Lk 76-Bakterid 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5. Millest tuleb bakterite patogeensus? Bakterid põhjustavad oma elutegevusega teist organismide surma. 6. Mida sisaldavad baktervakuoolid? Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda. 7. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumisega. 8. Selgitage spooride moo...
kes paljunevad pooldudes 3. arhed on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmalembelised e. psührofiilsed optimaalne temp. on -4 kuni +10 2) kesklembelised e. mesofiilsed optimaalne temp
3.10 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatö...
Mycobacterium). Mycobacterium Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Bifidobakterite pulkjad rakud on konarlikud ja otsast hargnenud (hieroglüüfi moodi). Bifidobakterid on kasulikud soolebakterid ja neid lisatakse probiootilistesse toodetesse (biojogurt). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiraalsed bakterid: spirillid ja vibrioonid Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi vibrioonideks (keerde 1-1,5) ja spirillideks (keerde rohkem). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Vibrioonid Kooleratekitaja Vibrio cholerae Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Vibrioonid Bakter, kes moodustab
Tuumapiirkonnas on ainult 1 rõngasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, selle piirkonda nimetatakse nukleoidiks. TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olev...
ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne, paljunevad pooldudes. Rakukest, membraan, tsütoplasma, ribosoom, plasmiid, vibur, pärilikkusaine(nukleoid). Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest - toodavad ise orgaanilisi aineid Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja hapniku) SEENERAKK Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel)
1. Millised organellid on taimedele ainuomased? Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5. Mis tähtsus on taimede...
BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur ...
ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid · Gaasivakuoolid ehk aerosoomid · Spoorid PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI Kokid e. kerabakterid Spiroheedid e. keeritsbakterid Pulkbakterid e. Niitjad bakterid kepikesed Spirillid e. Jätketega bakterid kruvibakterid
mälumispindade vagudesse ja igemeservadesse. Katuga kaetud hambapind on tuhm, kollakas ja kare, mis soodustab suus leiduvate bakterite paljunemist ning hambahaiguste arenemist. Pikema aja jooksul hambakatt mineraliseerub, moodustades hambakivi. 19. Selgita mõisteid koos vastavate näidetega: EUKARÜOOT? PROKARÜOOT? 20. Millstesse rühmadesse eristatakse BAKTERID VÄLISKUJU ALUSEL? · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed e spirillid · Keerits e spiroheedid · Punguvad e jätketega · Niitjad
· Rakukesta all paikneb kilejas rakumembraan. · Rakukest ja rakumembraan reguleerivad ainete liikumist rakku ja rakust välja. · Bakterirakk on täidetud liikumatu tsüto- plasmaga, milles paiknevad valke sünteesivad ribosoomid. · Bakteritel on kas üks või mitu viburit. Vibur aitab bakteril liikuda. Bakteri ehitus Bakterite kuju ·Kerabakterid ehk kokid ·Pulkbakterid ehk batsillid ·Spiraalsed bakterid ehk spirillid Bakterite paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel. Paljunemist soodustavad tegurid · Piisav niiskuse hulk · Soodne temperatuur (nt. osad bakterid paljunevad kõige paremini 36-37C° juures) · Piisav toitainete hulk · Võimalikult vähene jääkainete hulk (bakterite elutegevuse käigus tekib erinevaid jääkaineid, mis kuhjudes takistavad paljunemist) · Sobiv keskkonna happelisus · Piisav hapnikku hulk keskkonnas (aeroobid),
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni
Söögiks Loomakasvatuses söödaks Mikrobioloogias ensüümide kasvatamiseks Kahju Kahjustavad tarbepuitu Tekitavad seenhaiguseid nahal Mürgitused BAKTERID Ainuraksed, prokarüoodid koosnevad ühest rakust, milles puudub membraaniga piiritletud tuum Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid aitavad bakteril liikuda Limakapsel kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine
TAIMED, SEENED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded -lüsosoom: rakku sattunud võõrkehade, mittevajalike organellide lagundamine -golgi kompleks: lüsosoomide moodustamine, valkude sorteerimine ja pakkimine -rakutuum: elutegevuse juhtimine -tuumake: ribosoomide süntees -tsütoplasmavõrgustik: siledapinnalises lipiidide ja bioaktiivsete ainete süntees, karedapinnalises valkude süntees -ribosoomid: valkude süntees - rakukest: ainete transport, info vahetus - kloroplast: fotosüntees -mitokonder: raku varustamine energiaga 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. Rakukest koonseb tselluloosist. Ülesnded: Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime.Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele ...
Eeltuumsel puudub rakutuum. Samuti puutuvad membraansed organellid. Enamasti ainuraksed. Päristuumsel on rakutuum. Samuti on rakus olemas erinevad organellid, ka membraansed. On olemas nii ainu--kui hulkrakseid. 8. Tõmba õigetele sõnadele joon alla Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 9. Milliseid bakterite rühmi eristatakse nende väliskuju alusel? (vähemalt 3) kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid ehk spirillid, keeritsbakterid ehk spiroheedid. 10. Mis värvi on kromoplastid ja mis on nende ülesanne taime elus? Kromoplastid on kollased, oranzid või punased, nad sisaldavad karotinoide. Nende ülesandeks on õitele ja viljadele tolmeldajate või levitajate ligimeelitamine 11. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 12. Tõmba joon alla kaheksale rakuosale , mis bakterirakul puuduvad.
lõppeda surmaga.NIM.1Taimeraku organelle- kloroplast,tsentraalvakuool,mitokonder,ribosoom,tsütoplasma2Rakukesta ül taimerakus- tugi,juht kaitsef.3.kottseente,kandseente esindajad: pintselhallik,mürkel,pärmseened Kand:puravik,pilvik,riisikas,sampinjon5.Seente kasutusala rakendusbiol- s:toiduainetööstus,farmaatsia,meditsiin,loomakasvatus, KK-kaitse6.B kujurühmad:kera e kokid,pulk e batsillid,spiraalsed e spirillid,keerib e spiroheedid,punguvad ja jätketega e vibrioonid,niitjad b-d.7.Heterotroofselt toituvaid org.rühmi-äädikhappeb- d,kääritajad,piimhappe b-d8.Autotroofselt-rauab,rohe,purpurb,tsüanob-d,sulfaatijad9.B kasutusalad biotehnoloogias-hapendamine,kääritamine ensüümidele tootmine.Farmaatsiatööstuses-kasut gen muundatud b-d,toodetakse antibiootikume,vitamiine,hormoone,aminohappeid
Ainurakne Bakterirakk Taimerakk Loomarakk Seenerakk Bakterid - eeltuumsed e prokarüoodid - neil puudub tuum. Tuumapiirkonda, kus paiknevad DNA ja valgud nim nukleoidiks. Suurus: · Nad on väga väikesed mõni µm. · Kõige väikseim on mükoplasma. Kuju alusel eristatakse: · Kokid e kerabakterid · Kepikesed e pulkbakterid · Spirillid e kruvibakterid · Spiroheedid e keeritsbakterid · Niitjad bakterid · Jätketega bakterid A batsill, E spirill, B,C,D - kokid Konjugatsioon - Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga Bakteriraku pooldumine: · Rakk pikeneb. · Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. · Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. · Moodustub rakuvahe-sein. · Tekib kaks tütarrakku
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Ehitus Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Mõned bakterid moodustavad palja silmaga nähtavaid viljakehi, need tekivad siis, kui keskkonnas on vähe vett ja toitaineid. Need on eredalt värvunud ja limased. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas ...
-''- Bakterite suurus. Keskmine V=1mikrom3 Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 mikrom. Eripinna mõiste. Eripind on pinna ja ruumala suhe. Mida suurem eripind, seda kasulikum bakterile. Eripind ja bakteri kuju. Eripind kahaneb raku suurenedes. Suuurim eripind on lamedatel ristkülikukujulistel bakteritel(Haloquadratum wasbii), veel on suur eripind peenikestel pulkadel, keradel aga see- eest väiksem. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured b-d on nt niitjad b.d (tsüanob.d Oscillatoria), spirillid ja spiroheedid. Veel Thiomargarita namibiensis ja Epulopiscium fishelsonii(theomargarita silmaga nähtav) . Väiksed on mükoplasmad ja nanaobakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Thiomargarita ja Thioploca on väga suured b.d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda. Thioploca on samuti väga suur, moodustab niitidest
- pärilik info rõngaskromosoomis - ümbritsetud kestaga, erinevatel bakteritel erinev + limakapsel, mis ei lase kuivada. Piilid e karvakesed nende abil kinnituvad üksteise külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool nagu kaladel ujupõis, koosneb valkudest. Plasmiidid aitavad sünteesida kasvukeskkonnas. Toodab ensüüme, mis muudab bakteri kasvukeskkonnas olevaid mürgiseid aineid ohutuks. Erinevad kujud: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, punguvad ja jätkudega bakterid, niitjad bakterid. Paljunevad pooldumise teel. Aega, mis kulub rakkude pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Võib olla soodsatel tingimustel lühike (umbes 20 minutit). Enamike bakterite puhul 1-3 tundi. Baktereid kasutatakse: farmaatsiatööstuses, toiduainetööstuses, keemiatööstuses, põllumajanduses, heitvee puhastamine, metalli kogumine. Normaalne mikroflora: organismiga koos elavad bakterid. Kõige rohkem
sisaldavad geene, mida on vaja bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid (toitumiseks, kaitseks). Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. 11. Bakteritel avalduvad kõik mutatsioonid Väliskuju järgi eristatakse: 1. kerabakterid e. Kokid 2. pulkbakterid e. Batsillid 3. spiraalsed bakterid e. Spirillid 4. keeritsbakterid e. Spiroheedid 5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud.. Paljunemine Jagunemine e. Pooldumine: 1. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub(DNA replikatsioon) 2. Toimub varuainete süntees 3. Toimub bakteriraku pikenemine ning kesta/membraani sissesopistumine 4. Moodustub tütarrakke eraldavad rakumembraan ja -kestad 5
Plasmiidid on pidevalt töös, nende pealt toodetakse valke. Bakteri kaitsevahend keskkonna suhtes(konkreetses KK-s abiks) · Plasmiide kasutatakse geenitehnoloogias(GMOs) · Kerabakterid e kokid: diplokokid(kahekaupa), streptokokid(ahelad), sartsiinkokid(kuubid e kaheksa), statülokokid(kobarad), tetrakokid(neljakaupa) · Pulkbakterid e batsillid: pikkus suurem kui laius, diklobatsillid(kahekaupa), streptobatsillid(ahelad) ja kokobatsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid: enamasti varustatud viburiga, komakujulised või kaardus · Keeritsbakterid e spiroheedid: kruvikujulised, vedru moodi, üksikud · Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu · Niitjad bakterid: kordades pikemad kui laius · Paljunemine: bakterid paljunevad pooldudes(heades tingimustes 20-30min järel) · Bakteri generatsioonii aeg = bakteri koloonia kahekordistumine · Võib toimuda enne pooldumist konjugatsioon- bakterid koonduvad ja vahetavad geneetilist informatsiooni
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kog...
Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor.Ühest rakust tekib üks spoor. Spoor moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg. POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega
seenemassist, kokkupuuteajast seeneosadega ja konkreetse inimese vastuvõtlikkusest. 6 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 4. LISA 1 A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad · Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid · spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakteri 7 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 5. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.tervisekaitse.ee/documents/haridusjasotsiaal/artikkel_hallitus.pdf ( 21.sept 17 :20 ) http://alorents.googlepages.com/bakterid ( 21 .sept 17:20 ) http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid#Suurus.2C_kuju_ja_ehitus (21 .sept 17:21 )
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehitu...
- kokid ehk kerabakterid kahekaupa on diplokokid pikas reas streptokokid, tekitavad mädapõletikku sartsiinid kuubikuna stafülokokid e suured kobarad - pulkbakterid e batsillid diplobatsill kahekaupa streptobatsill, kobar kokobatsill nii kera- kui pulkbakter - spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised - keeritsbakterid e spiroheedid, kruvi kujuga - punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad - niitjad bakterid, väga pikad Paljunemine. * paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon * aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega
veesisaldusest. Seetõttu taluvad and lühiajalist kõrget temperatuuri ja kiirgust ning on vastupidavad mürgistele ainetele ja mehhaanilistele vigastustele. Endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega. 1. Kui suured on bakterid? Enamiku bakterite pikkus või diameeter on 05-3 m. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad. 2. nimetage bakterite põhilised kujurühmad. 1. kerabakterid ehk kokid 2. pulkbakterid ehk batsillid 3. spiraalsed bakterid ehk spirillid 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid. 3. Milliseid kogumeid võivad moodustada kokid? Kui kera-ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Kerabakteritel näiteks võivad moodustuda kaksikkokid, ahelkokid, kobarkokid, kuupkokid jne. 4. Kirjeldage viljakeha teket müksobakteritel. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast
5. BAKTERID : Prokarüoot puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1- 0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest
· Alfa-proteobakterite rühmas on rohkesti eukarüootide rakusiseseid parasiite ja ka taimedega koos elavaid baktereid Selts Rhodospirillales Rhodospirillum · purpurne mitteväävlibakter. · Purpursete mitteväävlibakterite rikastuskultuurid mineraalsoolade ja suktsinaadiga puljongis (anaeroobselt valguse käes kasvatatud) ja nende punased kolooniad Petri tassil Azospirillum · Esimesed N2 fikseerivad spirillid avastas Beijerinck 1925. a. · Azospirillumit võib leida mullast ja eriti rohkesti on neid taimejuurte ümbruses. Kuna nad eelistavad kõrgemat temperatuuri, on neid enam soojades maades. · Liigid: A. brasilense, A. lipoferum, A. amazonense jne. · Azospirillid on tömbid kõverdunud pulgad, mis liiguvad polaarse viburi abil. Kui rakke kasvatada pehmel agarsöötmel, võivad moodustuda ka arvukad külgviburid ja ilmneda voogamine
Kõik seened moodustavad taimedega sümbioose, selle klassikalisemaks näiteks on mükoriisa ehk seenjuur. Samblik samuti sümbioos (seened + vetikad), liitorganism. BAKTERID Bakterid on ainuraksed prokarioodid (eeltuumsed puudub membraanidega piiritletud rakutuum) ja neil puuduvad membraansed organellid. Osad on auto-, osad heterotroofid. Neid on väga erinevate kujudega: kerabakterit e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi.
Prokarüood e eeltuumne Puudub tuum ja membraaniga ümbritsetud organellid Eritingimustes kohastunud erinevad bakterid Paljunevad mittesugulisel teel Omavad karvakesi ehk piile- edasiliikumiseks või kinnitumiseks Moodustavad endosspoore Toituvad osmooselt Jagatakse ehituse järgi: Kerabakterid e kokid-nt streptokokk Pulkbakterid e patsillid-nt tuberkuloos Spiraalsed bakterid e spirillid Niitjad bakterid Bakterhaigused Saab ravida antibiootikumidega- pidurdavad bakterite eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta süntees, ainevahetus, valkude või nukleiinhapete sünteesi . Antibiootikumiresistentsus- bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile. Resistentsusgeenid võivad kiiresti mutandeeruda ühelt bakterilt teisele Levivad: õhu kaudu (nt kopsupõletik, tuberkuloos) toidus , munast, kalast, lihast(nt salmonella)
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
· · · · · Pulkbaktereid: Bacillus anthracis Clostridium tetani Bacillus cereus Mycobacterium Bifidobakterid Spiraalsed bakterid: Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi: 1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid: koolera- vibrio cholera Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on hapnikku, siis rakud kogunevad mikrokolooniateks, kus lima takistab hapniku difusiooni rakuni. ) Spirillid: (kruvibakterid) Spiraalne kuju annab eelise liikumiseks vedelas keskkonnas. Helicobacter pylori (elab maos ja põhjustab maohaavandite teket) Campylobacter jejuni Aquaspirillum (veebakter)[aeroobne] Spirillum volutans Spiroheedid ehk keeritsbakterid: Palju peenemad kui spirillid, painduvamad. Kuju tekib tänu valgulistele fibrillidele. Spiroheedil paiknevad rakku liigutavad viburid periplasmas- ruumis, mis paikneb
- Bakteri rakku iseloomustavad A) viburid aitavad liikuda B) karvakesed ehk piilid aitavad kinnituda C) gaasivakuoolid ehk aerosoomid tsütobakteritel (vees elavatel bakteritel reguleerivad erikaalu) D) spoorid ebasoodsate tingimuste üle elamiseks (üks bakter = 1 spoor) - Bakterite kuju ja suurus 0,1 2 millimikrot - Kuju alusel A) kerabakterid ehk kokid B) kepikesed ehk pulkbakterid C) kruvibakterid ehk spirillid D) geeritsbakterid ehk spiroheedid E) niitjad bakterid F) jätketega bakterid - paljunevad pooldumise teel Tähtsus looduses - orgaanilise aine lagundajad ehk destroendid - tagavad looduses ainete ringluse Bakterite kasutamine a) toiduainete tööstuses b) antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid) c) vitamiinide, ensüümide, aminohapete tootmine 16 d) alkoholi ja tekstiilitööstuses (amülaas)
Bakterid Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid. Elavad äärmuslikes keskonnatingimustes (Kõrge temp, rõhk, soolsus). Nukleoid - Tuumapiirkond. Seal asub pärilikkuse ainet sisaldav rõngas kromosoom. Plasmiid DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda. On olemas kuude rühma baktereid: · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid · Keerisbakterid e spiroheerid · Punguvad ja jätketega bakterid · Niitjad bakterid Enamik baktereid paljunevad pooldudes, mõned ka punguvad. Sporrulatsioon tähendab seda, et bakter kaotab tsütoplasmas suurema osa veest. Moodustab raku ümber kesta ning aeglustab ainevahetuse maksimaalselt aeglaseks. Bakterid on olulised lagundajad, olulised lämmastiku ja süsiniku ringes. Nad põhjustavad ka haigusi. Keemia tööstuses kasutatakse ka.
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
Bakteritest on suurim eripind lameda õhukese plaadi kujulistel bakteritel. Selline on näiteks Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense, ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 µm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Seega on ta suurem, kui näiteks kingloom. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter- Thiomargarita namibiensis. Seega on suurim tuntud bakter
keskkonnas. Agregaatidena kokkidel on veel väiksem eripind. Kokke on rohkesti mullas. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid o Suurimad spiroheedid on kuni 0,5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam. Srrued bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 m-ni. Mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kni 12 mm. Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 m-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 m. o Suurimad Thiomargarita namibiensis. Ühe raku diameeter on 100-750 m. Ta moodustab rakkude kette, mis on palja silmaga nähtavad. Suurema osa raku ruumalast võtab enda alla nitraadivakuool, mis aitab vähendada aktiivset tsütoplasma mahtu ja seeläbi suurendada kaudselt mikroobi eripinda. Epulopiscium fishelsonii
Prokarüootne rakk 3.9 Bakterid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti moodustavad rakukogumikke või ahelaid. Üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus ° Väliskuju alusel eristatakse: > Kerabakterid e kokid > pulkbakterid e batsillid > spiraalsed bakterid e spirillid > keeritsbakterid e spiroheedid > punguvad ja jätketega bakterid > niitjad bakterid ° Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. > koosneb valkudest, lipiididest > päristuumsete rakumembraani sarnane ° membraanist väljapoole bakteritele iseloomulik kest > polüsahhariidid > valgud ja lipiidid > ei ole nii jäik kui taimedel > võimaldab suuremaks kasvada
millest arenesid organellid · Kaasaegne bakterite fülogeneetiline süsteem on koostatud 16S rRNA geenide järjestuste alusel · Kui eemaldada bakterilt kest siis võtab ta isotoonilises lahuses kera kuju sõltumata sellest, mis kujuga ta enne oli · Paljudel bakteritel on rakkude jätked, mis aitavad tal kinnituda pinnale või paljuneda · Agregeeruvad kokid, batsillid, spirillid Bakter: · Suurus: o Ruumala keskmiselt - 1µ³ o Suurus 0.5-3 µm o Suurimad bakterid võivad olla kuni 600 µm pikkused o Väikseimad 0.05-0.2 µm o Oluline et oleks suur eripind, sest see võimaldab kiiret ainevahtust keskkonnaga · Tuum: o Sisaldab palju RNAd o Palju kromosoome o Kiire kasv ja paljunemine, seetõttu valgusüntees o Puudub tuumamembraan o Piirkonda kus asub DNA nim nukleoidiks
kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Hapniku möju mikroorganismidele Hapniku [c] öhus on 21 mahu%. Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ja jagatakse selle tunnuse alusel rühmadesse. 1. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 2. Fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid, S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. 3. Anaeroobid. Saavad energiat kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest. Nende hulgas on
Ning seetõttu tekivad mutatsioonid. 88. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Hapnikku vajavad just aeroobid. Vajavad seda orgaaniliste või anorgaaniliste toitaeinete oksüdatsiooniks ja mõnede ühendite biosünteesiks. Näiteks steroolide sünteeseks vajavad eukarüoodid hapnikku. 89. Aeroobid ja mikroaerofiilid. Aeroobid vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiili, kellele kõrged hapniku konsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, lämmastikku fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 90. Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Hapnikku ei talu anaeroobid. 1. Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseerunud kujul. Hapnikust moodustuvad radikaalid on väga tugevad oksüdeerijad. 2. Paljud ensüümid on hapnikutundlikud. 91. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad.
......... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13 Niitjad bakterid ................................................................................................................. 13 Punguvad ja jätketega bakterid ........................................................................................ 14
1. Suhkrute lühiiseloomustus. e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Mono oligo polüsahariidid Mono: madalmol. Ained süsinike arv (enamasti) 36 5e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos Need kuuluvad nukleotiidide koostisesse, millest koosnevad nukleiinhapped. 6e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energia allikad. Roh. Taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 23 monosahariidi seostumisel. Ntx glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Maltoos(linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosi jäägist. laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahh...
84. Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ja jagatakse selle tunnuse alusel rühmadesse: 1. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, Campylobacter, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 2. Anaeroobid. Saavad energiat enamasti kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest. Nende hulgas on ka kemosünteesijaid (näiteks metanogeenid) ja fotosünteesijaid (näiteks rohelised väävlibakterid). Eristatakse rangeid anaeroobe, kellele hapnik on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) ja aerotolerantseid anaeroobe, kes hapniku
bakterite evolutsioonis geenide ülekandega. BAKTERID Bakteri rakud pole membraanseid organelle, tuuma asendab tuumapiirkond, kus on rõngasjas kromosoom. rakukest, limakapsel, ribosoomid, viburid, plasmiidid (väiksemad DNA rõngad)-sisaldab geene, mis ensüüme sünteesivad. Paljunevad pooldumsiega. Võivad spoore moodustada! Bakterid (eeltuumsed prokarüootsed organismid, suuremad autotroofsed, väiksemad parasiitsed). Kokid kerakujulised. Batsillid pulkjad. Spirillid natuke keerdunud. Spiroheedid vedrukujulised. Domeenid: 1. Arhebakterid (elu tekkimisel esmased, elu tekkis 100oC juures, termofiilsed, ektreemoludes, teistsugune eluviis, autotroofid, kemosünteesijad, anaeroobsed ei kannata hapnikku, obligatoorsed ei taha ja fakulatiivsed vahel tahavad ja vahel mitte, elavad +136oC kuumuses, sügaval maa sees kus vulkaanilised veed on kanged alused, happed, soolad ja kõrgel rõhul). 2. Eubakterid ehk pärisbakterid:
Golgi kompleks Tsentrioolid'tsütoplasmavõrgustik Lüsosoomid Viburid Liikumiseks Karvakesed Kinnitumiseks Gaasivakuoolid e. Aerosoomid Tsüanobakteritel Reguleerivad vastavalt veerõhule Reguleerivad erikaalu Nad on eeltuumsed e prokarüoodid · Kuju Kera Kokid Pulk Batsillid Spiraalsed Spirillid Keerits Spiroheedid Niitjad Jätketega Vibroomid · Suurus Väikseim Mükoplasma 0,1-0,3 m · Paljunemine Bioloogia Page 31 · Paljunemine Pooldumine Generatsiooniaeg Aja hulk mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks · Toitumine Autotroofid Süsinikallikas CO2 Heterotroofid
Spoorid. Bakterite paljunemine ja tähtsus. Prokarüoot puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1-0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest.Kest ei ole nii jäik kui taimedel ning see võimaldab rakul suuremaks kasvada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
