline oli näidata säravat, kõrget ja heledat laupa Põhiline, millega oma ilu eest hoolt kanti, olid pikad ja kuumad vannid. Keskaja naise ilu tähendas sedagi, et ta lõhnas hästi - põhilised lõhnataimed olid lavendel, kummel, roos, kannike, kaneel ja mitmesugused vürtsid. Näiteks võeti mandliõli ja hoiti seal sees kaneelikoort, siis omandas õli kaneeli lõhna ja seda määriti endale peale PEAKATTED Peakatted olid rõivastega võrreldes enam moevooludet mõjutatud ja isiku sotsiaalset kuuluvust rõhutavad Täiskasvanud meeste-naiste pead olid ka kodus kaetud Palja pea ja lahtiste juustega võisid olla neiud, kes ehtisid endid seisusest lähtuvalt paelte ja pärgadega, pärlite ja kuldniitidega
· Madalad astilbesordid · Kevadmagun · Harkjas asorell · Basiilikulehine seebilill · Aubrieeta · Kivirik · Madalaksvulised nelgid · Mägisibul · Jumalatelill · Tiarell · Epimeedium · Labradori kannike · Emajuur 43 44 Kääbuspuud ja -põõsad kiviktaimlas Kenad on ka madalad lehtpõõsad: Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · ebaküdoonia · hiina kadakas ja selle sordid · laiuv tuhkpuu · hariliku kadakas ja selle sordid
kaitstud Suur võimalus haigusi üle kanda Viljastumise tõenäosus suurem NT putukad, linnud, imetajad 6. Vegetatiivse paljunemise näited: 5 konkreetset taime, 2 looma. 1. Tulp sibul 1. Hüdra pungub 2. Kartul mugul 2. Käsn - pungub 3. Iiris risoom 4. Kannike leht 5. Tikker oksake 7. Millal ja miks kasutab inimene vegetatiivset paljundamist? Millal eelistab sugulist paljunemist? Vegetatiivset paljundamist siis, kui tahab saada palju ühesuguseid organisme kiiresti. Sugulist paljundamist (seemnetega) siis, kui tahab uut sorti, mingit erinevust. 8. Kas seemned taimedel tekivad sugulisel või suguta paljunemisel? Kas taim võib korraga paljuneda nii eostega kui seemnetega? Korraga nii vegetatiivselt kui suguliselt?
· Hegemoonia antihegemoonia diskursus · neomarksistlikud tarbimisuuringud tarbijad kui ,,rahakotiga" hääletajad. Igapäevase loomingulise uurimine. Tarbimist nähakse kui loomingulist väljendust. Vaikimisi on eeldus, et kaasaja inimene on kreatiivsem (vrdl 18.sajandi talupojaga). Sageli arvatakse, et kaasaja inimene on loominguliselt aktiivsem, samas sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Igapäevase uurimine on seotud ka koduuringutega (nt Anu Kannike) Ideaal tegelikkus/reaalsus. MATERIAALSE kultuuri uurimisel tasub/saab uurida ka seda, mis on ideaal inimeste jaoks. Materiaalne pööre Tuldud tagasi esemete uurimise juurde. Vaadatakse ühiseid, uusi praktikaid. · Löfgren enam materiaalsust materiaalse kultuuri uurimisesse. - Asjadeküllus, ühised praktikad, uut tüüpi animism, frustratsioon. - Huvikeskmesee küsimus asjade kasutamisest : valikute tegemisest
rohkem kui 80% parfüümide põhikoostisaineks Vetiver Õli, mida destilleeritakse troopilise Aasia rohttaime juurtest.Kasutatakse 36%-s parfüümides. Mürr - Mürr on Somaaliast pärineva somaalia mürripuu punakaspruun lõhnav kummivaik. Mürr on kasutusel olnud juba iidsetest aegadest. Tuberoos Selle lõhna kirjeldatakse kui õhtuse lilleaia lõhna ning lillest saadud õli kasutatakse 20%-s parfüümidest. Absoluutõli on saagis vähe, ja see muudab selle kallimaks kui kuld. Kannike Kasutatakse kahte kannikasorti. Õli saadakse taime õitest ja lehtedest. Õli on aga nii kallis, et enamus kannikeseparfüüme toodetakse sünteetilistest ühenditest. Vanill Vaniiliorhidee kasvab Mehhikos ja troopilises Ameerikas ning vanill tekib kristallidena selle kauntes. Seda kasutatakse neljandikus kõigist parfüümidest. Ilang- ilang Õli destilleeritakse Kagu- Aasias kasvava ilang-ilangipuu lehtedest. Seda kasutatakse 40%-s parfüümides. Töötlemine
Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne. 1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) olulisemad lavastused 1932. H. Raudsepp "Vedelvorst", lavastaja R. Opsola 1932. A. Kitzberg "Tuulte pöörises", lavastaja K. Hansen 1932. I. Kalman "Montmartre'i kannike" (operett), lavastaja V. Laason 1933. A. Adson "Iluduskuninganna", lavastaja R. Opsola 1933. I. Kalman "Kuradiratsur" (operett), lavastaja H. Andresen 1933. E. Mehul "Joosep" (ooper), lavastaja H. Malmsten 1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla. 1934 - 1940. Teatrit juhib Eduard Lemmiste. Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses;
lavajõududega. Väheneb Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne. 1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) 12 olulisemad lavastused 1932. H. Raudsepp "Vedelvorst", lavastaja R. Opsola 1932. A. Kitzberg "Tuulte pöörises", lavastaja K. Hansen 1932. I. Kalman "Montmartre'i kannike" (operett), lavastaja V. Laason 1933. A.Adson "Iluduskuninganna", lavastaja R. Opsola 1933. I. Klmn "Kuradiratsur" (operett), lavastaja H. Andresen 1933. E. Mehul "Joosep" (ooper), lavastaja H. Malmsten 1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla. 1934 - 1940. Teatrit juhib Eduard Lemmiste. Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes
sugukonna liike. Uus sug. Salicaceae sisaldab ligi 1500 liiki Eestis harilik haab ja 20 liiki pajusid Kasvatatakse energiavõsana Sugukond kannikeselised – Violaceae Roht- ja puittaimed Vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied viietised, sigimik ülemine Õiekroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad ümbritsevad tihedalt sigimikku, aga pole kokku kasvanud Vili on kupar või mari Umbes 900 liiki, neist pooled kuuluvad põhjapoolkera perekonda kannike (Viola) Troopiliste perekondade õied ei sarnane kannikestega, on aktinomorfsed Perekonna kannike õites on nektaariumid, nektarit hoitakse ühest kroonlehest moodustunud kannuses Esinevad kleistogaamsed (mitteavanevad iseviljastuvad) õied Eestis perek. kannike, 16 liiki Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Varem on kuulunud kluusialiste hulka, nüüd kindlalt iseseisev sugukond Parasvöötme rohttaimed, õied kahesugulised Perekond naistepuna Ravimtaimed
Laululooming Maht ja tähtsus Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks anriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. Romantism Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu").
1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks zanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu"). Forell, sattudes kaluri
Troodose mäestiku lääne ja lõunanõlvu palistavad suured viinamarjaistandused ja sealt saadaksegi toorest kuulsa Commandaria veini jaoks. Madalamal kohtab akaatsiaid, küpresse ning oliivi- ja jaanileivapuid Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid. Seal on ka puuviljaaedu, kus viljeldakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähkleid. Palmid ja agaavid jäävad tavaliselt ranna lähedusse. Paljud taimed õitsevad veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, mitmed võhumõõgalised, orhideed, anemoonid, miinud, tulikad, pojengid ja paljud teised. Imetajad Küprose tuntumaid imetajaid on muflon, teatav lammas. Praegu kuulub see liik looduskaitse alla. Saarel elab ka teisi väikesi imetajaid, nagu rebased, jänesed, nirgid, küülikud, mitut liiku nahkhiired ning roomajad, sisalikud, kilpkonnad, konnad ja kameeleonid. Küproselt leiad üle viiekümne liblikaliigi.
viinamarjaistandused, kust saadakse palju viinamarju veini tegemiseks. 17% saarest on kaetud metsadega. Paljudes kohtades on mets ära raiutud ning selle asemel paisuvad põõsastikud. Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid.Seal paiknevad ka puuviljaaiad, kus kasvatatakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähklit. Rannikualade läheduses kasvavad palmid ja agaavid. Enamus taimede õitseaeg on veebruarist maini, nagu kollane nartsiss, kannike, võhumõõgalised, orhideed, moonid, tulikad, pojengid ja paljud teised. 9.3. Imetajad Küprose tuntuim imetaja on muflon, praegu kuulub see liik loodukaitse alla. Saarel elavab palju väikseid imetajaid, näiteks rebased, jänesed, nirgid, küülikud, sisalikud, kilpkonnad, konnad, kameelionid ja mitut liiki nahkhiiri ning roomajaid. Küproselt võib leida üle viiekümne liblikaliigi.
1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal Zumsteig, Reichardt jt. olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks anriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu")
Need ajad, mil unenägusid peeti nõnda tähtsaks, et neis nähti sõnumeid jumalatelt, on ammu möödas. Freund, Jung jt psühholoogid on oma kirjatöödes ülendanud unenägude seletamise psühhoteraapia tähtsaks koostisosaks ja avardanud meie teadmisi alateadvusest. Kahtlemata rikastaksime oma elu, tuletades meelde unenägusid, uurides neid ja õppides mõistma seda, mida need meile isiklikult tahavad öelda. Viktoriaanide unenägudeseletaja järgi tähendab must kass õnne ja kannike armastust. Alates Freundist ja Jungist on psühholoogid ja psühhiaatrid püüdnud unenägude põhjal analüüsida patsientide hingeelu. Tänapäeval aga ei usu enam keegi seda, et ünenäosümbolid tähendaksid kõigi inimeste puhul üht ja sedasama, kuigi püshhiaatrite juures käiakse vilkalt. Unenägude kohta on küll kirjutatud palju raamatuid, aga enamasti on need moodsad unenägudeseletajad või psühhiaatria erialateosed. Juba 35 aastat on unenägudelaborites agaralt katsetatud
ainult lehterõied või putk- ja keelõied · Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) · Sugukond uniohakalised · Äiatar · Sugukond naistepunalised · Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) · Sugukond pajulillelised · Ahtalehine põdrakanep, perek pajulill (mets-pajulill) · Sugukond huulheinalised · Perek huulhein · Sugukond kannikeselised · Perek kannike (lõhnav kannike, aaskannike, sookannike, turvaskannike, põldkannike, koerkannike), võõrasema · Sugukond mailaselised Rohttaimed Lehed vastakud või vahelduvad, õied sügomorfsed Esineb poolparasiite ja parasiite · Perek mailane (harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane) · Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein (harilik härghein, palu-härghein, mets-härghein),
ainult lehterõied või putk- ja keelõied Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) Sugukond uniohakalised Äiatar Sugukond naistepunalised Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) Sugukond pajulillelised Ahtalehine põdrakanep, perek pajulill (mets-pajulill) Sugukond huulheinalised Perek huulhein Sugukond kannikeselised Perek kannike (lõhnav kannike, aaskannike, sookannike, turvaskannike, põldkannike, koerkannike), võõrasema Sugukond mailaselised Rohttaimed Lehed vastakud või vahelduvad, õied sügomorfsed Esineb poolparasiite ja parasiite Perek mailane (harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane) Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein
põldudel ja aias näitavad happesust väike oblikas, põld-nälghein(see näitab, et põld on ka äärmiselt toitaine vaene), põlkannike, põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki: 1) looduslik mullaviljakus see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus inimene ei ole mingil moel sattunud aineringesse. Selle loodusliku mulla
nõrgalt happeline; 6,6 kuni 7,2 neutraalne ja üle 7,2 on leeline keskkond. Tõeline aktiivne mulla happesus saadakse siiski teada kui me mulla happesust mõõdame destilleeritud vee suspensioonis. Me võime pH-d mõõta pH- meetriga, kuid me mõõdame pH-d sageli välja universaalindikaatoriga. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime all me mõistame mulla võimet vastu panna ükskõik, millise teguri poolt esile kutsutud reaksioonimuutustele. Järsud reaktsioonimuutused mullas võivad põhjustada elusorganismidele negatiivset mõju. Puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on neelamismahutavus. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes
Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), (käpalised), LK2 Kaunis kuldking( Cypripedium calceolus), (käpalised), LK2, direktiiviliik Valge tolmpea ( Cephalanthera), (käpalised), LK2 Punane tolmpea ( Cephalanthera rubra), (käpalised), LK2 Palu-karukell ( Pulsatilla patens), (tulikalised) LK2, direktiiviliik Püst-linalehik (Thesium ebracteatum), (linalehikulised) direktiiviliik LK2, direktiiviliik Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), (mailaselised), LK2, direktiiviliik Kõrge kannike ( Viola elatior), (kannikeselisd), LK2 Jalgtarn ( Carex rhizina) , (lõikheinalised), LK 2 Sagristarn ( Carex irrigua), (lõikheinalised), LK2 Õrn tarn ( Carex loliaceae), (lõikheinalised), LK 2 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised), LK2 Harilik luuderohi ( Hedera helix), (araalialised), LK2 Alpi võipätakas ( Pinguicula alpina ),(vesihernelised), LK2 Niidu-kuremõõk ( Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised), LK2
Taimed, millel on suhteliselt kitsas ökoloogiline amplituud otsitava teguri suhtes. Taimed, mis on suhteliselt pikaealised, annavad integraalse kujutluse keskkonnast pika aja kohta. Taimed, mida esineb otsitava teguri esinemisalal küllaldase sagedusega. Taimed, mis on suhteliselt suured, hõlmavad suurt kasvuala, ega kajasta kasvukoha üksikpunktide juhuslikke kõrvalekaldeid. Otseindikaatori korral on indikaator otseselt seotud indikatsiooni objektiga. (nt kannike kasvab Alpides tsingimaardlail ja on seotud mulla tsingisisaldusega.) Kaudindikatisooni puhul on indikaator seotud keskkonnaomadustega, mis on omakorda seotud inditseeritava omadusega. (nt kui kõrbes taimed kasvavad liivadel, mis lasevad vett hästi läbi, võib oletada põhjavee olemasolu liivakihi all.) Kaudindikatsioon on ebatäpsem kui otseindikatsioon; selle näiteks on aga rikkalike teemantileiukohtade avastamine taimkatte iseärasuste järgi Jakuutias.
perekonnad: tarn 69 roosõielised 87 võilill 31 ristõielised 78 penikeel 22 liblikõielised 72 paju, mailane, tulikas 20 mailaselised 60 luga, kannike 19 huulõielised 55 kortsleht, kirburohi 17 nelgilised 53 tulikalised 40 Floora jaotus flooraelementide2 (FE) järgi: Arktiline ja arktomontaanne FE- levinud arktilis- tsirkumpolaarselt (ümber pooluse) Ameerika ja Euraasia polaaraladel, arktilises Euroopas või Euraasias. Koldjas selaginell.
esimesed regilaulutekstid 17. sajandist · etnoloogia(elulood kogemuse baasil), antropoloogia(kultuuriline) ja sotsioloogia(kaasaja ühiskonna uurimine, rahulolu ühiskonnas) esemed ja mälestused ehk etnoloogiast folkloristikani: Asa Ljungström uuris esemeid, kangakudumise masinaid, märkas, et talle räägitakse lugusid nende esemetega seotud inimestest ja hakkas koguma mälestusi. Anu Kannike: koduteemad eluloouurimine: Ene Kõresaar: mäluuuringud, Terje Anepaio, Daniel Bertaux: sotsioloogilised küsimused eluloo kui allika kohta: pereliikmete intervjueerimisel selgus, et ühe pere liikme valikud on seotud pere soovituste, väärtuste ja võimalustega vms. Migratsiooniuurimine: Brigitte BönischBrednich: kasutab Ameerikas väljatöötatud migratsiooniteooriaid ja näitab, kuidas need Euroopas sobituvad/ei sobitu. Näitab, kuidas väljarändest kõneldakse
N: müür-raunjalg, pruun raunjalg, harilik sookold, koldjas selaginell, kummeli-võtmehein, roomav akakapsas, püramiid-akakapsas, soomurakas, palu-liivkann, vesilobeelia, kollane kivirik, püramiid-koerakäpp, kõdu-koralljuur, harilik sookäpp, (ainulehine) soovalk, soohiilakas, lõhnav käoraamat, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmu käpp, Russowi sõrmkäpp, kaunis kuldking, valge tolmpea, punane tolmpea, palu-karukell, püst-linalehik, Saaremaa robirohi, kõrge kannike, jalgtarn, sagristarn, õrn tarn, rand-ogaputk, harilik luuderohi, alpi võipätakas, niidu-kuremõõk. III kategooria: 66 liiki soontaimi 16 liiki sammaltaimi, kaitsestaatus sarnane müügikeelule. 10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. N: sügislill, aasnelk, kuninga-kuuskjalg, siberi võhumõõk, väike vesikupp, valge vesiroos, väike vesiroos, mets-vareskold, nõmm-vareskold, harilik ungrukold, karukold, paas-kolmissõnajalg,
annaabi.ee 
