Katteseemnetaimed Õpik lk 24-27 Katteseemnetaime mõiste Katteseemnetaimedeks nimetatakse õistaimi. 2 tähtsat tunnust: 1) paljunemisorgan on õis 2) õiest moodustuv vili Õie kasulikkus Taime seemned arenevad õies, emaka sees. Emakas on katteseemnetaime emassuguorgan. Tolmukaks nim. emaka ümber paiknevat isassuguorganit. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Katteseemnetaimete paljunemine Katteseemnetaimed paljunevad tolmlemise teel. Nende õietolm kandub tuulega või looma kaudu (enamasti putukate kaudu) edasi sigimikus asuva munarakuni.
loomse toitumis tüübiga 3. rakkudes puudub klorofül ja ei fotosünteesi 4. ühineaine, seeneraku kestades KITIIN (putukate välisskeletis sama) Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3. kergitajad pagari tööstuses 4. katse objekt 5. ravimite ja vitamiinide valmistamine KÜBARSEENED Seened, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast Viljaliha paljunemisorgan Paljunevad eostega: 1) eosed arenevad eosleheketes, näiteks pilvik 2) eosed arenevad eostorukestes, näiteks puravik I eos 1 tuumaline hüüf Paljunemine + 2 tuumaline hüüf viljakeha II eos 1 tuumaline hüüf PÄRMSEENED Ainurakne Toituvad vees lahustunud suhkrutest Käärimine suhkrutelahustamine hapniku puudusel, tekib glükoos etanool + CO2
ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood. liitorgan, sümbioos taimejuurte ja seente vahel. Samblik on liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Eeltuumsed e prokarüoodid. Rõngaskromosoom-eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisal. raku tähtsaimat pärilikku infot.
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides.
- Samblik koosneb seeneniidistikust, mis annab talle kuju ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Mõisted Parasitism- Organismi eluviis, kus ta elab teise organismi kulul ja tekitab talle kahju. Seeneniit- Niidikujuline rakkude rida. Mütseel- Seeneniidistik ehk harunenud ja omavahel seotud seeneniitide võrgustik. Käärimine- Suhkrute lagunemine hapnikuvabas keskkonnes. Pungumine- Paljunemisviis, kus rakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk. Viljakeha- Seene paljunemisorgan millel valmivad eosed Kübarseen- Kübarast ja seenejalast koosneva viljakehaga seen. Mükoriisa- Seenjuur on sümbioos seene ja taimejuure vahel Lagundajad- Organismid, kes töötlevad orgaanilist ainet ja toituvad sellest. Samblik- Liitorganism, kus elavad sümbioosis seen ja fotosünteesiv organism.
madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida[ mütseel ehk eeneniidistik- on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustanud seene paljunemisorgan arhe- nende rakus puudub rakutuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Spoor ehk eos. 3. Epitee-, lihas-, närvi- ja sidekoe põhilised iseloomulikud ehituslikud iseäraused ja nende kudede ülesanded. Epiteetkude- keha ja elundite pindasid kattev kude, mis piirab kehade ja organeid ja kaitseb neid. Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutamine
toimuvad lõhustumisprotsessid, vee reservuaar. Leukoplastid-ül on säilitada varuaineid, peamiselt säilit süsivesikuid ja lipiide. Kloroplastid- nad saavaad mõned vajalikud valgud endale sünteesida ise, kuna neil on olemas DNA- ja RNA- molekulid ning ribosoomid. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood mikroskoopiline seeneniit. Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum.viljakeha-kokkupakitud seeneniitidest mood seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö.mükoriisa e seenejuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood liitorgan, sümbioos e vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel. Samblik-liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Seened kuuluvad päristuumsete hulka, sest sarnaselt teiste päristuumsetega(taimed, loomad) on neil membraaniga ümbritsetud tuum, mis sisaldab kromosoome
ümarad viljakehad moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tr %C3%BChvel#Et.C3.BCmoloogia ) Ajakiri Eesti loodus lisab sellele,et trühvli viljakeha on ümar ning see on seene paljunemisorgan, kus valmivad eosed. Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt liigist, ning neid leiab orgaanikarikkast kõdukihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt. Teadlased ei ole veel leidnud ühest vastust küsimustele, et miks on niisugune viljakehavorm üldse tekkinud? Miks peaksid seened oma viljakehi peitma?
Kromoplastid- punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid, viljades ja õites Leukoplastid- värvitud plastiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist, varuainete säilitamine- süsivesikud ja lipiidid Hüüf- pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel löbipõimunud seeneniitide kogum Viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan Sümbioos- organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö Mükoriisa eks seenjuur- seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud liitorgan, sümbioos ehk vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel Samblik- liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika või tsüanobakteriga Eeltuumsed ehk prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum; bakterid ja arhed
Sümmeetria sügomorfne aktinomorfne e. kiirjas bisümmeetriline ebasümmeetriline Õieosade asend Ringidena, võivad liituda toruks liitunud tolmukad liitlehine tupp liitunud kroon täidisõis Õie ülesanded Paljunemisorgan tupp- ja kroonlehtede ülesanne: kaitse putukate ligimeelitamine Loomtolmlemine putuktolmlemine nahkhiirtolmlemine sipelgatega tuultolmlemine vesitolmlemine Foto Tiina Ploom Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemine <=> risttolmlemine Isetolmlemise vältimiseks Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised) valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia)
Paljasseemnetaimed okaspuudel, seemned ei ole kaetud Katteseemnetaimed õistaimed, seemned tekivad vilja sisse Emakas on taime kõige tähtsam osa. Õievalem: *K5 C5 A60 G 60. K: tupplehed, C: kroonlehed, A: tolmukad, G: emakad. Endosperm Ühekojaline taim emas- ja isasugurakud ühel taimel. Nt tamm, kask, sarapuu Kahekojaline taim emas- ja isasugurakud eraldi taimedel. Nt paju, kanep Õie ülesanded: Paljunemisorgan tupp- ja kroonlehtede ülesanne: kaitse. Putukate ligimeelitamine. Loomtoimlemine: putuktolmlemine, nahkhiirtolmlemine, sipelgatega. Tuultolmlemine Vesitolmlemine ÕISIKUD Suured õied üksikult, pisikesed koonduvad õisikutesse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näeb välja nagu õis. Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul Polükarpne õitseb elu jooksul mitu korda
Rohevetikad on maismaa eellased. Mille poolest on rohevetikad paremad teistest, et just nendest kujunesid maismaataimed? Rohevetikad olid kõige madalamas vees ja suhteliselt tihti sai juhtuda, et nad jäid kuivale. Vetikate ja kõrgemate taimede võrdlus: VETIKAD (enamasti) KÕRGEMAD TAIMED (enamasti) Koosneb tallusest (pole eristunud kehaosad va paljunemisorgan) Eristatavad vars (tugi ja juhtprgan) ja lehed (fotosünteesiv organ) Võrdväärselt üherakulisi, koloniaalseid ja hulkrakseid Alati hulkraksed Kudedeks eristumine puudub või vähene Selgelt eristatavad eri ülesandega koed Elukeskkond vesi (sh. kastepiisk, mullaniiskus jne.) Elukeskkond maismaa (võivad tagasi pöörduda vette)
10. Taime põhikoed. Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest
Kariklootel arenevad kolm lootelehte, millestigaühest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Nii taimede kui ka loomade embrüonaalneareng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev embrüo omaevolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigileiseloomulikud tunnused 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes.
seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega. 7. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. ????????? 8. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Õistaimed: paljunemisorgan- õis koos viljaga . Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes.
millega kunst sai seatud 20. Saj alguses. Refikatsioon - asjaks/esemeks muutmine. Mis juhtub kunstiteosega, kui temast saab kopeeritav ühik, füüsiline objekt. Reprodutseerimise tulemusena kunstiteos teeb läbi muutusi. B-d huvitavad selle poliitilised .. Futurism - kiinduvus tehnoloogilistesse elementidesse. Mis saab inimestest ja nende loodud kunstist? Butler - "Erewhon" raamatus oli peatükk masinate raamat, kus oli teooria, et masinad võtavad inimeste maailma üle, inimesed on masinate paljunemisorgan. Me peaksime muutma arusaamad, mis on ilus, sest kunst on seotud ilu kategooriaga. Kumb on ilusam kas 18. Saj maal või jaama kihutav rong. Me ei saa vastu seista tehnoloogia ilule. Kunstiteos peab olema surnud ja ilma inimliku pehme sügavuseta - ainult selline kunst suudab vastu pidada tehnilistele muutustele. Masinal ei olnud seda sisemust, mis on inimesel nõrkuseks. Futuristid ütlesid, et inimene, kui ta tahab vastu pidada maailmas, muutuma võimalikult masina sarnaseks s.o. Kaotama
joonistamine mõiste) elukestev õpe: sõel, mikroskoop, ( lehed, vars, Matemaatika: uurimuslik õpe - vahendid risoidid ja graafikutelt info vaatlus, teatmeallikate märgpreparaadi paljunemisorgan). lugemine kasuta-mine, info valmistamiseks (3) Kunstiõpetus: töötlemine, töö Õppematerjal: 2) Paaristöö erinevate vormistamine 1) graafik, Avita õpik 8
eos- üherakuline suguta paljunemise ja levimise vahend vetikatel, samblikel, sõnajalgtaimedel ja seentel risoid- sammaldel ja eostaimede eellehtedel juuri asendavad niitjad väljakasved soontaim- arenenud juhtkoega taimed (sõnajalg-, paljas- ja katteseemnetaimed) eospea- eoseid kandvatest lehtedest moodustis paljude eostaimede varre tipus seeme- paljasseemne- ja katteseemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend käbi- paljasseemnetaimede paljunemisorgan emakas- õie keskne osa, taime emassuguorgan tolmukas- taime isassuguorgan, milles valmivad tolmuterad; koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast õis- õistaimede sugulise paljunemise organ kroonlehed- sisemised, tihti värvilised õiekattelehed, mis enamasti aitavad ligi meelitada tolmeldajaid tupplehed- välimised tavaliselt rohelised õiekattelehed, mis kaitsevad sisemisi õieosi lihtne õiekate- ehk perigoon koosneb - tupplehed, - kroonlehed, - tolmukad, -emakad
annaabi.ee 
