Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud, varuvalk, rasv, viljades on rohkelt kromoplaste. Aerenhüüm- õhkkude- veetaimedel peamiselt. Aitab ujuda. Esikoore põhikude(pehüüm)- vähespetsialiseerund. Säsi- varre keskosas paiknev vähespets. põhikde. Ksüleemi ja foleemi põhikude- säsikiirtena juhtkimpute vahel. Epiderm- primaarne kattekude- esikasvustaadiumis katab taime keha. Juure epiderm- epibleem. Teiskasvu käigus asendub epiderm ja epibleem peridermiga(korgikihiga). Juhtkimp: koosneb- ksüleemist, foleemist, kambiumist ja tugikoest. Üheidulistel ja mõnedel kaheidulistel puudub kambium ja juhtkimp säilitab algse ehituse seega on juhtkimp kinnine. Kaheidulistel ja paljasseemne taimedel esineb kambium ja seega teiskasv. Juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb aint ksüleemist või foleemist siis on mittetäielik juhtkimp(enamikel veetaimedel redutserunud). Tugikoed- puuduvad veetaimedel ja mõningatel üheaastastel. Jaguneb kollenhüümiks ja sklerenhüümiks.
2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb
algkoest või kambiumist. Esinevad peaaegu luuviljaliste seemnes või kõikides sarapuupähklis. mitmeaastastes taimedes. Juhtkude ·Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. ·Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude.
Epibleem - Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena. Esikoor - Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht eksoderm koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Kesksilindri välimine kiht peritsükkel koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Juhtkimp - Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus puiduosa ja niineosa on asetunud vaheldumisi - ribadena. Juuremügarad neid moodustavad mügarbakterid, limaseened ja kiirikbakterid. Liblikõielistel taimed eritavad juuremügaratest lämmastikuühendeid, lämmastik on kasvamiseks hea. Mükoriisa - on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus. Mükoriisat moodustavad põhiliselt kübarseened. Parasiidid - pole võimelised iseseisvalt toituma.
Floeem koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest · Ksüleemi funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine · Ksüleemis võivad esineda trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud · Floeem ja ksüleem ühes tugikoe, kambiumi ja põhikoe elementidega moodustavad juhtkimbu. üheidulehelistel ja osadel kaheidulehelistel taimedel puudub juhtkimbus kambium ning juhtkimp säilitab kogu taime eluea jooksul algse ehituse. Sellist ehitustüüpi nimetatakse kinniseks juhtkimbuks · Kaheidulehelistel ja enamikul paljasseemnetaimedel esineb kambium, seega ka teiskasv, ning juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb kas ainult floeemist või ksüleemist, räägitakse mittetäielikust juhtkimbust.
sügisel, rohttaimedel sureb koos varrega. Liitlehed -koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots. 18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb? Ühel võsul on morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel: ujulehed ja veesisesed lehed 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liit- või lihtlehega? ... 20.Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo? Kuidas paiknevad selle juhtkimbu puidu- ja niineosa lehe ülemise ja alumise külje suhtes. Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais 22.Nimeta 4 maapealset võsumuudendit. Too näide iga tüüpi kohta. Maapealnen stoolon - maasikas Fülloklaadid - orhidee
väiksema valendikuga ja algelisematest rõngas- ja spiraaltrahheiididest koosnevat osa nimetatakse protoksüleemiks. Hiljem tekib metaksüleem, mis koosneb suurematest spiraal-, astrik- ja poortrahheiididest. Meta- ja protoksüleemi vaheline piir on enamasti raskesti jälgitav, kuna erinevused nende vahel on väikesed. Teiskasvu esinedes arenevad kimbukambiumi tegevuse tagajärjel sekundaarne floeem ja sekundaarne ksüleem. 2.5.3. Juhtkimp Floeem ja ksüleem ühes tugikoe, kambiumi ja põhikoe elementidega moodustavad juhtkimbu. Üheidulehelistel ja osadel kaheidulehelistel taimedel puudub juhtkimbus kambium ning juhtkimp säilitab kogu taime eluea jooksul algse ehituse. Sellist ehitustüüpi nimetatakse kinniseks
mis enamasti paiknevad kimpudena Niinekiud otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena Puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe Kivisrakud tugevasti puitunud, poorsed ja kihilised JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR
Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval
Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval.
a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. 5. Algkoed e. meristeemid: a) mis on nende ülesanne b) missugused talitluslikud
Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude · Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. · Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude.
Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude.
Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu; Juhtkimpude ehitus - Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu; tüübid - Floeemi ja ksüleemi vahel kambium olemas - avatud juhtkimp, puudub - suletud juhtkimp; Sõeltorud - koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks: saaterakud - esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust; trahheed - (sooned) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad
vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudub vereringe, mida asendab juhtkude-trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab organeid ja nende
-toimub ka fotosüntees -kasvavad ühe kasvuperiood (sügisel hävivad) puitunud vars -nad elavad aastakümneid isegi aastasadu -varred on kõvad ja tugevad(iga aasta järjest tugevamad) õhulõhe -koosneb khest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust -avanevad enamjaolt lehe alapoolel -toimub hapniku ja süsihappegaasi liikumine (gaasivahetus) -sisaldavad kloroplaste juhtkimp -neis on palju pikki rakke -varre pinna poole jääb niine osa, sissepoole puiduosa -vajalik ainete juhtimiseks taimes tõusev vool -mööda puiduosa liigub vesi koos selles lahustunud ainetega juurtest ülepoole teistesse taimeorganitesse laskuv vool -mööda niineosa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse fotosüntees-päikese energia ja vee abil taimedes glükoosi valmistamine
keskel asetseva juhtkimbuga. *Tolmukapea koosneb kahest tolmukotist. Nende ühinemiskohta nimetatakse konnektiiviks ehk nidemeks. Konnektiivis lõpeb tolmukaniidist tulev juhtkimp. Tolmukoti seina rakukihid väljaspoolt sissepoole on järgmised: * epiderm ehk eksoteetsium-- ühekihiline; * endoteetsium ehk fibrooskiht -- suurte kiuliste kestadega ja kandilise kujuga, enamasti surnud rakkudest kiht *vahekiht -- mitmekihiline, koosneb väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib olla kadunud; * tapetkiht (tapetum) -- ühekihiline, väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib samuti olla kadunud. *Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest
Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp? Kus esineb? Mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävib ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude: korkkude ja korp. Õhulõhesid asendavad lõved. 2. (1) Mis on epiderm? Epiderm on kattekude, mis katab enamusi noori taimeosasid. Tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumi pole ning klorofülli on vähe. 3. (2) Kus esinevad sigisibulad? Näide sigisibulad esinevad maapeal ning on muguljalt paksenenud
Moodustavad kaks eraldi rakku, mille kromosoomide arv, suurus ja kuju on identne emarakuga. Amitoos lihtpooldumine. Raku tuum venib välja enamvähem võrdseteks poolmeteks ja rebeneb. Moodustunud rakud ei kaota oma korrastatust. Esineb ainuraksetel, alamatel seentel ja kõrgematel taimedel vaid vananevates kudedes. Botaanika loeng 18.09.12 Täieliku ehitusega juhtkimbus on ksüleem ehk puiduosa ja floeem ehk niineosa. Nende asetus juhtkimbus võib olla erinev. Kontsentriline juhtkimp ksüleem ümber floeemi; enamasti üheidulehelistel; Kollateraalne juhtkimp floeem on väljaspool ja ksüleem seespool. Bikollatelaarne juhtkimp floeem on lisaks ka seespool ksüleemi. Radiaanne juhtkimp ksüleemi ja floeemi osad on vaheldumisi radiaanselt organi keksteljega. JUUR Täidab mitut ülesannet taimes: 1. Imab mullast vett, mineraalaineid, vähesel määral ka orgaanilisi aineid ning juhib need varre sisse 2
Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem(ehk puiduosa) ja floeem(ehk niineosa) on asetunud vaheldumisi, ribadena. Sellist ühe radiaalse juhtkimbuga steeli nimetatakse aktinosteeliks (ka kiirjaks ehk radiaalseks steeliks). Sõltuvalt ksüleemi ja vastavalt ka floeemi kimpude arvust võib aktinosteel olla kas: monarhne -1 kimp( esineb mõnedel sõnajalgadel), diarhne-2 kimpu(sõnajalg- ja
*Juhtkimpude korrapäratu asetuse tõttu ei ole põhikoes võimalik eraldada säsi ja säsikiiri. *Esikoor on üsna õhuke , sest välimised juhtkimbud asetsevad epidermi lähedal. *Üheidulehelistel puudub niine- ja puiduosa vahel kambium. Selline juhtkimp ei ole võimeline edasiseks kasvamiseks ja seda nimetatakse kinniseks. Varre sekundaarne siseehitus: *Varre teiskasv seisneb uute kudede tekkimises, mille tagajärjeks on juhtkimpude mahu suurenemine ja seeläbi varre jämenemine, mitte aga pikenemine. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired.
õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees, halbades valgustingimustes kasvavatel varjulehtedel. Viimastel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. 5.1.5. Juhtkimp Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. Need võivad olla kollateraalsed või bikollateraalsed, olenevalt sellest, millist tüüpi juhtkimbud esinevad varres. Lehes on bikollateraalsed vaid suuremad juhtkimbud.
Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem ja floeem on asetunud vaheldumisi, ribadena. Sellist ühe radiaalse juhtkimbuga steeli nimetatakse aktinosteeliks (ka kiirjaks ehk radiaalseks steeliks). Sõltuvalt ksüleemi ja vastavalt ka floeemi kimpude arvust võib aktinosteel (joonis) olla kas monarhne (1 kimp), esineb mõnedel sõnajalgadel, diarhne (2 kimpu), sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel, korvõielistel (Asteraceae), ristõielistel (Brassicaceae),
nektarit) 9. Taime algkoed. Tipmine, külgmine ja vahe-meristeem (algkude). Sekundaarsed akgkoed. 10. Taime põhikoed. Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed. Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed. 13. Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem. 14. Juhtkimp, selle ehitus ja tüübid. 15. Taime ertituskoed 16. Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed) ÕISTAIMED: Paljunemisorgan- õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast
Sidekude Seab organismi tervikuks ja moodustab toese Luukude Täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb osa keha toes TAIMED Juur-kinnitab taime mulda Vars-seda mõõda liiguvad toitained Leht-valmistab orgaanilisi aineid ja toimub hingamine ja vee aurumine,vajab kasvuks Õis-õistaime sugulise paljunemise organ Vili-õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned Õhulõhe-toimub gaasivahetus Juhtkimp-kattekoe all asuv põhikude Tõusev vool-ained mida taim saab mullast ning see liigub edasi teistesse osadesse Laskuv vool-ained mida taim saab välaspoolmulda liigub edasi mõõda niineosa Fotosüntees-valgusenergia abil orgaaniliste ühendite tekkimine veest ja SHG-st Anorgaaniline aine- Orgaaniline aine- Süsihappegaas-värvusetu ja lõhnatu kaas mis tekib hingamisel Hapnik-värvusetu ja lõhnatu gaas hingamiseks hädavajalik
· Juur- juured kinnitavad taime mulda, varustavad taime vee ja mineraalainetega. · Vars- asub maapinal, kinnitavad lehed ja pungad, õied ning viljad. Keskne taimeorgan, sirgub valguse poole. · Leht- taime toitumisorgan, toimub taime eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine. · Õis- sugulise paljunemise organ, viljade moodustamine, katteseemnetaim. · Vili- sees areneb seeme, süüakse. Õhulõhe- toimub gaasivahetus ja aurumine. · Juhtkimp- taime varres asuv kand, mida mööda kulgeb tõusev ja laskuv vool. · Tõusev vool- juurte poolt mullast imetud vesi ja mineraalained kanduvad taime maapealsetesse osadesse. · Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse. · Fotosüntees- orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil. · Anorgaaniline aine- lagundatakse fotosünteesil. · Orgaaniline aine- lagundatakse hingamisel.
Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida- Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku salviiniat. Tema sporofüüt kujutab endast kuni 15cm pikkust veepinnal ujuvat harunenud võsu. Varre kesksilindri keskel asetseb kontsentriline juhtkimp. Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena. Igas männases on kolm lehte, kaks neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel
Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida- Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku salviiniat. Tema sporofüüt kujutab endast kuni 15cm pikkust veepinnal ujuvat harunenud võsu. Varre kesksilindri keskel asetseb kontsentriline juhtkimp. Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena. Igas männases on kolm lehte, kaks neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel
tolmeldajaid tupplehed- välimised tavaliselt rohelised õiekattelehed, mis kaitsevad sisemisi õieosi lihtne õiekate- ehk perigoon koosneb - tupplehed, - kroonlehed, - tolmukad, -emakad vili- sigimik koos selles valminud seemnetega üheiduleheline- õistaim, milles seemnes on üks iduleht kaheiduleheline- õistaim, mille seemnes on kaks idulehte organ ehk elund- kindla ehituse ja ülesandega organismi osa, nt taime vars juhtkimp- kimbuks koondunud pikad torujad juhtkoerakud soontaimedes kambium - kiiresti paljunevate ja väljakujunemata rakkude rühm, mille tegevuse tõttu vars ja juur jämenevad puiduosa- taime juhtkoe osa, mida mööda liiguvad vesi ja selles lahustunud mineraalained niineosa- taime juhtkoe osa, mida mööda liiguvad fotosünteesil moodustunud ained pung- soomustega kaetud võsu alge risoom- jämenenud maa-alune vars, mis kujult meenutab juurt
Südame kontraktsiooni käivitab harilikult urke-koja e. sinuatriaalsõlm, mis tavaliselt jõuab vallandada uue südametsükli enne teisi südame osi. Terve inimese normaalne siinusütm puhkeolekus on 70-80 lööki minutis. Erutusjuhtesüsteemi alaosade talitlust saab demonstreerida akuutses katses konnal. Inimese ja kõrgemate loomade erutusjuhte süsteemi paigutust iseloomustab kõrvalolev skeem, kus paikneb sinuatriaalsõlm (SA node) parema koja seinas, His'i juhtkimp (AV bundle) hargneb aga vasakuks ja paremaks haruks. Esmane automaatsuse kandja on SA sõlm. Teisene (AV sõlm) käivitub (aeglasema sagedusega) ainult ühenduse katkemisel SA sõlmega (AV blokk). http://www.eau.ee/~yjaakma/puls.htm#ligat Sinuatriaalsõlm on u.1-cm-ne C-kujuline spetsialiseerunud südamelihas parema koja tagaseinas ülemise õõnesveeni tüves, mille lihaskiud on peenemad ja heledamad. Nenede
Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida-Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku SALVIINIAt. Tema sporofüüt kujutab endast kuni 15cm pikkust veepinnal ujuvat harunenud võsu. Varre kesksilindri keskel asetseb kontsentriline juhtkimp. Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena. Igas männases on kolm lehte, kaks neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel.
radiaalselt ◦ Sulgjad – lehekesed paiknevad piki rootsu, rootsu tipus üks (paaritusulgjas) või kaks (paarissulgjas) lehte ◦ Kolmetised – leht koosneb ainult kolmest lehekesest Lehe mikroskoopiline ehitus Ehitus suhteliselt ühetaoline, tulenevalt põhiülesannetest: fotosüntees, transpiratsioon ja hingamine Koosneb: epiderm, mesofüll ja juhtkimbud Pearood on oma ehituselt kinnine kollateraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool, lehe tipu poole peenemates külgroodudes floeem kaob Dorsoventraalne – lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega Isolateraalne – lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja ühesugune ehitus Võsu Tekib tipmisest meristeemist, liigestub varreks, lehtedeks, pungadeks Ülesandeks: fotosüntees, vegetatiivne paljunemine, varuainete ja vee talletamine Võsu osad: sõlm, sõlmevahe, kaenlapung.
annaabi.ee 
