Rohtsed haljastustaimed Kevad eksam 2014 KÕRRELISED Harilik kalmus - calamus Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Luht-kastevars deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level Ainuroog hakonechloa macra Parasniiske kasvukoht Keskmine kuni 30cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik luga juncus effusus Vette või niiskesse kohta Click to edit Master text stylesKeskmine kuni 30cm Second ...
KONTEINERTAIMED 1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
1 Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad inimesed taimi paljundada ja toimub looduses ka omal käel. Vegetatiivne paljunemine on evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Kõige levinum on vegetatiivselt paljundamine varre abil: rohtsed pistikud, puitunud pistoksad, võrsikud, võsundid, maa-alused varred. Rohtsed pistikud võetakse taime kõige nooremast osast ning neid on keerukam elus hoida. Need on aga kõige suurema juurte moodustamis võimega. Mida noorem on pistik, seda suurem on võime moodustada lisajuuri. Kuigi võrsetipud kasvavad kogu kasvuperioodi jooksul edasi, võetakse tohtsed pistikud enamasti kevadel, mil vegetatiivne kasv on kõige kiirem. Pistikuga paljundamisel tuleb lõigata pistik, mis on kuni 10cm
iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkatte võõndi. Liigniisketes muldades on mikrobioloogiline tegevus nõrk ning muldades valitseb anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastiku varuga. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult samla all. Ainuvalitsevad taimevormid on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jöuavad kiiresti areneda. Niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid-pungad maa peal, helo- ja hüdrofüüdid e. soo- ja veetaimed). Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jögede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis moodustavad metsapiiri. Põhiliselt on tundra metsatu, sest tingimused ei sobi neile. Nii floora kui ka fauna levik on tsirkumpolaarne, ei välju tundra võõndist. Arktilise tundra tüüpiline fauna: ·
mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd ) Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd )
JÕHVIKAS Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre koor vanemas eas kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid
o Elodea canadensis - kanada vesikatk Meriheinalised - Zosteraceae o Zostera marina merihein ,,Kroonlehtedega" rühm Petaloid Monocots Iseloomulikud tunnused: 1.värviliste kroonlehtedega õied 2. endosperm ilma tärkliseta (v.a. Dioscoreales - dioskoorilaadsed) Selts Liliales Sug. Liliaceae liilialased o Basaalsed nektaariumid Ekstroorsed tolmukad (avanevad lõhega väljapoole) o Rohtsed, alati sibulate või mugulatega o Lehed: kodarikuna või vahelduvad, rööp- või kaarroodsed Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine) Õiekate: kolmetine,3+3 lahklehist õiekattelehte, aktinomorfne, sageli kirjud ja basaalsete nektaariumidega. Õiekroon: -; Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne (liitviljalehine) Vili: kupar, lamedad seemned on virnades
paisunud varuainetega osa. Mugulal on pungad, silmad. Sibul-muundunud võsu, millel on vars lühenenud ja muundunud sibulakannaks. Sellele kinnituvad lehed, sibulasoomused. Seal talletuvad varuained. - kevadel kasvab maapealne võsu - sibulakannast kasvavad juured - külgpungadest arenevad uued sibulad VARS-keskne taimeorgan, mis seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad. -ül ainete edasijuhtimine -sirgub valguse poole( soodustab fotosünteesi) rohtsed varred-pehmed,värvuselt rohelised, kuna kloroplasti rakud seal. - fotosüntees -
vesi mullast Mille poolest erineb fotosüntees hingamisest? Võrdle neid kahte protsessi! Milleks kasutab inimene lehti? Triin Marandi (TFG) Vars Millised on varre ülesanded? vars kannab pungi, lehti, õisi ja vilju varre kaudu liiguvad vesi ja toitained juurtest teistesse taimeosadesse võimaldab paremaid tingimusi fotosünteesiks Mille poolest erinevad rohttaimede ja puude varred? rohtsed ja puitunud, rohtsetes fotosüntees ja nad on lühemad, kuna on nõrgemad ja nad on lühikese elueaga (talveks närbuvad) Täida tabel varte kohta! püstine kasvavad alt üles roomav kasvavad mööda maapinda väänduv pikad painduvad varred kasvavad teistele taimedele vm. toetudes ülespoole roniv pikad varred kinnituvad köitraagudega teistele taimedele Kuidas toimub varres ainete liikumine?
vesi mullast Mille poolest erineb fotosüntees hingamisest? Võrdle neid kahte protsessi! Milleks kasutab inimene lehti? Triin Marandi (TFG) Vars Millised on varre ülesanded? vars kannab pungi, lehti, õisi ja vilju varre kaudu liiguvad vesi ja toitained juurtest teistesse taimeosadesse võimaldab paremaid tingimusi fotosünteesiks Mille poolest erinevad rohttaimede ja puude varred? rohtsed ja puitunud, rohtsetes fotosüntees ja nad on lühemad, kuna on nõrgemad ja nad on lühikese elueaga (talveks närbuvad) Täida tabel varte kohta! püstine kasvavad alt üles roomav kasvavad mööda maapinda väänduv pikad painduvad varred kasvavad teistele taimedele vm. toetudes ülespoole roniv pikad varred kinnituvad köitraagudega teistele taimedele Kuidas toimub varres ainete liikumine?
Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma kliimaga alade taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Rohtsed liigid asetsevad pigem külma kliimaga aladel, enamik puid põõsaid troopilistel aladel. Maaviljelisuse seisukohalt on tähtis tema sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Sugukonna määramistunnused Mitmeaastased, võib ka 1 aastased Lehtede asetus on vahelduv, rootsulised, tavaliselt liitlehised, harva terved (nt perekond leetpõõsad). Lehed on tavaliselt teravaservalised, harvemini hambulised.
Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes Levik ja ohtrus piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel, Kasvukoht põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. Tolmeldavatele putukatele annavad rikkalikult nektarit. Taime Koht ökosüsteemis rohtsed osad on ka toiduks taimtoidulistele loomadele. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Nii looduslikku kui ka mitmeid dekoratiivvorme ja hübriide kasvatatakse iluaedades: kiviktaimlates ja muruplatsidel. Eriti dekoratiivne on õitsemise ajal, kuid kaunid helerohelised lehekodarikud püsivad sügiseni. Varem laialt kasutatud ravimtaimena
- Uus majandussektor - Energeetika jätkusuutlik ja säästev areng Taastuvate energiaallikate teoreetiline potentsiaal on tunduvalt suurem kui kogu maailma energiakasutus 2008, 10. Biomassi põhised taastuvad energiaallikad Eestis. - Mets (puitbiomass) - Looduslikud ja poollooduslikud kooslused (rohtne biomass) looduslike rohumaade hein ja pilliroog – reaalne lähiajal 150 GWh/a - Põllukultuurid - Põllumajandusjäätmed (loomsed, rohtsed) - Põhk – reaalne 110 GWh/a - Vetikad (veetaimed) - Olme- ja tööstusjäätmete biolagunev osa - Biogaas (prügilagaas, reoveegaas) 11. Biomassi kui biokütuste lähtematerjali peamised kategooriad 1. Puitmaterjal metsast (Forest products): •− Kogupuu (Wood) •− Raiejäätmed (Logging residues) •− Puud, põõsad ja puitjäätmed (Trees, shrubs and wood residues) •− Saepuru, koor jm (Sawdust, bark, etc.) 2. Biolagunevad jäätmed (Biorenewable wastes):
Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed ..................................................................................................... 6 Vedelate biokütuste liigitus ........................................................................................... 6 Maaressurss ................................................................................................................
Need otsivad endale (Vaccinum myrtillus) sobiva koha, kasvatavad Jõhvikas on kääbuspõõsas. Kuigi tema välimusel pole mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre Harilik jõhvikas koor vanemas eas kestendama ja eraldub (Oxycoccus väikeste tükikestena. ROHURINNE Rohurinne ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp- villpea, ümaralehine huulhein,
matkajatele. Metsas on mõnikord raske tee tegemiseks materjali leida. Peaaegu alati leidub aga kuskil lähiümbruses mõni vaarikavälu. Tasub julgelt murda mõned nooremad vaarikavarred, panna teepotti keema ja maitsev ning kasulik tee on mõne minutiga valmis. Nii lehti kui ka varsi saab kasutada ka kuivatatult. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) (02.02.2009) Harilik vaarikas on 1-2, vahel 3 m kõrguseks kasvavate vartega põõsas. Taime varred on esimesel aastal rohtsed ja vahakirmega, teisel aastal hakkavad altpoolt puituma ja ülevalt hargnema. Valkjaspruun koor on alumises osas tihedalt kaetud peente agadega. Varred on kaheaastased, mis tähendab seda, et teisel eluaastal need õitsevad, kannavad vilju ja lõpetavad sellega elutegevuse. Juurtel on selleks ajaks tekkinud aga uued lisapungad, millest järgmisel aastal kasvavad uued varrad. Mais ja juunis ilmuvad varteharudele valged õied, mida tolmeldavad putukad. Eriti soodsate
luukala, sisaliku ja linnu jäänuseid. Selgrootutest loomadest on karu toidus tavalisimad sipelgad, Ameerikas on suhteliselt sagedaseks selgrootuks toiduobjektiks maaöölase vastsed. Eesti karude toidust on leitud üle 20 erineva sipelgaliigi. Juhuslikult või koos teiste toiduobjektidega satuvad karu menüüsse ka mardikad, kahetiivaliste vastsed, nälkjad, liblikate röövikud jms. Taimse toidu võib karu puhul jaotada tinglikult 2ks: taimede rohtsed osad ning energiarikkad taimeosad. Rohtsest materjalist eelistab karu enam mahlakaid liike, Eesti oludes on nendeks nt. naat, võilill, seaohakas, heinputk, siberi karuputk jt. putked. Energiarikastest taimeosadest on tarbituimad marjad (põhjapoolsed alad)ja puuviljad ning seedermändide ja pöökide viljad (Aasia, LõunaEuroopa, Ameerika). Ameerikas söövad karud sageli ka taimede maaaluseid osi (säilitusjuuri). Põllumajandus piirkondades on
märjad lohud). Nõgudes on pisikühmulised sood, tasastel igikeltsaaladel palju madalaid järvi, loike ja laialt meandreeruvaid jõgesid, mille tõttu märgalade kooslused on suures ülekaalus. Ainuvalitsevad taime-eluvormid tundras on need, mis jäävad talvel lumega kaitstuks, kuid lühikese suvega jõuavad kiiresti areneda; niisugused on mõned maadjad kääbuspõõsad, eriti aga rohtsed püsikud (hemikrüptofüüdid, helo- ja hüdrofüüdid). Nõgudes ja lohkudes on põõsad kõrgemad. Suuremates orgudes, kus avaldub lõuna poolt tulevate jõgede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis rmoodustavad metsapiiri (vt. tagapool). Põhiliselt on tundra metsatu, sest puud ei saa siin kasvada. Oma alumiste rinnete poolest meenutavad tundrakooslused vööndi lõunaosas metsakooslusi, millel puurinne puudub.
poolustel pool aastat: põhjapoolusel 23. Sept. – 21- märts ja lõunapoolusel 21. märts kuni 23. sept. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54) Tundra- polaaralade , peamiselt lähisarktilise kliimavöötme maastikutüüp, mida iseloomustab pikk ja külm , õhukese lumikattega talv, polaarpäev ja -öö , sademete vähesus, suur õhuniiskus, lühike vegetatsiooniperiood , lõunapiiriks 10 kraadi C isotermi ; õhukesel ja toitainetevaesel mullal kasvavad taimed, kääbuspõõsad e. puhmad, rohtsed püsikud. Paremad kasvukohad on orgudes , seetõttu kasvavad taimed laiguti ; loomadest põhjapõder, lemmingud, polaarrebane, tundra- ja rabapüü jpt. Paikneb Põhja- Jäämere rannikualadel, Alaska poolsaarel, Gröönimaa lõunaosas. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 67) Aastaajad polaaraladel Aasta vältel teeb Maa tiiru ümber Päikese. Kui põhjapoolkera on pöördunud Päikese poole on seal suvi ja lõunapoolkeral talv.
f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas,
ülalpool punga, alumine vahetult alumise punga alt. Alumise punga võib ka ära lõigata, et paljastada pisut kambiumi, millest hakkavad arenema juured. Oksad võtame aastavanustelt võrsetelt ja umbes pliiatsi jämedused. Pistikud • Pistiku alumine ots kasta kasvuhormooni lahusesse, soodustab juurdumist. Asetada aiamulla ja liiva segusse (1:1) poole pistoksa ulatuses. Võiks katsetada külmkasvuhoones? • Suvised rohtsed pistikud. Selleks kasutada peenemaid 1-2 lehega võrseid, mis asetatakse potti liiva ja turba segusse. Pott katta kilega ja asetada sooja kohta 20-22⁰. Poti võib asetada kruusale või turbasse, seda aeg-ajalt kastes, kui tekib vajadus. Uute võrsete tekkides võib kilekoti eemaldada Seemnetega paljundamine • Sobib peamiselt looduslike liikide ja pargirooside paljundamiseks. • Koguda täiesti küpseid vilju, hoida 6 nädalat toa temperatuuril, seejärel 6 N külmkapis
Talvel vajab puhkeperioodi , siis tuleb hoida kuivas ja jahedas . Kevadel tuleb umber istutada , lõigata pikad võrsed tagasi ja hakata taas regulaarselt kastma . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Kokkuvolditud pungad avanevad suurteks rippuvateks 25cm pikkusteks trompetjateks õiteks . Lõhn on tugev , eriti õhtuti . [1][5] Ogaõun ( Datura ) Kesk - ja Lõuna Ameerikast pärit olevate mõningate ogaõunte liigid võivad kasvada puu kõrgusteks . Rohtsed liigid on pärit Euroopas ja Aasia troopilisest vööndist . Kõigile neile on iseloomulikud omapärased lehterjad õied , millest arenevad ogalised viljad . Ogaõun kasvab raskusteta toataimemullas , kuhu on segatud savi ja sõnnikut . Ta vajab kasvuperioodil rikkalikku kastmist ja korrapärast väetamist . Talvel võivad vanemad taimed olla jahedas , kuid külmakraaditeta kohas . Noored taimed , mida on kerge pistikutes kasvatada , vajavad talvel siiski 10-15 soojakraadist temperatuuri .
ühe perekonnaga kalmus (Acorus). Veetaimed on. Selts konnarohulaadsed (Alismatales) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised penikeelelised kilbukalised meriheinalised võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad
Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Risoom on kaetud epidermiga. Selle all asetseb koor, mille välimine kiht koosneb tugikoest. Kesksilindri keskosas paikneb säsi
See lähtub ilmselt tähelepanekust, et kurg ja jõhvikas asustavad samu elupaiku. Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre koor vanemas eas kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid
varajaste sügiseste öökülmade eest kaitstud tuulevarjuline kasvupaik. Kõrgemakasvuliste sortide puhmad vajavad toestamist. Mullatüübi suhtes pole daalia nõudlik. CANNA – PEREKOND KANNA • kannaliste (Cannaceae) sugukonna ainus perekond, millesse kuulub umbes 50 erinevat liiki. Looduslikult kasvab peamiselt troopilises ja lähistroopilises Ameerikas. Kannad on roomava, enamasti muguljalt paksenenud risoomiga kuni 1,5 m kõrgused rohtsed püsikud. Ebasümmeetrilised õied asetsevad tipmiste kobarõisikutena. • Kanna kasvab kõige paremini soojal päikesepaistelisel ja tuulevarjulisel kasvukohal huumus- ja toitainerikkas niiskes mullas. Ta on väga külmaõrn, kasvuks peab olema püsivalt vähemalt 10°C sooja. aed-kanna-Canna x GLADIOLUS – PEREKOND GLADIOOL • Gladiool (Gladiolus) on taimeperekond võhumõõgaliste sugukonnas. • mugulsibulaga külmaõrnad püsililled
ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse
haljasmassi- niita 10 cm kõrguselt, augusti lõpus või septembris. Kui katteviljata siis saaks kaks niidet ennem umbrohu õitsemist, ja ei tohi lasta pikkalt lume alla- lämbub 10 12 cm. Kasutusaastatel tuleb koristada siis kui saadakse toitainete rikkas sööt, peab arvestama taimede bioloogilisi omadusi. Koristda õitsemise eel siis sisaldab rohkesti proteiini ja vähe toorkiudu. Soodustab kasvamist seetõttu kasvab kiiresti. Rohundid Rohundid rohumaal kasvavad mitte külvatud rohtsed taimed. Nad annavad 10-30% saagist. Söödavad ja hea söödaväärtusega rohundid, mis võivad aga rohkel esinemisel puudulikud söödad olla ja rohumaasaaki vähendada. Hea söödavusega rohundid Harilik raudrohi (verihein) 1-4% soovitatav, väga kõrge toorproteeini sisaldusega 20%, ravimtaim Harilik võilill- kahjulik- lammas hävitab võilille, Köömen- sisaldab eeterlike õlisid parandab sööda seeduvust
ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse
· õiekate lihtne · enamasti rohttaimed Kaheidulehelised · valdavalt sammasjuurestik · Sulg- või sõraroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osade arv 5 või 4 · õiekate: sageli tupeks ja krooniks jagunenud · puud, põõsad, rohttaimed Õistaimed jaotatakse õite ja viljade ehituse järgi: Kaheidulehelised: · ristõielised enamasti rohttaimed nt põldsinep, hiirekõrv, kapsas · liblikõielised rohtsed taimed, mõned põõsad. nt. Hernesuba, ristik, lutsern · roosõielised rohttaimed ja põõsad. nt. Maasikas, vaarikas, õunapuu, toomingas · maavitsalised rohttaimed. Nt kartul, tomat, tubakas. (palju mürgiseid taimi) · Korvõielised rohttaimed. Nt võilill, aster, rukkilill Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised
kasutusvõimalus ed. 13. Vars 1) Praktiline töö: Loodusõpetus: varre Elukestev õpe ja Õppevahendid: erinevate taimede ülesanded karjääri planeerimine: näidised taimede vartest varte võrdlus. Kunstiõpetus: uurimuslik õpe katse (puitunud, rohtsed, erinevate elusobjektide planeerimine, roomavad, ronivad, 2) Praktiline töö: kujutamine õigetes uurimustulemuste väänduvad)(1);puuoksa aastaringide lugemine ja vanuse proportsioonide vormistamine ja ristlõiked
.........24 3.1 PUITKÜTUSED................................................................................................................................................25 3.1.1 Puitkütuste tootmine.......................................................................................................................26 3.1.2 Vääristatud puitkütuste tootmine....................................................................................................28 3.2 ROHTSED BIOKÜTUSED.................................................................................................................................30 3.3 TURVAS.........................................................................................................................................................31 3.3.1 Turbakütuste tootmine....................................................................................................................31 3.3
pähklike, seemnis, ümbritsetud tupplehtedega. Siia kuuluvad perekond peet (harilik peet), hanemalts (valge hanemalts, müür-hanemalts) ja malts (aedmalts, läikmalts). Kasvab liivastel ja kivistel mererandadel. Vars püstine, harunenud, 10 - 30 cm kõrge.Lehed piklikmunajad või kitsas - elliptilised, mõnikord alusel väikese hambaga, varakult kolletavad.Tihedad rohekad liitõisikud lehtede kaenlas.Paljuneb seemnetega Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad. Õied hüpogüünsed, tavaliselt ebasarikõisikutes - tsümoossed. Õiekate 5-tine – pentameerne. Õiekroon vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne. Tolmukaid 5 või 10 (5+5). Viljalehti 2-5, sigimik sünkarpne. Vili: kupar. Ilutaimed: väärisnelk; Umbrohud: kadakkaer ja tähthein. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põõsastikes kasvav 30 - 80 cm kõrgune kodarikpüsik. Vars
Varre ülesandeks on: vee ja toitainete juhtimine varres olevate juhtkimpude niineosa mööda liiguvad fotosünteesil tekkinud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse (laskuv vool), puiduosamööda liigub aga vesi koos lahustunud mineraalainetega juurtest muudesse taimeosadesse (tõusev vool) kõigi taimeosade ühendamine omavahel taimeosade kasvatamine valguse poole. Üheaastastel taimedel on rohtsed varred, mitmeaastastel aga puitunud varred. Varred erinevad veel oma asendi tõttu. Varre ehitus (üheaastase pärnaoksa põhjal) Üheaastasel on samasugune kattekude nagu lehel. Kattekoe all asub põhikude, milles paiknevad Korrapärase ringina juhtkimbud. Juhtkimpudes on palju pikki rakke.Varre pinnapoole jääb niineosa, sissepoole puiduosa. Mööda niineosa liiguvad tänu fotosünteesile moodustunud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse mida nim. laskuvaks
lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis hakkab mööda kandurpuud alla ronima selle ümber põimudes. Kui juur jõuab maapinnani, hakkab võsu edasi arenema ja juur, mis on tihedalt põimunud kandurpuu tüve ümber, takistab kandurpuu teiskasvu ning lämmatab selle vaikselt need on puukägistajad. Aja jooksul saavad neist suured puud, mille ,,tüve" moodustavad kunagised juured. · Rohtsed püsikud maapinnal on vähetähtsad. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile või siis on vähenõudlikud varjutaimed, mis uuenevad vegetatiivselt. · Tiheda rohustu puudumist seletatakse tiheda juurekonkurentsiga.' · Troopiline vihmamets hõlmab niisked (kuid mitte soostunud) madalikud ning mäestike nölvad kuni - 1200 m kõrguseni. · Regioonid: o Neotroopika Kesk- ja Lõuna-Ameerika
o. Zingiberales 36. Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad Kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised ( Acoraceae ) ühe perekonnaga kalmus ( Acorus ) Konnarohulaadsed ( Alismatales ) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised,penikeelelised,kilbukalised,meriheinalised,võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse Sugukond konnarohulised ( Alismataceae ) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi ( Alisma ) 3 liiki ja kõõlusleht ( Sagittaria ) Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised
· Hemikrüptofüüdid maapinnal või pinnase ülakihis; · Krüptofüüdid sügavamal pinnases või vee all; · Terofüüdid seemnetena. Fanerofüüdid: puud, põõsad, epifüüdid, liaanid. Valitsev niiskes või parasniiskes, soojas kuni mõõdukas kliimas. 31 Kamefüüdid: puhmad = dwarf shrubs harakkuljus Alpi jänesekäpp ehk eedelweiss sookail Taime alumine osa puitunud, otsas rohtsed võrsed. Levinud kasvuvorm külma või kuiva aastaajaga paikades: tundras, põhjataigas jäävad puitunud osad lume alla, troopikas kaitseb kuivamise eest. Hemikrüptofüüdid (enamus meie rohttaimi): talvel või kuumal-kuival aastaajal rohelised võrsed/lehed valdavalt puuduvad. Pungad vahetult maapinnal või selle ülemises kihis, juurestik hästi arenenud, püsikud. Eriti levinud parasvöötme ja troopika rohumaadel (stepid, rohtlad, pampad jne). Kaitse külma, tule,
juurestik maapinnale, et see oleks võimalik kokku koguda ja hävitada. Suurte masinatega aga igas aiasopis tegutseda ei saa. Veel on võimalik mahaniidetud põõsad katta kuuks-paariks musta kilega, et pimedas taimed ära kurnata. Seda on aga aias kole vaadata, kui kile maas vedeleb. Liiati tuleb maapind lõigatud varrekontsudest ja juurerägast sellele vaatamata puhastada. Samuti on võimalik põõsaid keemiliselt tõrjuda, eelistades kevadist mürgitamist, kui noored võsud on veel rohtsed. Aga kaevamisest ei pääse isegi ka sellisel juhul, kui herbitsiidid on viimaks oma töö teinud. Eriti keeruline on olukord siis, kui kontpuu kasvab selliste taimede sees, mida soovitakse säilitada. Siis ei aita muu, kui paljundada taim kas pistikutega või seemnete külvamisega, likvideerida võsa, puhastada muld juurevõsudest ning istutada tagasi noored taimed (Aialeht). 4.5. Cotoneaster Harilik tuhkpuu 4.5.1. Kirjeldus Joonis 9. Harilik tuhkpuu ( SA Järvselja)
püüab tolmu. 50. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas Perekond vaarikas, murakas (Rubus L.) Sõrmjate või paaritusulgjate liitlehedega heitlehiste või igihaljaste põõsaste, liaanide, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond. Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal. Paljud liigid annavad hästi juurevõsu ja moodustavad läbipääsmatuid võsasid. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad). Paljunevad hõlpsasti vegetatiivselt. Harilik vaarikas (Rubus idaeus L.) Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, kasvab kõikjal Eestis, üldlevik Kesk-Euroopast kuni Ida-
poolpõõsaste ja rohttaimede perekond. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. · Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. · Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja · Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal · Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad) Rubus idaeus - Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, mis levinud Kesk-Euroopast kuni Ida- Siberini. Kasvab kõikjal Eestis. Väga palju kultuursorte. · Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega.
mineraalainetega. 40 Bituume esineb huumuse koostises vähe (3 … 4%); nad tekivad valkude, rasvade ja vahade lagunemisel. Huumusainete teke on keeruline biokeemiline protsess, mille käigus lihtsamatest ühenditest moodustuvad keerulisemad ning mis saab toimuda üksnes mikroorganismide osavõtul. Huumusainete hulk ja omavaheline osatähtsus sõltub taimejäänuste päritolust (rohtsed või puitunud), nende keemilisest koostisest ning mikroorganismide arvukusest ning liigirikkusest. Enim tekib huumust, kui paralleelselt toimuvad nii aeroobne kui anaeroobne lagunemine. Kokkuleppeliselt hinnatakse mulla huumusesisaldust järgmiselt: <2% -madal 2.1 … 3,0 -keskmine 3,1 … 5,0 -üle keskmise 5,1 … 8,0 -kõrge >8,1% -väga kõrge
müra ning püüab tolmu. 50. Perekond vaarikas ja harilik vaarikas Perekond vaarikas, murakas (Rubus L.)Sõrmjate või paaritusulgjate liitlehedega heitlehiste või igihaljaste põõsaste, liaanide, poolpõõsaste ja rohttaimede perekond. Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja. Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal. Paljud liigid annavad hästi juurevõsu ja moodustavad läbipääsmatuid võsasid. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad). Paljunevad hõlpsasti vegetatiivselt. Harilik vaarikas (Rubus idaeus L.)Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, kasvab kõikjal Eestis, üldlevik Kesk-Euroopast kuni Ida-Siberini
annaabi.ee 
