lõhnaaineid, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8-15 süsiniku aatomit: ...C8...C15... Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna. *Hüdrofoobsus · puudub vastasmõju veega · ei märgu ega lahustu vees · ei saa moodustada vesiniksidemeid · lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid, on ka aromaatseid ühendeid jm) nende looduslikust materjalist, reeglina taimedest, saamise meetodi alusel. Eeterlikud õlid eraldatakse taimmaterjalist veeaurudestillatsioonil, harvem ka ekstraktsioonil orgaaniliste solventidega. Mitmetele eeterlike õlide klassi kuuluvatele väärtuslikele ühenditele on välja töötatud ka keemilise sünteesi meetodid, näiteks terpenoidide klassi kuuluvad alkoholid, aldehüüdid ja estrid. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile.
· Loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamine energeetiline varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid
Sfingolipiidid Mitteseebistuvad glükolipiidid) Vahad (steroolid, Tsüklilised lipiidid Steroidid prostaglandiinid, (kolesteriidid) Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid küllastunud ja küllastumata rasvhappeid. Inimesele on eriti tähtsad linool- ja -linoleenhape, kuna neid peab inimene saama toidurasvadega. Looduses esinevad küllastamata rasvhapetel kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis
vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile: Lihtlipiidid ((neutraal)rasvad ja vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid) tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e
aatomit: ...C8...C15... Taimedes esinevad eeterlikud õlid teatud ühendite komplektina väga väikestes kogustes, andes taimele iseloomuliku lõhna. I. Hüdrofoobsus · Puudub vastasmõju veega · Ei märgu ega lahustu vees · Ei saa moodustada vesiniksidemeid · Lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid, on ka aromaatseid ühendeid jm) nende looduslikust materjalist, reeglina taimedest, saamise meetodi alusel. Eeterlikud õlid eraldatakse taimmaterjalist veeaurudestillatsioonil, harvem ka ekstraktsioonil orgaaniliste solventidega. Mitmetele eeterlike õlide klassi kuuluvatele väärtuslikele ühenditele on välja töötatud ka keemilise sünteesi meetodid, näiteks terpenoidide klassi kuuluvad alkoholid, aldehüüdid ja estrid. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile. 2
organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseksenergeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste
· Loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamine energeetiline varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid
estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees. Lahustuvad apolaarsetes solventides. Vähemal määral polaarsetel solventidel. · Lipiidid on rakumembraanide põhilisteks koostiskomponendiks ja paljude organismide(põhiliselt loomade) varuaineks. Veel ka kaitse ja regulatoorfunktsioonid. · Erinevad lipiidide rühmad vastavalt moleekuliehitusele: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahadsteroidid, terpenoidid. Vastavalt seebistumisvüimest võib lipiidid jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile eksisteerivad liht- liit ja tsüklilised lipiidid · Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete triatüülestrid. · Glütserofosfolipiidid rakumembraanide peamieks komponentiks. Amfipaatsed molekulid, kuid on olemas fosforhappe jääk, mis moodustavad polaarse tsentri. Selle tulemusene
3. Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm , mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidide lahustamatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse: rasvhapped; rasvad; glütserofosfolipiidid; sfingolipiidid; vahad; steroidid; terpenoidid Lähtudes seebistumisvõimest lipiidide jaotakse: seebistuvateks; mitteseebistuvateks Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse: lihtlipiidideks; liitlipiidideks; tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita.
molekulis. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks ning kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Sellele lisaks täidavad nad ka kaitse- ja regulatoorseid funktsioone, on signaalmolekulideks ning olulisteks osatäitjateks hormonaalses tasakaalus. Lipiidide levinuim rühmitamine on järgmine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Samuti saab neid liigitada seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad) ja mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Lihtlipiidid - rasvad, vahad Liitlipiidid - fosfo- ja glükolipiidid Tsüklilised lipiidid - tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid ehk kolesteriidid. Rasvad e triatsüülglütseroolid/triglütseriidid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid.
Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · steroidid · terpenoidid · vahad Seebistumisvõime kohaselt jaotatakse: · seebistuvad: rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad · mitteseebistuvad: steroolid, prostaglaniidid, terpenoidid Rasvad (ehk triatsüülglütseroolid, neutraalrasvad, triglütseriidid) on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, olles loomades akumuleerunud rasvapooridesse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsetes
LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime - Rasvhapped SEEBISTUVAD: - Rasvad 1. rasvad - Glütserofosfolipiidid 2. glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid 3. sfingolipiidid - Vahad 4. vahad - Steroidid MITTESEEBISTUVAD: - terpenoidid 1. steroolid 2. prostaglandiinid 3. terpenoidid ALUS: struktuur LIHTLIPIIDID LIITLIPIIDID TSÜKLILISED LIPIIDID nt neutraalrasvad nt fosfo-ja glükolipiidid nt kolesteriidid (tsükliliste (triatsüülglütseroolid; alkoholidebaasil baasil
estersidemete esinemine. Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained, lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll. Lipiide võib jagada vastavalt molekuli keemilisele ehitusele ja omadustele järgmiselt: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · asteroidid · terpenoidid Klassifitseerimise viise on veelgi. Lipiide võib jaotada veel näiteks vastavalt seebistumisvõimele (seebistuvad ja ja mitteseebistuvad) ja molekuli struktuurile (liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape need on asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna
3 Lipiidide kvalitatiivsed reaktsioonid Teooria Lipiidideks nimetatakse suurt gruppi aineid, mida reeglina iseloomustab vees ja vesilahuses mittelahustumine ja molekuli keemilises ehituses esinev(ad) esterside(med). Mittelahustumine vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinud rühmitamine: · Rashapped · Rasvad · Glütserolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Samuti võib lipiide eristada seebistumisvõime või struktuuri järgi (liht-, liit-, tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne,
Tallinna Tehnikaülikool 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö 2.2 on arvestatud. Töö 1.3 testides on vaja formulatsioone korrigeerida. 16.03. M.Kreen Liina Reimann 134537KATB Arvestatud 16.03.15. M.Kreen 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimede fotosünteesivate kudede rakud sisaldavad fotosünteesi põhipigmente – klorofülle ja abipigmente – karotenoide ja fikobiliine, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A eelühendiks. Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karo...
Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · steroidid · terpenoidid Seebistumisvõimest lähtudes võib neid jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks lipiidideks. 1.3.1. Rasvapleki proov Kõigi lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Töö käik Uuritakse kahte tahket materjali, millest üks sisaldab lipiide.
Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes lahustites (triklorometaan, benseen, eeter jt) ning vähesel määral ka polaarsetes lahustites (metanool, etanool jt). Vees lahustumatus on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidide üldlevinuim rühmitus: rasvhapped rasvad glütserofosfolipiidid sfingolipiidid vahad steroidid terpenoidid 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk, mis on vastu valgust vaadates muust paberist heledam, paberi läbipaistvus on suurenenud. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pandi ~1g kummastki proovist, milles sooviti lipiidide olemasolu kindlaks teha. Lisati ~0,5 ml atsetooni, loksutati ning tahkel materjalil lasti settida
solventides. Lipiidide funktsioon: · organismides rakumembraanide koostiskomponendiks · energeetiliseks varuaineks. · kaitse funktsioon · nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoididrasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lisaks liigitatakse: seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Molekuli struktuuri järgi võib lipiide jaotada liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide. Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks.
pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähesel määral ka polaarsetes solventides. Lipiidide esinevad rakumembraani koostises, ning neil on energeetiline-, kaitse-, ja regulatoorne funktsioon. Vastavalt molekui ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse neid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mitteseebistuvateks. Struktuurist lähtuv jaotus on järgmine: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Rasvad on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid on sobilikud toiduenergia säilitamiseks, olles loomades kogunenud rasvadepoodesse ja taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades esineb palju nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid
Laboratoorsed tööd 2.2 ja 1.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine. Lipiidide reaktsioonid. Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 17.04.13 04.05.13 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloro- ja kromoplastides sisalduvad fotosünteesi abipigmendina karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seetõttu kiirguse täiendavaks retseptoriks. Karoteneoidid on arvukas ühendite rühm, mis keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetrarepenoide. Nad sisaldavad 40 süsiniku aatomit, on polüeensete ahelatega, mille ü...
enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahustes, küll aga apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu kloroform, benseen, eeter, jt. Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida nii: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks, loomades talletatakse see rasvadepoosse, kõrgemates taimedes seemnetesse. Naturaalsed rasvad sisaldavad nii küllastunud kui küllastumata rasvhappeid. Linool- ja -linoolhape on asendamatud, kuna neid inimorganism ise ei sünteesi. Looduslikud küllastumata rasvhapped on reeglina cis- konfiguratsioonis
Fütoteraapia eksam 2013 +1. Kolm suurt rühma taimseid sekundaaraineid, kuhu kuulub enamik ravimtaimede toimeaineid? Alkaloidid, polüfenoolid, terpenoidid. +2. Põhilised teadmised (nimetada 3 valdkonda), mis on vaja FÜT sihipäraseks kasutamiseks? 1) Ravimtaimed, nende nimetused ladina keeles, tedmised droogide kasutamisviisidest (valmistamine). 2) Toimeained, mida ravimtaimed sisaldavad, nende keemiline ehitus. 3) Toimeainete farmakoloogiline toime ehk mõju organiismile, toimehhanism ehk kuidas toimivad. +3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)? Limaained e limad, alkaloidid, saponiinid.
esinemist. Lipiidid ei lahustu polaarsetes lahustites (vesi, etanool jne) kuid lahustuvad apolaarsetes lahustites (benseen, heptaan, tetraklorometaan ja teised). Lipiididel on oluline bioloogiline roll elusorganismides just struktuurse, suure energiamahu ja signaalide tõttu. Lipiide jaotatakse järgnevalt: - Rasvhapped - Rasvad - Glütserofosfolipiidid - Sfingolipiidid - Vahad - Steroidid - Terpenoidid Rasvad on keemiliselt ehituselt glütserüülestrid. Rasvhapped on pikad hüdrofoobse sabaga molekulid mille otsas on hüdrofiilne ,,peake" ja vesikeskkonnas moodustab mitselle. Steroidide ehitusaluseks on steraanituum mille kolmanda süsiniku küljes on hüdroksüülrühm. 9 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Töö käik
solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses tasakaalus. Vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse lipiidid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Molekuli struktuuri järgi jaotatakse lipiidid ka liht-, liit- ja tsüklilisteks lipiidideks. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Nad on hüdrofoobsed rasvamolekulid, mis sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamine koostisosa ning nad on amfifiilsed molekulid, sest sisaldavad lisaks kahele rasvhappe radikaalile veel ka fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter
osadesse ja ka naabertaimedesse. · Kallis lõbu toodang peab olema hästi ajastatud. Taime rakusein kaitse patogeeni kinnituse ja nakatumise eest. Füüsiline kaitse Keemiline kaitse Keemiline kaitse · Esmased metaboliidid toodetakse taime poolt ja on otseselt vajalikud kasvuks, arenemiseks ja paljunemiseks Näiteks suhkrud, valgud, amino happed... · Sekundaarsed metaboliidid ei ole otseselt kasvu ja paljunemisega seotud, aga on seotud taimekaitsega. Kolm peamist klassi: terpenoidid fenoolid alkaloidid Terpenoidid · Suurim klass sekundaarsetest metaboliititest · 22,000 ühendit · Peamiseks koostisosaks eeterlikes õlides, mis vastutavad taime lõhna eest. · Funktsioon: olla putukamürgiks ja kaitsta seen-või bakterpatogeenide eest. Näit. münt, krüsanteem, mänd Mis putukale surmav, see inimesele ohutu · Vürtsid, maitseained jne on tehtud eeterlike õlide abil, mida taim toodab putukamürgiks (oregano, loorber, basiilik, rosmariin, piparnünt, salvei jne)
esine. Taimerakk erineb loomarakust: ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taime ja looma erinevused Toitumine Taim: autotroof Loom: heterotroof See pole taime ja looma erinevus, et taim ei suudaks orgaanilisi aineid omastada, vaid see, et loom ei suuda fotosünteesida. Eritussüsteem - Taimel jääkained raku sisse, et ei tekiks soodsat elupaika lagundajatele. Taimedel sekundaarne ainevahetus modifitseerimine alkaloidid, fenoolsed ühendid, teatud määral terpenoidid. Jääkainete kasulik ära kasutamine taimedele iseloomulik. TAIMERAKU ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Elusad rakud nagu terve taimgi, toituvad, hingavad, kasvavad ja paljunevad. Toitumise ja hingamise tulemusena raku koostisained pidevalt muutuvad ja uuenevad. Rakud kasvavad ja paljunevad. Nii kasvavad ja arenevad taimed tervikuna. Rakud paljunevad jagunemise teel. 2. Taime keemiline koostis: taimedele eriti iseloomulikud ainerühmad, nende tähtsus, levik ja esindajate näited
keemilise energia muundamine teisteks energialiikideks, ehituslik funktsioon (moodustab rakusiseseid struktuure). Koosnevad aminohappejääkidest Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. On hüdrofoobsed. On kas vedelad rasvad, tahked rasvad või on vahana. Taimedel enamasti vedel rasv ( küllastumata. toimib energiaallikana või varuainena seemnes. ) või vaha (kaitsefunktsioon). Steroidid taimeraku membraanides 30.50% lipiididest steroidid. Terpenoidid. Lipiidid on energiaallikaks ja varuaineteks. Nukleiinhapped nukleotiidide polümeerid. Koosneb pentoos-suhkrujäägist, lämmastikalusest ja ortofosfohappejäägist. Olenevalt suhkrujäägist kas RNA või DNA. DNA: esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Sekundaarstruktuur biheeliks ja kaksikspiral. Tertsiaaldtruktuur -DNA+ valgud = nukleoproteiin. RNA: mRNA informatsiooni RNA, tRNA transport RNA, rRNA ribosoomi RNA.
Koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte või kahte tüüpi glükoosaminoglükaanid. Rakupinna maatriksi komponent. Kontrollivad raku kasvu ja polsterdavad liigseid. Lipiidid Lipiidid on struktuuriliselt ja funktsionaalselt heterogeenne grupp molekule, mille ühtseks tunnuseks on lahustumatus vees. Struktuuri järgi jaotatakse lipiidid: rasvad, vahad, fosfolipiidid, glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, terpenoidid. Lipiidide funktsioonideks on varulipiidid, struktuurilipiidid, signaalmolekulid, kofaktorid, rasvlahustuvad vitamiinid ja pigmendid. Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis- kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja
Eluks asendamatud. Pole eluks esmavajalikud. Ei anna energiat. Ilma nendeta tekivad defitsiidi tunnused, Ei enneta defitsiidist tulenevaid haigusi, kuid nad aitavad toetada tervist läbi kroonilistesse haigused, halvimal juhul surm. haigustesse (südamehaigused, vähk) haigestumise riski vähendamise. Leiduvad kõikides toidugruppides. Leiduvad peamiselt puu- ja köögiviljades. Tabel 2. Fütotoitainete jaotus ja tähtsamad esindajad Terpenoidid Fütosteroolid Polüfenoolid Tioolid Teised fütotoitained ORGAANILISED või KAROTENOIDID FÜTOSTEROOLID FLAVONOIDID KIUDAINED
kaksikside ning mis on seetõttu toatemperatuuril vedelas olekus. Seebid rasvhapete soolad, mis on tekkinud rasvade aluselisel hüdrolüüsil (nt. Na- palmitaat). Vahad pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid, mida iseloomustavad kõrge sulamistemperatuur, plastilisus ja hüdrofoobsus. Vahasid leidub loomade nahal ja karvadel ning taimede lehtedel organismide kaitsefunktsioon kuivamise vastu (eriti kõrbes!). Terpenoidid struktuurilt mitmekesine ja laialt levinud looduslike ühendite rühm, mille molekulid koosnevad korduvatest C5 ühikutest (C5H8)n, mida võib vaadelda isopreeni jääkidena: Fosfatiidid glütserofosfolipiidid e. polaarsed lipiidid, millel on tähtis roll rakumembraanide-vahelises ainete transpordis ning kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol
rakujagunemist. - Taimed – lõputu ühendirikkus, leidmistõenäosus on suur. Toksilisi ühendeid sisaldavatel taimedel on suurem tõenäosus ellu jääda – loodusepoolne skriining. - Mikroobid – antibakteriaalsed ühendid – penitsilliin, tetratsükliin, aminoglükosiidid jt - Mereelukad – korallid, käsnad, igasugused vetikad – erinevad metaboliidid, eikosanoidid, steroidid, terpenoidid – paljud pakuvad farmatseutilist huvi. - Loomad – Not a very good source. Mõnest mürgisest konnaliigist on saadud antibakteriaalseid agente ja valuvaigisteid. - Ussimürgid – toksilised polüpeptiidid; kõrge spetsiifilisus teatud retseptorite suhtes. - Puhastamine – enne TMR, IR spektroskoopiat ning MS-i oli üliülitülikas. Fragmenteerimine ja lähteühendi struktuuri pakkumine. Ainus kontroll oli
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
Kasuta püha suitsuna. Kaetisrohi on tähtis teine nimetus. Sarnased on aedliivatee(tüümian) ja paljalehine liivatee. Kasutatakse noorilehti ja õisi. Teed tehes 1 teeluskatäis kuuma vee kohta, jahtunult peale sööki. Kasutatakse kõha ja gripi vastu, alandab ka palavikku.Sapisnteesi,maksa ja seedehäirete korral. Vaigistab närvipõletikke. Lisada maitseaineks pm igale poole. Palju eeterlikke õlisid. Pohmeluse vastu. Koide ja tigude peletamiseks. Pannakse lelisisegude koostisesse. ( terpenoidid apelsini koores,männivaigus jne) lisakspalju parkaineid. Eeterlikud õlid rahustavad silelihaseid. Raseduse ülekandmisel juua. Paiseleht kuldkollasedlehed,kasvab igalpool. On savikalpinnasel,alumisedjuured on valged ja algusesilmalehtedeta. Rvmina lehed ( juunis ja juulis) jaealtpaljad, ned kuivama, õhukese kihina õhu käes, tuleb ümber pöörata et ühtaselt kuivaks. 50-60 kraadi juures võiv kuivatada,säiib kuni 3 a. Sisse süüa igasugu hingamsiteede ja neeruda problemidel
a) Rasvad, õlid – küllastumata rasvhapped, süsiniku aatomite vahel esineb kaksiksidemeid, taimede energiallikaks ning seemnetes varuaineks. b) Vahad – tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitsefunktsiooni. c) Fosfolipiidid – üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. d) Steroidid – taimeraku membraanides on 30-50% lipiididest steroidid. e) Terpenoidid: Terpeenid ehk monoterpenoidid, taimed vajavad terpeene kaitseks putukate vastu, nt mentool. Karotinoidid ehk oligoterpenoidid koosnevad 4 terpeeni ühikust, asuvad plastiidides, taimedele olulised fotosünteesi abipigmendid. Kautšuk ehk polüterpenoidid – piimhape nt võililles. Nukleiinhapped – koosnevad nukleotiididest, moodustavad pikki ahelaid. DNA – desoksüribonukleiinhape. 4 lämmastikalust: A(adeniin), G(guaniin), T(tümiin), C(tsütosiin)
nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 59. Sgk. huulõielised. Terpenoidid Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või –soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik – ebamännase mitmesugused tüübid. Õied
sisaldav suhkur. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nim propaamdiooli(glütserooli) ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappe jääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Lipiidid on org üh klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, fosfo- ja glükolipiidid, rasvhapped ja nende derivaadid, terpenoidid (ka steroidid) - vees (enamasti) mittelahustuvad ühendid.(lipiidid lah erinevates apolaarsetes üh, ntks. benseen ja eeter) Lipiidid täidavad org põhilise energiaallika osa. Osküdeerimisel vabaneb 2x rohkem energeiat(38,9KJ/g) kui samakoguse sahhariidide või valkude lag. Lipiidid(rasvakiht) võivad omada ka kaitse- funktsioone(ümbritseb siseorganeid), kaitseb liigse jahtumise ees(jääkarul naha all). Taimedes on suurim lipiidide sisaldus seemnetes(pähklid).
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: ¾ rasvhapped, ¾ rasvad, ¾ glütserofosfolipiidid, ¾ sfingolipiidid, ¾ vahad, ¾ steroidid, ¾ terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: ¾ seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), ¾ mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Keemiliselt ehituselt jagunevad kahte suurde rühma steroidsed ja triterpeensed. · Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on tsüklopentanoperhüdro-fenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Kui molekuli koosseisus on ka N aatom, on tegemist steroidse alkaloidiga (solasodiin, tomatidiin). · Triterpenoidsed saponiini aglükoonid on enamasti pentatsüklilised terpenoidid, mille molekuli koosseisus olev isopreeni jääk (-C5H8) kordub kuus korda. Seda tüüpi saponiinid jagatakse kolmeks alatüübiks: 1. -amüriinitüüpi (ursaan), 2. -amüriinitüüpi (oleanaan) ja viimasel ajal palju uuritud saikosaponiinid 3. lupeooli tüüpi (lupaan). Lisaks on taimedes ka tetratsüklilisi triterpeenseid saponiine nagu damarraan või tsükloartaan. Saponiinid on väga mürgised ühendid, pindaktiivsuse tõttu on nad võimelised lagundama
Õie ehitus neljatine või viietine. Kroonineelus sageli soomused, mis katavad sissepääsu putke, tolmukate juurde. Ülemine sigimik, kaks viljalehte, 4 seemnealget. * Vili on jaguvili. * Karelehelised demonstreerivad ilmekalt õie kohastumisi putuktolmlemise täiustumisel. Loomade külge haakumine või lihakad lisemed, mis meelitavad ligi sipelgaid. * Kasulikest taimedest kuuluvad sellesse sgk värvitaim alkanna, vürtsitaimena kurgirohi, mõned toataimena. 25. SUGUKOND HUULÕIELISED: TERPENOIDID?, KASUTAMINE. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed. * Umbes 3500 liiki. Kasvavad lähistroopiliste maade põuastes piirkondades ja nad on vastupidavad kõrgetele temperatuuridele. * Enamikus mitmeaastased rohttaimed ja poolpõõsad, vähem puitunud põõsaid. * Väga hästi eristatav eranditult huulja õie, kahe (harva ühe) tolmukatepaari ja neljajaguse sigimiku poolest. Vars on neljatahuline, lehed paariti ristvasakud. Õied paiknevad ebamännastena
Kolooniast ära murdnud osal võib olla ka tulevikku. Seksuaalne meiootiline faas ei oma tähtsust. Nendel on pinna pindala ja mahu suhe alati ühesugune. Mooduli kasv lõppeb kui ta muutub ebastabiilseks või tekib ressursinappus. Kui unitaarsed organismid saavad lahkuda ebasoodsatest tingimustest, siis moodulid seda ei suuda. Enda kaitsmiseks sisaldavad nad lupja, tselluloosi, kitiini või on neil okkad. Samuti muudavad nad ennast vähemaitsvaks (alkaloidid, terpenoidid, mis võivad kogu kaalust moodustada umbes 5%). Kõik sessiilsed organismid pole modulaarsed ja kõik modulaarsed organismid pole sessiilsed. Modulaarsete organismide eelised: 2 1) puudub allomeetrilne piirang (võime kasvada piiramatult) 2) kaitstud paremini 3) konkurentsis tulevad välja võitjatena 4) rohkem järglasi Väikeste organismide eelised 1) pole vaja investeerida erituselundkonda
taimedes ning viljades. Oma keemiliselt ehituselt jagunevad nad kahte suurde rühma steroidsed ja triterpeensed saponiinid. Steroidsete saponiinide aglükoonse osa struktuurseks aluseks on tsüklopentanoperhüdrofenantreen, millel baseerub ka südameglükosiidide ja suguhormoonide molekuli struktuur. Juhul, kui molekuli koosseisus on ka lämmastiku aatom on tegemist steroidse alkaloidiga (solasodiin, tomatidiin). Triterpenoidsed saponiini aglükoonid on enamasti pentatsüklilised terpenoidid, mille molekuli koosseisus olev isopreeni jääk (-C5H8) kordub kuus korda. Seda tüüpi saponiinid jagatakse kolmeks alatüübiks: -amüriinitüüpi (ursaan), -amüriinitüüpi (oleanaan) ja lupeooli tüüpi (lupaan). Lisaks esineb taimedes ka tetratsüklilisi triterpeenseid saponiine nagu damarraan või tsükloartaan. -amüriinitüüpi saponiinide hulka kuuluvad ka just viimasel ajal paljuuuritud saikosaponiinid.
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
