Lk 76-Bakterid 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5
kes paljunevad pooldudes 3. arhed on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmalembelised e. psührofiilsed optimaalne temp. on -4 kuni +10 2) kesklembelised e. mesofiilsed optimaalne temp
Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme? Toiduainetööstuses, tekstiilitööstuse ja farmaatsiatööstuses. 3.9 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5
Bakterite kujurühmad Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel
nukleoidiks. TP-s membraansed organellid puuduvad. On ribosoomid. TP-s on tihti väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid. Neil on põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga
ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne, paljunevad pooldudes. Rakukest, membraan, tsütoplasma, ribosoom, plasmiid, vibur, pärilikkusaine(nukleoid). Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest - toodavad ise orgaanilisi aineid Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja hapniku) SEENERAKK Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel)
mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. 2. Milliste tunnuste poolest erinevad eeltuumsed organismid päristuumsetest? Neil puudub rakutuum. 3. Kirjeldage bakteriraku ümbriste ehitust ja ülesandeid. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. 4. Mis tähtsus on plasmiididel? Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. 5
Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur Plasmiid Bakterid on kõige kauem elavad organismid! Spoore on leitud: 112 000 a. vanusest mastodoni soolestikust. 200 000 a. vanusest jääkilbist
ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid · Gaasivakuoolid ehk aerosoomid · Spoorid PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI Kokid e. kerabakterid Spiroheedid e. keeritsbakterid Pulkbakterid e. Niitjad bakterid kepikesed Spirillid e. Jätketega bakterid kruvibakterid
mälumispindade vagudesse ja igemeservadesse. Katuga kaetud hambapind on tuhm, kollakas ja kare, mis soodustab suus leiduvate bakterite paljunemist ning hambahaiguste arenemist. Pikema aja jooksul hambakatt mineraliseerub, moodustades hambakivi. 19. Selgita mõisteid koos vastavate näidetega: EUKARÜOOT? PROKARÜOOT? 20. Millstesse rühmadesse eristatakse BAKTERID VÄLISKUJU ALUSEL? · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed e spirillid · Keerits e spiroheedid · Punguvad e jätketega · Niitjad
· Rakukesta all paikneb kilejas rakumembraan. · Rakukest ja rakumembraan reguleerivad ainete liikumist rakku ja rakust välja. · Bakterirakk on täidetud liikumatu tsüto- plasmaga, milles paiknevad valke sünteesivad ribosoomid. · Bakteritel on kas üks või mitu viburit. Vibur aitab bakteril liikuda. Bakteri ehitus Bakterite kuju ·Kerabakterid ehk kokid ·Pulkbakterid ehk batsillid ·Spiraalsed bakterid ehk spirillid Bakterite paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel. Paljunemist soodustavad tegurid · Piisav niiskuse hulk · Soodne temperatuur (nt. osad bakterid paljunevad kõige paremini 36-37C° juures) · Piisav toitainete hulk · Võimalikult vähene jääkainete hulk (bakterite elutegevuse käigus tekib erinevaid jääkaineid, mis kuhjudes takistavad paljunemist) · Sobiv keskkonna happelisus · Piisav hapnikku hulk keskkonnas (aeroobid),
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni
Söögiks Loomakasvatuses söödaks Mikrobioloogias ensüümide kasvatamiseks Kahju Kahjustavad tarbepuitu Tekitavad seenhaiguseid nahal Mürgitused BAKTERID Ainuraksed, prokarüoodid koosnevad ühest rakust, milles puudub membraaniga piiritletud tuum Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid aitavad bakteril liikuda Limakapsel kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine
Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 1) Kerabakterid (kokid) 2) Pulkbakterid (batsillid) 3) Spiraalsed bakterid (spirillid) 4)Keeritsbakterid (spiroheedid) 5) Punguvad ja jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. Bakterid paljunevad mittesuguliselt, vegetatiivselt e. pooldumise teel. Erandina paljunevad mõned bakterid pungumise teel ja niitjate jätkete eraldumise teel. 17. Kirjelda bakteri pooldumist Esmalt kordistub kromosoom, seejärel pooldub rakk. 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus?
Eeltuumsel puudub rakutuum. Samuti puutuvad membraansed organellid. Enamasti ainuraksed. Päristuumsel on rakutuum. Samuti on rakus olemas erinevad organellid, ka membraansed. On olemas nii ainu--kui hulkrakseid. 8. Tõmba õigetele sõnadele joon alla Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 9. Milliseid bakterite rühmi eristatakse nende väliskuju alusel? (vähemalt 3) kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid ehk spirillid, keeritsbakterid ehk spiroheedid. 10. Mis värvi on kromoplastid ja mis on nende ülesanne taime elus? Kromoplastid on kollased, oranzid või punased, nad sisaldavad karotinoide. Nende ülesandeks on õitele ja viljadele tolmeldajate või levitajate ligimeelitamine 11. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 12. Tõmba joon alla kaheksale rakuosale , mis bakterirakul puuduvad.
lõppeda surmaga.NIM.1Taimeraku organelle- kloroplast,tsentraalvakuool,mitokonder,ribosoom,tsütoplasma2Rakukesta ül taimerakus- tugi,juht kaitsef.3.kottseente,kandseente esindajad: pintselhallik,mürkel,pärmseened Kand:puravik,pilvik,riisikas,sampinjon5.Seente kasutusala rakendusbiol- s:toiduainetööstus,farmaatsia,meditsiin,loomakasvatus, KK-kaitse6.B kujurühmad:kera e kokid,pulk e batsillid,spiraalsed e spirillid,keerib e spiroheedid,punguvad ja jätketega e vibrioonid,niitjad b-d.7.Heterotroofselt toituvaid org.rühmi-äädikhappeb- d,kääritajad,piimhappe b-d8.Autotroofselt-rauab,rohe,purpurb,tsüanob-d,sulfaatijad9.B kasutusalad biotehnoloogias-hapendamine,kääritamine ensüümidele tootmine.Farmaatsiatööstuses-kasut gen muundatud b-d,toodetakse antibiootikume,vitamiine,hormoone,aminohappeid
Bakterite suurus. Keskmine V=1mikrom3 Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 mikrom. Eripinna mõiste. Eripind on pinna ja ruumala suhe. Mida suurem eripind, seda kasulikum bakterile. Eripind ja bakteri kuju. Eripind kahaneb raku suurenedes. Suuurim eripind on lamedatel ristkülikukujulistel bakteritel(Haloquadratum wasbii), veel on suur eripind peenikestel pulkadel, keradel aga see- eest väiksem. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured b-d on nt niitjad b.d (tsüanob.d Oscillatoria), spirillid ja spiroheedid. Veel Thiomargarita namibiensis ja Epulopiscium fishelsonii(theomargarita silmaga nähtav) . Väiksed on mükoplasmad ja nanaobakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Thiomargarita ja Thioploca on väga suured b.d. Thiomargarita läbimõõt on peaaegu 1 mm ja ta moodustab kette mis on palja silmaga nähtavad. Eripinna probleem on lahendatud suure gaasivakuooliga, mis suurendab eripinda. Thioploca on samuti väga suur, moodustab niitidest
Ainurakne Bakterirakk Taimerakk Loomarakk Seenerakk Bakterid - eeltuumsed e prokarüoodid - neil puudub tuum. Tuumapiirkonda, kus paiknevad DNA ja valgud nim nukleoidiks. Suurus: · Nad on väga väikesed mõni µm. · Kõige väikseim on mükoplasma. Kuju alusel eristatakse: · Kokid e kerabakterid · Kepikesed e pulkbakterid · Spirillid e kruvibakterid · Spiroheedid e keeritsbakterid · Niitjad bakterid · Jätketega bakterid A batsill, E spirill, B,C,D - kokid Konjugatsioon - Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga Bakteriraku pooldumine: · Rakk pikeneb. · Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. · Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. · Moodustub rakuvahe-sein. · Tekib kaks tütarrakku
Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Ehitus Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Mõned bakterid moodustavad palja silmaga nähtavaid viljakehi, need tekivad siis, kui keskkonnas on vähe vett ja toitaineid. Need on eredalt värvunud ja limased. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast
Söögiks Loomakasvatuses söödaks Mikrobioloogias ensüümide kasvatamiseks Kahju Kahjustavad tarbepuitu Tekitavad seenhaiguseid nahal Mürgitused BAKTERID Ainuraksed, prokarüoodid – koosnevad ühest rakust, milles puudub membraaniga piiritletud tuum Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, jätketega bakterid, niitjad bakterid Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded) Rakumembraan – valgud, lipiidid; kaitse, kuju, ainevahetus Rakukest – sahhariidid, valgud, lipiidid; kaitse Karvakesed – katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele Viburid – aitavad bakteril liikuda Limakapsel – kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) – üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine
- pärilik info rõngaskromosoomis - ümbritsetud kestaga, erinevatel bakteritel erinev + limakapsel, mis ei lase kuivada. Piilid e karvakesed nende abil kinnituvad üksteise külge ja sobivasse keskkonda. Gaasivakuool nagu kaladel ujupõis, koosneb valkudest. Plasmiidid aitavad sünteesida kasvukeskkonnas. Toodab ensüüme, mis muudab bakteri kasvukeskkonnas olevaid mürgiseid aineid ohutuks. Erinevad kujud: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid, keeritsbakterid e spiroheedid, punguvad ja jätkudega bakterid, niitjad bakterid. Paljunevad pooldumise teel. Aega, mis kulub rakkude pooldumiseks nimetatakse generatsiooniajaks. Võib olla soodsatel tingimustel lühike (umbes 20 minutit). Enamike bakterite puhul 1-3 tundi. Baktereid kasutatakse: farmaatsiatööstuses, toiduainetööstuses, keemiatööstuses, põllumajanduses, heitvee puhastamine, metalli kogumine. Normaalne mikroflora: organismiga koos elavad bakterid. Kõige rohkem
sisaldavad geene, mida on vaja bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid (toitumiseks, kaitseks). Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. 11. Bakteritel avalduvad kõik mutatsioonid Väliskuju järgi eristatakse: 1. kerabakterid e. Kokid 2. pulkbakterid e. Batsillid 3. spiraalsed bakterid e. Spirillid 4. keeritsbakterid e. Spiroheedid 5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud.. Paljunemine Jagunemine e. Pooldumine: 1. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub(DNA replikatsioon) 2. Toimub varuainete süntees 3. Toimub bakteriraku pikenemine ning kesta/membraani sissesopistumine 4. Moodustub tütarrakke eraldavad rakumembraan ja -kestad 5
Plasmiidid on pidevalt töös, nende pealt toodetakse valke. Bakteri kaitsevahend keskkonna suhtes(konkreetses KK-s abiks) · Plasmiide kasutatakse geenitehnoloogias(GMOs) · Kerabakterid e kokid: diplokokid(kahekaupa), streptokokid(ahelad), sartsiinkokid(kuubid e kaheksa), statülokokid(kobarad), tetrakokid(neljakaupa) · Pulkbakterid e batsillid: pikkus suurem kui laius, diklobatsillid(kahekaupa), streptobatsillid(ahelad) ja kokobatsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid: enamasti varustatud viburiga, komakujulised või kaardus · Keeritsbakterid e spiroheedid: kruvikujulised, vedru moodi, üksikud · Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu · Niitjad bakterid: kordades pikemad kui laius · Paljunemine: bakterid paljunevad pooldudes(heades tingimustes 20-30min järel) · Bakteri generatsioonii aeg = bakteri koloonia kahekordistumine · Võib toimuda enne pooldumist konjugatsioon- bakterid koonduvad ja vahetavad geneetilist informatsiooni
- Kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 3 BIOLOOGIA TÖÖ 3. Bakterid (suurus, kuju, paljunemine, toitumine, spoorid) Bakterite suurused jäävad vahemikku 0,1...25 m (väikseim on mükoplasma, suurim epülobakter--0,6mm). Kujult jagunevad baktereid: 1) Kerabakterid (kokid) 2) Pulkbakterid (batsillid) 3) Spiraalsed bakterid (spirillid) 4) Keeritsbakterid (spiroheedid) 5) Punguvad ja jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid Bakterid paljunevad mittesuguliselt, vegetatiivselt e. pooldumise teel. 1) Tuumapiirkonna (DNA) replikatsioon, sellega tagatakse täpne päriliku info jagunemine mõlemasse uute rakku. 2) Raku membraan ja kest soonistuvad sisse ning jagavad raku kaheks. Erandina paljunevad mõned bakterid pungumise teel ja niitjate jätkete eraldumise teel. Toitumine toimub kahel viisil:
Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor.Ühest rakust tekib üks spoor. Spoor moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg. POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega
seenemassist, kokkupuuteajast seeneosadega ja konkreetse inimese vastuvõtlikkusest. 6 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 4. LISA 1 A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad · Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid · spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakteri 7 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 5. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.tervisekaitse.ee/documents/haridusjasotsiaal/artikkel_hallitus.pdf ( 21.sept 17 :20 ) http://alorents.googlepages.com/bakterid ( 21 .sept 17:20 ) http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid#Suurus.2C_kuju_ja_ehitus (21 .sept 17:21 )
2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel grammnegatiivseteks ja grammpositiivseteks. Grammnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grammpositiivsetel. 3
- kokid ehk kerabakterid kahekaupa on diplokokid pikas reas streptokokid, tekitavad mädapõletikku sartsiinid kuubikuna stafülokokid e suured kobarad - pulkbakterid e batsillid diplobatsill kahekaupa streptobatsill, kobar kokobatsill nii kera- kui pulkbakter - spiraalsed bakterid e spirillid, lainelised - keeritsbakterid e spiroheedid, kruvi kujuga - punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad - niitjad bakterid, väga pikad Paljunemine. * paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon * aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega
veesisaldusest. Seetõttu taluvad and lühiajalist kõrget temperatuuri ja kiirgust ning on vastupidavad mürgistele ainetele ja mehhaanilistele vigastustele. Endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega. 1. Kui suured on bakterid? Enamiku bakterite pikkus või diameeter on 05-3 m. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad. 2. nimetage bakterite põhilised kujurühmad. 1. kerabakterid ehk kokid 2. pulkbakterid ehk batsillid 3. spiraalsed bakterid ehk spirillid 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid. 3. Milliseid kogumeid võivad moodustada kokid? Kui kera-ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Kerabakteritel näiteks võivad moodustuda kaksikkokid, ahelkokid, kobarkokid, kuupkokid jne. 4. Kirjeldage viljakeha teket müksobakteritel. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast
5. BAKTERID : Prokarüoot puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1- 0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest. Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest
· Alfa-proteobakterite rühmas on rohkesti eukarüootide rakusiseseid parasiite ja ka taimedega koos elavaid baktereid Selts Rhodospirillales Rhodospirillum · purpurne mitteväävlibakter. · Purpursete mitteväävlibakterite rikastuskultuurid mineraalsoolade ja suktsinaadiga puljongis (anaeroobselt valguse käes kasvatatud) ja nende punased kolooniad Petri tassil Azospirillum · Esimesed N2 fikseerivad spirillid avastas Beijerinck 1925. a. · Azospirillumit võib leida mullast ja eriti rohkesti on neid taimejuurte ümbruses. Kuna nad eelistavad kõrgemat temperatuuri, on neid enam soojades maades. · Liigid: A. brasilense, A. lipoferum, A. amazonense jne. · Azospirillid on tömbid kõverdunud pulgad, mis liiguvad polaarse viburi abil. Kui rakke kasvatada pehmel agarsöötmel, võivad moodustuda ka arvukad külgviburid ja ilmneda voogamine
Kõik seened moodustavad taimedega sümbioose, selle klassikalisemaks näiteks on mükoriisa ehk seenjuur. Samblik samuti sümbioos (seened + vetikad), liitorganism. BAKTERID Bakterid on ainuraksed prokarioodid (eeltuumsed puudub membraanidega piiritletud rakutuum) ja neil puuduvad membraansed organellid. Osad on auto-, osad heterotroofid. Neid on väga erinevate kujudega: kerabakterit e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi.
Puudub tuum ja membraaniga ümbritsetud organellid Eritingimustes kohastunud erinevad bakterid Paljunevad mittesugulisel teel Omavad karvakesi ehk piile- edasiliikumiseks või kinnitumiseks Moodustavad endosspoore Toituvad osmooselt Jagatakse ehituse järgi: Kerabakterid e kokid-nt streptokokk Pulkbakterid e patsillid-nt tuberkuloos Spiraalsed bakterid e spirillid Niitjad bakterid Bakterhaigused Saab ravida antibiootikumidega- pidurdavad bakterite eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta süntees, ainevahetus, valkude või nukleiinhapete sünteesi . Antibiootikumiresistentsus- bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile. Resistentsusgeenid võivad kiiresti mutandeeruda ühelt bakterilt teisele Levivad: õhu kaudu (nt kopsupõletik, tuberkuloos) toidus , munast, kalast, lihast(nt salmonella)
suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks.Seened põhjustavad ka nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel).Seente abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. Baktereid liigitatakse kuju järgi-kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid; keeritsbakterid ehk spiroheedid; punguvad ja jätketega bakterid; niitjad bakterid. Bakterid on eeltuumsed, seega neil puudub rakutuum. Rakukest kaitseb välismõjude eest, limakapsel (osal bakteritel) aitab liikuda ja rohkem kaitsta. Plasmiidid sisaldavad geene, mida on vaja kasvukeskkonna eripärade tõttu ensüümide sünteesiks. Bakterid võivad põhjustada oma elutegevusega teiste organismide surma (patogeensed) .Gaasivakuoolid aitavad vesikeskkonnas bakterite tõusta ja laskuda
· Rakuskelett · Transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · BAKTERITE KUJURÜHMAD ( loeng 4. ) 11. September 2009 · · Bakterid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. Kerabakterid ehk kokid 2. Pulkbakterid ehk batsillid 3. Kruvibakterid ehk spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. Keeritsbakterid ehk spiroheedid · · Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju, sõltumata tema eelnevast kujust. · · Lisaks bakterite põhirühmadele on ka teisi kujusid: · Niitjad bakterid · Aktinomütseedid · Müksobakterid · Mükoplasmad · Punguvad ja jätketega bakterid · · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka
- Bakteri rakku iseloomustavad A) viburid aitavad liikuda B) karvakesed ehk piilid aitavad kinnituda C) gaasivakuoolid ehk aerosoomid tsütobakteritel (vees elavatel bakteritel reguleerivad erikaalu) D) spoorid ebasoodsate tingimuste üle elamiseks (üks bakter = 1 spoor) - Bakterite kuju ja suurus 0,1 2 millimikrot - Kuju alusel A) kerabakterid ehk kokid B) kepikesed ehk pulkbakterid C) kruvibakterid ehk spirillid D) geeritsbakterid ehk spiroheedid E) niitjad bakterid F) jätketega bakterid - paljunevad pooldumise teel Tähtsus looduses - orgaanilise aine lagundajad ehk destroendid - tagavad looduses ainete ringluse Bakterite kasutamine a) toiduainete tööstuses b) antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid) c) vitamiinide, ensüümide, aminohapete tootmine 16 d) alkoholi ja tekstiilitööstuses (amülaas)
Bakterid Kõik bakterid on ainuraksed ja eeltuumsed. Arhed ürgbakterid. Elavad äärmuslikes keskonnatingimustes (Kõrge temp, rõhk, soolsus). Nukleoid - Tuumapiirkond. Seal asub pärilikkuse ainet sisaldav rõngas kromosoom. Plasmiid DNA rõngaskromosoom. Piilid e karvakesed kinnituvad üksteise külge või kinnituvad sobivasse kasvukeskkonda. On olemas kuude rühma baktereid: · Kerabakterid e kokid · Pulkbakterid e batsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid · Keerisbakterid e spiroheerid · Punguvad ja jätketega bakterid · Niitjad bakterid Enamik baktereid paljunevad pooldudes, mõned ka punguvad. Sporrulatsioon tähendab seda, et bakter kaotab tsütoplasmas suurema osa veest. Moodustab raku ümber kesta ning aeglustab ainevahetuse maksimaalselt aeglaseks. Bakterid on olulised lagundajad, olulised lämmastiku ja süsiniku ringes. Nad põhjustavad ka haigusi. Keemia tööstuses kasutatakse ka.
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
Bakteritest on suurim eripind lameda õhukese plaadi kujulistel bakteritel. Selline on näiteks Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense, ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 µm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Seega on ta suurem, kui näiteks kingloom. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter- Thiomargarita namibiensis. Seega on suurim tuntud bakter
keskkonnas. Agregaatidena kokkidel on veel väiksem eripind. Kokke on rohkesti mullas. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid o Suurimad spiroheedid on kuni 0,5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam. Srrued bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 m-ni. Mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kni 12 mm. Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 m-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 m. o Suurimad Thiomargarita namibiensis. Ühe raku diameeter on 100-750 m. Ta moodustab rakkude kette, mis on palja silmaga nähtavad. Suurema osa raku ruumalast võtab enda alla nitraadivakuool, mis aitab vähendada aktiivset tsütoplasma mahtu ja seeläbi suurendada kaudselt mikroobi eripinda. Epulopiscium fishelsonii
Prokarüootne rakk 3.9 Bakterid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti moodustavad rakukogumikke või ahelaid. Üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus ° Väliskuju alusel eristatakse: > Kerabakterid e kokid > pulkbakterid e batsillid > spiraalsed bakterid e spirillid > keeritsbakterid e spiroheedid > punguvad ja jätketega bakterid > niitjad bakterid ° Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. > koosneb valkudest, lipiididest > päristuumsete rakumembraani sarnane ° membraanist väljapoole bakteritele iseloomulik kest > polüsahhariidid > valgud ja lipiidid > ei ole nii jäik kui taimedel > võimaldab suuremaks kasvada
· Pulkbakterid e batsillid Esinevad ainult agregaatidena (streptobatsillid, diplobatsillid) Ketti agregeerunud rakkudel võib olla ka ühine kapsel Nende rakkude otsad võivad olla: Teritunud Tömbid Hargnenud ellipsoidsed paljudel neist moodustuvad endospoorid, mis võivad paikneda: otsmiselt keskel külgmiselt · Kruvibakterid e spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) jagatakse: vibrioonideks (1-1,5 keerdu) spirillideks (keerde rohkem) keti moodustumine on väga erandlik · Keeritsbakterid e spiroheedid Rakk on keerdunud ja painduv Tema kuju tekib täna valguliste fibrillide keerdumisel ümber raku Viburid paiknevad periplasmas · Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: Niite moodustavad e niitjad bakterid
isoleeritud aga lõunasuunas. Tegelikult on need bakterid mikroaerofiilid ja nad liiguvad veekogu põhja poole, kus hapnikku on vähem. , 5. osmotaksis, 6. termotaksis. Taksis võib olla positiivne või negatiivne. Positiivseid mõjureid nim. atraktantideks, negatiivseid repellentideks. Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju sõltumata sellest, milline kuju tal enne oli. Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid)
· Joseph Lister võtab kasutusele antisepsise. Võtab kasutusele lahja fenoolilahuse instrumentide, ruumide ja opipesu töötlemiseks. Opijärgne surevus vähenes pärast neid meetmeid kiiresti. 23. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid. · Kerabakterid e. kokid · Pulkbakterid e. batsillid (E. Coli) · Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) (kooleratekitaja) · Keeritsbakterid e. spiroheedid (borrelioosi tekitaja) Kokkide agregaadid: Üksikult esinevad kokid (enterococcus), Diplokokk (meningokokk põhjustab meningiiti), Ahelkokk (Streptokokk)(Thiomargarita), Tetraad (tetrakokk)(thiopedia), kuupkokk (Pediococcus), stafülokokk (nagu viinamarjakobar)(staphylococcus aureus). 24. Niitjad bakterid, punguvad ja jätketega bakterid.
........ 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................................................................................... 12 Pulkbakterid e. batsillid. ................................................................................................... 12 Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. ...................................................................... 13 Spiroheedid ehk keeritsbakterid ....................................................................................... 13 Niitjad bakterid ................................................................................................................. 13 Punguvad ja jätketega bakterid ........................................................................................ 14
üksteisest niivõrd erinevad, et paljud süstematiseerijad paigutavad nad eraldi domeenidesse, kolmandasse domeeni kuuluvad eukarüoodid. Enamik prokarüoote on ainuraksed. Mõne liigi isendid kipuvad aga kahe või mitmekaupa ajutiselt seostuma, mõne teise liigi isendid võivad moodustada ka tõelisi kolooniaid. Prokarüoodid võivad olla väga erineva kujuga. Kõige enamlevinud on kerakujulised bakterid (kokid), pulkbakterid (batsillid) ning spiraalse kujuga bakterid (spirillid ja spiroheedid). Prokarüoodi läbimõõt on harilikult 1 5 ?m (enamiku eukarüootsete rakkude läbimõõduks on 10100 ?m). Avastatud prokarüootidest on kõige suurem batsill Epulopiscium fiscelsoni, kelle pikkus on koguni pool millimeetrit! Peaaegu kõigil prokarüootidel on rakumembraaniväline rakukest. See annab rakule kuju, füüsilise kaitse ning hoiab ära raku lõhkemise hüpotoonilises lahuses. Enamiku bakterite rakukest koosneb peptidoglükaanist, arhede rakukest aga mitte
Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid Helicobacter pylori ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi 35. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades
bakterite evolutsioonis geenide ülekandega. BAKTERID Bakteri rakud pole membraanseid organelle, tuuma asendab tuumapiirkond, kus on rõngasjas kromosoom. rakukest, limakapsel, ribosoomid, viburid, plasmiidid (väiksemad DNA rõngad)-sisaldab geene, mis ensüüme sünteesivad. Paljunevad pooldumsiega. Võivad spoore moodustada! Bakterid (eeltuumsed prokarüootsed organismid, suuremad autotroofsed, väiksemad parasiitsed). Kokid kerakujulised. Batsillid pulkjad. Spirillid natuke keerdunud. Spiroheedid vedrukujulised. Domeenid: 1. Arhebakterid (elu tekkimisel esmased, elu tekkis 100oC juures, termofiilsed, ektreemoludes, teistsugune eluviis, autotroofid, kemosünteesijad, anaeroobsed ei kannata hapnikku, obligatoorsed ei taha ja fakulatiivsed vahel tahavad ja vahel mitte, elavad +136oC kuumuses, sügaval maa sees kus vulkaanilised veed on kanged alused, happed, soolad ja kõrgel rõhul). 2. Eubakterid ehk pärisbakterid:
Golgi kompleks Tsentrioolid'tsütoplasmavõrgustik Lüsosoomid Viburid Liikumiseks Karvakesed Kinnitumiseks Gaasivakuoolid e. Aerosoomid Tsüanobakteritel Reguleerivad vastavalt veerõhule Reguleerivad erikaalu Nad on eeltuumsed e prokarüoodid · Kuju Kera Kokid Pulk Batsillid Spiraalsed Spirillid Keerits Spiroheedid Niitjad Jätketega Vibroomid · Suurus Väikseim Mükoplasma 0,1-0,3 m · Paljunemine Bioloogia Page 31 · Paljunemine Pooldumine Generatsiooniaeg Aja hulk mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks · Toitumine Autotroofid Süsinikallikas CO2 Heterotroofid
Spoorid. Bakterite paljunemine ja tähtsus. Prokarüoot puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas 0,1-0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Bakter on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mõnel ka kaks. See koosneb valkudest, lipiididest.Kest ei ole nii jäik kui taimedel ning see võimaldab rakul suuremaks kasvada
annaabi.ee 
