3 2. Parfüümide koostisained ja nende kasutamine (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 3-4 *Hüdrofoobsus (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 3 *Alkoholid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 4 *Aldehüüdid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 4 *Estrid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 4 *Terpenoidid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 4 3.Terpenoidide süntees Eestis (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 5 4.Parfüümide kategooriad (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.) lk. 6 5.Parfüümide pudelid (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. Google.) lk. 6 -2- 1.Parfüümide ajalugu
· Loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamine energeetiline varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid
Sfingolipiidid Mitteseebistuvad glükolipiidid) Vahad (steroolid, Tsüklilised lipiidid Steroidid prostaglandiinid, (kolesteriidid) Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid küllastunud ja küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtsad linool- ja -linoleenhape, kuna neid peab inimene saama toidurasvadega. Looduses esinevad küllastamata rasvhapetel kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis GLÜTSEROFOSFOLIPIIDID on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa, nad on
vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile: Lihtlipiidid ((neutraal)rasvad ja vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid) tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e
aatomit: ...C8...C15... Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna. I. Hüdrofoobsus · Puudub vastasmõju veega · Ei märgu ega lahustu vees · Ei saa moodustada vesiniksidemeid · Lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid, on ka aromaatseid ühendeid jm) nende looduslikust materjalist, reeglina taimedest, saamise meetodi alusel. Eeterlikud õlid eraldatakse taimmaterjalist veeaurudestillatsioonil, harvem ka ekstraktsioonil orgaaniliste solventidega. Mitmetele eeterlike õlide klassi kuuluvatele väärtuslikele ühenditele on välja töötatud ka keemilise sünteesi meetodid, näiteks terpenoidide klassi kuuluvad alkoholid, aldehüüdid ja estrid. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile. 2
organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseksenergeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste
· Loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamine energeetiline varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid
estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees. Lahustuvad apolaarsetes solventides. Vähemal määral polaarsetel solventidel. · Lipiidid on rakumembraanide põhilisteks koostiskomponendiks ja paljude organismide(põhiliselt loomade) varuaineks. Veel ka kaitse ja regulatoorfunktsioonid. · Erinevad lipiidide rühmad vastavalt moleekuliehitusele: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahadsteroidid, terpenoidid. Vastavalt seebistumisvüimest võib lipiidid jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile eksisteerivad liht- liit ja tsüklilised lipiidid · Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete triatüülestrid. · Glütserofosfolipiidid rakumembraanide peamieks komponentiks. Amfipaatsed molekulid, kuid on olemas fosforhappe jääk, mis moodustavad polaarse tsentri. Selle tulemusene
3. Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm , mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidide lahustamatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse: rasvhapped; rasvad; glütserofosfolipiidid; sfingolipiidid; vahad; steroidid; terpenoidid Lähtudes seebistumisvõimest lipiidide jaotakse: seebistuvateks; mitteseebistuvateks Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse: lihtlipiidideks; liitlipiidideks; tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita.
molekulis. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks ning kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Sellele lisaks täidavad nad ka kaitse- ja regulatoorseid funktsioone, on signaalmolekulideks ning olulisteks osatäitjateks hormonaalses tasakaalus. Lipiidide levinuim rühmitamine on järgmine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Samuti saab neid liigitada seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad) ja mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Lihtlipiidid - rasvad, vahad Liitlipiidid - fosfo- ja glükolipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid ehk kolesteriidid. Rasvad e triatsüülglütseroolid/triglütseriidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.
Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · steroidid · terpenoidid · vahad Seebistumisvõime kohaselt jaotatakse: · seebistuvad: rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad · mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes
LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime - Rasvhapped SEEBISTUVAD: - Rasvad 1. rasvad - Glütserofosfolipiidid 2. glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid 3. sfingolipiidid - Vahad 4. vahad - Steroidid MITTESEEBISTUVAD: - terpenoidid 1. steroolid 2. prostaglandiinid 3. terpenoidid ALUS: struktuur LIHTLIPIIDID LIITLIPIIDID TSÜKLILISED LIPIIDID nt neutraalrasvad nt fosfo-ja glükolipiidid nt kolesteriidid (tsükliliste (triatsüülglütseroolid; alkoholidebaasil baasil
estersidemete esinemine. Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained, lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll. Lipiide võib jagada vastavalt molekuli keemilisele ehitusele ja omadustele järgmiselt: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · asteroidid · terpenoidid Klassifitseerimise viise on veelgi. Lipiide võib jaotada veel näiteks vastavalt seebistumisvõimele (seebistuvad ja ja mitteseebistuvad) ja molekuli struktuurile (liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape need on asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna
3 Lipiidide kvalitatiivsed reaktsioonid Teooria Lipiidideks nimetatakse suurt gruppi aineid, mida reeglina iseloomustab vees ja vesilahuses mittelahustumine ja molekuli keemilises ehituses esinev(ad) esterside(med). Mittelahustumine vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinud rühmitamine: · Rashapped · Rasvad · Glütserolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Samuti võib lipiide eristada seebistumisvõime või struktuuri järgi (liht-, liit-, tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne,
solventides nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen ja eeter. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks. Neil on veel energeetilise varuaine funktsioon, kaitse- ja regulatoorne funktsioon, nad on signaalimolekulideks ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiidide rühmad: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfinolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse kandmisel paberile, jääb paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Oluline on uurida just kuivatatud proovidega paberit! Töö käik: Võtan kahte katseklaasi 1g erinevat tahket materjali (proov I ja proov II). Mõlemasse katseklaasi lisan 0,5 ml orgaanilist lahustit, milleks on atsetoon. Loksutan ja lasen settida umbes 5 minutit
Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · steroidid · terpenoidid Seebistumisvõimest lähtudes võib neid jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks lipiidideks. 1.3.1. Rasvapleki proov Kõigi lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Töö käik Uuritakse kahte tahket materjali, millest üks sisaldab lipiide.
Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes lahustites (triklorometaan, benseen, eeter jt) ning vähesel määral ka polaarsetes lahustites (metanool, etanool jt). Vees lahustumatus on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinuim rühmitus: rasvhapped rasvad glütserofosfolipiidid sfingolipiidid vahad steroidid terpenoidid 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mis on vastu valgust vaadates muust paberist heledam, paberi läbipaistvus on suurenenud. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pandi ~1g kummastki proovist, milles sooviti lipiidide olemasolu kindlaks teha. Lisati ~0,5 ml atsetooni, loksutati ning tahkel materjalil lasti settida
solventides. Lipiidide funktsioon: · organismides rakumembraanide koostiskomponendiks · energeetiliseks varuaineks. · kaitse funktsioon · nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoididrasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lisaks liigitatakse: seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Molekuli struktuuri järgi võib lipiide jaotada liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide. Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks.
pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähesel määral ka polaarsetes solventides. Lipiidide esinevad rakumembraani koostises, ning neil on energeetiline-, kaitse-, ja regulatoorne funktsioon. Vastavalt molekui ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse neid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mitteseebistuvateks. Struktuurist lähtuv jaotus on järgmine: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Rasvad on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid on sobilikud toiduenergia säilitamiseks, olles loomades kogunenud rasvadepoodesse ja taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades esineb palju nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid
taimsetes. Samuti on lipiididel loomsetes organismides ja mitmetes taimsetes kudedes täita energeetiline varuaine roll. Samuti on neil kaitse- ja regulatoorne funktsioon ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele jagada mitmeti, üldlevinud on lipiidide jagamine järgmiselt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõime järgi võib lipiide jaotada ka seebistuvateks (rasvad, vahad, sfingolipiidid, glütserofosfolipiidid) ja mitteseebistuvates (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jagada ka liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid.
enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahustes, küll aga apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, eeter, jt. Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida nii: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, loomades talletatakse see rasvadepoosse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsed rasvad sisaldavad nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Linool- ja -linoolhape on asendamatud, kuna neid inimorganism ise ei sünteesi. Looduslikud küllastumata rasvhapped on reeglina cis- konfiguratsioonis
Fütoteraapia eksam 2013 +1. Kolm suurt rühma taimseid sekundaaraineid, kuhu kuulub enamik ravimtaimede toimeaineid? Alkaloidid, polüfenoolid, terpenoidid. +2. Põhilised teadmised (nimetada 3 valdkonda), mis on vaja FÜT sihipäraseks kasutamiseks? 1) Ravimtaimed, nende nimetused ladina keeles, tedmised droogide kasutamisviisidest (valmistamine). 2) Toimeained, mida ravimtaimed sisaldavad, nende keemiline ehitus. 3) Toimeainete farmakoloogiline toime ehk mõju organiismile, toimehhanism ehk kuidas toimivad. +3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)? Limaained e limad, alkaloidid, saponiinid.
esinemist. Lipiidid ei lahustu polaarsetes lahustites (vesi, etanool jne) kuid lahustuvad apolaarsetes lahustites (benseen, heptaan, tetraklorometaan ja teised). Lipiididel on oluline bioloogiline roll elusorganismides just struktuurse, suure energiamahu ja signaalide tõttu. Lipiide jaotatakse järgnevalt: - Rasvhapped - Rasvad - Glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid - Vahad - Steroidid - Terpenoidid Rasvad on keemiliselt ehituselt glütserüülestrid. Rasvhapped on pikad hüdrofoobse sabaga molekulid mille otsas on hüdrofiilne ,,peake" ja vesikeskkonnas moodustab mitselle. Steroidide ehitusaluseks on steraanituum mille kolmanda süsiniku küljes on hüdroksüülrühm. 9 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Töö käik
solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses tasakaalus. Vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse lipiidid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter
· Kallis lõbu toodang peab olema hästi ajastatud. Taime rakusein kaitse patogeeni kinnituse ja nakatumise eest. Füüsiline kaitse Keemiline kaitse Keemiline kaitse · Esmased metaboliidid toodetakse taime poolt ja on otseselt vajalikud kasvuks, arenemiseks ja paljunemiseks Näiteks suhkrud, valgud, amino happed... · Sekundaarsed metaboliidid ei ole otseselt kasvu ja paljunemisega seotud, aga on seotud taimekaitsega. Kolm peamist klassi: terpenoidid fenoolid alkaloidid Terpenoidid · Suurim klass sekundaarsetest metaboliititest · 22,000 ühendit · Peamiseks koostisosaks eeterlikes õlides, mis vastutavad taime lõhna eest. · Funktsioon: olla putukamürgiks ja kaitsta seen-või bakterpatogeenide eest. Näit. münt, krüsanteem, mänd Mis putukale surmav, see inimesele ohutu · Vürtsid, maitseained jne on tehtud eeterlike õlide abil, mida taim toodab putukamürgiks
esine. Taimerakk erineb loomarakust: ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taime ja looma erinevused Toitumine Taim: autotroof Loom: heterotroof See pole taime ja looma erinevus, et taim ei suudaks orgaanilisi aineid omastada, vaid see, et loom ei suuda fotosünteesida. Eritussüsteem - Taimel jääkained raku sisse, et ei tekiks soodsat elupaika lagundajatele. Taimedel sekundaarne ainevahetus modifitseerimine alkaloidid, fenoolsed ühendid, teatud määral terpenoidid. Jääkainete kasulik ära kasutamine taimedele iseloomulik. TAIMERAKU ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Elusad rakud nagu terve taimgi, toituvad, hingavad, kasvavad ja paljunevad. Toitumise ja hingamise tulemusena raku koostisained pidevalt muutuvad ja uuenevad. Rakud kasvavad ja paljunevad. Nii kasvavad ja arenevad taimed tervikuna. Rakud paljunevad jagunemise teel. 2. Taime keemiline koostis: taimedele eriti iseloomulikud ainerühmad, nende tähtsus, levik ja esindajate näited
Priestley avastas taimede õhupuhastamisvõime . 18.saj lõpp õhutoitumiseteooria fotosüntees ja hingamine kui kaks erinevat protsessi. Al 1860 taimefüsioloogia kindlalt bioloogia üks osadest. Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 DNA struktuur. 1959 ATP struktuur ja funktsioon. 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad, vahad, terpenoidid), nukleiinhapped, alkaloidid, fenoolsed ühendid. Süsivesikud ehk sahhariidid. On suhkrud: mono-, oligosahhariidid, polüsahhariidid, pektiinid ja glükosiidid Mono riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligo (koosnevad kahest- kolmest monosahhariidist) sahharoos (taimemahlades), maltoos, laktoos. Polü tärklis, tselluloos, kitiin, inuliin. Pektiinid suhkruhappe polümeerid. Glükosiidid rasvhape, alkoloid, fenoolsed ühendid
Koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte või kahte tüüpi glükoosaminoglükaanid. Rakupinna maatriksi komponent. Kontrollivad raku kasvu ja polsterdavad liigseid. Lipiidid Lipiidid on struktuuriliselt ja funktsionaalselt heterogeenne grupp molekule, mille ühtseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse lipiidid: rasvad, vahad, fosfolipiidid, glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, terpenoidid. Lipiidide funktsioonideks on varulipiidid, struktuurilipiidid, signaalmolekulid, kofaktorid, rasvlahustuvad vitamiinid ja pigmendid. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis- kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja
Eluks asendamatud. Pole eluks esmavajalikud. Ei anna energiat. Ilma nendeta tekivad defitsiidi tunnused, Ei enneta defitsiidist tulenevaid haigusi, kuid nad aitavad toetada tervist läbi kroonilistesse haigused, halvimal juhul surm. haigustesse (südamehaigused, vähk) haigestumise riski vähendamise. Leiduvad kõikides toidugruppides. Leiduvad peamiselt puu- ja köögiviljades. Tabel 2. Fütotoitainete jaotus ja tähtsamad esindajad Terpenoidid Fütosteroolid Polüfenoolid Tioolid Teised fütotoitained ORGAANILISED või KAROTENOIDID FÜTOSTEROOLID FLAVONOIDID KIUDAINED
kaksikside ning mis on seetõttu toatemperatuuril vedelas olekus. Seebid rasvhapete soolad, mis on tekkinud rasvade aluselisel hüdrolüüsil (nt. Na- palmitaat). Vahad pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid, mida iseloomustavad kõrge sulamistemperatuur, plastilisus ja hüdrofoobsus. Vahasid leidub loomade nahal ja karvadel ning taimede lehtedel organismide kaitsefunktsioon kuivamise vastu (eriti kõrbes!). Terpenoidid struktuurilt mitmekesine ja laialt levinud looduslike ühendite rühm, mille molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest (C5H8)n, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena: Fosfatiidid glütserofosfolipiidid e. polaarsed lipiidid, millel on tähtis roll rakumembraanide-vahelises ainete transpordis ning kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol
rakujagunemist. - Taimed – lõputu ühendirikkus, leidmistõenäosus on suur. Toksilisi ühendeid sisaldavatel taimedel on suurem tõenäosus ellu jääda – loodusepoolne skriining. - Mikroobid – antibakteriaalsed ühendid – penitsilliin, tetratsükliin, aminoglükosiidid jt - Mereelukad – korallid, käsnad, igasugused vetikad – erinevad metaboliidid, eikosanoidid, steroidid, terpenoidid – paljud pakuvad farmatseutilist huvi. - Loomad – Not a very good source. Mõnest mürgisest konnaliigist on saadud antibakteriaalseid agente ja valuvaigisteid. - Ussimürgid – toksilised polüpeptiidid; kõrge spetsiifilisus teatud retseptorite suhtes. - Puhastamine – enne TMR, IR spektroskoopiat ning MS-i oli üliülitülikas. Fragmenteerimine ja lähteühendi struktuuri pakkumine. Ainus kontroll oli
lahustes. Nende bioloogiline roll- energia säilitamine, membraanide komponendid, signaaliülekande radades. Lipiidide jagunemine klassidesse: 1. Vabad rasvhapped (esterdamata) peamiselt energiaallikas; 2. Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3. Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4. Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5. Steroidid (terpenoidid) polütsüklilised ühendid; hormoonid, membraanikomponendid (kolesterool). 6. Vahad kaitsefunktsioon Rasvhape on küllastunud, kui enam kaksiksidemeid ei ole. Küllastunud rasvhapped on jäigemad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste. Triatsüülglütseroolid: struktuur ja funktsioonid. Miks peamine energiavaru? Triatsüülglütserool ehk TAG ehk rasv glütserooli külge on seotud 3 rasvhapet. Funktsioon on termoregulatsioon ja metaboolne vesi.
3. Polaarse lipiidi mõiste, peamised liigid, struktuurid ja funktsioonid. Levinumad polaarsed peagrupid. Glütserofosfolipiidide struktuur, esindajad. Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. Glütserofosfolipiidide struktuur: Sfingolipiidi struktuur: 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. Terpenoidid on mitmekesine ja laialt lvinud ühendid, mille molekulid koosnevad isopreeni jääkidest. Monoterpenoidid koosnevad kahest isopreeni jäägist. Steroidid toimivad hormoonidena, soodustavad toidulipiidide seedimist, on osa membraanist. Kõige levinum on kolesterool. Seskviterpenoidid koosnevad kolmest isopreeni ühikust. Diterpenoidid koosenvad neljast isopreeni ühikust. Triterpenoidid koosnevad kuuest isopreeni ühikust. Skvaleen on steroidi põhistruktuuri eelühend.
Kasuta püha suitsuna. Kaetisrohi on tähtis teine nimetus. Sarnased on aedliivatee(tüümian) ja paljalehine liivatee. Kasutatakse noorilehti ja õisi. Teed tehes 1 teeluskatäis kuuma vee kohta, jahtunult peale sööki. Kasutatakse kõha ja gripi vastu, alandab ka palavikku.Sapisnteesi,maksa ja seedehäirete korral. Vaigistab närvipõletikke. Lisada maitseaineks pm igale poole. Palju eeterlikke õlisid. Pohmeluse vastu. Koide ja tigude peletamiseks. Pannakse lelisisegude koostisesse. ( terpenoidid apelsini koores,männivaigus jne) lisakspalju parkaineid. Eeterlikud õlid rahustavad silelihaseid. Raseduse ülekandmisel juua. Paiseleht kuldkollasedlehed,kasvab igalpool. On savikalpinnasel,alumisedjuured on valged ja algusesilmalehtedeta. Rvmina lehed ( juunis ja juulis) jaealtpaljad, ned kuivama, õhukese kihina õhu käes, tuleb ümber pöörata et ühtaselt kuivaks. 50-60 kraadi juures võiv kuivatada,säiib kuni 3 a. Sisse süüa igasugu hingamsiteede ja neeruda problemidel
a) Rasvad, õlid – küllastumata rasvhapped, süsiniku aatomite vahel esineb kaksiksidemeid, taimede energiallikaks ning seemnetes varuaineks. b) Vahad – tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitsefunktsiooni. c) Fosfolipiidid – üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. d) Steroidid – taimeraku membraanides on 30-50% lipiididest steroidid. e) Terpenoidid: Terpeenid ehk monoterpenoidid, taimed vajavad terpeene kaitseks putukate vastu, nt mentool. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid koosnevad 4 terpeeni ühikust, asuvad plastiidides, taimedele olulised fotosünteesi abipigmendid. Kautšuk ehk polüterpenoidid – piimhape nt võililles. Nukleiinhapped – koosnevad nukleotiididest, moodustavad pikki ahelaid. DNA – desoksüribonukleiinhape. 4 lämmastikalust: A(adeniin), G(guaniin), T(tümiin), C(tsütosiin)
nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 59. Sgk. huulõielised. Terpenoidid Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või –soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik – ebamännase mitmesugused tüübid. Õied
sisaldav suhkur. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaamdiooli(glütserooli) ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappe jääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Lipiidid on org üh klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, terpenoidid (ka steroidid) - vees (enamasti) mittelahustuvad ühendid.(lipiidid lah erinevates apolaarsetes üh, ntks. benseen ja eeter) Lipiidid täidavad org põhilise energiaallika osa. Osküdeerimisel vabaneb 2x rohkem energeiat(38,9KJ/g) kui samakoguse sahhariidide või valkude lag. Lipiidid(rasvakiht) võivad omada ka kaitse- funktsioone(ümbritseb siseorganeid), kaitseb liigse jahtumise ees(jääkarul naha all). Taimedes on suurim lipiidide sisaldus seemnetes(pähklid).
Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, terpenoidid), alkaloidid, fenoolsed ühendid. Vesi, Mineraalained jagunevad makro ja mikro aineteks (Makro: N, S, P, Fe; Mikro: Si, B, Ca, Mn), Sahhariidid e. Süsivesikud (Glükoos, fruktoos, RNA, DNA, tselluloos, tärklis, insuliin) , Aminohapped ja valgud, Lipiidid (Rasvad, vahad, fosfolipiididsteroidid), Nukleiinhapped, Alkaloidid (Lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised ühendid), Fenoolsed
energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: ¾ rasvhapped, ¾ rasvad, ¾ glütserofosfolipiidid, ¾ sfingolipiidid, ¾ vahad, ¾ steroidid, ¾ terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: ¾ seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), ¾ mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja
Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. 29 Terpenoidid rühm aineid, mida ühendab nn. isopreeniühiku (C 5H8) olemasolu. Taimel on neid vaja kaitseks, eelkõige just putukate vastu. Kautsuk on kaitseaine taimede piimmahlas (vigastatud taimepindadelt voolab piimmahl välja ning õhu käes hangub see ja tekib kummikiht peale). Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud
Keemiliselt ehituselt jagunevad kahte suurde rühma steroidsed ja triterpeensed. · Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on tsüklopentanoperhüdro-fenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Kui molekuli koosseisus on ka N aatom, on tegemist steroidse alkaloidiga (solasodiin, tomatidiin). · Triterpenoidsed saponiini aglükoonid on enamasti pentatsüklilised terpenoidid, mille molekuli koosseisus olev isopreeni jääk (-C5H8) kordub kuus korda. Seda tüüpi saponiinid jagatakse kolmeks alatüübiks: 1. -amüriinitüüpi (ursaan), 2. -amüriinitüüpi (oleanaan) ja viimasel ajal palju uuritud saikosaponiinid 3. lupeooli tüüpi (lupaan). Lisaks on taimedes ka tetratsüklilisi triterpeenseid saponiine nagu damarraan või tsükloartaan. Saponiinid on väga mürgised ühendid, pindaktiivsuse tõttu on nad võimelised lagundama
Õie ehitus neljatine või viietine. Kroonineelus sageli soomused, mis katavad sissepääsu putke, tolmukate juurde. Ülemine sigimik, kaks viljalehte, 4 seemnealget. * Vili on jaguvili. * Karelehelised demonstreerivad ilmekalt õie kohastumisi putuktolmlemise täiustumisel. Loomade külge haakumine või lihakad lisemed, mis meelitavad ligi sipelgaid. * Kasulikest taimedest kuuluvad sellesse sgk värvitaim alkanna, vürtsitaimena kurgirohi, mõned toataimena. 25. SUGUKOND HUULÕIELISED: TERPENOIDID?, KASUTAMINE. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed. * Umbes 3500 liiki. Kasvavad lähistroopiliste maade põuastes piirkondades ja nad on vastupidavad kõrgetele temperatuuridele. * Enamikus mitmeaastased rohttaimed ja poolpõõsad, vähem puitunud põõsaid. * Väga hästi eristatav eranditult huulja õie, kahe (harva ühe) tolmukatepaari ja neljajaguse sigimiku poolest. Vars on neljatahuline, lehed paariti ristvasakud
Kolooniast ära murdnud osal võib olla ka tulevikku. Seksuaalne meiootiline faas ei oma tähtsust. Nendel on pinna pindala ja mahu suhe alati ühesugune. Mooduli kasv lõppeb kui ta muutub ebastabiilseks või tekib ressursinappus. Kui unitaarsed organismid saavad lahkuda ebasoodsatest tingimustest, siis moodulid seda ei suuda. Enda kaitsmiseks sisaldavad nad lupja, tselluloosi, kitiini või on neil okkad. Samuti muudavad nad ennast vähemaitsvaks (alkaloidid, terpenoidid, mis võivad kogu kaalust moodustada umbes 5%). Kõik sessiilsed organismid pole modulaarsed ja kõik modulaarsed organismid pole sessiilsed. Modulaarsete organismide eelised: 2 1) puudub allomeetrilne piirang (võime kasvada piiramatult) 2) kaitstud paremini 3) konkurentsis tulevad välja võitjatena 4) rohkem järglasi Väikeste organismide eelised 1) pole vaja investeerida erituselundkonda
taimedes ning viljades. Oma keemiliselt ehituselt jagunevad nad kahte suurde rühma steroidsed ja triterpeensed saponiinid. Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on tsüklopentanoperhüdrofenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Juhul, kui molekuli koosseisus on ka lämmastiku aatom on tegemist steroidse alkaloidiga (solasodiin, tomatidiin). Triterpenoidsed saponiini aglükoonid on enamasti pentatsüklilised terpenoidid, mille molekuli koosseisus olev isopreeni jääk (-C5H8) kordub kuus korda. Seda tüüpi saponiinid jagatakse kolmeks alatüübiks: -amüriinitüüpi (ursaan), -amüriinitüüpi (oleanaan) ja lupeooli tüüpi (lupaan). Lisaks esineb taimedes ka tetratsüklilisi triterpeenseid saponiine nagu damarraan või tsükloartaan. -amüriinitüüpi saponiinide hulka kuuluvad ka just viimasel ajal paljuuuritud saikosaponiinid.
Emakakael on üsna pikk, lõpeb kaheharulise suudmega. Vili laguneb neljaks pähklikeseks. Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. Terpenoidid?????? 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5-
annaabi.ee 
