Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim
Õie ehitus Õie varreosa koosneb õieraost ja õiepõhjast Õieraag Tupplehed Kroonlehed Tolmukad Emakas Jaotus Mõlemasugulised õied ühes õies nii tolmukad kui ka emakas Ühesugulised õied Isasõied ja emasõied eraldi õites Õite jaotus. Mõlemasugulised (hermafrodiitsed) õied Ühes õies on nii tolmukad kui emakad Ühesugulised ehk lahksugulised õied Õies ainult tolmukad või ainult emakad Õies võivad esineda nektaariumid ehk näärmemahutid, mis tavaliselt paiknevad sigimiku tolmukate alusel Ühekojaline taim Isas-ja emasõied ühel taimel Kahekojaline taim Isas- ja emasõied erinevatel taimedel Õiekate Õiekatte moodustavad tupplehed ja kroonlehed Õiekate on õie steriilne osa, mis täidab kaitseülesannet ja meelitab tolmeldajaid ligi Kaheli õiekate - tupp-ja kroonlehed erinevat värvi
Õis ja vili Mõlemasugulisel õiel on emakas ja tolmukad ühel ja samal õiel. Isasõiel on ainulttolmukad. Emasõiel on ainult emakas. Emasõie osad: · kroonleht · tolmukad · tuppleht · emakas · õiepõhi · õieraag Emaka osad: · emakasuue · emakakael · sigimik Tolmnemine: 1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad
õistaimedele; kuulus geenide varas (horisontaalne geeniülekanne) Sugukond Nymphaeaceae vesiroosilised Hajusate soontekimpudega vee-risoom-rohttaimed, Lehed: vahelduvad pikarootsulised lihtlehed Õied: hüpogüünsed kuni epigüünsed, suured, üksikud Õiekate: 4-6 tupplehest ja paljudest spiraalselt asetsevaist kroonlehtedest Õiekroon: vabadest kroonlehtedest, tõenäoliselt tekkinud staminoodidest, aktinomorfne Tolmukad: arvukad, spiraalselt asetsevad, lamendunud Viljalehed: mitu Sigimik: üldiselt sünkarpne Vili: käsnjas ja ebakorrapäraselt avanev Liik Nuphar luteum kollane vesikupp Liik Nymphaea alba valge vesiroos Selts Austrobaileyales Austrobaileialaadsed Väike monofüleetiline selts, mis on väga hästi eristunud mol. tunnuste alusel. Morfoloogilised sünapomorfsed tunnused puuduvad! Sug. Schisandraceae väändikulised
õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine Õie osad: *Tähtsaimad õie osad on seemnealgmeid kandvatest viljadest moodustunud emakad ja tolmukad, kus arenevad emas-ja isagameedid. * Õis koosneb fertiilsetest (ehk reproduktiivsetest) ning steriilsetest osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale .Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole
teine raku jagunemine ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag 5 + 6 + 7 = emakas 1 + 2 = õiekate Õieosad Õievalem * K5 C5 A G õiediagramm K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud Kaheli õiekate -- olemas C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil tupp- ja kroonlehed G5 ülemine emakas Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti Reeglina on õieosi kordne arv (värvilised) PERIGOON SUGULINE PALJUNEMINE katteseemnetaimedel
Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime ühel isendil isasõied, teisel emasõied.
Õis ja vili Martha Pilt ja Kertu Basov 8.d Õitest üldiselt · Õiteks nimetatakse õistaimede struktuure · Õite ülesanne on viljastumine, tolmlemine ja suguline paljunemine · Õite kogumeid nimetatakse õisikuteks · Õitest arenevad viljad, milles valmimvad seemned Õite liigitamine · Tupplehed: · Enamasti rohelised · Kroonlehe sarnased · Moodustavad õietupe · Tolmukad: · Koosnevad tolmukaniidist ja tolmukapeast · Moodustavad tolmukkonna · Paiknevad ühe või kahe ringina · Kroonlehed: · Enamasti õhukesed, pehmed ja värvilised · Meelitavad putukaid ligi · Moodustavad õiekrooni Õite tolmlemine · Õied võimalavad seemnealgme viljastumist tolmuteraga · Paljud õied tolmlevad tuule abil · Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid) · Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi
45. valged kandelehed soovõha õisikute alusel AKTINOMORFNE E. KIIRJAS E. KORRAPÄRANE ÕIS Kolmetine õis Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv 100. kõõlusleht Neljatine õis Kõiki õieosi neli või neljakordne arv 101. põldrõigas Viietine õis Kõiki õieosi viis või viiekordne arv 102. muulukas Täidisõis Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud tolmukad ja emakad, seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed 103. KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks 104. roomav tulikas SÜGOMORFNE ÕIS Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks 105. harilik murtudsüda HUULJAS ÕIS
*Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk). -Kahekojaline isas- ja emasõied asetsevad erinevatel taimedel (paju). -Õisik õite kogumik varrel. -Tolmlemine õietolmu sattumine emakasuudmele. -Isetolmlemine - mõlemasuguline õis, tolmutera kukub ise emakasuudmele.
jõudnud maakera kõikidele mandritele ja nii on võib-olla huvitav teada, et tema päriskoduks on näiteks Eestimaal eelkõige mererannikud. Omapärased on ka suure teelehe õisikud, mis võivad taime kaunistada suve algusest kuni sügiseni. Teelehe pikka peenikest rullikujulist õisikut nimetatakse tähaks. See on selline pikk ja peenike õisikutüüp, kus õied on peaaegu raotud. Suure teelehe õied on küll imepisikesed, kuid neil on siiski olemas kõik õie osad: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Õitsemise ajal paistavad silma ilusad tolmukad, mis on õiest kuni mitu korda pikemad. Nii on õisik nagu lillade ilukarvadega ehitud. Peagi valmivad aga teelehel seemned. Need asuvad kupardes, nagu näiteks mooni seemned. Alati tunneb aga suure teelehe ära kimbuna maapinnalt algavate peaaegu paljaste munakujuliste lehtede järgi.
abil varrele 9. Mis on lihtõisik? Õisik kus õied kinnituvad üksikult otse varrele või õierao abil 10. Missuguses õie osas tekivad isassugurakud, missuguses emassugurakud? Sigimikus 11. Millise paiknemisega sigimikud on joonisel? Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud 12. Millest koosnevad tolmukad? Kirjeldage neid osi Tolmukaniidist: lihtne, enamasti harunemata steriilne tolmuka osa tolmuka pea: koosneb kahest tolmukotist, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude -->moodustuvad mikrospoorid-->tolmuterad 13. Kuidas toimub isetolmlemine? Valdavalt toimub kleistrogaamsetes õites - mõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane. Samas õies olevad tolmukad viljastavad emaka. Esineb üsna vähestel
putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
) perekond kuulub õlipuuliste sugukonda. Sirelite perekond jagatakse kaheks alamperekonnaks: sirelid ja ligustriinid. Sellesse sugukonda kuulub peale sireli veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.). Ligustrit kasutatakse vahel sireli aluseks. Sirelit saab pookida ka saarele. I alamperekond. Sirelid Syringa 1. sektsioon Villosae Pöörised moodustuvad viimase aasta lehistunud võrsete ladvapungadest. Tolmukad kollased. Kupar sile või nõrgalt konarlik. Siia kuuluvad: himaalaja sirel, jünnani sirel, tigerstedti sirel, ungari sirel, Wolfi sirel, longusõieline sirel, Komarovi sirel, karvane sirel, peenviltjas sirel, Svegintsovi sirel. 2. sektsioon Pubescentes Lehed pehmekarvalised. Pöörise telg karvane. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung vähearenenud või puudub. Õied väikesed, tugevasti lõhnavad. Tolmukad sinakad või lillad
Sarnasust märkasid ka vanad eestlased, see kajastub rahvapärastes nimedes. Kuid pikka aega on botaanikute poolt põdrakanepit käsitletud eraldi perekonnana. Viimasel ajal peetakse teda taas üheks pajulilleks - ring on täis saanud. Eesti keeles on talle siiski jäetud nimeks põdrakanep, sest see on väga laialt levinud. Põhierinevuseks pajulilledest on see, et kõik varrelehed kinnituvad vahelduvalt ja õie sigimik ning tolmukad on longus. Ka ei moodustu põdrakanepi varre alusel leherosetiga võsundeid. See-eest on põdrakanepi tugev puitunud risoom rohkete võsunditega, mistõttu suudabki see taim enda alla kiiresti võtta suhteliselt suuri alasid. Kuid kiire paljunemine on tingitud ka rohketest hea levimisvõimega seemnetest. Põdrakanepi kitsad kõtra meenutavad pikad kuprad lagunevad neljaks ja neist lendavad välja pikkade lendkarvadega arvukad seemned. Õige pea
· Katteseemnetaimed ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitme- kesisem ja laiemalt levinud taimerühm. · Maailmas on õistaimi umbes 250 000 liiki, Eestis 1400 liiki. · Katteseemnetaime eristab teistest taimedest see, et tal on sugulise paljunemise organ õis ja õiest moodustuv vili. · Õistaimedel arenevad seemned kaitstult õies emaka sees. · Emakas on ülalt avatud emassuguorgan. · Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid e. tolmukad. · Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. · Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. · Katteseemnetaimede tolmukate õietolm satub emakasuudmele tuulega või kannavad selle sinna loomad. · Putuktolmlemisel kannavad putukad õietolmu ühelt õielt teisele. · Ligi 9/10 õistaimeliikidest on putuktolmlejad. · Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valmistunud seemnetega. · Vili aitab taimedel levida.
väga erinevates tingimustes : külmas Arktikas, veevaeses kõrbes, palavas troopikas, kõrgmäestikes, toitainetevaestes soodes ja rabades, veekogudes, rohumaadel ja varjukates metsades. 19. Katteseemnetaimede paljunemine. Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees. Emakas on üllt avatud pudelitaoline emassuguorgan. Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid ehk tolmukad. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Nii nagu käbid on ka õieosad taimede pikaajalise arengu jooksul kujunenud lehtedest. Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine. Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. Tolmlemisel satub õietolm tolmukatelt emakasuudmele ja sealt edasi sigimus asuva munarakuni. Selle tulemusena toimub viljastamine : emas- ja isassuguraku ühinemine, mille tagajäriel hakkavad arenema seemned.
Pärast taimede õitsemist rändab magneesiumi lehtedest seemntesse, mugulasse ja juurikatesse. Magneesiumivaegus avaldub väliselt kloroosi näol, mille sümptomid on iseloomulikud ainult magneesiumipuudusele: lehed kahvatuvad, roheline värvus kaob ja asendub kollase, oranži või punakasvioletse värvusega, välja arvatud leheroodude ümbrus, kus roheline värv säilib. Kloroos algab vanematel lehtedel, nooremad lehed koltuvad hiljem. Õitel ei arene välja emakad ega tolmukad, langeb viljastuvus. Tugeva magneesiumipuuduse korral taimede areng aeglustub, taimede kasvuperiood pikeneb, viljad ei valmi õigeaegselt. PM21 28.11.2014
See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda. Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed või isegi valged. Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest
Samuti ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, kuid seal on ta naturaliseerunud. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Tema suur liitõisik koosneb korvõitest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline.Eestis on ta üsna tavaline ning teda ei ole väga raske leida. Raudrohi kasvab nt. niitudel ning teeservadel. Raudrohul on mitmed väga head omadused. Raudrohi on väga tõhus ravimtaim, kuid seda kasutatakse tihti ka ilutaimena. Raudrohu koostises on erinevad mineraalained, kaalium, kamper, ahhilleiin, C-vitamiin ning ma mitmed eeterlikud õlid, mis annavad raudrohule vänge lõhna. Selle väärtuslikkus on inimestele teada ja tuntud olnud juba antiikaja
ümber ja sobivatel tingimustel juurduvad. Nii võimegi saada endale ilusa tumerohelise pehme vaiba. Seega ei ole koldnõges väärtuslik ilutaim vaid õitsemise ajal, vaid ka pärast seda. Ilu pole aga ainus, mis koldnõgesel pakkuda on. Õite kaunis ergas värvus on tegelikult mõeldud ikkagi tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks. Viimseid kostitatakse mesimagusa nektariga. Koldnõgese õis on nii kavalalt ehitatud, et keegi ei saa nektarit ilma lillele kasu toomata. Nimelt on tee peal ees tolmukad, mille õietolm jääb paratamatult iga maiustaja külge ja jõuab sel moel teiste taimede õiteni. Lehed on taimedel toidu valmistamiseks. See tähendab, et taimede lehtedes tehakse veest ja mullast saadud toitainetest suhkrut. Seejuures kasutatakse päikeseenergiat. Kuid taimed ei saa olla oma toodetud suhkru ainsad tarbijad, sest nende ümber on arvukalt mitmesuguseid loomi, kellest osa peavad elus püsimiseks taimi sööma. Nii ei ole ka koldnõgese lehtedest
Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas (Arabidopsis) Õietekke ABC hüpotees: õieosade teke ja paigutus on kolme geeni A, B, C kontrolli all. Geenid kontrollivad moodustuva õie kolme piirkonda, mis osaliselt kattuvad. Mudeli eeldused: 1) homebox geenide produktide kombinatsioon igas neljas õieosade ringis määrab õieosa iseloomu 2) A ja C toimivad antagonistlikult Tupplehtede tekke määrab A, kroonlehed A+B, tolmukad B+C, viljalehed C, Müürloogis vastavad geenid: A: APETALA2 (AP2) B: PISTILLATA (PI) APETALA 3 (AP3) C: AGAMOUS (AG) Milliste mutatsioonide baasil on õie tekke ABC mudel konstrueeritud? Millisesse geenide rühma sellelaadseid mutatsioone võimaldavad geenid kuuluvad? Selle põhjal, et müürloogis annavad vastavate geenide mutatsioonid sellise tulemuse: AGAMOUS (AG) – kroonlehed asendavad tolmukad, viljalehed asendab teine AG õis: muster
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai RABAMURAKAS (Rubus chamaemorus L.) Referaat Räpina 2009 SISUKORD Botaaniline iseloomustus...................................................................................3 -Õis............................................................................................................3 -Leht...........................................................................................................3 -Vili.............................................................................................................3 -Paljunemine..............................................................................................3 -Kasvukoht....................................................................
Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne paljunemine esineb sporofüüdil (2n). Põhiosa õistaimest ongi sporofaasis. Gametofüüt (1n) on äärmiselt taandarenenud ning see koosneb üksnes tolmuterast (isasgametofüüt) ja lootekotist (emasgametofüüt). Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Õistaimede arengutsükkel
Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna isasõied on suuremad, siis jäävad need inimestele kergemini silma. Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi kohta midagi. Tuleb vaadata õie sisse. Isasõitel pole sigimik arenenud ja on palju ilusaid tolmukaid. Emasõitel on aga sigimik suur ja tolmukad kas puuduvad hoopis või on ilma peadeta, öeldakse - kõlutolmukad. Kuid seegi ei ole veel määrav. Õied peavad ju tolmeldatud saama. Seda teevad rabamurakal ainult putukad. Kõige sagedamini on abilisteks ühed kärbeste ja sääskede sugulased, mitte mesilased ja kimalased, kes sohu nii sageli ei satu. Et marju tuleks palju, selleks peavad saama külastatud paljud õied. Just sellised agarad rohkeid õisi külastavad need soo kahetiivalised putukad ongi
KATTESEEMNE -TAIMED Katteseemnetaimed • Ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitmekesisem ja laiemalt levinud tai Katteseemnetaimed erinevad teistest taimedest …. • Neil on sugulise paljunemise organ ÕIS • Õiest moodustub VILI Miks on õisi vaja? • Katteseemnetaimed e seemned asuvad kaitstult õies emaka sees • Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine Õie ehitus Sigimik, milles Tolmukad – asuvad seemne- isassuguorganid, algmed ning milles valmivad neis munarakud tolmuterad Kroonlehed – Õiepõhi tavaliselt värvunud ja meelitavad ligi tolmlejaid Tupplehed – kaitsevad sisemisi õieosi Tolmlemine
NT laugulised,nurmenukk. 3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised. 4. kaun ühepesaline vaheseinteta vili. Seemned kinnituvad kauna poolmete servale. Kõder- kahepesaline kileja vaheseinaga vili. Seemned kinnituvad kõdra vaheseinale. NT hiirekõrv · ühesuguline õis-õies on ainult tolmukad või emakad · kahesuguline õis-õies on nii tolmukad kui ka emakad, roosõielised õunapuu · ühekojaline taim- nii emas- kui isasõisikud on ühel ja samal taimel või on sellel taimel kahesugulisi õis · kahekojaline taim- emasõisikud ja isasõisikud erinevatel taimedel. OKSAD JA VÕRSED · võrse - jooksval aastal kasvukuhikust kasvav oksaosa,peale lehtede langemist , koore
moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroonist 2-2,5 korda pikemad, noorelt helelillad, harva kollased, tolmlemise järel määrdunudkollased. ★ Taim on tuultolmleja. Vili: ★ Vili on kupar. Kupra pikkus on 2-4 cm. ★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene. ★ Seemnetest toituvad Eestis talvituvad linnud.
Põllumajandustaimed.kordamine eksamiks 4.osa. Generatiivsed taimeorganid VILI Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik)) Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb: *rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) ·Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 ·Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) ·Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad
Varre ülesanded: 1. seob taimeosad tervikuks 2. tõstab taime päikese poole 3. vee ja mineraalainete liikumine 4. orgaaniliste ainete liikumine Kuidas õistaimed paljunevad? Vegetatiivsel paljunemisel arenevad uued taimed emataime kasvuorganitest juurest, varrest või lehest, võsundist, mugulast, sibulast, juurvõsundist. Sugulisel paljunemisel hakkavad uued taimed kasvama seemnest. Õied jagunevad: 1. mõlemasugulised õied (on nii tolmukad kui ka emakas) 2. ühesugulised e. lahksugulised (on kas ainult emakas või ainult tolmukad). Ühesugulised õied jagunevad: 1. ühekojalised (samal taimel paiknevad nii tomukat kui emakat sisaldavad õied) 2. kahekojalised (emas ja isas õied paiknevad erinevatel taimedel). Õistaimede sugulise paljunemise organid on emakas ja olmukas. Emakas koosneb: emakasuue, emakaksel, sigimik. Tolmukal saab eristada tolmukapead ja tolmukaniiti.
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
...75% III Võrsumine · moodustub võrsumissõlm, kust saavad alguse külgvõrred ja lisajuured · suvised võrsuvad rohkem kui talvised ta IV kõrsumine *taim vajab piisavalt niiskust ja toitaineid V Loomine *taime õis tungib läbi lehetupe Kaeraõisik- põris Mais- tõlvik VI Õitsemine Alguses: tolmnemine Lõpp: viljastumine *Õies on enne terise moodustumist emakas ja tolmukad *Rukis on risttolmneja(tolmuterad, mis pärinevad teiselt taimelt viljastuvad emakalt) *Isetolmnejatel viljastuvad eraka, samas õiel asuvad tolmukad I rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused Rukis(SECALE) *Rukki perekonda kuulub 10 liiki. Neist 10st kasvatatakse ainult 1 liiki, secale cereale ehk siis kultuurrukis. *Pea tihedust määratakse pähikute arvu järgi, pea telje kümel. *Triticale on siledam kui rukis
Õis. Õite kasutamine: a) kasutatakse esteetilises mõttes b) meditsiinis c) vürtsidena d) parfümeerias. Õied koosnevad õie põhjast, millele kinnituvad tupp- ja kroonlehed, tolmukatest ja emakast. Tupplehed on tavaliselt rohelised ja nende ülesandeks on kaitsta kroonlehti ja aidata viljal levida. Kroonlehed on tavaliselt värvilised ja nende ülesandeks on kaitsta õie sisemust ja ligi meelitada putukaid. Tupp- ja kroonlehed moodustavad õie katte ja annavad õiele kuju. Tolmukad moodustavad tolmunakonna, mis kasvavad niitidest ja peast. Tolmuka peas asuvad tolmuka kotid ja seal on tolmuka terad, mis on meessugurakud. Emakas koosneb sigimikust, kus arenevad seemne algmed, emakakaelast ja -suudmest. Ühe- ehk lahksugulistes õites on tolmukad või 5 emakas. Ühekojaline taim on siis, kui isas- ja emasõied paiknevad samal taimel, kahekojaline on taim aga siis, kui
vaibub. Seda võivad põhjustada talved aastaajakliima puhul. 24. Juured puuduvad parasiit taimedel, neil on juurte asemel haustorid, millega nad tungivad peremehe kudedesse ja omastavad temalt toitained. Nt soomukad. 25. Klorenhüüm on põhikude, mis moodiustab põhiosa lehes või varre esikoores. Enamusel taimedel jaguneb klorenhüüm 1) kobekude ja 2)sammaskude. 26. Mis on tolmnemine? Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukalt emakale. Risttolmnemise korral tolmukad pärisevad teiselt taimelt. Isetolmnemise korral tolmuterad pärinevad samalt taimelt. 27. Lõved tekivad kuhu millal? Lõvede ülesanne? Lõved tekivad õhulõhede kohtadesse sekundaarse kattekoe korkkoe moodustumisel. Ülesandeks on tagada vee-ja gaasivahetus pärast epidermi ja õhulõhede hävimist. 28. Algkoe ehk meristeemi erinevused püsikkudedest. Algkoed intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõikide kudede
2.2 Õistaimede ehitus : Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Õistaimede organite ehitusse kuuluvad erinevad alg- ja püsikoed. Nendega on võimalik tutvuda iga organi ehituse juures. 2.2.1 Õied Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Lehed Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust.
Õis on muundunud lühivõrse ja on tekkinud käbist, käbi erivorm. Õiest areneb vili, käbi aga ei ole vili. Õie ülessanded:valmistama sugurakke, tagama isassugurakkude levimise, korraldama munaraku viljastamise, moodustama seemne ja vilja. Osad:Tupplehed (+ välistupp) õieosa kaitse, teiste õie osade kaitseks õie arenedes, õie puhkedes võivad variseda, vahel kroonlehtede sarnased (ülane), kroonlehed- õie märgatavaks tegemine, Perigoon ehk õiekate (kroonlehed, tupplehed, õieraag), Tolmukad isassugurakkude moodustumine, Staminoodid- ilma peata tolmukas sageli nektaarium, harvem kroonlehtjas (täidisõielised pojengid), emakad- õiepõhi- õieosade kinnitamine, õie raag- kinnitab õie taimele, nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid, tolmeldajate ligimeelitaja. Liitsuguline isas- ja emasorganid on ühes õies. Lahksuguline - isas- ja emasõied on eraldi ühel taimel. Kahekojaline - millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult
pung -lehepung(on varjul algeline vars lehealgmetega) -õiepung(temas on õiealgmed) -külgpung(kujunevad lehtede kaenlas)(temast arenevad lehed e varreharud) -ladvapung(võsu kasvab pikemaks) -külgpungad(mis jäävad vahepeal arebgus seisma ja siis jälle tärkavad) õis -on õistaime sugulise paljunemise organ. -kõige tähtsamad osad on tolmukad ja emakad -ül. on vilja moodustamine lihak vili -viljad mis on valminult lihakad ja mahlased -valminult on maitsvad, toitaainete rikkad ja eredalt värvunud -peale inimese söövad neid ka loomad kuiv vili -valminud vili mis sisaldab väga vähe vett -jaguneb omakorda ava- ja sulgviljadeks ava -avaneb ja seemned varisevad(kaun, köder ja kupar) sulg -ei avane, sest neis on 1 seeme aind (pähkel, teris)
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...
Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud, seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must • Õiekandeleht - roheline 5) Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. 6) Õisikud, õisikute tüübid
järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust
Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim - Ühekojaline taim (monoöötsiline) - emas- ja isassugurakud ühel taimel(tamm, kask, sarapuu), Kahekojaline (diöötsiline) - emas- ja isassugurakud eraldi taimedel(paju, kanep, astelpju, põõsasmaran) Õisik - taimevartel olevate õite kogum Õie muudendid - kinnitumisvahendid, astlad - tekib võrse sõlmel olevast pungast. See on võsu ilma tipupungata, mõnikord ka ilma külgpungadeta; vivipaaria - seeme areneb taimeks õisikus Õitsemine -
25.- vahe isas- ja emastaimede vahel ei mõjuta oluliselt viljakust, kuid parim viljastumisaeg on siiski 3.-4. päeval pärast emasõite puhkemist. Viljade arengus on kaks intensiivse kasvu perioodi, esimene juuli esimesel poolel, teine augustis, seega ei tohiks viljade koristamisega kiirustada. Soojal sügisel võivad tolmukad liiga valmis areneda ja kui järgneb külm talv, siis juhtub, et kevadel pole isastaimed suutelised talvekahjustuste tõttu piisavalt tolmeldama. Viljade koristamine toimub umbes ajavahemikus 20. augustist 30. septembrini. 2 Võra kujundamine Nooremaid taimi tuleks kindlasti kärpida, et saada madalam,
..3 m. Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp viie terava tipmega, jääb viljumisel püsima. Krooni pikkus kuni 2 cm, tema putk on lühike, servis tähtjas, viie teravatipulise hõlmaga. Värvuselt on õis lilla. Tolmukad on kollased, ulatuvad krooni putkest välja, tolmukapead on kuhikuna liitunud. Õied asuvad pööristes. Õieraag on kuni 5 cm pikk ja alusel jämenenud. Õitseb juunist augustini, harva septembrini. Putuktolmleja. Vili: Munajas erkpunane kuni oranzikas läikiv lihakas mari, milles on arvukalt seemneid. Vilja pikkus on kuni 1 cm
Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega. Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7 tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstiseseemnealgmega soomustest. Kevadel arenevad neist peale viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks
Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30. Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31. Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A G K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32. Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e
Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30.Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31.Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥ K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32.Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e
Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Generatiivsed elundid - Õis • Muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megspooride ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. • Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi • Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad, emakad • Tsüklilised õied: õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi • Atsüklilised õied: õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale • Hemitsüklilised õied: mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt Õis • Mõlemasugulised – õies on nii tolmukad kui emakad • Ühesugulised – õies on kas tolmukad või emakad • Ühekojalised – taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied • Kahekojalised – taime ühel
päriskaheidulehelised Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia kuulub mitmeid katteseemnetaimede fülogeneetilisi alusharusid ja suur monofüleetiline alamrühm: päriskaheidulehelised Fülogeneetilistel alusrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja kaheiduleheliste eritunnused: • õied on väga mitmesugused, • vabad õiekattelehed, tolmukad ja viljalehed sageli kolmetiste ringidena või spiraalselt 34. Fülogeneetiliselt basaalsed kattesemnetaimed amborellalised, vesiroosilised ja väändikulised Nende kolme sugukonna ühine morfoloogiline tunnus: viljalehtede sulgumine toimub õitsemise ajal sekreedi abil, s.t. viljalehed pigem kleepuvad kui kasvavad kokku. 35. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae
Kõrrelised KALLE TARK 10B Kõrrelised · Üheidu lehelised · Silindrikujulised varred · Õied hüpogeensed ning ilmetud · Tuultolmlejad · Välisehituselt sarnased lõikheinalistega · Seest tühi · Tolmukad hästi näha · Emakas karvase kaelaga speltanisu Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
