sporogeenne kude -->moodustuvad mikrospoorid-->tolmuterad 13. Kuidas toimub isetolmlemine? Valdavalt toimub kleistrogaamsetes õites - mõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane. Samas õies olevad tolmukad viljastavad emaka. Esineb üsna vähestel taimedel, tagab stabiilse seemnevaru 14. Missugused on kaks kõige tähtsamad tolmuterade ülekandumise meediumi risttolmlemisel? Putukad, tuul 15. Missugused on tähtsamad kohastumised taimedel isetolmlemise vältimiseks? Dihhogaamia - tolmukate ja emakate eriaegne valmimine Heterostüülia - osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi (nurmenukk) 16. Mis on partenokarpsus? Vilja arenemine ilma viljastumiseta 17. Mis on vili? Taime organ, mis sisaldab seemneid, koosneb viljakestast ja seemnetest 18. Mis on mikrosporogenees? Isassugurakkude tekke 19. Mis toimub tolmutera sattumisel emakasuudmele?
(Sikut 2008) 4 1. 2. Mis ei ole kloonimine? Sugulise sigimise teel saadud järglased ei tähenda kloonimist. ,, Näiteks taime seemned saadakse sugulise sigimise teel. See sisaldab endas sugurakkude tekkimise protsessi ehk meioosi, millega kaasneb geneetilise materjali ümberkombineerimine, ning kahe sel viisil tekkinud suguraku ühinemist ehk viljastumist .Isegi siis, kui näiteks mingi taime õis viljastub isetolmlemise teel (tolmutera võib ju tulla samalt taimelt), on sellest tekkiva uue organismi alge ehk idu geneetiliselt erinev emataimest. Siit tuleneb vajadus viljapuid,-põõsaid ja muid kultuurtaimi paljundada vegetatiivselt ehk kloonimise teel. Seemnetega paljundamisel kaotaksid nad sordiomadused"(Sikut 2008). 1. 3. kloonimise etapid 5 ,,Reproduktiivne kloonimine-samasuguse genoomiga organismi loomine
liitlehine tupp liitunud kroon täidisõis Õie ülesanded Paljunemisorgan tupp- ja kroonlehtede ülesanne: kaitse putukate ligimeelitamine Loomtolmlemine putuktolmlemine nahkhiirtolmlemine sipelgatega tuultolmlemine vesitolmlemine Foto Tiina Ploom Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemine <=> risttolmlemine Isetolmlemise vältimiseks Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised) valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia) asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Tuultolmlejatel tamm sarapuu õiekate väike, et mitte takistada tolmu juurdepääsu Putuktolmleja peab olema märgatav Raipekaktus Rafflesia
tipus ja seest kasvab välja esimene pärisleht. Teravilja seeme külvatakse 3-5cm sügavusele; sügavus sõltub mulla lõimisest (savi raske lõimisega). Taliviljad võrsuvad paremini. (nt. suvinisu ei võrsu peaaegu üldse). Teraviljade seas on nii ise- kui ka risttolmlevaid sisesõk (tuule abil) taimi. Isetolmlemise puhul taimes nii emakas al kui ka tolmukad (3). (nt. rukis). lible Nisu peatelg koosneb lülidest ning igale lüli teris astmele kinnitub üks pähik. Nisupähik võib olla välissõkal mitmeõieline.
isasõied. (mesiputk, putkad) Tolmnemine: Mittetolmlemine: apomiksis - seemnete moodustumine ilma sugulise protsessita. Partenogenees viljastamata munarakust areneb organism. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus Juhuslik (enamasti) kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas vältida isetolmlemist sama õie piires (erikaelalisus, eelemasus/-isasus). Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne ,,iseendaga abielus". Välisjõududega: Vesi- Osadel veetaimedel, kel õied vee sees. Õie ehitus sarnaselt tuultolmeldatavate taimedega lihtsustunud (näkirohi, hanehein , heinmuda). Tuul- Tuultolmlevate taimede õied on
istandikus on oluline mustikaõite risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Mustika viljad valmivad üheaegselt ja kaaluvad kuni 1 gramm. Talvel kaitseb põõsastesse kogunev lumi oksi ja pungi külmumast. Kännasmustikas kasvab 1-3 meetri kõrguse põõsana. Marjad on suured- kuni 10 grammi. Talvine külm kahjustab tihti põõsaid ning seega on neid vaja katta. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab aga saagi valmimist isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisega. Kultuurmustika marjade maitse on magusam kui Eesti metsamustikal. Marjad on olenevalt sordist kuni väga suured ja valmivad juulis-augustis. Söömisel ei määri suud ja esimesed marjad valmivad kolmandal või neljandal aastal peale istutamist (Metsa talu koduleht, http://taimed.ee/index.php?page=113 (22.05.2013)). 5
evolutsioon Koevolutsiooni võib täheldada erinevail bioloogilisel tasemel. Nt mikroskoopilisel tasemel on proteiinis toimunud korreleeruvad mutatsioonid aminohapete vahel; makroskoopilisel tasemel esineb erinevatel liikidel omavahelisi korreleeruvaid tunnuseid. Koevolutsiooni klassikaline näide: õied ja kimalaste - teineteisest sõltuvus on ellujäämiseks hädavajalik 17. Mis on risttolmlemise eelised isetolmlemise ees? Maasikate puhul: Viljad on punasemad • Ei rikne nii kiiresti • Saak suureneb 18. Kui suur osa on tolmeldajatel meie toidulauast? Väga suur osa inimese tarbitavast toidust on otseselt või kaudselt seotud tolmeldajatega. 30% meie toidust saadakse tänu tolmeldajatele. Näiteks Euroopa Liidus kasvatatavast 264 toidutaime liigist 84 annavad kvaliteetse saagi vaid loomtolmeldajate abil. Neist 14 taimeliiki ei anna ilma tolmeldamiseta üldse saaki.
putukatega. Õitsemise ajal on oluline järgida, et istandikus on piisavalt tolmeldajaid. Ka soojadel ja päikesepaistelistel ilmadel on tolmeldajaid istandikus vähe näha tuleb neid juurde tuua. Üheks peamiseks tolmeldajate ärameelitajateks mustikate õitsemise ajal on võilill, seetõttu on vaja ümbrust niita. Poolkõrged mustikasordid on iseviljastuvad ja ei vaja risttolmlemist. Tolmlemine mõjutab saagi valmimist – isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisel. Saagi suuruses olulisi erinevusi ei ole. Rohukamarat kileribade vahel niidetakse vähemalt kord kuus. Liiga kõrge rohuga aurub reavahest taimede kaudu rohkem, mis mõjutab ka mustikataimede niiskustingimusi. Kõrge rohuga suureneb õhuniiskus, see soodustab haiguste ja kahjurite levikut. Aastatega hakkab kile lagunema ning halveneb kilealune õhu- ja niiskusrežiim. Lagunenud
hiljemgi. Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi-kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud 35. Tolmlemine Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemise vältimine: *emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel *valmivad erineval ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel)
Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi- kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks. Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud 35.Tolmlemine Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemise vältimine: *emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel *valmivad erineval ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt
Üks artikkel, kus vaadeldi temperatuuri, valguse ja eri soolsuse tasemete mõju viie halofüüdi, sealjuures peen jänesekõrva, seemnete idanemisele (Al-Hawija, Partzsch, & Hensen, 2012). Salutakjas (Arctium nemorosum) Liik leidis kajastamist ühes meditsiinilise suunitlusega artiklis, kus uuriti malaaria ravimiks kasutatavaid taimi (Zimmermann, 2012). Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) Kokku leiti viis artiklit. Esimene artikkel vaatleb lehitu pisikäpa isetolmlemise ja iseviljastumise võimalikkust. Leiti, et see on küll võimalik, kuid seda toimub väga harva tema õie eripärade tõttu. (Krawczyk et al., 2016). Teises artiklis võrreldi kahe orhideeliigi, Epipogium aphyllum ja Epipogium roseum, plastiidide genoomi ja selle evolutsioonilist muutumist (Schelkunov et al., 2015). Kolmandas artiklis kirjeldatakse lehitu pisikäpa õie 6 bioloogilisi omapärasusi võrreldes teiste orhideedega
·Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. Isetolmlemine eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine eeliseks suurema materjali olemasolu. ·Isetolmlemise vältimine Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) ·Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. ·Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga.
kummagi seisukohast pole teise fenotüüp optimaalne. Tolmeldajaid petetakse: reklaam on, aga kaupa pole. Näiteks kärbseõis imiteerib emast putukat (pseudokopulatsioon). Rafleesia meelitab raipelõhnaga kärbseid ligi. Tolmeldajad pätsavad. Nektarivaraste mõju taimele ja tolmeldajate käitumisele pole alati negatiivne. Varaste lennukaugused suurenevad ja taimedel risttolmlemise määr suureneb, igas õisikus külastavad vähem õisi ja väheneb isetolmlemise oht, ajaühikus külastavad rohkem õisi ja risttolmlemise määr suureneb, igal õiel kulutavad vähem aega ja õietolmu ülekanne väheneb, hakkavad vältima nektarivaraste külastatud õisi, kui lülitumist uuele toidutaimele ei toimu, võib suurendada risttolmlemist, lülituvad uuele toidutaimele ja tolmlemine lakkab toimimast. Tolmlemise edukus ja allee efektid. Allee efekt ehk positiivne tihedusest sõltuvus on
idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Õite liigutused - e. nastid - võilill avneb hommikul, sulgub õhtul; Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole. Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Ise- ja risttolmlemine - isetolmlemine ühe õie piires; võõrtolmlemine ühest õiest teisele. Isetolmlemise vältimine- Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised), valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia), asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus - taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu; isefertiilsus - on taime omadus viljastuda oma
· Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. Isetolmlemine eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine eeliseks suurema materjali olemasolu. · Isetolmlemise vältimine o Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) o Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal o Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) · Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. · Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga.
Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel. Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. Isetolmlemine – eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine. Risttolmlemine – eeliseks suurema materjali olemasolu. Isetolmlemise vältimine o Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed) o Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal o Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus: taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu. Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga.
Üheks peamiseks levikutsentriks peetakse põuase suvega Vahemeremaid. Suhteliselt kiire arenemine (enne suurt põuda) ja rikkalik seemneproduktsioon soodustavad nende laialdaset levikut. Selle tõttu on ristõieliste hulgas palju umbrohte ja jäätmaade taimi. * Peamiselt rohttaimed, harva põõsad. * Õiepõhjal asetsevad mitmesuguse kujuga meenäärmed. Hästi arenenud meenäärmed tagavad putukatele paremad toitumistingimused, soodustades seeläbi risttolmlemist. Isetolmlemise vältimiseks muudavad tolmukad oma asendit, et vältida tolmuterade sattumist emakasuudmele. * Vili on kõder või kõdrake. * Ristõieliste morfoloogilised tunnused on suhteliselt ühesugused. Seetõttu arvestatakse nektaariumide kuju ja nende asetust, vilja ja idu ehitust, nende klassifitseerumisel. * Vahelduvate lehtedega, lehed mitmeti lõhestunud lihtlehed, õied on kobarõisikusse koondunud. Kroonlehti 4, tolmukaid 6 (neli pikemad, kaks lühemat), 2 viljalehte, ülemine
Suguta paljunemine ◦ Vegetatiivne ◦ Eoseline ◦ Spoorid ◦ Zoospoorid Tolmlemine Tolmlemine: tolmukapeade avanemine, õietolmu vabanemine ja sattumine emakasuudmele Isetolmlemine – mõlemasugulised, sageli kleistogaamsed õied, tolmlemine toimub ühe õie piires Risttolmlemine – valdav enamus taimi, õied mõlemasugulised või erisugulised ◦ Geitonogaamia – ühe taime piires erinevate õite vahel ◦ Ksenogaamia – võõrtolmlemine, erinevate isendite vahel Isetolmlemise vältimiseks: ◦ Dihhogaamia – tolmukate ja emakate eriaegne valmimine ◦ Heterostüülia – osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi Kleistogaamia oMõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane, õies olevad tolmukad viljastavad sama õie seemnealgmed oKleistogaamsed õied kannikestel – õied asuvad maa all või mulla kõdukihis. Nii varred kui õied on pigmentideta, õied ei avane kunagi. Tolmuterade valmides painduvad need vastu
piires. Sama õie piires toimuval isetolmlemisel on omapärane spetsialiseerumise vorm - kleistogaamia - tolmlemine toimub suletud ja seega ka värvilise kroonita õites. See on väga iseloomulik kannikestele - neil on enamusel liikidel kevadised õied värvunud ja putuktolmeldatavad, suvel ilmuvad aga kleistogaamsed õied. Kui kevadel pole risttolmeldamise teel piisavalt seemneid tekkinud, täiendatakse nende hulka takkajärgi suvel, kui rohurinde all on vähe lootust risttolmlemiseks, isetolmlemise teel tekkivate seemnetega. Äärmuslikuks on arenenud kleistogaamia imekannikesel, kellel kevadised ilusad õied enamasti ei vilju ja kogu seemnete hulk kujuneb kleistogaamsetest õitest. (parim praktiline näittaim - lõhnav kannike) 6a) Isetolmlemisega seostub kaudselt nähtus, mille puhul seemned arenevad viljastamata õiest - apomiksis. See nähtus on tüütult segav taimesüstemaatikutele - taimedel, kellel puudub tolmlemine, ei saa rakendada põhilist liigi kriteeriumi -
annaabi.ee 
