- Meik kättesaadavam - Moes avalikus kohas meikimine - Max Factor moodsaim jumestuskunstnik 5 - Sügav-must kurva joonega silm - Sirgemad kulmud - Oranžikas põsk pikki sarnaluud - Keskmiselt tumedamad pisikesed suud 1930 - Meikimine kohustuslik - Meiki ohtralt - Kunstripsmed – Huulepulga ja küünelaki sobitamine - Mustad küüned, rohelised laud, oranž põsk - Lainer 1940 Hoolitsetud kulmujoon - Punased huuled, ülemine huul natuke suurem – laiema kaarega - Ripsme koolutajad - Kunstsünnimärgid 1950 - Marilyn Monroe, Grace Kelly, Audrey Hepburn, Vivien Leigh -Lainerijoon - Punane huul - Rõhutatud kulm 1960 - Baby-doll look - Twiggy - Kunstripsmed - Meik muutus julgemaks 6 1970 - Sex, drugs, rock’n’roll - Loomulik meik - Ka pöörased meigitrendid: huuled peaaegu mustad, lauvärv üleval-all, modelleerimine, huuleläige
K – Helitu Tagakeel Kõva suulagi (eesvok) Klusiil Pehme suulagi (tagavok) G – Helitu Klusiil V + Heliline Alahuul, ülahambad (Suuõõs) Huul, hammas Spirant F – Helitu Ülem hambad, alahuul Huul, hammas Spirant H – Helitu Suuõõs, kõri Spirant S – Helitu Keelelaba Hambasombud Sibilant
Maismaal ja magevees elutsevad tigudel on areng otsene. Suurimad teod: 1. VIINAMÄETIGU on kõige suurem kojaga tigu Euroopas. 4,5 kuni 5 järsult laieneva keermega koja laius on 3050 mm (enamasti 3845 mm) ja kõrgus 32 50 mm (enamasti 3946,5 mm). Tugevaseinalise koja värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini, kojalt võib leida kuni viis (osaliselt kokkukasvanud) tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti. Koja suue on suur ja kergelt ovaalne ning suudmeserv ja huul valkjad või valkjasroosad. Väga väike naba on osaliselt suletud huulega. Viinamäetigu asustab rikkaliku taimestikuga elupaiku. Eestis elab ta parkides, aedades, salumetsades, eelistades poollooduslikke ja inimmõjuga piirkondi. Levib inimese kaasabil ja sügavas laanes teda harilikult ei kohta. Viinamäetigu oli aastatel 19581994 Eestis looduskaitse all. Praegu on ta LääneEestis ja saartel kohati üsna harilik loom ning ta on jõudnud üsna paljudesse paikadesse ka mujal
Makroevolutsioon Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsioon Progress(täiustumine) Divergents(mitmekesistumine) Konvergents (sarnastumine) väljasuremine Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid => eukarüoodid ainuraksed=> hulkraksed Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine eh...
Kordamine eesti keele eksamiks I 1) Loe luuletus hoolikalt läbi ja lisa järgnevasse teksti puuduv(ad) sõna(d). Vaata näidet. Vastastikune mõistmatus Heli K. Tamme Mitu päeva, mitu ööd Ei leia hing mul rahu. Oleks nagu öelda sõnu, Ometi jääb kuivaks huul. Tean, et kasu sellest vähe Piinan end kui mõeldes vaid; Ometi tean tuleb aeg, Mil süda leiab rõõmu. Lauseid räägitud on palju, Rohkemgi veel maha jäetud Miks küll tähti ritta seada On nii raske vahel? Siit saad valida sõnu: Tõsi, vale, mõistmatus, sõprus, raskus, aeg. 1) Mõistmatus ajab parimadki sõbrad tülli. 2) .......... parandab kõik haavad. 3) ................... on lühikesed jalad.
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas
Autor: Laura Lepik Koeru 2017 Anna Haava elu • Elas aastatel 1864 –1957 • Luuletaja, libretist ja tõlkija • Kasvas üles talus • Esimene avaldatud luuletus oli äsja lahkunud Lydia Koidula mälestuseks • Miina Härma lõi Anna Haava luuletustele viisid • 1890ndate lõpus eluolud halvenesid • Suri üksikuna ja lasteta Nii ta on Tal on pikad põllepaelad, suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata! Küll ükskord lõpeb piin — ja peaks veel alles algama su võitlemine siin. Küll ükskord otsa nutetud su pisarad on kõik, haud heldelt enda avab sull' — siis oled õnnis-vaik. Isamaja Künkad kõrged päikse paistel, Mets nii haljas, org nii vaik: Läikiv laine, vete pinnal, Vesililled valgemad,
Kariibi meri Hanna-Maria Hurt 8b. klass Üldine info mere kohta Kariibi meri asub Kesk- ja Lõuna-Ameerika vahel ning on ääremeri. On Atlandi Ookeani osa. Mere üldandmed Pindala: 2 512 000 km2 Keskmine sügavus: 2429 m Suurim sügavus: 7 680 m Saared Kariibi meres asuvad sellised saared nagu Kuuba, Haiti, Dominikaani Vabariik ja Väiksed Antillid, kuigi neid on veel rohkem. Kõige suuremad neist on Kuuba, Haiti ja Dominikaani Vabariik. Kliima saartel Kariibi mere troopilise kliima tõttu langeb temperatuur väga harva alla 25 kraadi, kuid tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-...
Juuksed ett hår | håret 3. Nägu ett ansikte | ansiktet | ansikte | ansikten 4. Laup en panna | pannan | pannor | pannorna 5. Kõrv ett öra | örat | öron | öronen 6. Silm ett öga | ögat | ögon | ögonen 7. Kulm ett ögonbryn | ögonbrynet | ögonbryn | ögonbrynen 8. Ripsmed ögonfrans | ögonfransar | ögonfransarna 9. Nina en näsa | näsan | näsor | näsorna 10. Põsk en kind | kinden | kinder | kinderna 11. Suu en mun | munnen | munnar | munnarna 12. Huul en läpp | läppen | läppar | läpparna 13. Lõug en haka | hakan | hakor | hakorna 14. Kael en hals | halsen | halsar | halsarna 15. Kukal en nacke | nacken | nackar | nackarna 16. Õlg en axel | axeln | axlar | axlarna 17. Käsivars en arm | armen | armar | armarna 18. Küünarnukk en armbåge | armbågen | armbågar | armbågarna 19. Ranne en handled | handleden | handleder | handlederna 20. Käelaba en hand | handen | händer | händerna 21
Iseloomustus Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4-6cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest.Taimel on 1-3 õit, tavaliselt on 2. Kõrguseks on tal ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Õis Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.Õis on tolmendavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). M A K R O E V O L U T S IO O N PRO G RESS D IV E R G E N T S KO N VER G EN TS ( t ä iu s t u m in e ) ( m it m e k e s is t u m in e ) ( s a r n a s t u m in e ) Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja edasine areng prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; t...
· Lõika mäng lahti ja kleebi alustele. · PRÜGIKORV · PARK · KOTKAS · SÜSTAL · NULL · PUDIPÕLL · KORISTAJA · NIIT · LÕVI · KUULUJUTT · KANALA · TELEVIISOR · PESA · RÖÖVEL · LIIVARAND · LAUALAMP · VIISAKAS · SÕRMUS · MAAL · LAPS · SIIL · HUUL · VIHMAUSS · VÕTI · PAARIS · SUITS · KÕRVARÕNGAS · ÕHTUSÖÖK · JÄÄHOKI · JÄÄ · HAIGUTAMA · KROOKS · LOBISEJA · NÄITLEJA · SENT · PEEGEL · TÜDRUK · KOMM · TUUL · TAPEET · HERILANE · REBANE · ELU · VARBAKÜÜS
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus ÕIS Õied on kuldkingal suured( ligi 10 cm),neil on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, neid kutsutakse ,,kingapaeladeks" Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paljunemine Putuktolmleja Ø
Näiteks : hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks jt. Soome-permi tüvevarast tuli juurde 55-141 sõna. Näiteks : amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana jt . Soome-volga algkeele tüvevarast tuli juurde 81-158 sõna.Näiteks: jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö jt. Soome-lapi varajasest läänemeresoome algkeele tüvevarast tuli juurde 90- 177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi, sammal, selge jt. Läänemeresoome (hilisest läänemeresoome algkeelest) tüvevarast tuli juurde 601-807 sõna. Näiteks: aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera-, oja, sõna, tõuse, võlg jt. Eesti keele iseseisva arengu jooksul on kõige rohkem laensõnu ( üle 1000) üle võetud alam-saksa keelest, mis on seletatav sajandeid kestnud saksa ülemvõimuga Eestis.
Klaverite areng sai alguse 18 sajandil, kui leiutati haamermehhanism. Klavereid on mitmesuguseid , nad sarnanevad üksteisele tööpõhimõte poolest, erinevad aga kujult ja suuruselt. Klaverid koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehhanismist ja pedaalidest. Klaveri heli tekib , kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. Iga konkreetne klaveri kõla sõltub materjalist, mida on pilli valmistamisel kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad. Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi. Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga. Tiibklaveril on 230 keelt ning 88 haamrit/klahvi . Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel. Tiibklaverit kasutatakse...
Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses
Evolutsioon III 1. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja evolutsioon. Mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Konvergents ehk sarnastumine, erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. (Vaalal ja kalal voolujooneline keha; kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega;
Sageli leitakse õiepõhjast nektarit maitsvat, toitvat mesimahla. See ahvatlev pakkumine on rohkem kui ainult "tasuta lõuna" - putukad kannavad selle eest ju tolmu õielt õiele. Orhideedel on õietolm kleepunud kokku kogumikeks, mida kutsutakse polliiniumideks. Tolmukogum kleepub putuka pea külge, putukas kannab pakikese järgmist õit külastades edasi ning kandamist vabanetakse polliiniumi täpselt vastuvõtja emakasuudmele kinnitades. (1) Niinimetatud huul (tegelikult muundunud kroonleht) tegutseb putuka jaoks nii maandumisplatvormi kui ahvatleva teejuhina. See, mida orhideel on pakkuda, sõltub sellest, kes on tolmeldaja. Mõned lõhnad meelitavad päeval mesilasi, teised jälle öösel lõhna-alte ööliblikaid. Meie jaoks ebameeldivad lõhnad meelitavad ligi kärbseid. Värvide puhul on nii, et mesilased armastavad kollast või sinist, mitte punast, kärbestele meeldib sügav pruun või purpurne, lihakarva värv
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Jäsemete mitmekesisus imetajatel: Hammaste mitmekesisus imetajatel: Homoloogs...
välja lõigatud. Keedab putru, tal on hallid juuksed, punetavad põsed. Ta on leebe, leplik, elurõõmsalt naeratav. Tekitab tahtmist torgata nõelaga teadma saamaks, kas on üldse miskit, mis teda vihaseks teeb. o Kivirahn liigub ringi nagu sajakilose raudrüüga. Nende rasvapolster on muutnud nad tundetuteks. Nad liiguvad ringi teisi märkamata, istuvad bussis apaatselt, huul torssis, jõllitades ühte punkti. Vanaema Kivirahn o Pahur tema jaoks on kõik maailmas valesti. Autojuhid ei oska sõita, noorus on hukka läinud, arstid ei tea midagi, rätsep rikkus riide ära, päike paistab silma jne. Ta näeb kõikjal ainult varjupoolt. o Surija see on kivirahnude alaliik. Nad riietuvad tumedasse, nad lõhnavad surnuaia järele ja tundub, nagu hakkaksid nad kohekohe surema.
1. MIKROEVOLUTSIOON MAKROEVOLUTSIOON Populatsiooni- ja liigisisesed muutused. Suurevolutsioon, liigist kõrgemate taksonitega Tekivad uued alleelid Uued keenid tekivad ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, h...
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: ra...
$UYHVWXVWHVW 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ .VLPXV .XLYDVWDVWLNXVVWDOXVWDYDGYlLNHMDVXXUULLN /}SHWDOHYDDWXV 9DOPLV VLLV +LQQH 9DOLNV 0...
Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadarik (Urjadnik II), Mait Merivald (kõrtsmik). Kõrvalised osatäitjad olid veel (joodikud, külanaised jne): Juhan Nemvalts, Siim Pilter, Maarjus Kupits, Kaja Puck, Maire Kallaste, Leelo Laus, Merike Meriloo, Margus Kõrgessaar, Tiiu Zabellevits ja Sirje Huul. Kitzbergi ,,Kauka jumala" esietendus toimus 1912. aastal, Väino Uibo näidendi esietendused toimusid 13. ja 14. aprillil aastal 2012. Uibo on ise väitnud, et ,,Kauka jumal" on väga kaasaegne ning ilmselt see sundiski teda näidendit uuesti lavastama. Väino Uibo on sündinud 1942. aastal ning on päritolult üldsegi tartlane. Saaremaale elama tulles ei osanud ta mõeldagi, et siia nii kauaks jääb. Näitlejatest meeldis mulle enim peategelast Mogri Märti mänginud Peeter Jürgens
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva k...
Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Lenda, lepatriinukene Lenda, lepatriinuke
Tauširo keel Diana Ostrat Piirkond: Peruu Keelkond: isolaatkeel, saparo-yawani (? selle üle vaieldakse endiselt) Etniline rahvaarv: 20 Keele kõnelejaid: 1 Dialektid: pole teada. Võimalik, et Zaparoani. Ruhleni väitel suguluses Candoshi- Shapra'ga. Keelekasutus: Kõnelejad läksid üle hispaania keelele või mõnele versioonile Quechuast. (https://www.ethnologue.com/language/trr 29.10.15) Kaardil: http://www.verbix.com/maps/language/Taushiro.html Tauširo*, tuntud ka kui pintše** või pintši*** keel on üks Peruu põliskeeltest, mida kõneldakse Aucayacu, ühe Ahuaruna jõe harujõe piirkonnas. Tauširo keeles on keele ja rahva nimeks ite'chi (rahvas). Tegu on isolaatkeelega, mis tähendab, et sel puuduvad märkimisväärsed sugulussidemed ühegi teise keelega. Tauširo keele kõnelejad lugesid harilikult arve ainult kümneni, kasutades seejuures sõrmi. Näiteks "üks" ...
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole t...
EVOLUTSIOON 1. Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2.Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? 1)säde süütas elu Maal 2)elu tekkis sügavkülmas 3)ehituskivid tulid väljaspoolt Maad 3.Milline evolutsioonivorm tänapäeval kõige kindlamini paika peab? Elu tekkis merepõhjas 4.Kirjelda, milised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? *välgunooled *metoriiditabamused *hiidvulkaanid 5.Keemilise evolutsiooni etapid? Aatomid > Molekulid(monomeerid) > Orgaanilised polümeerid > Polümeeri kogumid 6.Milles seisneb S.Milleri katseaparaadi tähtsus? Aparaadiga tegi järgi ,,sooja lombi" teooriat. Erinevaid monomeere soendas ja kiiritas ,,välguga" 7. Miks ei saa tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Sest enam pole sellised tingimusi Maal. NT pole: madalaid ookeane, pole sellist ilmastikku(pidev välk jne) , pole nii tugevat UV k...
Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid 1. Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenide ja nende alleelide ümberkombineerumises järglaste fenotüüpideks. genotüüpide arv sõltub, kui palju alleele on ühel või teisel geenil. Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet ...
protsessiks koos folaatidega) Üldine nõrkus Leidub: Maks, veiseliha, linnuliha, muna, kala, Närvikoe normaalseks juust, sealiha, kana, piim, kohupiim, jogurt. arenemiseks. Pikemaajaline: Punaliblede tootmine. Kasv.. Aneemia Valulised ja pragunenud huul Kuiv keel Neuropaatia Skisofreeniale sarnased tun. Subakuutne seljaaju
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
prokarüoodid(bakterid)--> eukarüoodid(ülejäänud) ainuraksed--> hulkraksed kõigusoojased--> püsisoojased Iga uus organismi tüüp võimaldab: -paremini kasutada keskkonda -avastada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. 2.difergents(mitmekesistumine) Divergents- erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid=> seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed=> korv, huul, liblikõielised jt. Imetajate kohasumine eluks vees, maismaal, puudel. Sõltub: organismitüübi arenguvõimest. Elupaikade mitmekesistumisest(ka uued vabad elupaigad). 3.konvergents(sarnastumine) Konvergents- erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Põhitunnused säilivad: tunnuste muutumine piirdub väliste väheoluliste tunnuste muutumisega. -vaalal ja kalal on voolujooneline keha.
Tallinna Tehnikaülikool Kaunis Kuldking REFERAAT TALLINN 2008 Kaunis kuldking, ladina keelne nimetus Cypripedium calceolus on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi ka Eesti üks suureõielisemaid taimi üldse. Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ...
Moodustunud on esimesed veresooned ja vereringe. Moodustuvad sõrmed ja varbad, käed on pikemaks kasvanud, silmi katavad silmalaud, arenenud on õlad ja põlved, moodustub sisekõrv (tasakaalukeskus). 9 raseduse nädal: Loode on ligi 4 sentimeetrit pikk. Jäsemed on arenenud ning sõrmed ja varbad eristatavad. Pea moodustab ligi poole loote kogu suurusest. Närvide ühendused saavad alguse peaajust. Moodustunud on ülemine huul. Suu, nina ja ninasõõrmed on paremini eristatavad. Töötavad neerud loode hakkab urineerima. Peamised liigeste ühenduskohad: õlad, küünarnukid, randmed, põlved ja hüppeliigesed toimivad, võimaldades lootel oma jäsemeid liigutada. Süda on jagatud neljaks kambriks, arenevad südameklapid. 10 raseduse nädal: Loote keha hakkab peale järgi kasvama ning loode näeb juba päris inimese moodi välja. Sel nädalal kaob saba
kaks südant kuldsen kõnen nagu sügis. Kaks südant kuldsen kõnen, kuldsen unen, üks ühen, teine teisen kollendusen. Üks mino süda oman kuldsen unen ja teine sino teisen kollendusen. Kuldkollane on park, kuldkoldseid puistab lehti tuul, kuldseid liblikaid me pääle. Kuldkollane on tee, kuldkoldseid puistab lehti tuul teele. Kas nüüd kurale, või hääle? Seitsmes kiri Kui värvilist konfetti lehti maha pillub tuul. On tõest jo sügis, küsib silm ning huul. On tõest jo sügis toonud kuldsed plekid puule? Jääb vastus kurku, kurblik võru käima suule. On kahtepidi pandud käima terassaag, on keegi hirmus kägistanud tule paagi. On elu kahtepidi tallat kahekordne vaag. Kas on veel midagi siin pääle poomiskaagi? Ing, meie armastusse tilgub meie sõpru verd, alla me armatsuse aseme, see valgub, alla kere ning värvib merevahu, teotab sinu merd. On õudne olla õnneline keskel selle sõja pere. Kaheksas Kiri
Kui aga rasedusesümptomid peaksid järsku kaduma, konsulteerida kindlasti arstiga. 6.nädal 9. nädal Lõppeb embrüonaalne periood. Loode on ligi 4 sentimeetrit pikk. Jäsemed on arenenud ning sõrmed ja varbad eristatavad. Pea on arenenud kõige kiiremini ja moodustab ligi poole loote kogu suurusest. Närvide ühendused saavad alguse peaajust. Loode ei ole veel päris n-ö teadvusel. Silmalaud ei avane enne 27. nädalat. Moodustunud on ülemine huul. Suu, nina ja ninasõõrmed on paremini eristatavad. Töötavad neerud loode hakkab urineerima. Peamised liigeste ühenduskohad: õlad, küünarnukid, randmed, põlved ja hüppeliigesed toimivad, võimaldades lootel oma jäsemeid liigutada. Süda on jagatud neljaks kambriks, arenevad südameklapid. Ema Rasedushormoonid muudavad limaskestad kohevaks ja õrnaks, seetõttu võib esineda ninakinnisust, ninaverejooksu ja igemete veritsust. Samalaadsed muutused toimuvad ka tupe limaskestas
temast perekonnapea. Beethoven oli väike ning jändrik, tugeva kaelaga ja atleedi kehaehitusega. Nägu oli tal lai, telliskivipunane, ainult elu lõpupoole läks ta jume haiglaselt kollakaks, eriti talvel, mil ta toast välja ei saanud ja maaõhust puudust tundis. Otsaesine oli võimas ja mügerjas. Erakordselt tihedad mustad juuksed, mis poleks nagu kunagi kammi näinud, hoidsid igasse külge harali. Nina oli lühike, kandiline ja lai, nagu lõvi koon, suu aga õrn, kuna alumine huul pealmisest pisut ettepoole kippus. Ta naeratus oli heasüdamlik ja vestluses oli ta lahke ning julgustav. Seevastu oli ta naer ebameeldiv, tehtud ja järsk¾ inimese naer, kes pole harjunud rõõmu tundma. Tavaliselt oli ta ilme melanhoolne, "parandamatult nukker" (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/beethoven_getumerka.htm) Kuigi noormehena oli Beethoven peaaegu keigar, jättis ta kasvava kurtuse ja maailmast eraldatuse mõjul oma välimuse unarusse. Oma loodusearmastuse poolest
Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=ernst+enno&lr=&aq=f&aqi=g8&aql= &oq=&gs_rfai=&fp=d586f5f1a4363051 http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno Raamat Ernst Enno ,, Igatsuse laulud" Raamat Ernst Enno ,,Kadunud kodu" http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=3 Valge unistus Ju valget vaske raskelt puistanud vahtra oksilt tuul, ju mõndagi nii kurba sõna sõlmind iga huul. Pilv avand põue, nõrgunud alla valget unistust ning katnud kinni kaduvusse raugend armastust. Et vaikne, valge rada saand sest saatjaks kaugele, kus härmatiseks muutuv iga pisar laugele. Mul on, kui oleksin ma ära käinud oma valge tee ning ära joonud oma kibeduse vee. Ju nägemata lõhnab nüüd mu hinge hiis ja sai sest minu elurände kõige õilsam viis.
Süda lööb korrapäraselt, seda võib näha ultraheliuuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja vereringe. Üheksas rasedusnädal Lõppeb embrüonaalne periood. Loode on ligi 4 sentimeetrit pikk. Jäsemed on arenenud ning sõrmed ja varbad eristatavad. Pea on arenenud kõige kiiremini ja moodustab ligi poole loote kogu suurusest. Närvide ühendused saavad alguse peaajust. Loode ei ole veel päris n-ö teadvusel. Moodustunud on ülemine huul. Suu, nina ja ninasõõrmed on paremini eristatavad. Töötavad neerud loode hakkab urineerima. Süda on jagatud neljaks kambriks, arenevad südameklapid. Kümnes rasedusnädal Loote keha hakkab peale järgi kasvama ning loode näeb juba päris inimese moodi välja. Sel nädalal kaob saba. Luustik on küll esialgu kõhreline, kuid võtab oma õiget kuju. Hakkavad moodustuma välissuguelundid (ultraheliuuringul ei saa veel siiski sugu kindlaks teha). Sõrmed on täielikult eraldunud
Siivert nutma. Iisak pärast ütles neile, et nemad ei tohi tapalooma pärast nutta, ega teda haletseda, kuna siis ei lähe temast hing välja. Tütre nimeks sai Leopoldinne, tema sünnipäeva, 15. novembri järgi. Kuid üks lammas oli kadunud ja lõpuks võttis Iisak asja ette. Läksid Oliinega tülli, ta tahtis ise kohvi end nimetas Iisakut ahneks, kuna varsti saab ta nagunii uusi lambatalli juurde. 10. Geissler tuli Iisakult maad ostma ja talle Ingeri tervitusi tooma. Ingeri huul olla opereeritud ja kinni õmmeldud. Vanglas läks Ingeril isegi hästi ta oli samamoodi töökas. Lõpuks kirjutas Iisak maamüügile vms alla ja Geissler lubas jätkuvalt, et Inger saab varsti vanglast välja. Iisak hakkas maju korrastama ja lõpuks saigi telegrammi, et Inger sai välja ja on varsti kodus. 11. Ta teeb end naise jaoks ilusaks, isegi 5aastase habeme lõikab ära. Inger nägi nüüd veelgi ilusam välja. Lõpuks nad teretasid üksteist. Koju sõites mainis
sobiv vahekaugus 20-25 cm. [13] 1.2.2. Perekond müürilill (Cymbalaria) Müürililled on madalad, aedades populaarsed pinnakatte- ja kiviktaimlataimed. Euroopas kasvab perekonna kümnest liigist 9. Kesk-Euroopas kasvatatakse 6 liiki ja mitmeid sorte. [1] Müürililled on madalad mitmeaastased roomavad rohttaimed. Lehed on ümarsüdajad ja hõlmised. Õied on väikesed, värvilt valged, lillad või roosad ning paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon liitlehine ja kahehuuleline. Alumine huul kumer ja suleb neelu, kroonputk kõvera kannusega. Viljaks on kerajas kupar. [10, 11] Müürililled on vähenõudlikud, kasvavad nii päikesepaistel kui ka varjus. Eelistavad niiskemat kergemat kivist mulda, varjus kasvavad ka kuivemal mullal. [11] Müürilillesid paljundatakse seemnetega või võsundeid jagades. Müürililled levivad ka isekülviteel ja võsundite abil
Holden pani tule põlema ning hakkas pakkima. Ta oli oma asjad mõne üksiku minutiga ära pakkinud. Ta luges veel need üle ning hakkas minema. Ta karjus veel enne minekut: ,,Head ööd, kretiinid!" Ta oli kindel, et iga viimane kui idioot sellel korrusel ärkas üles. Nüüd kadus ta kus kurat. Keegi oli visanud trepi peale hiina pähkli koore ning selle pärast oleks Holden peaaegu kaelaluu murdnud. Oli liiga hilja, et taksot kutsuda, seega pidi minema ta terve tee jala kuni jaamani. Ta huul valutas, just see koht kuhu Stradler oli virutanud. Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast. Rongis istus ta kõrvale üks kena daam. Daam märkas, et Holdenil on Pencey etiketiga kohver ja küsis selle pärast, et kas ta käib Penceys. Holden vastas jaatavalt. Siis küsis daam, et kas ta ei tea Ernest Morrow'd. Jällegi vastas Holden jaatavalt. Ernest Morrow on kahtlemata kõige suurem lontrus, kes kunagi Penceys on käinud. Siis küsis daam, et mis Holdeni nimi on. Holden valetas, et
alajahtumine). 26. Millised 4 tingimust tuleb täita lapse rinnale võtmisel (õige imetamisasend)? o Imiku pea ja keha peavad olema ühel joonel o Lapse nägu peab olema erma rinna poole ja lapse nina olgu kohakuti rinninibuga (nina rinnanibu vastas) o Laps olgu hästi ema lähedal(kõht vastu kõhtu) o Toeta last nii kukla tagant kui ka tuharatest, et lapsel oleks mugav rinda imetada. 27. Mis on lapse õige imemisvõtte tunnused? o Suu on avatud o Alumine huul on väljapoole kahekorra pöördunud o On haaranud lisaks nibule ka suure suutäie nibuvälja o Ninaits ja lõug( vahel ka põsed) on surutud vastu rinda o Imemisliigitused ulatuvad kõrvadeni o Neelab piima ja seda kõrvaga kuulda 28. Kirjuta lahti allolevad rahvusvahelised tähised - Hep B B viirushepatiidi vaktsiin BCG - tuberkuloosivaktsiin DTPa difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin dT difteeria-ja teetanusevaktsiin
illabiaalsete vokaalide puhul. * Diftongid koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist. Neid ei saa teineteisest lahutada, kuna diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Ingl k nt kõrgenduvad (ape) ja madalduvad (shower) diftongid. Eesti k 36 diftongi. Kui kaks kõrvuti asetsevat vokaali ei moodusta diftongi, on tegemist vokaalijärjendiga (hiaatus). Nt avaus, rodeo, duo. * Konsonandid artikulaatoriks on tavaliselt mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Häälduskohad paiknevad ülemisest huulest piki kõva ja pehmet suulage nelust glotiseni. Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid e sulghäälikud [kptgbd], frikatiivid ehk hõõrdhäälikud [f, v, h, s, z], afrikatiivid (klusiilialgulised frikatiivid) [pf, ts], nasaalid e ninahäälikud [m, n], lateraalid e külghäälikud [l], tremulandid e värihäälikud [r] ja poolvokaalid [j, w].
vähemalt ühes volga keeles) aastatuhande algus e.m.a) kümme, lehm, ott, pese, pett, selg, siga, töö soomelapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi varasest läänemeresoome 90177 huul, hõbe, ilves, ime, keeles) algkeelest (vähemalt 3000 a jätka, küll, ligi, nina, nurk, tagasi) otsi, sammal, selge läänemeresoome tüvevara (vasted hilisest läänemeresoome 601807 aed, aeg, eile, julge, kiri,
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi? Sagedased vulkaanipursked, ma...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Lo...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Serena Huul TOOTE POSITSIONEERIMISE VÕTTED TURUNDUSES Ainetöö Juhendaja: Priit Tannik Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. TOOTE POSITSIOONI JA POSITSIONEERIMISE MÕISTE.......................................... 4 2. TURUNDUSE OLEMUS.........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
