Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared) Kuriili saarte kuuluvuse pärast on rahuleping jaapani ja NLiidu vahel senini sõlmimata. 2. Algas süsteemi koloniaalsüsteemi kokku varisemine 1947.- 1990.a 3. Iisrael (taas) teke 1948. a mais 4. IIms ja külma sõja tagajärjel lõhenes mitu euroopa ja aasia riiki
Jaapani saarestiku peasaared põhjast lõunasse on Hokkaidō, Honshū, Shikoku jaKyūshū. Kokku moodustavad need neli saart 97% kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka Nansei saartena), nende seas Okinawa saar, mis paiknevad Kyūshū saarest lõuna pool, ulatudes Taiwani saareni. Kokku arvatakse Jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart (lugedes saareks maismaad, mille läbimõõt on rohkem kui 100 m). Vaidluse all on nelja lõunapoolsema Kuriili saarestaatus (Venemaal tuntud kui Lõuna-Kuriilid, Jaapanis kui Põhjaterritoorium): pärast Teist maailmasõda läksid Kuriili saared NSV Liidule, kuid tänase päevani pole Venemaa ja Jaapan jõudnud üksmeelele, millised saared täpsemalt Kuriilide alla kuuluvad. 1.2. Pindala Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid väiksem kui Rootsi
põhiosa saare rahvastikust. (3) 2.2 Sahhalini saar asub maavärinate alas. (18) Tuulemurdude massilisuse poolest kuulub Sahhalin tsooni, kus saare idametsi kahjustavad mitmepäevased taifuunid korduvad perioodiliselt 50 aasta, regionaalsed taifuunid 11-13 aasta järel, lokaalsed igal aastal. (5) 4 3. Kliima 3.1 Sahhalini saare kliimat mõjutab Ohhoota meri, külm Kuriili hoovus, mis mõjutab omakorda Ohhoota merd. Märgatavalt mõjutavad kliimat mäed. Nad peavad kinni ookeanilt saabuvat niiskust. Seetõttu sajab merepoolsetel idanõlvadel palju rohkem kui läänenõlvadel. (3) 3.2 Kliima on üpris külm, kuigi märgatavalt soojem kui sisemaal Siberis. Duis on aasta keskmine temperatuur 0.5 °C (jaanuaris -15.9 °C; juulis 16.1 °C), Kusunais 1.7 °C ja Anivas 3.1 °C (jaanuaris -12.5 °C; juulis 15.7 °C). Aleksandrovsk-Sahhalinskis Dui lähedal on iga-
Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7m. 9.Rannikud Beringi merd ümbritseb läänest Kamtsatka poolsaar. Selle ääreskulgeb põhjapoolt Korjaki mägismaa ja lõuna poolt Kesk-Kamtsatka mäestik. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide saarestik ja idast Alaska. 10.Rannikuriigid Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA. 11.Keskonnaprobleemid Kõige suurem probleem on ülekalastamine,sest üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest.
Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb üle 30 erinevat liiki merelinnu ja kokku umbes 20 miljonit isendit. Seal elab palju ohustatud vaalaliike nagu kaselott, küürvaal, sinivaal, heeringvaal jpt. Seal elab ka silevaal, kes on üks haruldasemaid maailmas. Teiste mereimetajate hulka kuulub morsk, jääkaru, stelleri merelõvi, põhja kotik, valgevaal ja mõõkvaal. Ka kalade mitmekesisus on kõrge, seal elab vähemalt 419 kalaliiki
Teine maailmasõda kui inimkonna ajaloo pöördepunkt Teine maailmasõda toimus 1. september- 2. september 1945. Sõda toimus Euroopas, Vaiksel ookeanil, Atlandi ookeanil, Kagu-Aasias, hiinas, Lähis-Idas, Vahemerel, Aafrikas ja Põhja- Ameerikas. Sõja algatas Saksamaa, kui tungis oma liitlastega Poolale kallale. Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? Tänu Teisele maailmasõjale hakkas majandus arenema. Algas tehnika areng, masinate ehitus, inseneri mõtlemine, lennukite ehitus, leivatööstus, teleajastu ja rakettide tootmine. Rongide asemel said liiklusvahenditeks autod ning sisemeredele ja väinadele ilmusid autopraamid. Tööstuses hakati tööjõuna naisi rakendama. Tänaseni on meil säilinud Saksa töövangide ehitatud majad ja teed. Poliitikas saame Teise maailmasõja tulemusel rääkida Ida-Euroopast. Asutati Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Võimule tulid Moskva...
NSVL-iga Finlandiseerumine nii kutsuti lääneriikides Soome vaateid NSVL-i suhtes Dzaibatsu suurettevõtete liit Jaapanis Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel 1939-1940 ``Uus idapoliitika`` - Saksa LV poliitika, mis kujutas endas suhete parandamist ida euroopa maadega 7. Miks on Jaapani ja Venemaa vahel rahuleping siiani sõlmimata? · Sest Jaapan soovib, et Venemaa tagastaks teise maailmasõja lõpul okupeeritud Kuriili saared, Venemaa ei ole nõustunud neid tagastama. 8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus? · Taanis oli peamiseks majandus haruks põllumajandus · Norras olid peamiseks majandus haruks kalandus 10. Millised Põhjamaad on kuningriigid? · Rootsi · Taani · Norra 11
mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas,balti riigid jäid NSVL võimu alla,Kesk-ja Ida-euroopa Moskva mõju alla.tekkis nn teine maailm,euroopa ja kogu maailma lõhenemine,külm sõda.II MS tagajärjed Eestile-Eesti kaotas oma iseseisvuse ja langes ~50 aastaks võõrvõimude (Saksa okupatsioon 1941- 1944;Nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja 1944 -1991) okupatsiooni alla
kaudu ühenduses Jaapani merega. Mere kogu ülejäänud rannik peale Hokkaido kuulub Venemaale, nimelt Habarovski kraisse, Kamtsatka oblastisse, Magadani oblastisse ja Sahhalini oblastisse. Mere pindala on 1 580 000 km². Meres on tugevad looded kõrgusega kohati üle 13 meetri. Kliima on jahe. Talvel merevesi suuremalt osalt külmub, suvel on meri jäävaba. Ohhoota meri asub üldiselt mandrilaval ja sellepärast on tema sügavus valdavalt alla kilomeetri. Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit. Keskmine sügavus on 891 meetrit. Meres asuvad Santari saared. Kui mitte arvestada Sahhalini ja Kuriile, mis ei asu täielikult Ohhoota meres, siis Santari saared ongi Ohhoota mere ainsad suured saared. Ohhoota ja Jaapani mere piirile suubub Amuur, Kui see maha arvata, siis ei suubu Ohhoota merre suuri jõgesid. Kõige suurematena võib mainida
Beringi mere põhjaosas sajab aastas keskmiselt 500-1000 mm ,lõuna pool aga 1000-2000 mm, mis tähendab ,et sademeid on rohkem kui aurab ja merevesi on magedam 6.JÄÄTUMINE JA VEE TEMPERATUUR Beringi merel on valdavalt külm kliima - ta on osa Arktikast. Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Tähtsaimad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA). 9.KESKONNAPROBLEEMID Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais,
· käbi suur, seemnesoomuste tagant paistavad välja pikad kolmnurksed kattesoomused · suured heledad ümarad soomused · seeme kolmnurkne Tsuga canadensis - Kanada tsuuga · peenikesed haprad võrsed, tihedalt karvased · okas lame, õhuke ja lühike · okas pealt tumeroheline, alt hele · okas kinnitub varrele rootsuga · okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased · pungad kerajad, pruunid , vaigused · helerohelised okkad
meeldis. Referaadis panen kirja tähtsamad faktid ja kirjutan loodusvarade, majandusharude, kliima jms kohta. Jaapan on saareriik Ida-Aasias. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Jaapani kogupindala (ilma vaidlusaluste Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485 km² · Rahvustoit Misosupp · Keeled jaapani · Riigikord konstitutsiooniline monarhia · Riigipea Keiser · Pealinn Tokyo · Rahaühik Jeen (JPY) · Rahvastik 98,5% jaapanlased, 0,5% korealased, 0,4% hiinlased Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar.
küllaltki palju jõevett, mis ei ole nii soolane. Kuna meri on osa Arktikast, on seal ikka enamjaolt külm kliima. Suvel on pealmistes veekihtides 5-10 kraadi. Kahjuks on selle mere jäätumist hakanud mõjutama globaalne kliimasoojenemine. Pealmiselt on vesi Beringi meres ikkagi ajujääs (Ajujää ehk triivjää on veekogude jääkate mis on jagunenud osadeks ning triivinud tekkekohast eemale). Beringi merest saab alguse külm Kuriili hoovus, ning pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Tõuse ja mõõnu ei tohiks olla, kui on siis väiksed. Rannikualad on küllaltki tasased, natuke on ikka mäestikke ka ning enamjaolt on alad madalad. Nagu enne öeldud, siis ümbritseb Beringi merd osake Venemaast ning osake USA-st. Tähtsamateks sadamateks on Providenija (, Venemaal) ning Nome (USA). Kuna Beringi meri on üks suur ökosüsteem, siis üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest
Mai Berliin alistub jagamine. NSVL lubab 8. mai Sm kapituleerub astuda sõtta Jap vastu 11. mai- viimased Sm üksused annavad alla 3k pärast Sm alistumistJap jätkab võitlemist Jul-Aug Potsdam- 6. Aug aatompomm Hiroshimale Sm saatus- läheb 4ks, 9. Aug Nagasakile P-Korea ja Kuriili 15. aug Jap alistub saared 2. sept Jap kapituleerb Nürngergi kohtuprotsess Tokio protsess Pariisi rahukonverents 1946 Juuli-Okt, rahuleping 1947. NSVL saab Baltimaad.
1945 Potsdami konverents · Saksamaa jagati NL, Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa vahel neljaks · Osa Saksa aladest läks Poolale, osa NL (Königsberg ehk Kaliningrad) · Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele (Saksamaal valitsus puudus) · Määrati reparatsioonimaksete kord · Otsustati sõlmida rahulepingud Itaalia, Ungari, Poola, Soome ja Bulgaariaga. · Arutati sõjategevust Kaug-Idas. Stalin andis lubaduse Jaapanit rünnata (tasuks lubati Sahhalini ja Kuriili saari) Pariisi rahukonverents 1946-1947, osales 21 riiki. Toimus rahulepingute allkirjastamine kaotajatega Saksamaa tulevik jäi esialgu lahtiseks, rahulepingut ei sõlmitud. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951.a. San Francisco (NL ei allkirjastanud). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi protsess 1945-1946 rahvusvaheline tribunal alustas kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24. Nt: Göring, Goebbels, Ribbentrop, 12 mõisteti surma)
võitjatele antud territooriumitelt · Saksamaa jagamine Briti, Pr., USA, NSVL vahel neljaks okupatsiooniks, võimu Saksamaal teostas Liitlaste sõjaline Administratsioon--> kohtupidamine natsi-saksa juhtide üle. Saksa reparatsioonide tasumise kord demonstreeriti saksa suurte tehaste sisseseaded. · Jätkuv sõda Kaug- Idas. NSVL lubadus Jaapani vastu sõtta astuda, vastutasuks Sahhakini Saare lõunaosa ja Kuriili Saared. · 4-D poliitika, Saksa demokraatlikuks, natsism likvideerida, demilitariseerimine. 8. Teljeriikide lüüasaamise põhjused ( Itaalia, Saksamaa, Jaapan) · lääneriikide suur toetus NL · välksõja plaani läbi kukkumine · väiksemad inim ja materiaalsed ressursid · Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in).
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quis...
kuidas mõjutab Eesti kliimat? Tähtsamad soojad hoovused on teiste seas Kariibi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Norra hoovus, Irmingeri hoovus, Brasiilia hoovus, Alaska hoovus, Kuroshio hoovus, Ida-Austraalia hoovus, Mosambiigi hoovus, Madagaskari hoovus ja Nõelaneeme hoovus. Tähtsamad külmad hoovused on teiste seas Kanaari hoovus, Benguela hoovus, Lääne- Austraalia hoovus, Kuriili hoovus, Ida-Grööni hoovus, Labradori hoovus, California hoovus, Peruu hoovus ja Falklandi hoovus. Eestit mõjutab Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus läheb soojemast külmemaks ja sellega langeb ka õhu ja vee temperatuur. Talved on pehmemad ja kliima on niiskem. Mere kuhjav ja kulutav tegevus, rannikute tüübid 1) Järskrannik seal sügavneb veekogu kiiresti, lained jõuavad kaldale suure energiaga.
Ookeani keskmäestik- veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem ookeanide põhjas (75000km) Kuumad punktid- Maa vahevööst kerkinud tulikuumad magmavoolud, mille kohal maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhe välja. Süvik- maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk, üle 6000m sügavune vagumus,paikneb laamade põrkumise, üksteise alla sukeldumise vööndis(kaarsaarestike või noorte kurdmäestike lähedal, nt. Mariaani süvik, Kuriili süvik): nii nim ka sügavaid nõgusid teiste veekogude põhjas (Gotlandi süvik Läänemeres). Tartkivimid- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivim- kõrge temp ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Maavara- maapõues esinev aine, mida inimestel on võimalik maj. Kasutada. Settekivim- kivim, mis on tekkinud metmesuguste setete kivistumisel, harilikult kihiline ja võib sis. Kivistisi
järel diktaatorid rahunevad. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema liitlastele,NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu ja sai selle eest Sahhalini saare lõunaosa ja Kuriili saared.II MS tagajärjed-hukkus ligi 60 mlj in.,neist NSVL in. 20 mlj.suur tsiviilohvrite hulk,Hitler küll võideti,kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas,balti riigid jäid NSVL võimu alla,Kesk-ja Ida-euroopa Moskva mõju alla.tekkis nn teine maailm,euroopa ja kogu maailma lõhenemine,külm sõda. Totaalne sõda Mõistet ,,totaalne sõda" kasutas esimest korda saksa propagandaminister Goebbels 1942.a. lõpul, kuid totaalseks muutus see juba sõja esimestest päevadest alates
Jaapan Referaat Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Geograafiline asend.....................................................................................................................3 Pinnamood.................................................................................................................................. 4 Kliima..........................................................................................................................................5 Fuji mägi..................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 ...
tundma õppida mitmesuguseid metsatüüpe: esindatud on suurepärane männi- ja kuusemets, jämedatüveline haavik, maaliline kaasik ja jalakatega lodumets. Hinnalisemad puistud jäävad Selgjärve (pindala 2 ha) äärde. Võimsate, kuni 200- aastaste männipuistude puude kõrgus ulatub üle 40 meetri. Madalad pole ka kuusikud - rekordpuu kõrguseks on mõõdetud 45 meetrit. Aegade jooksul on Järvselja metsadesse istutatud palju võõrpuuliike, nii võime kohata kuriili lehist, siberi ja palsaminulgu, alpi seedermändi, musta kuuske, mandzuuria pähklipuud, kuradipuud, vahtralehikut, amuuri korgipuud, idajugapuud, ameerika pärna. 1968. aastal rajati võõrpuuliikide kollektsioon arboreetum. Looduskaitsekvartal annab külastajale hea ettekujutuse kunagistest põlismetsadest - saab näha, milline on mets, kui tema arengut ei sega inimene: põlispuude tüved on sammaldunud, okstelt ripub samblikku, mahakukkunud puud on samblavaibaga kattunud ning kõdunevad.
Nokk on lühike ja eriti tüvikuosas lai; suur nokalahk. Kollakad, valgete karvalaadsete sulgedega kaetud jalad on lühikesed ja nõrgad ning nendega on raske maapinnal liikuda. Saba on lühem ja vähem harkis kui suitsupääsukesel. Sulestik on tihe ja metalliläikene ning nii noortel kui vanadel pääsukestel sarnane. Ei esine ka sugulist dimorfismi. Levila Räästapääsused pesitsevad Euroopas, Aasias (välja arvatud Kaug-Põhi, Araabia poolsaar, Kamtsatka), Jaapanis, Kuriili saartel ja ka Põhja-Aafrika mõningais parasvöötme osades. Räästapääsuke talvitub Kesk- ja Lõuna-Aafrikas, Hindustanis, Indo-Hiinas ja Malai saarestikus. Eestis leidub räästapääsukest asulates ja põhjaranniku pankade varjus. Räästapääsukeste arvukust Eestis on hinnatud 80 000 - 150 000 paarile. [1] Toitumine Delichon urbica 3
a:Kuna taganevad Jaapani väed osutasid tulist vastupanu USA vägedele, siis olid viimased Filipiinidest Jalta konverentsiks veel kaugel. Abi paluti Stalinilt, kes oli meeleldi nõus. 6.aug. heitis USA aatompommi Hiroshimale, kolm päeva hiljem langes teine samasugune Nagasakile. Kohutav relv murdis jaapanlaste vastupanu. 9.aug. alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Ta purustas Jaapani väes Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini ja Kuriili saared. 15.aug. Jaapan alistus. 2.sept. võttis kapitulatsiooni vastu liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral MacArthur. II ms oli lõppenud. 16.Soome Talvesõda & Soome osalus II ms-s:Oktoobri algul 1939 tegi Moskva ettepaneku alustada läbirääkimisi Helsingiga. Soomelt soovis NSV Liit baasidele lisaks ka teatud territooriumi, nimelt Karjala maakitsusel, mille vastu lubati anda territoorium põhja pool. Helsingi ei nõustunud. 30.nov. alustas NSVL sõjategevust Soome vastu
a Riikide esindajad samad, mis Teheranis. Otsustati: *Saksamaa lõpliku purustamine abinõud ja poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes: pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. *NL kohustus 3 kuud pärast Saksamaa kapituleerumist alustama sõda Jaapani vastu (8.mai -> 8.aug) *Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg ja koht: 25.aprill 1945 San Francisco *Lepiti kokku sõjajärgse maailma jagamises võitjate vahel: liitlased lubasid NLi mõjusfääri Kesk- ja Ida- Euroopa ning Kuriili saared. Potsdam: juuli-aug 1945. Osalesid: Nõukogude Liidu diktaator J.Stalin, USA president H.Truman, Suurbritannia peaminister W.Churchill, kelle vahetas välja konverentsi käigus peale alamkoja valimisi uueks peaministrik saanud R.C.Attlee. Otsustati: * Liitlasriikide poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes, okupatsioonitsoonid. * Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, millele riigi juhtkond ei vastanud. 5
*Võrse kergelt karvane (hõredad, hallid). *Okas harjalt püsti, lühike, tipust laienev, tugev ja jäik. Õhulõhed allküljel ja tipus pealküljel. *Pung vaigune. *Käbi kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kogu käbi ulatuses, suunatud käbi tipu suunas (ei ole tagasi kõverdunud). Perekond lehis (Larix) Lühivõrsed! Võrse värvus ja käbid! Suvehaljad. Okkad muutuvad kollasteks enne langemist 14) Larix gmelinii var. Japonica kuriili lehis *Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega. *Okas(1-2) pealt roheline, all kummalgi pool 2-3 realised õhulõhevööd. 20-40 kaupa kimpus. Lühivõrsel asuvad okkad kiirjalt (pung hästi nähtav). *Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike. Seemnesoomused helepruunid, pügaldunud tipuga (väike sisselõige). Tumedad kattesoomused näha käbi all. 15) Larix sibirica siberi lehis
looduslikult kui on kaske läheduses. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes(eelmise küsimuse1 ja 3) võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuma kuusk on vastuvõtlik hiliskülmadele, kasvatatakse kuuske kase turbe all. Võib rajada männi kuuse segakultuure seaduga 1x1,5m, istutades iga 2 männirea järel kuuske. Alla 30 cm turbaga kruusasel pinnasel hästi kuivendatud soos võib kasvatada euroopa, kuriili, jaapani lehist segus hariliku kuusega- 1rida lehist, 1 rida kuuske. Kuuskedel taimede vahe 1,5m ning lehisel 3m, reavahed 2m. Rohtumata üle 50 cm turbakihiga jääksoodes, kus maapinda ette ei valmistata külvatakse mändi 1-1,2x 1-1,2m, igale külvikohale ca 15 seemet.
Jaapan (tõusva päikese maa) on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis. Väikesed kommuunid elavad Havaiil, Lõuna-ja Põhja Ameerikas, aga enamus neist ei oska enam jaapani keelt. Jaapani saared on asustatud inimeste poolt juba Paleoliitikumi ajast. Arheoloogid on leidnud Jaapanist maailma vanimad säilinud keraamikanõud. Jaapan maailmakaardil. ...
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
· 1948 Soome-NL vaheline sõpruse-, koostöö ja vastastikuse abistamise leping. 10. Millised olid Soome, Jaapani ja SLV kaotused II maailmasõjas? · Soome- Soomes toimus Nürnbergi protsessile sarnane protsess, kus kohtu alla läksid kõik sõjaväejuhid, kes olid võidelnud Soome iseseisvuse eest, Soome pidi ka maksma reparatsioone, ta kaotas ka Karjala ja kokkuvõttes 10% territooriumist. · Jaapan- tuumapomm oli hävitanud kaks linna, Kuriili saared, sattus USA okupatsiooni alla, reparatsioonid, kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. · SLV- Saksamaa jaotati neljaks teiste riikide okupatsioonide alla (Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NL), peale suurte osade eemaldamist tema küljest (ka Poola koridori) toimus Saksamaa lõhenemine, Nürnbergi protsess, demonteerimine (mis hiljem osutus kasulikuks), reparatsioonid.
Referaat Jaapan Tartu 2010 Sisukord Jaapan..........................................................................................................................................1 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Jaapani geograafiline asend.....................................................................................................4 3. Jaapani loodus.........................................................................................................................5 Pinnamood..............................................................................................................................5 Maavärinad..............................................................................................................................6 Kliima....................................................
Saksa väeosad alistusid. Aprillis 1945 algasid pikad lahingud Berliini pärast, mis lõppesid Hitleri enesetapuga. 2 mai kapituleerus Berliin. 8 mai kapituleerus Saksamaa. Jaapani vastupanu Hoolimata kaotustest jätkas 1944 vastupanu. USA vallutas Jaapani väiksemad saared ja alustas sealt teiste saarte lauspommitamist. Nõukogude Liit astus Jaapani vastu sõtta Manzuurias. Edasi vallutas Põhja-Korea, Lõuna-Zahhalini ja Kuriili saared. Sõja lõpetamiseks kasutas USA tuumapomme (projekt Manhattan). 6 augustil Hiroshimale ja 9 august Nagasakile. 2 september 1945 Jaapan kapituleerus ja II MS lõppes. Konverentsid ja lepingud August 1941 USA ja Suurbritannia (Roosevelt ja Churchill) sõlmisid Atlandi harta: · Kinnitasid, et ei soovi endale uusi territooriume · Lubasid taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse · Otsustati üldjoontes ÜRO asutamist.
5 Hiroshimat. Ta saatis oma väed Mandzuuriasse -Hiina provintsi, mille Jaapan hõivas 1931. Jaapani lüüasaamine võttis Nõukogude Liidult ettekäände laiutamiseks Aasias, kuid enamjagu loovutati talle siiski Jaapani kapitulatsiooniaktiga, mis kirjutati 2. septembril alla USA lahingulaeva Missouri pardal Tokio lahes. Välis-Mongoolia, Kuriili saared ja Lõuna-Sahhalin loovutati Nõukogude Liidule, Hiina sai Sise-Mongoolia, Mandzuuria, Taiwani ja Hainani. USA ja NSVL pidid okupeerima Korea ja looma seal demokraatlikud võimuorganid. Jaapanit valitsesid USA väed kindral MacArthuri juhtimisel. Jaapani eraldine kapitulatsioon Hiinale 9. septembril Nanjingis lõpetas neliteist aastat kestnud vastuolu Hiina ja Jaapani vahel. 585 000- pealine Jaapani Kagu-Aasia vägi alistus brittidele Singapuris 12. septembril. See oli viimane
Jõhvi Gümnaasium Jaapan Uurimustöö Julia Kisseljova 10.a klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Geograafiline asend Jaapan asub Euraasia mandrile suhteliselt lähedal Aasia maailmajaos. Eelpool nimetatud riik piirneb igast küljest veekogudega. Sellest idapool asub Vaikne ookean ja läänes Jaapani meri. Merepiir on Jaapanil Venemaa, Lõuna- ja Põhja- Koreaga. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 2...
Helle-Kai Saapar Jaapani rahvastik ja asustus. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kalev Kukk Tallinn 2011 Sisukord: 2 SISSEJUHATUS Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suured saared on: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Jaapan Koostaja: Marko Tõnisson Rühm: E-08B Pärnu 2009 Üldandmed Riik: Jaapan Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 600 000 inimest Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Tôkyô Rahaühik: Jaapani jeen Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on s...
JAAPAN referaat Tallinn 2009 TÕUSVA PÄIKESE MAA Jaapan on üks maailma kõige arenenumaid riike. Seda tänu oskusele arendada tööstust ja kaubandust. Jaapanis neil aladel saavutatud tase ületab Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uh...
apr 1945 võttis enalt elu. 2.aprillil Saksamaa kapituleerus ning 8.mail 1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile teise maailmasõja lõpp. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSVLi vahel neljaks okupatsioonitsooniks, võimu Saksamaal asus teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon. Määrati kindlaks ka reparatsioonide maksmise kord. Sõda Jaapaniga siiski veel kestis, NSVL lubas USAle appi minna (Sahhalini saare ja Kuriili saared). Selleks, et sõda lõpetada öasi USA käiku tummapommi. 6.aug 1945 heideti see Hiroshimale ja 9.aug Nagasakile. See murdis Jaapani vastupanu. 10.aug alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.sept 1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Teises maailmasõja lõpp: üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1945-1946 toimus Pariisi rahukonverents, kus toimus 10-20 rahulepingu arutamine, 10.veebr 1947 kirjutati neile alla
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Sten Raadel 10.B Referaat ,,Jaapan" Juhendaja: Ülle Piibar Tallinn 2013 Sissejuhatus Jaapan (jaapani keeles Nihon või Nippon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda ...
o Otsus: Saksamaa purustamine 4ks okupatsioonitsooniks jagamine (GB, USA, NSVL, FRA) ÜRO asutamine (aprillis samal aastal) Ida-Euroopa riigid jäävad NSVL mõjusfääri Roosevelt palus abi Stalinilt Jaapani purustamiseks. USA lubas tunnistada Lõuna-Sahhaliini ja Kuriili saari NSVL'i koosseisus. 4) 7. mai 1945 kirjutas Saksamaa alla kapitulatsiooni aktile, 8. mai hakkas see kehtima. 8. mai kirjutasid Saksamaa ja NSVL alla ka kapitulatsiooni aktile, hakkas kehtima 9. mai, sest 7. mail ei olnud kohal NSVL'i esindajat. - 16. juuli - USA tegi esimese tuumapommi katsetuse. - 8. august - NSV Liit kuulutas sõja Jaapanile.
Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine Külma sõja algus Suured majanduslikud kahjud Toimusid suured poliitilise kaarti muutused Jaapani demokratiseerimine San Francisco konverents Toimus: 1951 Arutati: kokkulepet Jaapaniga NSVL polnud kutsutud sinna Otsustati: Jaapan tunnustab Korea poolsaare iseseisvust, NSVL-le Kuriili ja Sahhaliini saared, Jaapani nn uus põhiseadus demokratiseerimine Kahe üliriigi kujunemine USA ainuke riik, mis omas 1945 aasal tuumapommi NSVL vabastaja / tal oli üle mailma suurim arme Üliriikide vastasseis, mis viis külma sõjani Koloniaalmaailma lagunemine (GB, FRA jne kolooniad) Enamus kolooniaid lõi lahku emamaast 40tel Aasia maad
liikidega · naturaliseerunud liikide ja tekkinud hübriidide puhul nende kontrollimatu levik ka kohalike liikide ohustamine · keskkonna saastamine või keskkonna tingimuste muutmine Neil põhjustel on piiratud ka teatud liikide sissetoomist. Vastavalt Eesti metsaseadusele võib metsakultuure rajada ainult järgmistest võõrpuuliikidest: must kuusk, serbia kuusk, keerdmänd, euroopa lehis, siberi lehis, siberilehise vene teisend, jaapani lehis, kuriili lehis, eurojaapani lehis, harilik ebatsuuga, siberi nulg, punane tamm, hübriidhaab Introdutseerimine on edukam sarnase kliimaga piirkondadest. Eesti jaoks on sobivad introduktsiooni piirkonnad · Kesk-Euroopa mäestikualad (Alpid, Karpaadid, Balkani poolsaare põhja- ja keskosa) · Kaug-Ida · Siberi lõunaosa · Kanada lõunaosa Suure järvistu piirkonnas · USA kirdeosa · Põhja-Ameerika lääneosa 7
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...
Aga kuna talvel oli Soome laht jäävangis. Siis saadeti seetõttu laeva meeskond teenima maaväena. Ferdinand sai selleks ajaks kutse oma õpetajalt Adam von Krusensternilt, kes oli oma perele üürinud maja Lohu mõisas.(Olnust olevale) 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis Admiral Adam Johann von Krusensterni eestkostel osales Wrangell 1817 1819 Vassili Mihhailovits Golovnini juhitud ümbermaailmareisil sõjalaeval "Kamtsatka". Kus uuriti Vaikset ookeani ja Kuriili saari. 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon Aastatel 1820-1824 juhtis Kirde-Siberi rannikuekspeditsiooni ehk Kolõma ekspeditsioon, kus kogus andmeid Põhja-Jäämere jääreziimi kohta, kirjeldas Siberi rannajoont ning tegi ilmastikuvaatlusi.(Olnust olevale) Wrangel oletas loodete, ahelhangede, tuulte suuna, rüsijää kuhjatiste välimuse jt. loodusnähtuste ning Tsuktside pärimuste põhjal, et neemest põhjas on meres maad.(SIRP 11.06
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapani rahvusköök Referaat Koostajad: Anna Popova Helina Rajasalu Diana Romanenkova Angela Rääk Heli-Mari Sakala 2009 1. Sisukord Jaapani rahvusköök..........................................................................................................1 1.Sisukord ........................................................................................................................... 2 2.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 3.Toiduvalikut mõjutavad tegurid........................................................................................4 4...
05 kirjutasid Saksamaa ja lääneriikide esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile - Vaherahu hakkas kehtima 8.05 siit võidupüha Lääne-Euroopas - Vaherahu NSV Liidu ja Saksamaa vahel kirjutati alla 8.05 ja hakkas kehtima 9.05. 1945. a. SÕJA LÕPP VAIKSE OOKEANI RINDEL · Jätkusid õhurünnakud · 06.08 tuumapomm Hiroshimale, 9.08 Nagasakile · 09.08. alustas Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu, vallutades Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini, Kuriili saared · 02.09. Jaapani ametlik kapituleerumine, vastu võttis liitlasjõudude ülemjuhataja MacArthur. · TEISE MAAILMASÕJA LÕPP 02.09.1945 II maailmasõja tagajärjed · U 60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid · Materiaalsed kahjud Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem · Natsliku Saksamaa, fasistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi
Jalta konverentsi ajaks oli Roosevelt kindel, et kolm kuud pärast Saksamaa kapituleerumist annab NSVL purustava löögi Jaapanile.1945.aasta suveks oli aga USA-s valmis aatomipomm, mida oli hakatud tegema Saksamaa vastu kasutamiseks. Ühendriigid otsustasid pomme kasutada Jaapani vastu. 6.augustil heideti pomm Hiroshimale, 9.augustil Nagasakile. 9.augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Punaarmee purustas Jaapani väe Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared. 15.augustil Jaapan alistus. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla Ameerika sõjalaeval Missouri 2.septambril 1945. Liitlasjõudude ülemjuhatajaks Vaiksel ookeanil oli USA kindral D. MacArthur. TEINE MAAILMASÕDA OLI LÕPPENUD. Potsdami konverents- toimus 16.juuli 2.aug.1945. Kohtusid kolme võitjariigi- USA (Harry Truman), Suurbritannia (C.Attlee) ja NSVL (J.Stalin) juhid. Arutati järgmisi küsimusi: 1) Rahulepingute sõlmimist Sa. liitlastega
Usund: sintoism, budism, konfutsianism Jaapani kaart Jaapani lipp 2. JAAPAN PÄRAST II MAAILMASÕDA 2.1. USA okupatsioon (1945 1952) Liitlasriikide nimel okupeeris USA Teise maailmasõja lõppedes Jaapani. Okupatsioon algas Jaapanile suhteliselt soodsates tingimustes: · Okupatsiooni aluseks oli Potsdami deklaratsiooni, kus NSVL ei osalenud. · NSV Liidu vägesid Jaapanis ei olnud, v.a Kuriili saartel, mille nad olid okupeerinud sõja lõpul. · Okupatsiooni teostas faktiliselt üks riik- USA. · Okupeeriti vaid maa tähtsamad keskused. · Faktiline okupatsiooni algas alles kolm nädalat pärast Jaapani kapituleerumist. Potsdami konverentsi ajal avaldatud deklaratsioonis andsid USA, Suurbritannia ja Hiina lubaduse demilitariseerida ja demokratiseerida Jaapani. Selle deklaratsiooniga ühines 1945. aasta augustis ka NSV Liit
ja Surnumeri või Baikali jv piirkond · ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, laienev ookeaniline maakoor lükkab enda ees laiali ka samadel laamadel asuvaid mandreid nt Atlandi ookean, merepõhja laienemine ookeani avanemisstaadiumil · aktiivsete äärtega ookean (subduktsioonivööndid) nt Vaikne ookean, ookeanilise maakoore neeldumine sulgumisstaadiumil ja vulkaaniliste kaarsaarestike (Jaapani, Kuriili, Aleuudi, Filipiini, Sunda, V.Antillid jt) teke, ookean kitseneb ja sulgub, sest ookeani äärtes neelatakse maakoort · mandrite kokkupõrge · ilma keskmäestikuta veekogu Vahemeri · kurdmäestiku teke sulgunud ookeani kohal (Alpid, Himaalaja) (I mandririft, tekitab uue ookeani, II ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, III aktiivsete äärtega ookean, subduktsioon, IV ilma keskmäestikuta veekogu nt Vahemeri, V
Lehiste perekond Määratakse enamasti käbide järgi. Lisaks pikkvõrsetele on ka lühivõrsed. Larix decidua Euroopa lehis( hele võrse, hallikas-kollane, käbi alusel on kattesoomused, käbi on munajas, seemnesoomused otsast ümarad ja siledad) Larix sibirica siberi lehis( võrse läikiv, käbi on suurem, tumepruun, karvased , lusika kujuga, kattesoomused puuduvad) Larix gmelinii var. japonica kuriili lehis Männi perekond 2 okkalisel männil vaatan okast, kas okas on keerdunud või sirge, vaatan veel punga värvust , suurust ja kuju. 5 okkalistel mändidel on oluline võrse, kas on karvane või mitte, kui on karvane siis mis värvusega on karvad, vaaatan ka okka läbimõõtu. Punga suurus sõltub vanusest, vanematel pisike , noorematel suurem. Pinus sylvestris harilik mänd (kimbus on okkaid 2, värvus sinakasroheline,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
