Biosüstemaatika botaanika osa (0)

Q: Mis on biosüstemaatika ?

Vastus leiad õppematerjalist: Biosüstemaatika botaanika osa

Eesti Maaülikool - Bioloogia - Mükoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on biosüstemaatika ?

Botaanika osa kordamisküsimused

Mis on biosüstemaatika ?
Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest , põhjustest ning tekkest ; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest

Klassifitseerimine, nomenklatuur
Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks
Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega

Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline , bioloogiline, fülogeneetiline
Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni:
Nominalistlik liigikontseptsioon
Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega piire ; isendite tunnused lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Liik on seega ainult inimese ettekujutuses esinev abstraktsioon
Morfoloogiline liigikontseptsioon
ajalooliselt vanim liigikontseptsioon, mida kasutasid juba Linné ja tema järgijad.
Igal liigil või muul organismide rühmistusel peab olema mingi kindel olemus, essents , mis on muutumatu ja mida ühtemoodi ning vääramatult jagavad kõik sellesse rühma kuuluvad liikmed.
Morfoloogiline liigikontseptsioon, mille järgi liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste, välispidiste ja silmaga nähtavate püsivate tunnuste poolest, mis ongi piisavad liigi eristamiseks. Need tunnused on ka biokeemilised ja füsioloogilised
Bioloogiline liigikonseptsioon
Liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest, mis esinevad liigiomases ökoloogilises nišis (Ernst Mayr).
- Töötab hästi ristpaljunevate organismide puhul ( linnud , imetajad )
- Raske kasutada morfoloogiliselt kaugete liikide ja isegi perekondade vahel ristuvate taimeliikide puhul
- Selle kontseptsiooni järgi pole rohked ühevanemalised taksonid õiged liigid
Fülogeneetiline liigikontseptsioon
ühendab ühte liiki monofüleetilise isendite rühma, st sama esivanemate paari või esivanema kõik järglased (Erast Parmasto).
Praegu üldtunnustatud kontseptsioon , aga siiski probleemidega – nõrkuseks populatsiooni, liigi ja alamliigi eristamise raskused.

Liigi definitsioon ja praktiline standard
Liik on evolutsiooniliselt kujunenud ühtse päritoluga st monofüleetiline isendite rühm
Liigid on varieeruvad ja muutuvad, samal ajal suhteliselt stabiilsed
Liigi isendid ristuvad omavahel ja annavad elujõulisi järglasi, teiste liikidega mitte
Liigid on omavahel morfoloogiliselt sarnased
Liigile on iseloomulik teatud levila ja ökoloogilised nõudmised
Liigil on teatud arvukus, üks isend pole veel liik

Liikide tekkimine
Liigiteke on evolutsiooniline protsess, mille käigus moodustuvad uued liigid. Liigid tekivad, muutuvad ja kaovad, liikidel on ajalugu.
Allopatriline e. geograafiline liigiteke – ühe algse liigi jagunemine vähemalt kaheks geograafilise eraldatuse tõttu
Sümpatriline e. ökoloogiline liigiteke – liik jaguneb üksteisest üha enam erinevateks allosadeks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele tingimustele, ristumist vältivate piirangute tekke tõttu. Seejuures võivad tekkinud sõsarliikide areaalid olla kattuvad
peripatriline – liigid tekivad perifeerses populatsiooni põhiosast eraldatud osas, millel puudub geneetiline kontakt populatsiooniga
Hübriidse liigitekke puhul on eri liikide vahelised hübriidid muutunud sõltumatult paljunevateks iseseisvateks taksoniteks
Polüploidiseerumine – toimub kromosoomiarvu muutumine, kordistumine
autopolüploidid
allopolüploidid
30-70% tänapäevastest taimeliikidest arvatakse olevat polüploidid

Ühevanemalised liigid, apomiksis
Ühevanemalised liigid
Uniparentaalsetel liikidel jääb ära geneetilise informatsiooni vahetus isendite vahel. Isendid paljunevad vegetatiivselt, partenogeneetiliselt, apomiktselt või iseviljastumise teel.
Lisaks pärilikele mutatsioonidele tekivad neil üksteisest üha enam erinevad kloonid, mis loodusliku valiku toimel moodustavad üksteisest rohkem või vähem erinevaid mikroliike.
Apomiksis - Fertiilsete seemnete moodustumine ilma viljastamiseta.
75 % teadaolevatest apomiktidest kuulub sugukondadesse:
1. kõrrelised
2. korvõielised
3. roosõielised

Ühe-, kahe- ja kolmekojalised taimed
Monoöötsiline e. ühekojaline – isas - ja emasõied või hermafrodiitsed õied

Seksuaaltüübid taimedel
Erinevate seksuaaltüüpide olemasolu ühel taimel võimaldab paindlikumalt vastavalt vajadusele jagada ressursse emas- ja isassugurakkude moodustamisele sõltuvalt keskkonnatingimuste muutustest.
Monoöötsiline e. ühekojaline (isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied- andromonoöötsiline – isas- ja kahesugulised õied
günomonoöötsiline – emas- ja kahesugulised õied
Günodiöötsia (Selle puhul koosneb populatsioon kahest erinevast seksuaalvormist – hermafrodiitste õitega ja emasõitega taimedest . )
Günodiöötsilistel liikidel on emasisendid sageli “edukamad vanemad” kui hermafrodiidid - toodavad rohkem ja/või paremaid seemneid.

Hierarhiline süsteem, binaarne nomenklatuur
Hierarhiline süsteem ja binaarne nomenklatuur
Iga liik kuulub ainult ühte perekonda
Iga perekond ainult ühte sugukonda
Iga sugukond ainult ühte seltsi
jne
Binaarne ehk binominaalne nomenklatuur on liigi nimetamine kahe sõnaga
Teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne, s.t. koosneb kahest sõnast: perekonna nimest ja liigiepiteedist. Nimetuse esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub ja epiteet ütleb, millise liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Perekonna nimi ladina keeles alati suure tähega
Näiteks Primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda Primula.

Uue liigi kirjeldamine
Seda reguleerib Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri koodeks
Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse rahvusvaheliste
botaanika kongresside ajal.

Botaanika koodeksi reeglid
1. Taksonite nimetused antakse nomenklatuursete tüüpide alusel.
Liik, alamliik , varieteet, vorm
kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks.
Perekond -- tüüpliigi alusel
Sugukond -- tüüpperekonna alusel
2. Prioriteedi reegel.
Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid.
Kasutama peab esimesena antud nime.
Vajadusel nimesid konserveeritakse.
3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises nomenklatuuris oma koha, tuleb see avaldada koos ladinakeelse (või inglisekeelse) kirjeldusega või viitega varem avaldatud kirjeldusele koodeksi nõuetele vastavas publikatsioonis.
4. Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud.
5. Nomenklatuuri reeglid on tagasiulatuva mõjuga.

Taimeperekonnad
Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest.
Linné arvas , et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid

Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine
TUNNUSTE TÜÜBID
Kvantitatiivsed - tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada
* meetrilised (nt pikkus sentimeetrites)
* meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga)
Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju)
* ordineeritud e. järjestatud – kerajas -ellipsoidne- piklik
* ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane
Tunnuste informatiivsus ja kaalumine
Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse ( seisundite ) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel objektidel sama väärtusega. Kui igal objektil on tunnuse seisund erineva väärtusega, on see väga informatiivne tunnus.
Juba intuitiivselt saab väita, et kõik tunnused pole võrdse tähtsusega
- bioloogiliselt olulisematele tunnustele tuleks anda suurem kaal
Tunnuse kasutamine või ignoreerimine – radikaalseim kaalumisviis
Kaalumine enne (a priori) – suhteliselt subjektiivne või pärast (a posteriori) analüüsi – kasutusel kladistikas.

Kladistika e. fülogeneetiline süstemaatika
Fülogeneetiline süstemaatika e. kladistika
Eesmärk klassifitseerida taksoneid nende ajaloolise kujunemise, st. nende fülogeneesi alusel.
Seda kujutatakse puukujuliselt haruneva dendrogrammina.
Uusi tekkinud taksoneid iseloomustavad uued, varasematel taksonitel puuduvad tunnused
Tunnustatakse ainult monofüleetilisi rühmi, monofüleetiline on liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid
Tunnused polariseeritakse – otsustatakse, milline tunnus on varem tekkinud
Kasutatakse ainult apomorfseid tunnuseid (sünapomorfe)
Eelistatakse lühimat fülogeneesipuud – säästuprintsiip

Feneetiline süstemaatika
Feneetiline süstemaatika
Klassifitseerib organisme üleüldise sarnasuse alusel, põhineb oletusel, et üldine sarnasus, eriti morfoloogiline, kajastab piisavalt hästi uuritavate organismide seoseid.
Reaalsuses tähendab see konvergentsi mitteküllaldast arvestamist: organismide sarnasuse peamine põhjus on tõesti nende ühine päritolu, aga sarnasusest ei tulene alati nende ühine päritolu.

Plesiomorfsed ja apomorfsed tunnused
Plesiomorfne tunnus - varem esinenud , evolutsiooniliselt vanem tunnus (tunnuse seisund)
Apomorfne tunnus – hiljem kujunenud homoloogne, noorem tunnus

Homoloogid, analoogid, konvergents
Homoloogia – organismide rühmas esinev struktuuri sarnasus, mis piiritleb selle rühma ja mis esines juba nende ühisel eellasel. Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust , vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.
Konvergents - erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine. Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed , mitte homoloogsed elundid

Monofüleetiline, parafüleetiline, polüfüleetiline takson
Monofüleetiline takson – liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid
Parafüleetiline rühm – selline ühisest eellasest kujunenud liikide rühm, millest osa taksoneid on välja jäetud
Polüfüleetiline takson – liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit organismid
Loeng 9

Taimede, loomade ja seente võrdlus
1) loomarakku katab vaid rakumembraan , taimel aga rakumembraan ja rakukest
2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad
3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte
4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte
5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool

Kõrgemad taimed
KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed
Siia kuuluvad:
Sammaltaimed , sõnajalgtaimed , paljasseemnetaimed , katteseemnetaimed
TUNNUSED:
* sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed , tipmine meristeem
* keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks
* sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid)
* olemas juhtkude ( ksüleem , floeem ) ja tugikude ( ligniini teke)
* olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid
* olemas kutiikula
* olemas õhulõhed

Gametofaas, sporofaas
Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi:
sugulist (gametofaasi) ja
mittesugulist (sporofaasi).
Sugulises faasis olev taim ( gametofüüt ) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt, s.t. moodustab gameete e. sugurakke .
Selleks moodustuvad suguorganites meioosi teel haploidsed sugurakud ( gameedid ). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt.

Sammaltaimede arengutsükkel
Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal - ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed.
Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see sammaltaimedel ja kõigil kõrgematel taimedel.

Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad
Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad (sammaltaimed)
Saavad alguse ühisest eellasest
Tunnused:
- Arengutsüklis domineerib haploidne gametofaas
- Juured puuduvad, nende asemel risoidid
- Juhtkoed ja tugikoed puuduvad
- Toitaineid omastavad kogu keha pinnaga
- Lehed enamasti üherakukihilised, rootsutud
- Esineb poikilohüdrilisus - st. samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse
- Olemas hulkraksed paljunemisvahendid
- Paksuseinalised spoorid
- Viljastumiseks vaja vett
PALJUNEMINE
Suguline ja vegetatiivne
Suguline paljunemine toimub eoste abil
Vegetatiivne paljunemine:
- keha tükkidest regenereerumine
- paljude taimede teke ühest eelniidist
- spetsiaalsete paljunemisvahendite abil (sigikehad, sigioksad, siginiidid)
Hmk helviksammaltaimed (Marchantiophyta)
Helviksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Kahekojaline taim.
Sporogooni kupra sees arenevad eosed (n) ja steriilsed rakud elateerid, mis aitavad eostel toituda ja hiljem suruvad valminud eosed kuprast välja
Niiskust imab kogu pinnaga
Õhulõhed mittesulguvad
Hmk kõdersammaltaimed (Anthocerothophyta)
Meenutavad helviksamblaid, gametofüüt on lihtne dorsoventraalne tallus, ainult sporogoonid (eoskuprad) on püstised, piklikud, pulga- või sarvekujulised
Maailmas 100 liiki, Eestis kaks
Hmk lehtsammaltaimed (Bryophyta)
Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Mõnel liigil algelised juhtkoed
Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk ( algkude )
Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast

Soontaimed , sooneostaimed
SOONTAIMED
sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed
Arengutsüklis domineerib sporofüüt (2n)
Gametofüüt redutseerunud , väike
Olemas juhtkoed (ksüleem ja floeem), olemas tugikude, vett transportivad trahheiidid ja trahheed on lignifitseerunud seintega, tugevad: taimed saavad kasvada pikkusesse
SOONEOSTAIMED
(seemneteta soontaimed)
Praegu elavad jaotatakse kahte (nelja) hõimkonda:
koldtaimed (pärisraigastaimed) ja lehtsooneostaimed (kl. sõnajalgtaimed, kl.ositaimed (kidataimed), kl. raagraigastaimed)
Ürgne taimerühm, olid valitsevad karboni ajastul
Kuna nende arengutsükkel on sarnane, domineerib sporofüüdifaas (2n) ja paljunemine toimub eostega, käsitleti varem ühe hõimkonnana, praegu mitme hõimkonnana
Sporangiumid e. eoslad asuvad varre harudel või lehtedel
Sooneostaimed on kas homospoorsed (kõik tekkivad eosed on ühesugused, aga annavad biseksuaalseid gametofüüte) või heterospoorsed (moodustavad mikrospoore ja makrospoore, milles kujunevad vastavalt isas- ja emasgametofüüdid)
Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt)
Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega

Kl. kollad : koldade elutsükkel , sugukonnad
Klass Lycopsida – kollad
sugukonnad:
• Lycopodiaceae – sugukond kollalised
• Selaginellaceae – sugukond selaginellilised
• Isoetaceae – sugukond lahnarohulised
Sugukond kollalised (Lycopodiaceae)
Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega.
Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil
sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed.
Sporangium avaneb lõhega.
Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid
ei moodusta.
Eelleht on enamasti maasisene , saab suguküpseks 6-15 aastaga
Sugukond selaginellilised (Selaginellaceae)
Mitmeaastased rohttaimed
Lehed (fülloodid) keelekesega
Esinevad erilised varrest moodustuvad risofoorid (juurekandjad), mille otstes arenevad lisajuured
Eosed sporofüllidel, mis moodustavad eospea
Eelleht redutseerunud
Sugukond lahnarohulised (Isoëtaceae)
Vars redutseerunud jämedaks muguljaks säilitusorganiks
Lehed mõne sentimeetri kuni meetri pikkused
Sporofüüdi fertiilne osa on taandarenenud ja kujutab endast ühte suurt eospead.
Sporangiumid asetsevad lehe alusel koopas
Eellehed tugevasti redutseerunud

Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed
hmk ositaimed Equisetophyta
Levinud kogu maailmas, enamus põhja-poolkeral
Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis
Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki
Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad.
Oksad varrel männasjalt , enamasti harunemata
Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber.
Juhtkimbud kollateraalsed
Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes
Eosed eospeades. Eelleht maapealne
Klass PSILOPSIDA raagraikad
= hmk raagraigastaimed
Kolm perekonda (90 liiki), üks levinud ainult Malaisias ja Polüneesias, teised – maokeel ja võtmehein - kogu maailmas
Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks:
eoseid kandev fertiilne osa ja assimileeriv steriilne osa
Sporangiumid kerajad, kuni 3 mm läbimõõdus, asuvad kahes reas fertiilse leheosa servades (võtmeheintel) või lühikeste külgharude tippudes (maokeelel)
Eelleht (protallium) on maasisene, mitmeaastane, toitub mükoriisa abil. Vahel võib areneda ka maapinnal, siis sisaldab klorofülli ja on autotroofne.
hmk SÕNAJALGTAIMED (Pteridophyta)
Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal ainult lehed
Eelleht maapealne
Eospesad koondunud gruppidesse , mida pealt katab loor, nim. eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel
Umbes 11000 liiki

Sõnalgtaimede elutsükkel, sugukonnad
Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised
Loeng 10

Seemnetaimed
Gametofüüt redutseerunud, pole enam iseseisev organism. Areneb sporofüüdi peal ja on ümbritsetud sporofüüdi kaitsvate reproduktiivsete kudedega. Gametofüüt sõltub toitumises täielikult sporofüüdist
Viljastamiseks pole enam vaja vett, sest on tekkinud tolmuterad ja tolmutorud. Spermiumid on liikumatud, viiakse tolmuterades õhu kaudu munarakuni – tolmeldamine toimub tuule või loomade abil
Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid).

Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised)
Väga vana taimerühm, mis on välja arenenud sõnajalgtaimedest.
Domineerib sporofaas.
Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud).
Heterospoorsed, emas- ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid.
Sporangiumid koonduvad käbidesse, käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil
Enamus puud ja põõsad . Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud.

Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus
Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed
Kaks sugukonda: palmlehikulised (Cycadaceaea) ja käbikalised (Zamiaceae)
Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid
Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed , meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad
Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad .
Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu
Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil
Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed
Suguk . Ginkgoaceae - hõlmikpuulised
Ginkgo biloba – hõlmikpuu
Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge
Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud
Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline
Isaskäbid pikad, rippuvad.
Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele
Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu
Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud
Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga
Hmk. Gnetophyta – vastaklehiktaimed
Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid .
Lehed vastakud, mitmesuguse suurusega
Juhtkoes trahheiidid ja trahheed
Vaigukäigud puuduvad
Spermiumid pole liikuvad
Esineb tolmutoru
Emas- ja isaskäbid tihedad, eri taimedel
Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga
katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed
Hmk. Okaspuutaimed – Coniferophyta
Umbes 600 liiki
Paljasseemnetaimede suurim, ökoloogiliselt ja majanduslikult olulisim rühm.
Enamus suured puud, mis moodustavad ulatuslikke metsi põhjapoolkeral . Peaaegu kõik on igihaljad , harunevad monopodiaalselt
Lehed kitsad ja nõeljad, vahel soomusjad. Tihti kohastunud kuivade oludega, okkad kaetud paksu kutiikulaga, õhulõhed süvendis. Okaste kuju ja suurus varieeruv
Tavaliselt ühekojalised
Käbid ühesoolised, võivad koonduda gruppidesse ja moodustada liitkäbisid
Olemas lühivõrsed ja pikkvõrsed.
Juhtkoes trahheiidid
Tolmutorud olemas

APG
APG III - on kolmas, kõige uuem , peamiselt molekulaar -fülogeneetilistel uuringutel põhinev taimede klassifitseerimissüsteem, mis avalikustati 2009. aastal.
Kladistika meetoditega loodud fülogeneetilised puud:
monofüleetilised rühmad
sünapomorfid
Kõigile klaadidele ei jätku hierarhilise süsteemi taksoninimesid e. kategooriaid (selts, klass jne)
Vahel ei anta mõnele klaadile taksonoomilist taset ja käsitletaksegi seda lihtsalt klaadina
Aga vahel on omistatud ka ülem- taksoni nimetust : ülemselts, ülemklass jne.
Õistaimi (nagu ka teisi taimerühmi) on aegade jooksul käsitletud erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda

Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine
• õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed ( emakas )
• isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru
• emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes
• kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm
• floeem – sõeltorud ja saaterakud
• ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad)
Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas , 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate
Kaheliviljastamine

Üheidulehelised , kaheidulehelised, päriskaheidulehelised
Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks.
Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia kuulub mitmeid katteseemnetaimede fülogeneetilisi alusharusid ja suur monofüleetiline alamrühm: päriskaheidulehelised
Fülogeneetilistel alusrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja kaheiduleheliste eritunnused:
• õied on väga mitmesugused,
• vabad õiekattelehed, tolmukad ja viljalehed sageli kolmetiste ringidena või spiraalselt

Fülogeneetiliselt basaalsed kattesemnetaimed
amborellalised, vesiroosilised ja väändikulised
Nende kolme sugukonna ühine morfoloogiline tunnus:
viljalehtede sulgumine toimub õitsemise ajal sekreedi abil, s.t. viljalehed pigem kleepuvad kui kasvavad kokku.

Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid
Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae
Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees
Eestis kaks vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki
Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt
Lehed pikarootsulised lihtlehed
Õied üksikud, suured, aktinomorfsed
Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti
Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt
Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne
Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt
Sugukond tobiväädilised ( Aristolochiaceae)
Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät (Aristolochia)
Puitunud liaanid või rohttaimed
Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed
Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena
Viljad on sageli ebatäielikult avanevad kuprad
Eestis ainult metspipar (Asarum europaeum)

Üheidulehelised: tunnused, fülogeneesiharud
Siia kuulub veerand õistaimedest
Hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on:
- üksik iduleht
- idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik)
- juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt
- enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis
- lehed piklikud, paralleelsete roodudega
- õied kolmetised P3+3 A3+3 G(3)
- nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel
Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana:
I. veetaimed – o. Acorales: Acoraceae
o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae
II. suureõielised sugukonnad - o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae
o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae
III. väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks)
o. Poales: Poaceae, Cyperaceae, Juncaceae
o. Zingiberales

Seltsid kalmuselaadsed, konnarohulaadsed, liilialaadsed, asparilaadsed ja nende sugukonnad
Seltsis kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised (Acoraceae) ühe perekonnaga kalmus (Acorus). Veetaimed on.
Selts konnarohulaadsed (Alismatales)
Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised
penikeelelised
kilbukalised
meriheinalised
võhalised
Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse.
Sugukond konnarohulised (Alismataceae)
Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga
Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse
Vili pähklike
Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria)
Sugukond võhalised (Araceae)
2500 liiki, peamiselt troopikas , Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts
Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit
Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled
Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik. Tõlvikut ümbritseb suur, värvunud kandeleht. Meelitavad tolmeldajad lõksu ( hais )
Lehed sageli laiad ja sulg - või sõrmroodsed
Vili: mari
Sugukond penikeelelised (Potamogetonaceae)
Rohtsed veetaimed, enamasti üleni veesisesed, pikkade vartega
Õiekate neljatine , vähemärgatav, õied tihedates tähkades
Vili: pähklike või luuvili
Umbes 100 liiki, enamus perekonnas penikeel, Eestis 17 liiki
Levinud kogu maailmas, põhiliselt magevees.
Selts Liilialaadsed
õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel)
Sugukond Liliaceae – liilialised
Sibulate või risoomidega rohttaimed,
Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad,
Õiekate aktinomorfne , lihtne, kolmetine, lahklehine
*P3+3 A 3+3 G(3)
Vili kupar , seemneid palju, lapikud, üksteise peal
Umbes 400 liiki peamiselt põhjapoolkeral, peamised perekonnad:
liilia ( Lilium )
püvilill (Fritillaria)
kuldtäht (Gagea)
tulp (Tulipa)
Sugukond Melanthiaceae – upsuõielised
Paris
Trillium
Selts asparilaadsed – Asparagales
Risoomide, sibulate, mugulsibulate või mugulatega rohttaimed
Seemned sageli mustad
15-25 sugukonda, paljud kuulusid varem liilialaadsete hulka
Olulisemad sugukonnad: käpalised
võhumõõgalised
laugulised
asparilised
amarüllilised
Sugukond käpalised e. orhideelised -- Orchidaceae
20 000 liiki, levinud üle maailma, enamus troopikas
Rohttaimed risoomide, mugulsibulate või tuberiididega
Palju epifüüte
Lehed vahelduvad, rööproodsed
Õiekate kolmetine, pöördunud 180°
Polliiniumid
Seemned tolmpeened
Idanemiseks vajavad seente abi
Mükoriisa
Sugukond võhumõõgalised – Iridaceae
Risoomi või mugulsibulaga rohttaimed
Lehed rööproodsed, kahes reas, lineaalsed, tihti mõõkjad
Õiekate lihtne, kolmetine, aktinomorfne või sügomorfne, sageli mustriline
Sigimik liitviljalehine (sünkarpne), alumine
Kolm tolmukat välimiste õiekattelehtedega kohakuti
Vili – kupar
1500-2000 liiki, kogu maailmas
Palju ilutaimi
Sugukond laugulised – Alliaceae
Sibulatega rohttaimed
Lehed rööproodsed, kodarikuna või vahelduvalt
Õied ühe või kahe paberja kandelehega, ülemise või alumise sigimikuga
Õiekate kolmetine, lahk - või liitlehine *P 3+3 A3 G3
Vili mustade seemnetega kupar või muud värvi seemnetega mari
Õied pika varre otsas õisikus
Esinevad sigisibulad
1500 liiki, suurim perekond lauk (Allium)
Eestis looduslikult perekond lauk, kultuuris ja metsistunult nartsiss ,
lumikelluke, märtsikelluke
Sugukond asparilised - Asparagaceae s.l.
APG III järgi kuuluvad sellesse sugukonda varem iseseisvad sugukonnad
Asparagaceae s.s
Agavaceae
Convallariacea
Hyacinthaceae
Ruscaceae
Laias mahus (s.l.) sugukond
väikesed rohttaimed kuni suured puud
Piklik õisik , kas kobar või tähk või pööris
Eestis maikelluke , leseleht, kuutõverohi
naturaliseerunult aspar , silla, kobarhüatsint, linnupiim jt
ilutaimena hosta (agaavilised), hüatsint

Kommeliniidid: palmid, kõrrelised, lõikheinalised, bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised
Selts palmilaadsed – Arecales
Sugukond palmilised – Arecaceae
Peamiselt troopikas 3000 liiki
Puittaimed, varred tavaliselt ei harune
Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama
Lehed suured, noorelt kokku volditud
Õiekate kolmetine, aktinomorfne
Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse
Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad
Kookospalm, datlipalm , saagopalm, rotangpalm, aafrika õlipalm
Selts ingverilaadsed – Zingiberales
Kaheksa sugukonda – alati risoomiga, lehed sulgroodsed, suured, rootsulised, kahes reas, õied värvikates õisikutes
Tuntumad sugukonnad:
ingverilised
banaanilised
paradiisilinnulillelised
kannalised
Selts kõrreliselaadsed – Poales
Enamasti tuultolmlejad, õied väikesed, sageli tugevasti redutseerunud ja koondunud keerukatesse liitõisikutesse
12 sugukonda, meile olulisemad on:
bromeelialised
jõgitakjalised
hundinuialised
loalised
lõikheinalised
kõrrelised
Sugukond bromeelialised - Bromeliaceae
Troopilises Ameerikas levinud sugukond, üle 2000 liigi
Rohttaimed, sageli lühivarrelised epifüüdid
Lehed juurmise kodarikuna, rööproodsed, kseromorfsed
Paljud koguvad vett lehekodariku keskele lehtrisse
Õiekate kolmetine, tupp - ja kroonlehed
Õied värvikates õisikutes, kandelehtedega
Vili: mari või kupar
Toataimed
Ananass Ananas comosus
Liitvili
Sugukond jõgitakjalised – Sparganiaceae
Üks perekond põhjapoolkera parasvöötmes , veetaimed
Rohttaimed, lehed varrel vahelduvalt
Õisikud koosnevad ümaratest osaõisikutest, asetsevad
lehekaenaldes, alumised emasõitega, ülemised isasõitega
Õiekate 3-6 nahkjat lehekest või puudub
Tolmukaid 3-6, viljalehti 1-3
Vili – pähkel või luuvili
Sugukond hundinuialised – Typhaceae
Üks perekond kogu põhjapoolkeral ja Lõuna-Aafrikas
Rohttaimed roomava maa-aluse tärkliserikka risoomiga, ühekojalised
Õied ruljates tõlvikutes, ülaosas isasõied , alaosas emasõied
Isasõies kolm tolmukat, emasõies üls emakas
Vili – pähklike
Sugukond loalised - Juncaceae
Rohttaimed, lehed kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehtede sarnased
Tuultolmlevad
Õied silmapaistmatud, tihedates ühe või kahe kandelehega pööristes
Õiekate kolmetine, kroon ei ole eristunud
Vili: kupar
P3+3 A3+3 G3
Umbes 200 liiki põhiliselt põhjapoolkeral
Eestis luga (Juncus), 19 liiki ja piiphein (Luzula), 6 liiki
Sugukond lõikheinalised – Cyperaceae
Põhjapoolkera parasvöötmes, üle 4000 liigi
Märjad või niisked kasvukohad
Rohttaimed kolmekandilise säsika varrega, sõlmekohtadeta
Lehed pikad, kitsad, kinnise tupega, enamasti kolmes vertikaalses reas
Õied tuultolmlevad
Õiekate tugevalt redutseerunud, iga õis ühe kandelehega
Õied koondunud pähikutesse, pähikud erinevat tüüpi liitõisikutesse
Vili: kolmekandiline või lame pähklike
Perek tarn – Carex üle 1000 liigi, Eestis 75 liiki
Papüürus Cyperus papyrus
Eestis perekonnad: soonerohi (Blysmus), mugulkõrkjas (Bolboschoenus), tarn (Carex), mõõkrohi (Cladium), lõikhein (Cyperus), alss (Eleocharis), villpea (Eriophorum), nokkhein (Rhynchosporus), kaisel (Schoenoplectus), sepsikas (Schoenus), kõrkjas (Scirpus), jänesvill (Trichophorum)
Sugukond kõrrelised – Poaceae
Ülemaailmse levikuga , umbes 10 000 liiki
Palju toidutaimi
Rohttaimed, vars silindriline, õõnsate sõlmevahede ja paksenenud sõlmekohtadega
Lehed lineaalsed, vahelduvad, enamasti kahes reas
Lehetuped lahtised, keelekesega
Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes
Iga pähiku alusel kaks kandelehte – liblet
Pähikud moodustavad õisikuid
Vili: teris, suurema osa viljast moodustab seeme ja sellest omakorda tärkliserikas endosperm
Tuultolmlejad
Loeng 12

Päriskaheidulehelised, iseloomustus
PÄRISKAHEIDULEHELISED on ¾ õistaimeliikidest
-- Kolmeavaline (triapertuurne) tolmutera. Avad tavaliselt piklikud,
seepärast nim. kolmekavilisteks -- kogu rühma sünapomorfne
tunnus (on ka erandeid)
-- Õiekate eristunud tupp- ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate
See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi
-- Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed (mõnedel asteriididel
siiski teistsugused plaadid)
Fülogeneesipuul harunevad sugukonnad sugukondade rühmadesse,
millest olulisimad on rosiidid ja asteriidid

Seltsid tulikalaadsed, prootealaadsed, nelgilaadsed, kivirikulaadsed ja nende sugukonnad
Selts prootealaadsed (Proteales)
Seltsi põhilised sugukonnad, prootealised ja lootoselised, on
morfoloogiliselt väga erinevad, molekulaartunnused aga panevad
nad ühte seltsi. Problemaatilise asetusega on sug. plaatanilised
Sugukond lootoselised (Nelumbonaceae)
Lootose (Nelumbo) perekond kuulus varem vesiroosiliste hulka, aga molekulaartunnused ja tolmutera ehitus (kolmeavaline lootosel ja üheavaline vesiroosil) - asetavad lootose omaette sugukonda, samuti on neil väga erinev levila
Sugukond prootealised (Proteaceae)
Puittaimed, lehed vahelduvad, omapärase kujuga
Õied õisikutes, õiekate neljatine, liitlehine, kroonlehed redutseerunud, tupplehed värvilised, viljalehti üks, viljad erinevat tüüpi
Lõunapoolkera üks tähtsamaid sugukondi, 1500 liiki
Meile tuttavad perkonnad: banksia, grevillea, prootea
Sugukond plaatanilised (Platanaceae)
Õied rippuvates kerajates nuttides, õiekate redutseerunud
Molekulaartunnuste poolest prootelistega väga lähedane, aga APG III tunnustab plaatanilisi siiski iseseisva sugukonnana
Põhjapoolkera levikuga
Selts tulikalaadsed – Ranunculales
rohttaimed, sisaldavad mürgiseid alkaloide (berberiin)
liht- ja liitlehed, lehed sageli lõhestunud
Õieosasid varieeruv arv, asetsevad spiraalselt.
Tolmukaid palju, viljalehti mitu, seemnes väike embrüo ja rohkesti toitekudet
Päriskaheiduleheliste basaalseim rühm
Peamised sugukonnad on
tulikalised - Ranunculaceae
magunalised - Papaveraceae
kukerpuulised - Berberidaceae
ja mõned pisikesed sugukonnad
Levinud peamiselt põhjapoolkeral
Sugukond magunalised – Papaveraceae
700 liiki, levinud põhjapoolkeral
Suurimad perekonnad – lõokannus (Corydalis) ja magun (Papaver),
unimagun on oopiumi allikas
Rohttaimed alkaloide sisaldava piimmahla (piimasooned) või vesise sekreediga
Lehed vahelduvad lihtlehed, enamasti tugevalt jagunenud ja hambulised
Õiekate: kaks tupplehte ja 2+2 kroonlehte
Tolmukaid 4, mitmes perekonnas on need lõhestunud
Nektaariumid puuduvad, tolmeldajad käivad õietolmu kogumas
Sigimik koosneb kahest või enamast viljalehest
Vili on kupar
Piimmahla pole punanditel, kunagi olid eraldi sugukond, neil värvitu sekreet
Eestis perekonnad moon (Papaver), lõokannus (Corydalis), punand (Fumaria),
vereurmarohi (Chelidonium)
Sugukond kukerpuulised - Berberidaceae
Rohttaimed või põõsad, puit kollakas, vahelduvad lihtlehed, õied mitmesugustes õisikutes, õiekate lihtne
harilik kukerpuu – Berberis vulgaris
Sugukond tulikalised – Ranunculaceae
Põhjapoolkera sugukond 2500 liigiga
Rohttaimed, mürgised
Lehed vahelduvad, sageli lõhestunud lihtlehed
või liitlehed
Õiekate kolmetine kuni kaheksatine, tavaliselt viietine
Õiepõhi sageli pikenenud
Mõnes perekonnas tupp- ja kroonlehed,
enamasti esineb lihtne õiekate
Kroonlehed kujult erinevad, mõnikord kannusega
Vili on kukkur , pähklike, kupar või mari
Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris veel mõned
Selts nelgilaadsed – Caryophyllales
Praeguse seisuga 25 sugukonda
Monofüleetilise rühmana hästi piiritletud :
- endosperm tärkliserikas (teistel päriskaheidulehelistel pole) → harilik tatar
- sigimik sageli ühepesaline
- seemnealge paikneb sigimiku keskel
- sünteesivad betalaiine (eriti rikkalikult punapeet )
Sugukond huulheinalised – Droseraceae
110 liiki, levinud kogu maailmas
Niisked, vesised, happelised toitainetevaesed kasvukohad
Lihatoidulised rohttaimed
Lihtlehed, vahelduvad või kodarikuna
Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku, näärmevedelik „seedib“ putuka ära
Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus
Kolm perekonda:
Huulhein – Drosera
Aldrovanda - Aldrovanda
Kärbsepüünis - Dionaea
Sugukond kanntaimelised – Nepenthaceae
lihatoidulised
Sugukond tinajuurelised - Plumbaginaceae
Parkjuur - Limonium
Sugukond tatralised ehk kirburohulised – Polygonaceae
Kosmopoliitne sugukond, 1000 liiki, enamik põhjapoolkera rohttaimed
Palju umbrohtusid
Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, sageli paisunud sõlmekohtadega
Lehed vahelduvad lihtlehed, moodustavad kileja tupe ümber varre (tõri)
Õied väikesed, kolmetised, lihtsad, kobar-, pööris- või tähkõisikutes
Iga õit toetab kokkukasvanud kandelehtedest kilejas ümbris
Õiekattelehed liitunud
Õie ehitus päriskaheiduleheliste kohta ebaharilik
Vili kolmnurkne või kolmetiivaline pähklike
Morfoloogiliselt hästi eristuv sugukond, eriti tõri olemasolu tõttu
Eestis looduslikult Kultuuris
kirburohi (Polygonum) tatar (Fagopyrum)
oblikas (Rumex) rabarber (Rheum)
konnatatar (Fallopia) pargitatar (Reynoutria)
Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae
Rohttaimed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad
Sõlmekohad sageli paksenenud
Õiekate aktinomorfne, viietine, kaheli, kroon lahklehine
Sigimik alumine
Õied sageli ebasarikõisikutes
Vili on kupar
Rohkem kui 2000 põhjapoolkeral levivat liiki
Kaks alamsugukonda – nelgilised: liitlehine tupp, mis moodustab putke
- vesiheinalised: tupplehed vabad, õied väikesed
Eestis looduses 17 perekonda, palju liike kasvatatakse kultuuris
Sugukond rebasheinalised – Amaranthaceae
Kosmopoliitne sugukond, 2500 liiki, palju rohtseid umbrohtusid
Nüüd kuulub siia ka sugukond maltsalised
Roht - või puittaimed, vahel sukulentsed
Õied väikesed, sigimik alumine, õiekate lihtne ja viietine
Õiekate endise maltsaliste sugukonna liikidel roheline, rohtne või kilejas, teistel valge- roosa -punakas ja kilejas või hüaliine.
Õied koondunud õisikutesse
Eestis looduslikult 6 perekonda
Majanduslikult olulised
Beta vulgaris – harilik peet
Spinacea oleracea - spinat
Palju kõrbetaimi
Suaeda - soodahein
Salsola - ogamalts
Sugukond kaktuselised – Cactaceae
Sukulendid, enamasti asteldega
Lehed vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad
Õied suured, eredavärvilised
Õiekate lihtne, paljudest õiekattelehtedest, alusel
hüpantiumiga kokku kasvanud
Tolmukaid palju
Viljalehti 3 kuni palju
Vili – nahkjas või lihakas mari
Areoolid – astlad paiknevad erilistel lühivõrsetel (erinevus teistest tüviksukulentides)
Uue Maailma sugukond, kõrbetes ja poolkõrbetes
1500 liiki
Mõned liigid Vahemerepiirkonda sisse
toodud – viigikaktus (Opuntia)
Palju ilutaimi, eriti tubaseid
Jõulukaktus e. lülikaktus
Sugukond kivilehelised – Aizoaceae
Peamiselt Lõuna-Aafrika, mõned ka Austraalias, umbes 1900 liiki
Lehtsukulendid, kummalise välimusega
Mõned liigid söödavate lehtedega
Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales
Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on:
- viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas
- endosperm rakulise ehitusega
Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised
Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae
paksulehelised – Crassulaceae
sõstralised – Grossulariaceae
nõiapuulised – Hamamelidaceae
pojengilised – Paeoniaceae
Sugukond paksulehelised – Crassulaceae
Laialt levinud, üle 1000 liigi,
palju ilutaimi, mõned paljunevad leheservadesse
tekkivate taimekestega vegetatiivselt
Sukulentsed rohttaimed (turdrohttaimed), poolpõõsad või põõsad
Lehed vahelduvad või vastakud
Õied viietised, kroon enamasti lahklehine, aktinomorfne
Viljalehed alusel rohkem või vähem kokku kasvanud, igal emakakael ja nektarit produtseeriv lise
Õied ebasarikjates õisikutes
Vili on kukkurvili
Eestis looduses kultuuris
kukehari (Sedum) kukeharjad
turdleht (Crassula) mägisibul
liivsibul (Jovibarba)
Sugukond kivirikulised – Saxifragaceae
Lähedane sugukondadele paksulehelised (eristab, et pole sukulentsed)
ja sõstralised
Rohttaimed, püsikud
Lehed vahelduvad
Õiekate viietine, kroon lahklehine, aktinomorfne
Viljalehti 2, alusel kokku kasvanud
Vili on kupar
umbes 500 liiki põhjapoolkeral, enamus perekonnas kivirik (Saxifraga)
Eestis perekonnad kivirik ja lepiklill (Chrysosplenium)
Sugukond sõstralised – Grossulariaceae
Lehed sulgroodsed kuni sõrmroodsed lihtlehed
Sigimik alumine, õiekroon liitlehine, õied kobarõisikus
Vili - mari
Loeng 13

Rosiidid – seltsid, sugukonnad
(Eluvormilt väga varieeruv rühm, iseloomulik puittaimede ülekaal
- abilehed enamasti olemas
- tolmukad enamasti kahe ringina
- endosperm sageli väga väike või puudub
- sageli esinevad tanniinid ( parkained ) – rosiididel, kellel tanniinid puuduvad, on kujunenud mingi muu keemiline kaitse
Seltsid moodustavad mitu monofüleetilist rühma:
Pärisrosiidid I koondab seltsid, mis seovad lämmastikku – roosilaadsed, oalaadsed, kõrvitsalaadsed ja pöögilaadsed- ja veel kolm seltsi
Pärisrosiidid II on moodustunud molekulaartunnuste alusel, morfoloogfiliselt raske iseloomustada )
SELTSID:
Selts kurerehalaadsed - Geraniales
Sugukond kurerehalised - Geraniaceae
Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega
Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes
Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga
Vili on jaguvili , mis jaguneb nokaga osaviljadeks
Rohttaimed, poolpõõsad või põõsad
Sageli aromaatseid õlisid sisaldavate
Näärmekarvadega
Selts mürdilaadsed – Myrtales
Kaks suurt troopika sugukonda – mürdilised ja roodlehelised, mõlemas 4000- 5000 liiki
ja mõned väiksemad – kukesabalised ja pajulillelised
Enamasti puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega
Puidu ehitus isemoodi – floeem on seespool ja ksüleem väljaspool (seda esineb veel kõrvitsalistel ja emajuurelistel)
Õied erksavärvilised, sigimik alumine, ümbritsetud
õiepõhjaga (hüpantiumiga)
Sugukond mürdilised - Myrtaceae
puittaimed, eeterlike õlidega
Lehed terved vastakud lihtlehed, läbipaistvate näärmetäppidega
Õied neljatised või viietised, aktinomorfsed, lahklehise krooniga
Tolmukaid palju, värvilised, sissepoole käändunud
Vili on mari või kupar
troopiline sugukond, ka Austraalias ja Lõuna-Aafrikas
eukalüpt - Eucalyptus
guajaavipuu - Psidium
nelgipuu – Syzygium aromaticum õienupud on vürtsiks - nelk
pimendipuu – Pimenta dioica vili on vürtspipar
Sugukond kukesabalised – Lythraceae
- henna Lawsonia inermis
- granaatõunapuu
õieosi kuni 16
õied kiirjad
vili: kupar
õied kolmesugulised
esineb heterostüülia
Sugukond pajulillelised - Onagraceae
Perekonnad pajulill (Epilobium)
kuningakepp (Oenothera)
Rohttaimed, parasvöötmes, peamiselt Uues Maailmas
Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud
Emakasuue nuia moodi või neljatine
Vili: kupar, avaneb neljaks
Seemned karvatutiga
Selts jänesekapsalaadsed - Oxalidales
Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae
Peamiselt troopiline ja subtroopiline sugukond, 800 liiki
Rohttaimed, mõned põõsad, ladestavad oksalaate
Lehed sõrmjad või sulgjad liitlehed, vahelduvad
Õiekate viietine, lahklehine
Õied üksikult või ebasarikjas õisikus
Seemnetel lihakas väliskest, mis valmides tõmbab kokku ja paiskab seemned eemale
Paljude liikide lehed liiguvad
puudutamisel (tropismid) või
kui valgustingimused muutuvad (nastid)
Eestis looduslikult ainult
harilik jäneskapsas ( Oxalis acetosella)
Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed)
Umbes 30 sugukonda, mis on ühendatud molekulaarsete andmete alusel (mõned pärinevad vana klassifikatsiooni väga erinevatest osadest)
Morfoloogiliselt väga mitmekesine, ühiseid tunnuseid raske leida: palju puittaimi, sageli abilehed, õied viietised, tolmukaid palju – need ka rosiidide tunnused
Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae
Peamiselt troopiline sugukond, üle 7000 liigi
Suurim perekond on piimalill (Euphorbia)
Rohttaimed, põõsad ja puud, sageli piimasooned piimmahlaga
Lehed vahelduvad lihtlehed, abilehtedega
Õied ühesugulised, redutseerunud õieosade ja
nektariketastega, koondunud keerukatesse õisikutesse
Kroon lahklehine või puudub
Tolmukaid 1 kuni palju
Vili on kuprataoline jaguvili
Brasiilia kautšukipuu ( Hevea brasiliensis)
Maniok (Manihot esculenta)
Piimalilleliste õite redutseerumine kõige äärmuslikum
perekonnas piimalill, kelle õisikut nim. tsüaatium
(Tsüaatium – üks ühe emakaga emasõis ja selle ümber mitu ühe tolmukaga isasõit,
ümbritsetud värvilistest kõrglehtedest üldkatisega)
Sugukond linalised – Linaceae
harilik lina - Linum usitatissimum
kiutaim
niinekiudude rakukestad ei lignifitseeru
Sugukond pajulised – Salicaceae
Puittaimed
Vahelduvad lihtlehed, sakilise servaga, abilehtedega
Õied väikesed, sageli ühesugulised
Õiekate kolmetine kuni kaheksatine, väga redutseerunud
Õied õisikutes, tuultolmlejad
Vili kupar
Sisaldavad glükosiid salitsiini ( aspiriini allikas)
Salicaceae s.str koosneb paju ja papli perekonnast, molekulaarandmed lisavad siia osa lõunamaise õisikleheliste sugukonna liike.
Uus sug. Salicaceae sisaldab ligi 1500 liiki
Eestis harilik haab ja 20 liiki pajusid
Kasvatatakse energiavõsana
Sugukond kannikeselised – Violaceae
Roht- ja puittaimed
Vahelduvad lihtlehed, abilehtedega
Õied viietised, sigimik ülemine
Õiekroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne
Tolmukad ümbritsevad tihedalt sigimikku, aga pole kokku kasvanud
Vili on kupar või mari
Umbes 900 liiki, neist pooled kuuluvad põhjapoolkera perekonda kannike (Viola)
Troopiliste perekondade õied ei sarnane kannikestega, on aktinomorfsed
Perekonna kannike õites on nektaariumid, nektarit hoitakse ühest kroonlehest moodustunud kannuses
Esinevad kleistogaamsed (mitteavanevad iseviljastuvad)
õied
Eestis perek. kannike, 16 liiki
Sugukond naistepunalised – Hypericaceae
Varem on kuulunud kluusialiste hulka, nüüd kindlalt iseseisev sugukond
Parasvöötme rohttaimed, õied kahesugulised
Perekond naistepuna
Ravimtaimed
Selts oalaadsed Fabales
Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae
# ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud
# juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku
# liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega
# õis viietine, kroon liblikjas ( puri , tiivad, laevuke),
tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine
# õisik: kobar, nutt
# vili: kaun
Maailmas 650 perekonda 18 000 liiki
Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris 18, liike kokku üle 80
Kasutamine: toidu- ja söödakultuurid
hernes, uba, sojauba , maapähkel, lääts, lagrits, ristik , lupiin, mesikas, kikerhernes
tehnilised kultuurid: indigo
Selts roosilaadsed - Rosales
Piiritletakse täielikult ainult molekulaarsete andmete põhjal, 11 sugukonda
Sugukond roosõielised – Rosaceae
Umbes 3000 liiki, üle maailma
Rohttaimed, puud ja põõsad
# liit- ja lihtlehed
# lehed vahelduvalt
# abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud
# õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised
# võib esineda välistupp
# õietelg laienenud õiepõhjaks (hüpantium), mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas
# õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest
# vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili , tõrsik, koguluuvili, kogupähklike
(Viljade ja õite ehituse alusel jagatakseneljaks alamsugukonnaks.
Enelalalised -- kuivad kukkurviljad
enelas, pihlenelas (pole looduslikud)
Kibuvitsalised -- sigimik keskmine v. ülemine, vili kuiv (mõõl, maran ) v. lihakas ( kibuvits , murakas, maasikas)
Õunapuulised -- sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu , pihlakas, viirpuu )
Ploomipuulised -- sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu , toomingas))
Sugukond kanepilised Cannabaceae
Kaks perekonda - kanep Cannabis
- humal Humulus
Harilik kanep (Cannabis sativa )
on marihuaana allikas ja
tööstuslik kiutaim
Sugukond jalakalased Ulmaceae
jalakas
Sugukond nõgeselised Urticaceae
1200 liiki peamiselt troopikas, Eestis kaks liiki
Rohttaimed, puud, põõsad
ühe- v. kahekojalised
õiekate neljatine, lihtne, vähemärgatav
tuultolmlejad
lehed vastakud
lehed ja varred kõrvekarvadega
niinekiud pikad, seetõttu rohkesti kiutaimi
Selts kõrvitsalaadsed - Cucurbitales
Sugukond kõrvitsalised – Cucurbitaceae
800 liiki, peamiselt troopikas
Palju toidutaimi: kurk, melon , kõrvits , arbuus , pudelkõrvits
Rohttaimed, sageli ronivad, köitraagudega
Lehed sõrmroodsed lihtlehed, lõhestunud või terved
Õied ühesugulised
Õiekroon liitlehine
Vili on lihakas mari või marja erim (rüüsmari), mille tekkest võtab osa õiepõhi
Selts pöögilaadsed - Fagales
Ülemaailmse levikuga puud ja põõsad, 1000 liiki
Tuultolmlejad, õied ühesugulised, õiekate suuresti redutseerunud, õied koondunud keerukatesse õisikutesse, mida nim. urbadeks
Vili luuvili või pähkel
Peamised sugukonnad:
pöögilised (Fagaceae) - tamm
kaselised (Betulaceae) – kask , lepp, sarapuu
porsalised (Myricaceae) - porss
pähklipuulised – kreeka pähkel
lõunapöögilised – L-Ameerika, Austraalia
Sgk. porsalised Myricaceae
Eestis ainult harilik porss
Kääbuspõõsas
Sisaldab lõhnavat vaiku
juuremügarad kiirikseentega
Sugukond kaselised Betulaceae
Õiekate lihtne, vähemärgatav, neljatine v. kahetine
õied ühesugulised
vili: üheseemneline pähkel v. tuulega leviv kahetiivaline pähklike
Selts ristõieliselaadsed - Brassicales
Üks suur ja mõned väikesed sugukonnad, neid ühendab unikaalne sekundaarne ainevahetus – nad toodavad aineid (glükosinolaate), mis lagunevad sinepiõlideks, mis tagavad taimedele tõhusa keemilise kaitse.
Morfoloogiliselt seltsi hästi iseloomustada ei saa, küll aga sugukondi
Sugukond ristõielised – Brassicaceae
4000 liiki
Nüüd kuulub siia ka sug. kapparilised
Rohttaimed, harva poolpõõsad, sisaldavad sinepiõli
Lehed vahelduvad, sageli kõrvakestega, abilehti pole
Õiekate kaheli, neljatine *K2+2 C4 A4+2 G(2)
vili: kõder , kõdrake, pähklike v. laguvili
Suure seemneproduktsiooniga
Selts kassinaerilaadsed - Malvales
Peamiselt puittaimed troopikas ja subtroopikas
-tähtkarvad, soomuskarvad, limarakud ja –käigud
-sõrmjalt roodunud terved või lõhestunud lehed
-tolmukaid palju, kimpudena
Peamised sugukonnad: kassinaerilised, kuldkannilised, näsiniinelised, kaksiktiibviljakulised
Sugukond kassinaerilised – Malvaceae
3000 liiki
Nüüd kuuluvad siia ka sugukonnad pärnalised, villapuulised, haisupuulised:
balsapuu , kakaopuu, koolapähklipuu, durianipuu
Sugukonna tuumrühm on Malvaceae s.str –
perekonnad kassinaeris, puuvillapõõsas ,
rooshibisk
Esineb välistupp
Tolmukaniidid toruks kokku kasvanud
Kupar või jaguvili
Sugukond kuldkannilised Cistaceae
kuldkann Helianthemum
Sugukond näsiniinelised Thymelaceae
harilik näsiniin Daphne mezereum
Selts seebipuulaadsed - Sapindales
10 põhiliselt troopilist sugukonda
Liitlehed või lõhestunud lihtlehed
Õied hästi arenenud nektarikettaga
Sugukond seebipuulised
Aasia viljapuud litshipuu ja rambutan
Meie perekond vaher Acer – varem omaette sugukond
hobukastan Aeusculus hippocastanum – varem omaette sugukond
Sugukond anakardialised
mangopuu
pistaatsiapuu
äädikapuu e. sumahh
Sugukond ruudilised
Puittaimed aromaatsete eeterlike õlidega, liitlehed (v.a. tsitrused) näärmetäppidega
perekond Citrus
hesperiidid e. pomerantsviljad e. tsitrusviljad
loeng 14

Asteriidid – seltsid, sugukonnad
Õistaimede liikide arvust kolmandik
10 seltsi
Peamiselt rohttaimed
Kroonlehed liitunud
(erand on sarikaliselaadsed, aga neil on lahklehine kroon kujunenud sekundaarselt)
Seemnealgmed ühe kattega (v.a. nurmenukulised), nõrgalt arenenud nutselliga
Endosperm enamasti rakuline
Lamiidid ja kampanuliidid on sarnase keemiaga
Selts kontpuulaadsed – Cornales
Sugukond kontpuulised – Cornaceae
Praegu ainult perekond kontpuu (Cornus s.l.) ja mõned pisikesed:
- selge nektarikettaga väikeste neljatiste õitega puud ja põõsad
- lehelaba külgrood kaarduvad ja jäävad ühendatuks ka lehe katkirebimisel
50 liiki,
Eestis looduslikult 2 liiki
Ilutaimena ja metsistunult mitmeid
kontpuu liike
Selts kanarbikulaadsed – Ericales
umbes 20 sugukonda, varem jagati vähemalt nelja seltsi
Morfoloogiliselt raske iseloomustada:
enamus vahelduvate lihtlehtedega puittaimed,
õied varieeruvad, aktinomorfsed ja sügomorfsed, liit- ja lahklehise krooniga
(lemm-maltsalised, siniladvalised, eebenipuulised, nurmenukulised, sapotillipuulised, teepõõsalised, kanarbikulised, aktiniidialised, sarratseenialised
Sugukond kanarbikulised – Ericaceae
Kukemarjalised (Empetraceae), uibulehelised (Pyrolaceae) ja seenlillelised (Monotropaceae) ning rööpkanarbikulised (Australaasia päritolu) kuuluvad nüüd kanarbikuliste hulka, kokku umbes 4000 liiki.
Enamuses igihaljad kseromorfsete (erikoidsete) lehtedega puhmastaimed, põõsad ja väikesed puud, eelistavad happelist pinnast
tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte
õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10
vili: mari v. kupar
Sugukond nurmenukulised – Primulaceae
Peamiselt põhjapoolkeral, 600 - 1000 liiki (s.str või s.l.)
Rohttaimed
Lehed peamiselt lihtsad, kodarikuna või vahelduvad
Õied viietised, aktinomorfsed,
kroon liitlehine, sageli putkega, tolmukad liitunud
krooniputkega
Õied sarkõisikutes, pikkade lehistumata varbade tipus
Vili – kupar
Esineb heterostüülia e. emakate erikaelasus
(soodustab võõrtolmlemist)
Seda sugukonda on käsitletud ka kitsamalt, praegu
molekulaartunnuste alusel jälle suuremas mahus, nii
kuuluvad siia jälle ka alpikann ja metsvits
Kanarbikulaadsete seltsi kuuluvad veel sugukonnad:
( ühiseid morfoloogilisi tunnuseid raske leida)
Lemmaltsalised (Balsaminaceae)
perek lemm-malts (Impatiens) ja balsamiin
Siniladvalised (Polemoniaceae)
harilik sinilatv (Polemonium caeruleum), perekond leeklill e. floks
Püünislehelised e. sarratseenialised (Sarraceniaceae)
P-Ameerika lihatoidulised taimed
Teepõõsalised
Siia kuulub hiina teepõõsas
Eebenipuulised
aktiniidialised
hiina aktiniidia
Sugukond siniladvalised -
Polemoniaceae
Polemonium caeruleum – harilik sinilatv
Sugukond karelehelised – Boraginaceae
Pole paigutatud ühtegi seltsi
2500 liiki (nüüd kuulub siia ka sug. vesilehelised)
Eestis 10 perek, 19 liiki
Roht- või puittaimed
Vahelduvate lihtlehtedega
Enamik tugevate ränistunud või lubjastunud
üherakuliste karvade tõttu karedad
Õied viietised, ühekülgsetes keerisõisikutes
Kroon liitlehine, neel sageli muhkude, voltide või soomustega
Sigimik ülemine, kahest viljalehest tekkinud,
algul kahepesaline, muutub valmides neljapesaliseks
Vili: kahest viljalehest moodustuv nelja osapähklikesega
jaguvili, luuvili või kupar
Pähklikesed sageli konsjate karvadega (epizoohooria)
või lihakate lisemetega ( mürmekohooria )
Selts emajuurelaadsed – Gentianales
Lehed vastakud, vahel abilehtedega. Niineosa paikneb puidu sees
Esinevad alkaloidid, paljud väga mürgised - strühniinipuu
Mitmerakulised näärmed
Kaks suurt peamiselt troopika sugukonda ja kolm pisemat:
koerakoolulised,
madaralised,
emajuurelised,
logaanialised (strühniinipuu)
Sugukond koerakoolulised – Apocynaceae
Peamiselt troopikas, umbes 5000 liiki
Eestis kaks liiki – lood-angervars ja väike igihali
Enamuses puittaimed, piimasoontega
Vastakud lihtlehed
Kroon liitlehine, aktinomorfne, viietine
Tolmukaid 5, rohkem või vähem kokku kasvanud, sageli ka emakasuudmega
Vili kuiv või lihakas kaksikkukkur, seemned lendkarvadega,
või luuvili või mari
Sugukond emajuurelised – Gentianaceae
Parasvöötmes, rohttaimed
Perekond emajuur
Sugukond madaralised – Rubiaceae
Levinud kogu maailmas, peamiselt troopikas, üle 10000 liigi (suuruselt neljas sug)
Enamuses troopilised puud või põõsad, Eestis ainult rohttaimed
Lihtlehed, abilehtedega, vastakud või männases
Õied aktinomorfsed, viietised või neljatised, kroon liitlehine
Erineva suurusega ja värvusega, tolmeldavad putukad, nahkhiired, linnud, tuul
Viljad mitmesugused – kaksikseemnised, kuprad väikeste või tiivuliste seemnetega kuni lihakate lindudega levivate viljadeni
Paljud sisaldavad alkaloide:
kohvipuu kofeiini
kiinapuu hiniini
Eestis varjulill ( Asperula ), ristmadar (Cruciata),
madar (Galium)
Selts iminõgeselaadsed – Lamiales
20 sugukonda
Lehed tavaliselt vastakud
Õied sügomorfsed, tavalisem kahehuuleline tüüp, vahel neljatised
tolmukaid 4 või 2
Sugukond õlipuulised – Oleaceae
Vastakute lehtedega puud, põõsad või ronitaimed
Õied neljatised, kroon liitlehine, aktinomorfne
Õied ebasarikjates õisikutes
Vili mitmesugune
600 liiki kogu maailmas
Eestis looduslikult harilik saar
kultuuris perekonnad sirel ja forsüütia
Sugukond huulõielised – Lamiaceae
- rohttaimed, poolpõõsad
- vars neljakandiline, lehed ristvastakud
- sisaldavad eeterlikke õlisid
- õied sügomorfsed (huuljad)
- kaks paari tolmukaid,
- sigimik kahepesaline, arenb neljapesaliseks, igas üks seeme
- õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus
- vili: pähklike
7000 liiki
Sugukond sealõuarohulised – Scrophylariaceae
Selle sugukonna nimi eesti keeles oli varem mailaselised.
Molekulaartunnuste alusel on aga sugukonna maht oluliselt muutunud ja perekond mailased on viidud sugukonda teelehelised, seega muudeti ka sugukonna eestikeelset nime
Praeguses käsitluses kuulub sugukonda 2000 liiki, kogu maailmas, enim Aafrikas
- Rohttaimed, põõsad, puud
- Vahelduvad või vastakud lihtlehed
- Õied viietised või neljatised, kroon ja tupp liitlehised
- Sigimik kahest viljalehest kokku kasvanud
- Vili: paljuseemneline kupar või luuvili
Kaks suurt rühma perekondi, mis varem Scrophulariaceae (mailaseliste) hulka kuulusid, on nüüd klassifitseeritud teisiti:
-- õied selgelt kahehuulelised ja kannusega - lõvilõug, sõrmkübar, peekerlill ja mailane – sugukonda teelehelised PLANTAGINACEAE
-- parasiitsed ja poolparasiitsed perekonnad – robirohi, kuuskjalg, nõiarohi ja kastileeja – sugukonda soomukalised OROBANCHACEAE
Sugukond teelehelised - Plantaginaceae
Sugukond soomukalised Orobanchaceae
Suur robirohi - Rhinanthus major
Selts maavitsalaadsed - Solanales
Kolm väiksemat ja kaks suuremat sugukonda: maavitsalised ja kassitapulised
Sugukond kassitapulised - Convolvulaceae
palju väänduvate vartega rohttaimi
kassitapp
seatapp
bataat e. maguskartul
Sugukond maavitsalised – Solanaceae
Peamiselt troopilise levikuga, 3000 liiki
Suurim perekond (1000 liiki) on maavits (Solanum)
- rohttaimed, liaanid, vahel puitunud, sageli mürgised
lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole
lehtede ja harude paigutus võib olla ebaregulaarne
- õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine
- tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt
vili:kuiv kupar v. lihakas mari
tubakas , karumustikas e. belladonna , ogaõun
Eestis looduses: koerapöörirohi ja kaks liiki maavitsasid
kultuuris: kartul, tomat , paprika, füüsal , petuunia
Selts sarikalaadsed - Apiales
Olulisimad sugukonnad sarikalised ja araalialised, lisaks mõned väiksemad
Sugukond araalialised – Araliaceae
800 liiki
Luuderohi Hedera helix
Harilik ženšenn Panax ginseng
Sugukond sarikalised Apiaceae

3000 liiki
Rohttaimed
vars õõnes, vaoline, sõlmine
lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega
õied viietised, väikesed, õisikus ( tavalisim liitsarikas)
katis ja osakatis
vili: kaksikseemnis
porgand ,köömen, till
Selts astrilaadsed – Asterales
Seltsi kuuluvad sugukonnad kellukalised ja korvõielised ja kümmekond väikest sugukonda, Eestis esineb neist sug. ubalehelised - harilik ubaleht
Tolmuterad pole mitte tolmukapeade pinnal, sageli tekivad tolmukapeadest torud, kuhu tolm sisse variseb ja siis torust läbi kasvava emakakaelaga välja tõugatakse
Varuaineks inuliin
Sugukond ubalehelised - Menyantaceae
Ubaleht
Sugukond kellukalised – Campanulaceae
Nüüd lisatud siia sugukond lobeelialised
Rohttaimed, piimasoontega
Lehed vahelduvad
Õied viietised, kroon liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne
Vili: kupar
Eestis perekonnad: kellukas Campanula
sininukk Jasione
lobeelia Lobelia
rapuntsel Phyteuma
Sugukond korvõielised Asteraceae
# rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole
# esineb piimmahl
# kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud
# taandarenenud tupplehtedest tekib pappus
# lehterõied, putk- ja keelõied
# õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis
# vili: seemnis
Selts uniohakalaadsed - Dipsacales
Põhjapoolkera taimed, 2- 8 sugukonda, olenevalt käsitlusest, 1000 liiki
Praegu tunnustatkse kahte sugukonda – muskuslillelised ja kuslapuulised
Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae
Kuslapuuliste alla kuuluvad uniohakalised, palderjanilised, harakkuljuselised
Vastakud lehed ja keerukad õisikud
Eestis looduses perekonnad:
Kuslapuu, lumimari ,äiatar,uniohakas, tähtpea, peetrileht , harakkuljus, palderjan
Sugukond muskuslillelised – Adoxaceae
Leedr Sambucus
Lodjapuu - Viburnum
Muskuslill - Adoxa

.DOCX Laadi alla originaalfail 63 lk · .docx · 14 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 63 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

viper007 Õppematerjali autor

biosüstemaatika botaanika sugukond õied rohttaimed õiekate sugukonnad põõsad sigimik lihtlehed põhjapoolkera tupp puittaimed viietised vastakud isend

Sarnased õppematerjalid

docx

Taimede süst- ja fülogenees

APG II Klass - Selts - Sugukond - Perekond Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae - amborellalised

Bioloogia

odt

Taimesugukonnad koos kirjeldustega

TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. Maailimas ~2000 liiki

Zooloogia

docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

vähe muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuurikoodeks. 5. Kas nomenklatuuri reeglid reguleerivad ka elusolendite süsteemi? Zooloogiline koodeks reguleerib ainult loomade teaduslike nimetuste (nominaalsete taksonite) vormikohast moodustamist ja kasutamist, mitte süsteemi. Süstemaatikasseliikide eristamisse, liitmisse või rühmitamisse, ta ennast ei sega. 6. Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson? Takson on taksonoomia põhimõiste ning organismide süstemaatika üksus. Taksonite (liikide või rühmade) teaduslikke nimesid võib hüüda ka nominaalseteks taksoniteks. 7. Mida tähendab binaarne nomenklatuur? Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: ● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18

Biosüstemaatika alused

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus

doc

Botaanika (süstemaatika)

ja Jaapanis on ta kuni 40 m kõrgune tihedalt harunenudpüramiidja võraga ja meetrilise tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250) HK OKASPUUTAIMED Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud. Siia kuulub kolm seltsi ihnlehikulaadsed (väljasurnud, moodustas põhja- ja lõunapoolkeral metsi, millest hiljem tekkis kivisüsi), hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed (kõige

Botaanika

doc

Eesti taimed ja taimekate

Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4) Pikaajalised muutused (sukt

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

EESTI TAIMESTIK

Tärganud tõusmete hulka ei arvestata kõiki idanenud seemneid, vaid ainult neid, millel on normaalselt arenenud idandid. Mida paremini on seemned valminud, seda kõrgem on neil tärkamisenergia. Taimede seemned on väga erinevad suuruse ja massi poolest. Erinevad on ka seemnete säilitamise aeg. Seemnete tärkamisaeg ühtedel taimedel on 3-4 päeva, teistel tärkavad mitme nädala, kuude ja isegi aastate pärast. (isujuur hüpokotüül idulehed esilehed) 43. Süstemaatika üksused, liigist suuremad ja väiksemad taksonid, binaarne nomenklatuur Süstemaatika e taksonoomina tegeleb meie planeedi organismide kirjeldamise ja rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine.

Eesti loodusgeograafia

Rohkem sarnaseid