Kahekojaline - millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega(harilik kadakas), Ühekojaline - millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil( kõrvitsa taim, harilik sinilill), On võimalik, et õied on liitsugulised + emasõied või isasõied. (mesiputk, putkad) Tolmnemine: Mittetolmlemine: apomiksis - seemnete moodustumine ilma sugulise protsessita. Partenogenees viljastamata munarakust areneb organism. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus Juhuslik (enamasti) kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas vältida isetolmlemist sama õie piires (erikaelalisus, eelemasus/-isasus). Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne ,,iseendaga abielus". Välisjõududega: Vesi-
· Kahesoolised õied-õiel on nii tolmukad kui emakas. sellised on enamik puuviljakultuure. · Ühesoolised õied-õiel on ainult ühed suguelundid (astelpalju, sarapuu) Ühekojalised-emas ja isasõied ühel taimel (sarapuu) Kahekojalised- taimel on kas emas- või isasoksad. Funktsionaalsed emas- ja isasõied- neil on taandarenenud kas ema või isasõied ja nad toimivad ühesoolistena. Viljastumine jaotatakse: · Isesteriilsus on sordi võimetus viljastuda oma õietolmuga · Isefertiilsus on taime võime viljastuda oma õietolmuga · Partenokarpia on taime võime moodustada vilju ilma viljastumata.tekivad seemneteta viljad. Tekkimise alusel · Paljasvili- luuviljad · Rüüsvili · Koguvili Ehituse alusel Õunvili- seemned koondunud vilja keskel olevasse seemnekambrisse Luuvili- on üheseemneline vili, mille seemet katab tugev luu.
taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. Isetolmlemine eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine eeliseks suurema materjali olemasolu. ·Isetolmlemise vältimine Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) ·Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. ·Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. ·Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. ·Emaka ja tolmuka ehitus
35. Tolmlemine Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemise vältimine: *emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel *valmivad erineval ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt
35.Tolmlemine Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemise vältimine: *emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel *valmivad erineval ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks
nastid - võilill avneb hommikul, sulgub õhtul; Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole. Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Ise- ja risttolmlemine - isetolmlemine ühe õie piires; võõrtolmlemine ühest õiest teisele. Isetolmlemise vältimine- Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised), valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia), asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus - taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu; isefertiilsus - on taime omadus viljastuda oma õietolmuga; Tolmeldamine - Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatava kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki; Emakas ja tolmukas - Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna
taime emakale. Isetolmlemine eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine eeliseks suurema materjali olemasolu. · Isetolmlemise vältimine o Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) o Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal o Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) · Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. · Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. · Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. · Emaka ja tolmuka ehitus
taime emakale. Isetolmlemine – eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine – eeliseks suurema materjali olemasolu. Isetolmlemise vältimine o Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) o Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal o Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga. Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. Emaka ja tolmuka ehitus
Eelpool sai juba mainitud risttolmlemist kui kasulikku nähtust. Kõik enne isetolmlemist mainitud tolmlemisviisid on risttolmlemised. Risttolmlemist aitavad tagada mitmed taimede spetsiaalsed omadused. Mitmeid neist on juba enne käsitletud. Isesteriilsuse puhul tuleb rõhutada, et meie viljapuude sortide puhul on üldjuhul tegemist ühe bioloogilise isendiga, kes on vegetatiivselt paljundades juppideks tehtud ja juppidest omakorda palju sama isendi koopiaid. Viljapuusortide isesteriilsus on üldjuhul isendi isesteriilsus, harva siiski ka tingitud sordi isassteriilsusest (õietolm on arenemisvõimetu, sort kujutab endast emastaime - nt. `Liivi kollasel munaploomil'). SEENED Seened on eoste abil paljunevad, klorofüllita, heterotroofsed (kasutavad toiduks valmis orgaanilist ainet) organismid. Varem käsitleti neid taimeriigi ühe hõimkonnana, praegu eraldi eluslooduse riigina. Eri allikate järgi on seeni 50 300 tuhat liiki, Eestis vähemalt 2500
annaabi.ee 
