Pindselhallik Nutthallik Moodustab koheva valkja Pindselhalliku mütseel koosneb ämblikuvõrgutaolise kirme, sammuti läbipaistvatest millele tekivad väikesed mustad seeneniitidest. täpid. Need on eoslad. Ristvaheseinad jaotatud suureks Kirme koosneb igas suunas hulgaks reastikku asuvateks harunevatest läbipaistvatest rakkudeks. seeneniitidest. Pintselhalliku haruneb osa
Mina valisin Kaputsiinahvi sellepärast ,et mulle meeldivad väikesed ja nunnud loomad nagu Kaputsiin ahv. Lisaks olen ma ahvide suur sõber nende targa aju pärast ehk ahvidel on loomade kohta suur IQ. Kaputsiinahv on väike sihvaka keha ja koheva haardsabaga loomake. Ta nina on lai,suured sõõrmed asetsevad teineteistest eemal.Kaputsiinahv on väga kartlik ja peidab end tihedasse puuvõrasse,kus ta äärmiselt vilkalt ringi liigub. Tänu harali suurvarbale,pikkadele sõrmadele ja sabale ,mis spiraalselt umber oksa keerdub,saab ta puhata oksa küljes rippudes.Kuigi kaputsiinahv on puiseluine ,võib ted aka maapinnal näha,mõnikord läheb ta koguni avamaale seiklema.Kaputsiinahv elab kuni paarikümnelises rühmas.
Loodusõpetuse Ettekanne ORAV 01.04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist.
uriiniga, et mitte hakata sealt uuesti otsima. Rebase häälitsuste hulka kuuluvad klähviv haukumine ja läbilõikav ulgumine ning kiunumine. Rebane on karusloom. Ameerika punarebase värvivariandist on saadud farmides kasvatatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Rebane jääb ühele territooriumile eluks ajaks.Eluiga on looduses tavaliselt umbes 5 kuni 12 aastat. Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistab elamiseks Eestis metsatukkasid
kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki. Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks. Katavad vähem kui poole taevast. Ilusa ilma rünkpilved hajutavad tugevasti päikesekiiri ja näevad välja särav valgetena Keskmiselt arenenud rünkpilved(Cumulus mediocris) need meenutavad koheva villaga lambaid. Võimsad rünkpilved (Cumulus congestus) ilmuvad taevasse keskpäeval, kui maapind on maksimaalselt soojenenud ja vertikaalvoolud saavutanud suurima kõrguse. Nad on ümarad, säravad ning meenutavad lillkapsaid. Hajutavad tugevasti valgust. Rünksajupilved (Cumulonimbus) Tekivad tavaliselt taevasse kuuma suvepäeva pärastlõunal ning on tumedad ja sünged, milles sähvivad välgud ja kostub äikesekõmin. Ning kui nad on taeva
REBANE KRISTJAN JA PATRICK VÄLIMUS. • REBANE ON KOERLASTE SUGUKONDA REBASE PEREKONDA KUULUV KISKJA. • REBANE ON VÄIKESE KOERA SUURUNE JA PIKA KOHEVA SABAGA. TÄISKASVANUD REBASE MASS ON 6–10 KG. ISASED KAALUVAD KESKMISELT 10–15% ROHKEM KUI EMASED. ET ISENDITE SUURUS VARIEERUB TUGEVALT, EI SAA SELLE ALUSEL SUGU MÄÄRATA. • TÄISKASVANUD ISASLOOMA TÜVEPIKKUS ON 60–90 CM, SEALHULGAS SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKA...
Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pikad, kitsad, oliivrohelised ja punaka äärisega, tavaliselt 3090 cm pikad ning 27 cm laiad. Lõhnava draakonipuu lehed on laiad ja rohelised või rohelise-kollased. Kasvab kodustes tingimustes 1,5-2 m kõrguseks. Käänd-draakonipuu oksad käänduvad tihti huvitava nurga all moodustades laia ja koheva võra. Temperatuur. Kasvab hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi) ja keskküte ei tee taimele liiga. Siiski eelistab ta niisket õhku. Kuivas õhus võivad lehtedele tekkida pruunid laigud. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi, hariliku draakonipuu puhul isegi 10 kraadi. Vältida tõmbetuult. Valgus. Valgus aitab säilitada lehtede erksa värvi .Mida triibulisemad lehed,
58. Nimeta talihoolde seisunditasemed (3) Seisunditase 1, seisunditase 2, seisunditase 3. 59. Seisunditase ,,3" Nõutav põhi- ja suurematel tugi- ja kõrvalmaanteedel. Tee pind vähemalt sõidujäljed lume- ja jäävabad. Lumetõrje 5 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje 4 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumesaju või tuisu kestel lume või lörtsi paksus sõidujälgede vahel ei tohiks ületada 3 cm koheva lume ja 2cm sulalume ja lörtsi korral. Kell 22-6 lubatud seisunditaseme 2 nõuded. 60. Seisunditase ,,2" Nõutav enamus tugi- ja mõnedel kõrvalmaanteedel. Tehakse libedustõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede lume- ja jäävaba hoidmine. Lumetõrje tehakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrje 8 tunni jooksul pärast haardeteguri väärtuse langemist
Mustamäel ja Tartus Ülejõel.) Ka teadus ei jäänud "ajast maha". See kajastas paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti suured jõuoingutused olid suunatud tuumafüüsikale tuuma- ja vesinikupommi loomisele. Lisaks hävitustehnikale jõudsalt arenes ka lennundus, kosmonautika ja arvutite loomine. 50.-60. aastate riietumisstiil Euroopas oli üsna ,,julge": pikk liibuv kleit, kostüüm või kitsa pihiku ja allapoole põlvi ulatuva koheva seelikuosaga. Laialdaselt kasutati mitmesuguseid kunstkarusnahkasid, läikivat prokaadi, atlassi ja sifooni. Lisanditeks - pikad sõrmikud sügava väljalõikega kleitide jaoks, lamedad käekotidning terava nina ja tikkkontsaga jalatsid. 1960. aastatel lähtuti monokultuurilise ühiskonna tõekspidamistest ja hariduse rolli käsitleti dominantkultuuri edasikandjana. Kooli põhifunktsioon oli kaasa aidata ühiskonnas toimuvatele poliitilistele
Nimi _________________________ Klass___________ Kuupäev________________ TÖÖLEHT 2. KLASSILE ORAV Oled kindlasti kohanud puult puule hüppavat väikest koheva sabaga loomakest, kuid missuguse loom see orav meil ikkagi on? Õpime teda lähemalt tundma! Trüki sisse järgnev Internetiaadress. Lehe avanedes keri teksti allapoole ,,O" täheni ja leia vasakult sõna ,,orav". Vajuta antud sõna peale ja tutvu leheküljel oleva orava tekstiga. Seejärel alusta töölehe täitmist! Edu! http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 1.) Täida lüngad! Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti ..........
· Diferon (diferentseeruvate rakkude rida) · Fibroblastid on noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude (kollageensed, elastsed, retikulaarsed) ja põhiaine moodustumisel · Fibroblastid on ebakorrapärase kujuga rakud omades lühikesi ja jämedaid jätkeid. Tuum on piklik; avarad GER tsisternid ja hästiarenenud Golgi kompleks · Fibrotsüüdid on küpsed `saledad' rakud käävja või lamestunud kujuga. Organellid on vähearenenud, jätked pikad ja peened. Koheva sidekoe rakud ja kiud histiotsüüt Elastsed kiud (makrofaag) rasvarakk kapillaar peritsüüt neutrofiil plasmarakk fibro-
KT II KERE LIHASTIK 56. Vööötlihaskude keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad enamasti jäsemetel · Lühikesed peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised: · Sidekirmed kiuline sidekoe kest üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Ei
viljakehad ehk seened. Kübarseen, mis on viljakeha, koosneb jalast ja kübarast. Viljakeha tekkimiseks on vaja niiskust. Mükoriida seenjuur. Tekib seente ja puude sümbioosi puhul. Puujuurte ja seente sümbioosis saab seen puult orgaanilisi aineid ja puule vahendab seen mineraalaineid ja vett. Hallitusseente eoseid leidub õhus alati, seetõttu võib hallitus tekkida pmt igal pool. Nutthallik moodustab esemele koheva valge kihi, millel on väikesed mustad täpid. Need mustad täpid on eosed. Hüüfides puuduvad vaheseinad. Eritab läbi rakuseinte keemilisi aineid, mis lõhustavad toitaineid. Seejärel imbuvad viimased rakku. Eosed tekivad eoslates, nende lõhkemisel kanduvad eosed edasi. Pintselhallik Hüüfid hargnevad pintslikujuliselt. Rakul on olemas vaheseinad. Eosed valmivad hüüfide tippudes ja eralduvad ühekaupa.
Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest. Rebane Rebane ehk punarebane on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskja. Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranžid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga heakuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatavhõberebane
Nad on öise eluviisiga ning vajavad ellujäämiseks vanu metsi Lendoravate keha on 13-20 cm pikka, lapik saba 9-14 cm Lendorav on aastaringi halli karva Suured mustad silmad, kohastumus öiseks eluviisiks ELUPAIK JA-VIIS Elab okas- ja segametsades Põhiliselt vanade haabade otsas, kus on puu õõnsused Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei lasku Liigub liueldes, selleks kasutab ta keha külgedel olevast nahavoldist moodustunud lennust Tüürib koheva sabaga PESAKOND JA POEGIMINE Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2-4 Pojad on paljad ja pimedad Nägema hakkavad pojad kahe nädala pärast, imetamise lõpetavad kuu pärast ja iseseisvaks saavad kahe kuu pärast Elavd tavaliselt 5-6 aastaseks TOITUMINE Taimtoiduline Seemned, pungad, noored oksad, seened, marjad Talveks kogub endale pessa toiduvarusid LEVIK MAAILMAS Lendorav elab kogu põhjapoolkera metsavööndis – Soomest Siberi, Mongoolia, Korea ja
Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas ja segametsades, lehtmetsades tavaliselt puudub. Moodustab metsaalustel paksu koheva samblavaiba, milles on hea varjuda ja talvituda paljudel putukatel, ämblikel, hiirtel jt. Pesaehitusmaterjaliks lindudele (tihased, käblik). Metsakäharik Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/ www.google.ee Bioloogia õpik põhikoolile
paast. Jõuluõhtul lähevad kõik kirikusse ja kombekohaselt peavad nad kandma uusi riideid. Jumalateenistus lõppeb keskööl kiriku kellade helinaga. Siis lähevad inimesed koju, kus nad perekeskis tähistavad jõule suure pidusöögiga fataga. Fata koosneb leivast, riisist, küüslaugust ja keedetud lihast. Jõuluhommikul, mis on riiklik püha (meil esimesel jõulupühal), külastatakse sõpru ja sugulasi. Just Ameerikast on meile tulnud tuttav koheva habeme ja punase mantliga jõuluvana. Kuid erinevates osariikides on jõulude tähistamine erinev, kuna kolooniaid asutasid erinevad maad. Näiteks Alaskas kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümboliks. Kuid Washingtonis on kombeks presidendil süüdata keskväljakul oleva kuuse tuled. Bostonis kogunevad tänavatele lauljad, kes esitavad kellukeste saatel tuntud jõululaule. Hawaii'l algavad jõulud sellega, et paat toob saarele suure kuuse, mis paigutatakse linnaväljakule
Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tumenevad japehemenevad. Haigused kanduvad edasi tuule ja vihmaga, tekitades lehtede ja õite teisnakkuse. Hahkhallitust, samuti teisi tulbihaigusi soodustab tulbi sibulate hiline mahapanaek ja kaltsiumi puudus mullas. Tõrje: 1. Pritsida avamaal tärkamise ja õitsemise vahelisel ajal 2..
sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid uuristada. Edukas sigimine on aga toiduvarude kõrval teine tugev sammas, mis ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab. Innaaeg on märtsist maini. Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40 aastat. Ohustatus • Peamiseks ohuks meie aladel on soojad talved ja elupaikade nappus. Looduslikuks vaenlaseks on jääkaru. Poegadele kotkad. Suureks vaenlaseks on ka looomulikult inimene. Inimene reostab keskkonda mürkainetega, kalapüüdmisel kasutavad võrke, kuhu võivad hülged kinni jääda ja samuti ka kütitakse hülgeid. Viigerhüljes kuulub Kokkuvõte
oma maakodu õuel kohanud ning tema tegemisi tasahilju jälginud. Metsnugis (Martes martes) on kärplaste sugukonda ja nugise perekonda kuuluv üksikeluviisiline kiskja. Teda võib kohata pea kõikjal Euroopas, erandiks on vaid Skandinaavia põhjaserv ning Hispaania. Ida suunas võib metsnugist kohata kuni Ob´i jõeni. Eestis leidub metsnugiseid nii mandril kui saartel ja kokku hinnatakse nende arvukuseks siin umbes 4000 isendit. Ümmarguste kõrvadega ning koheva ja pika sabaga metsnugis on suuruselt võrreldav koguka kodukassiga, olles umbes poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Karvastik on tal pehme ja sile, värvuselt pruunikas. Rinnaesine on kollast või oranzi värvi. Ilusa karvkatte tõttu peetakse seda väikest kiskjalist väärtuslikuks karusloomaks. Üldiselt on metsnugis pelglik laaneelanik, kes eelistab vanu risustunud, suurte õõnsate puudega metsi, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi. Teda võib leida nii okas-,
Haapsalu perioodi tööde paremik andis tunnistust Laikmaa kunstnikukäe enesekindlusest ja üha selgemini väljakujunevast isikupärasest kujutuslaadist. Nõotütre Edith Schlaff'i portreedest on õnnestunuim Tutty, millest õhkub õitselepuhkeva noore neiu värskust ja eluküllust. Peapöördega saavutatud hoiaku sundimatus, avala silmavaate nooruslik selgus, kombeka tõsiduse varjust aga piidlemas vallatut rõõmsameelsust ja lapselikkust. Või siis Jaansoni portree: koheva karvase talvemütsi ja palitukrae tumedas raamistuses esiletõusva näo malbe pehmuse ja ühtlasi mõtlik tõsidus laseb selgesti aimata kujutava karakteri põhiolemust. Erilist allakriipsutamist väärib aga, et peale üksikisiku karakteri ja hingelaadi esiletoomise taotles ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree Lääne neiu on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
Moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul 3. Munaraku tunnused: Läbimõõt 0,1mm Ei liigu Mass on 100 korda suurem kui spermil Eluiga kuni 2 ööpäeva Jõuab edasi munajuha kokkutõmmetega Moodustuvad kõik looteeas Valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates murdeeast Ei valmi elu lõpuni 4. Mis on…? Menstruatsioon—Emaka koheva limaskestaga eraldumine koos viljastumata munarakuga, kaasneb verejooks Ovulatsioon— Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine—Seemneraku ja munaraku ühinemine Miks on mehe sugunäärmed väljaspool keha, ei tohi kokku puutuda verega? Spermid vajavad paar kraadi madalamat temperatuuri, kui kehatemperatuur. Nad on kehale võõrad rakud, mistõttu nad ei tohi verega kokku puutuda 5. Viljatus-osa inimesi ei saa järglasi 1
aromaatsem,õrnem,ei ole nii terav kui harilik sibul. 16.Mida tuleb silmas pidada sibulate säilitamisel? Sibulaid tuleb säilitada jahedas õhurikkas kohas.Sibulapealsed ja hakitud sibul tuleb mähkida kilesse ja panna külmkappi. 17.Mida pidada silmas porrulaugu kvaliteedi juures? Et oleks 3 cm läbimõõduga varreosa,need on eriti head. 18.Porru kasutamine kulinaarias? Kasutatakse lisandiks roogadele, salatina ja konserveerimisel. 19.Milline näeb välja savoia kapsas? On koheva peaga mis koosneb roheka värvusega kortsulise pinnaga lehtedest.Välimised lehed on kortsulised ning hallikasrohelised või kollakasrohelised. 20.Milline on nuikapsa maitse? Maitse meenutab valge peakapsa juurika maitset. 21.Milline näeb välja romanesco kapsas? Õisik on rohelise värvusega,teravatipuline ja püramiidi kujuga. 22.Milline kapsa on kõige suurema toiteväärtusega? Lehtkapsas. 23.Mida pidada silmas lehtköögiviljade säilitamisel?
sisemaal lõunaosas (et.wikipedia.org). Katta nägu sarnaneb kassi omaga, keha on halli- valge kirjuline ning neil on kohev halli-mustavöödiline püstsaba. Nad on ebatavalised, sest on aktiivsed päeval ja toituvad maapinnal lehtedest ja puuviljadest. Kasvavad koos sabaga kuni 1 m pikkuseks ja elavad 20- pealistes karjades (Burnie 2003: 242). Hiidgalaago Hiidgalaago pesitseb Lõuna- ja Ida Aafrikas. Oma koheva saba ja imiku lalina sarnase häälitsusega meenutab oravat. Toitub öösiti. Kasutab oma teravat haistmismeelt putukate, puuviljade ja puust nõrguvate mahlade leidmiseks. Koos sabaga kuni 95 cm pikkune (Burnie 2003: 242). Kääbusmarmosett Kääbusmarmosett on marmosettidest ja lakkahvidest väikseim liik: koos sabaga kuni 35 cm pikkune ning ühtlasi ka kõige pisem primaat Ameerikas. Kollakad jäsemed ja hallikaspruun karvkate aitab tal okste vahel märkamatuks jääda
eluvaldkondadele. (Vikipeedia: ,,feminism". 12.12.2016) 2. Palun lisa üks tsitaat või väike refereering enda uurimistööga seotud allikast ja lisa ka see kasutatud allikate loetellu. Uurimistöö alused Jakob Westhomi Gümnaasium Puuvill on pärit indiast, sealt on selle kultuuri kasvatamine levinud teistesse samasuguse kliimaga maadesse. Puuvill on üheaastane taim, mis kasvatab oma seemnete kaitseks koheva valge katte, mida kasutataksegi puuvilla kiu saamiseks. Puuvill on tänapäeval kõige enam kasutatav taimne materjal, mis laseb õhku läbi, on nahasõbralik ja ei elektriseeru. Sellest saab valmistada väga palju erinevaid kandaig, olgu näitena nimetatud marlit ja teksariiet. (Tekstiilide hooldus: ,,puuvill". 18.01.2017) 3. Palun veendu, et kasutatud allikate loetelu oleks õigesti (tähestikulises järjekorras) tehtud! Kontrolli vajadusel ka juhendist üle!
perekonda Alopex) koera perekonna (Canis) alamperekonnana. Põhjaameerika punarebast on mõnikord nimetatud eraldi liigiks Vulpes fulva, kuid enamasti arvatakse ta punarebase alamliigiks (Vulpes vulpes fulva). (Punarebase levik) Kokkuvõte Rebane ehk punarebane on koerlane, kes elab Euraasias ja Põhja.Aafrikas. (euroopa punarebane) ning Põhja-Ameerikas(ameerika punarebane). Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Seljakarvad on oranzid. Eelistab mitmekesist elupaika, Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest selgroogsetest, eriti närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom
Harilik orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda sellepärast, et nad elavad meelsasti inimeste läheduses ja ei karda inimest eriti. Orav on pika koheva sabaga, suhteliselt ümara peaga, püstiste kõrvadega ja eesjalgadest pikemate tagajalgadega nõtke loomake.Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Saba on oraval tüürikas puult puule hüppamisel. Kõrva otstes on karvatutid, mis talikarvastikus on pikemad ja mõrgatavamad. Varbaid on kõigil jalgadel viis, kuid eesjalgadel on viies varvas vähe arenenud. Oraval on 12 lõikehammast, mitte ühtegi silmahammast, 18 purihammast ja kokku 222hammast
Kui tülli läksime siis pikka viha ei pidanud , varsti lepisme jälle ära. III lugu Kuni neljanda eluaastani elasin koos ema ,isa ja vendadega Näduvere külas ,see oli vana talumaja,meil olid igasugused loomad ,kaks koera ja kass .Emal oli palju tööd loomade ja aedviljapeenardega,ma olin siis veel liiga väike ega saanud ema aidata.Ükskord leidis isa põllult väikese rebasekutsika,kes oli jäänud ilma emata.Me söötsime ja hoidsime teda, ta oli väga ilus koheva karvaga , sabaots oli valge.Naabruses ei olnud lapsi,kellega mängida ja mul oli igav.Peagi me kolisime teise kohta elama. Minu uus kodu on küla servas , kus on rahulik ja vaikne( vahetevahel).Minu lemmi kloom oli kass, sest teisi loomi meil ei olnud. Mulle meeldis palju joosta, vibusid meisterdada ja väga meeldis onne ehitada. Mul on kolm vanemat venda ,kes mulle igasuguseid asju õpetasid, kuigi ma ei mäleta mida nad õpetasid. Minu ülesandeks oli onne ehitada. Igal kevadel aitasin ma
Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades
Tekk peab olema selline, et ulatub lapsele rinnuni. Voodist tuleb eemaldada kõik padjad, pehmed mänguasjad, lambanahad ja ka voodipehmendusi ei soovitata. Küll aga võib last kõhuli panna ärkveloleku ajal järelevalve all. Kui laps õpib end ise kõhuli keerama, võib tal lasta valitud asendis magada, kindlustades, et tal on võimalik end vabalt selili keerata. Ülekuumenemine. Ärge katke last liiga paksu ja koheva tekiga ega riietage teda liiga soojalt magamisajaks. Lapse magamistuba ei tohiks olla liiga soojaks köetud. Katsuge lapse kõhtu: kui see on soe, isegi kui jalad-käed on jahedad, on laps sobivalt riides ja kaetud. Suvel vältida ülekuumenemist päikese käes.
piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid uuristada. Edukas sigimine on aga toiduvarude kõrval teine tugev sammas, mis ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab. Innaaeg on märtsist maini. Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40 aastat. 4.5. Ohustatus Peamiseks ohuks meie aladel on soojad talved ja elupaikade nappus. Looduslikuks vaenlaseks on jääkaru. Poegadele kotkad. Suureks vaenlaseks on ka loomulikult inimene. Inimene reostab keskkonda mürkainetega, kalapüüdmisel kasutavad võrke, kuhu võivad hülged kinni jääda ja samuti ka kütitakse hülgeid. Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Kokkuvõte
hästi paljunevad. Hilised lihtõielised tulbid alustavad meil tavaliselt õitsemist mai teisel poolel, nagu ka kõrgemakasvulised hilised täidisõielised tulbid, keda on võrreldud ka pojengidega. Lihtõieliste sordirühmas leidub ka mitmeõielisi tulpe. Liiliaõielised tulbid hakkavad õitsema mai lõpupoole. Ka nende hulgas on võimalikud kõige erinevamad värvitoonid. Narmasservaliste tulpide uusimate sortide õieleheservade pikad nõeljad narmad moodustavad uhke koheva vahu. Narmasservalisi tulpe peetaksegi koos lõhestunud ja kroogitud õitega papagoitulpidega kõige erilisemateks. Hiliseimad on roheliseõielised tulbid, nende õitsemisaeg kestab juuniski. Sellesse sordirühma on koondatud eri värvides tulbid, mille sageli pisut lainelise õielehe keskosas on roheline laiem triip. Paraku on need tulbid üsna tundlikud viirushaiguste suhtes. Tulp Referaat Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 6. a klass 01.03.2005
Nefronitorukese sirged osad + kogumistorukesed -> säsiaine koostises KATTED STRUKTUURIÜHIKUD Fibrooskihn – capsula fibrosa - Nefron – neeru morfofunktsionaalne ühik - katab vahetult parenhüümi ja vooderdab neeruurget - Sagarik – lobulus - koheva seose tõttu on see normaalselt kergesti eemaldatav üks säsikaar + seda ümbritsev sõmerjas (koorjas) aine Rasvkihn – capsula adiposa - Sagar – lobus - ümbritseb neeru ja siseneb neeruurkesse püramiid koos ümbritseva koorega - tagapool tugevamalt arenenud
Müstiline kirik Mul on kombeks saanud käia pühapäeviti kirikus, kus kohtan endale juba tuttavaid inimesi, kellega saab arutada maailmaasjadest ja tunda rõõmu lihtsast ja tugevast koosolemisest. Tunnen iga nädala lõpul vajadust sinna minna. Kuid viimati toimus midagi enneolematut, kogesin seda, mida ma pole ammu tunda saanud. Oli kena talviselt pakane ilm, lumi langes laias kaares maapinnale ja tekitas paksu lumevaiba jalge alla. Pärast seda, kui olin lõpetanud oma hommikutee, asusin kiriku poole teele. Sinna jõudes olin lumememmeks muutunud. Üleni valge, puudus luud ja ninaks mõeldud porgand. Mulle tohutult meeldis vaadata kiriku ukselt tagasi küla poole, kuidas inimesed tammuvad läbi paksu lume kiriku poole. Nii tegin ka sellel päeval , see vaatepilt toob mulle suure naeratuse näole. Pühapäeva hommikuti saab alati üksteist rõõmsalt tervitada. Istusime siis kõik vaikselt maha ja alustasime oma pühapä...
kallutatud asendis. KAEL : Paks ja lihaseline, minimaalse kaelalotiga; suhteliselt lühike, ja õlgade suunas ühtlaselt laienev. Kolju tagaosast saab harmoonilise alguse silmatorkavalt kaarduv kukal. KERE : Pikem kui turjakõrgus. Nahk ei ole liiga õhuke, samuti ka mitte liiga tihke ega lõtv. SABA : Tugev ja koheva karvaga kaetud, kõrge asetusega, hoidub selja kohale või puusale toetudes, kolm neljandikku täieliku või topeltkeeruga ja sabaots ulatud alati seljani või allapoole. Kui saba on kolmveerandi pikkusest keerdunud, ulatub sabaots selgelt üle puusa. Tüvest on saba jäme ja tugev. Rippuvas asendis või sirgeks tõmmatult ulatub viimane sabalüli kuni kannaliigeseni. Karv on jäme, sirge ja tihe, kuid ilma vimplit moodustamata.
SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi Valge sibul Kujult ümar, ümarovaalne Valge, vaskse värvusega Kollase sibulaga võrreldes maitsvam ja hinnalisem Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg Sisu värvitu, valkjas ja õrnroheline Olenevalt keemilisest koostisest kibe, poolkibe, magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Salotts...
alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes. Pilt . Rasvkude 1.5 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku- kollageeni, mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku- elastiini, moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel ot toite- ja kaitsefunktsioon. Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel. Pilt . Koved sidekude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevatest kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude
Töökas- Kõikjale kuhu ta sattus, tegi hoolsasti tööd. Ninapidi vedaja- Igale naisele , lubas kas koidikul või öösel võtta endaga kaasa, kuid pani ise plehku. * Nipernaadi oli pikk ning lahja, suurte silmadega, laia suuga, kriiskava häälega ja inetu. Seikleja- Rändas väga palju ringi , kuid ei jäänud ühe ja sama koha peale pikaks ajaks. ( otsides igast kohast tööd, kus ta peatus). 3. Loki- Esialgu arvasin, et räägitakse koerast. Sellise koheva sabaga ning kollase kasukaga, kuid kui teada, et inimene, siis võib see samamoodi olla, kollaste juuste ja muuga. Loki nagu lokilammas. Tralla- Tralla nagu trulla-tralla. Tundub nagu selline hüpleva ja rõõmsameelse iseloomuga. Justkui rõõmupall. Tegelikult oli ta vaikne. Ello- Selline nimi kujutab poissi. Aga ei olnud poiss. Tüdruk oli , kuid võis olla poisiliku käitumisega. Küüp- See ei olekski nagu inimese nimi, pigem hüüdnimi. Huvitav.
Audru Keskkool REBANE Uurimistöö Koostas : Juhendas : Audru 2008 Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistabelamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhilised kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom
kus on suur koormus. Katet on lihtne puhastada tänu sellele, et sodi ja tolm jääb katte pinnale. Mitmetasandiline aasaline karv (berberid, scrollid) — aasad on erineva kõrgusega. Selline struktuur võimaldab luua efektseid ruumikaid mustreid. Sellisel kattel peaaegu ei märka kulumist või määrdumist. Skrollid on koheva karvaga. Saxony — seda tüüpi kate tuletab meelde plüüsi, aga on tehtud keerutatud lõngast ja sellepärast karvad ei segune omavahel. Karv ei ole eriti kohev ja seetõttu säilitab paremini oma vertikaalse asendi. Selline kate ei kulu kiiresti, ning jäiljed sellisel kattel ei riku dekoratiivset efekti. Tekstuurne karv — katte karv on tugevalt keerutatud ja kinnitatud siis kuumtöötlusega.
võrsete koorel kortsunud pruunid laigud. · · Lehtedel pruunikasmustad, laienevad laigud, mille alaküljel kohev õrn hallituskirme. Avaldub niiske ilmaga. · Botrytis Õisikus vesised pruunid laigud, mis hiljem kattuvad koheva Hahkhallitus cinerea hallituskirmega. Pungad jäävad puhkemata, sisemuses koed tõmbunud tumedamaks ja vettinuks. Phyllactinia Lehed (harvem muud taimeosad) kattuvad valge jahuja kirmega. Sireli jahukaste
1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esime...
Vesikonniti on reostuse levik ebaühtlane. Reostatud jõelõikude osatähtsus uuritute hulgas on suurim Soome lahe vesikonnas 27,1%, võrdlemisi suur Väinameres (20,0%), mõõdukas Peipsi-Võrtsjärves (12,1%) ja suhteliselt väike Liivi lahe vesikonnas (4,8%). Hiiumaa ja Saaremaa jõgedes üldlämmastikureostus puudub. Üldlämmastiku väga kõrge ja ülikõrge sisaldusega vooluvete kujunemise peamiseks piirkonnaks on karstunud paasaluspõhja ja valdavalt õhukese koheva pinnakattega Lahkme-Eesti: Pandivere kõrgustik koos äärealadega ja sealt edelasse suunduv Kõrvemaa. Nendel aladel on lämmastikuühendeid suurel hulgal tunginud põhjavee ülemistesse horisontidesse ning üldlämmastiku sisaldus on reeglina kõrgeim veerohketest karstiallikatest toituvate jõgede ülemjooksu piirkonnas. Palju väiksema ulatusega väga lämmastikurikaste vooluvete formeerumise piirkond asub Lääne-Eesti madalikul Palivere-Risti servamoodustiste piirkonnast lõuna pool
ning esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks või hakata fagotsüteerima. 3.2 Kohev sidekude Kohev sidekude koosneb kolloidsest rakkudevahelisest põhiainest, kollageenkiududest, elastsetest kiududest ja rakkudest. Kollageenkiud sisaldavad valku kollageeni, mis annab koele vastupidavuse. Niitjad elastsed kiud, mis sisaldavad valku elastiini, moodustavad võrgustiku ja muudavad koe väga elastseks. Koheva sidekoe rakkudel on toite- ja kaitsefunktsioon. Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel. 3.3 Rasvkude Rasvkude koosneb tihedalt üksteise vastas asuvatest rasvarakkudest, rakuvaheainet on vähe. Rasvarakkudele on omane akumuleerida endasse rasvatilgakesi, mistõttu suurema osa rakust täidab rasv, tsütoplasma koos tuumaga on surutud õhukese kihina rakumembraani alla. Rasvkudet on palju nahaaluskoes ja rasvikutes
Orissaare Gümnaasium Kristiina Maaste 100 meetri jooks ja kaugushüpe Referaat Orissaare 2013 Sissejuhatus Kaugushüpe ja 100 meetri jooks tunduvad väga arusaadavate ja lihtsasti korraldatavate aladena. Tegelikult see nii päris siiski pole. Mõlemale kehtivad kindlad nõuded ja reeglid, mida tuleb jälgida. Mõlemal on rääkida ka oma ajalugu. Kirjutan oma referaadis täpsemalt, mis on 100 meetri jooks, tema ajaloost, kus teda harrastatakse, mis on põhilised nõuded ja rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas. Teine pool sisaldab endas kaugushüppe põhilisi teadmisi nagu näiteks ajalugu ja üldist korraldust. Ka siit ei puudu rekordid ja nende püstitajad. 1. 100 meetri jooks 1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võ...
osi kutsuma nimedega, milleks põhjuse andnud tähtede näivad kombinatsioonid ise asuvad praegu juba teises kohas. Nii ongi tekkinud sodiaagimärgid. Järelikult on tähtkujud ehk selles mõttes sisukamad, et tähegrupid, mida taevas tähtkujudena tuntakse, on ikka needsamad, mis kunagi nime on saanud. Kui tuua näide maapealt, siis olles kokku leppinud, et pika sabaga näriline, kes kõikjale auke uuristab ja mööda seinaääri sibab, on hiir, ning koheva kasukaga näuguv olend, kes hiiri püüab, on kass, siis nähes kassi, saame aru, et see on kass, mitte hiir. See variant oleks tähtkujude analoog - kassi nimetame ikka kassiks ja hiirt hiireks. Sodiaagimärkide analoogi põhjal peaksime kassi kohta ,,hiir" ütlema, sest kass on hiirt taga ajades jõudnud kohta, kus hiir viibis mõni hetk tagasi, olles vaatlusmomendiks juba kuhugi mujale, kas või kapi taha või urgu lipsanud. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.horisont.ee/node/1261 http://web
Kirjuta jämedalt trükitud sõnad kokku või lahku. Jälgi numbreid sõnade ja ridade ees. 7. Õde muutus käoks, et Minu (1) lemmik loom on koer Muki. Ta on (2) poole aastane (3) koheva karvaga kutsikas. vennad teda kuuleksid; igal kevadel oma vendi taga nutta; tuju rõõmsamaks läheks; 17 (4) Vanem vend tõi ta (5) juuli kuus loomade (6) varju paigast. (7) Tume hall kutsikas ristirüütlitele kätte maksta
Laanik kasvab nagu korrustena. Teised meie tavalised samblad nii ei kasva. Korrused on moodustunud okstest, mille küljes leiame luubiga vaatamisel tihedalt väga väikeseid lehti. Korruseid kasvab igal aastal juurde vaid üks, seega saab nende põhjal määrata leitud samblataime vanust. Sageli võib neil leida kuni kümme korrust, väga harva ka rohkem. Seejuures võib sambla kõrguseks olla juba 15 cm. Inimese poolt ei ole laanik eriti kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees väga paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele. Samuti kasutavad paljud linnud seda sammalt pesaehitusel. LAANELILL Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Tõepoolest võime teda kohata pea igas veidigi niiskemas metsas. Laanelille ära tunda pole kuigi raske.
Teine naaber on tal palusammal, kuid laanik eelistab viimasest veidi niiskemaid kasvukohti: nii ei hakka nad üksteist välja tõrjuma. Kui metsas jalutada, siis võib laaniku juba kaugelt ära tunda: temast moodustunud samblapolster on hästi kohev ja peenemustriline. Ta on oliivroheline ja sageli täiesti läiketa. Tihti on laanikuvaip nii paks, et laanik tundub mätaste otsas kasvavat. Inimese poolt ei ole laanik kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele. Eesti alale on metssiga viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Turjal on neil tugevad harjased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
