Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused Liigitada puiduproovid tunnuste järgi Määrata iga puiduproovi puiduliik Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik Töötulemused tabelina Tabel 1. Näidis Puiduproovi Malts-, lüli- või Rõngas- või Okas- või Puiduliik nr küpspuiduline hajulisoonelin lehtpuit e 1 MALTS HAJULI LEHT HAAB 2 MALTS HAJULI LEHT KASK 3 KÜPS OKAS KUUSK 4 LÜLI RÕNGAS LEHT SAAR
viie millimeetrise läbimõõduga, põldmadara viljad aga üle kahe korra väiksemad. Roomav madar ei ole vaid nuhtlus ja tülikas umbrohi. Ta on ka mitmeti kasutatav ravimtaim. Näiteks aitab ta närvihaiguste, eriti just mitmete tõmblemist põhjustavate haiguste korral. Kuid samas kuulub virn paljude teesegude koostisesse, osadega neist võideldakse isegi vähi vastu. Roomava madara pikkadest peentest juurtest on saadud punast värvainet. Harilik malts (haraline malts, päris malts) Harilik malts on meil väga tavaline umbrohi. Harilikult peetakse maltsaks ühte veelgi sagedamat umbrohtu valget hanemaltsa. Kuid hanemalts on hoopis teise perekonna taim. Väliselt on hanemalts pehmem kui harilik malts. Lehed on harilikul maltsal hanemaltsa omadest mõnevõrra kitsamad. See-eest on harilikul maltsal väikesed lehekesed
mere mõjule või külgneb merega. · Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid Toidurikas rannik, meri Maismaa ja mereloomade kohtumispaik Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud Kiivitaja Vanellus vanellus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veetallaja
LIMBA TERMINAALIA (TERMINALIA SUPERBA= Sigmar Hekki PTT-14 VKHK KASVUPIIRKONNAD • Lääne-Aafrika ekvatoriaalsed vihma- ja savannimetsad PUIDU VÄLISTUNNUSED • Puit on kollane või kollakaspruuni värvusega. Malts- ja lülipuitu on raske eristada. • Vanemate tüvede lülipuit võib olla isegi oliiv- või mustjaspruun. Võimalik eristada nii üksikuid sooni kui ka soontegruppe PUIDU OMADUSED • Kerge töödelda , treida ja lõigata. Kuna puit sisaldab palju tärklist , pole see vastupidav mädanikele ega putukatele. Niiskusemuutustele on puidul hea mõõtude stabiilsus. MEHAANILISED OMADUSED • Tihedus õhukuivalt 450-650 kg/m3 • Kahanemine 9-11%
Need säsikiired on palja silmaga nähtavad kõigil lõigetel. Väärlaiad : Mõnede liikide väga kitsad säsikiired on grupeerunud nn. väärlaiadeks sel juhul on säsikiirte vahel puidu tugirakud. 7. Milliste tunnuste põhjal on võimalik eristada omavahel (Soovitus: uurige ka E. Saarmani õpikut!): - kasepuitu ja pöögipuitu - tammepuitu ja jalakapuitu - kadakapuitu ja männipuitu -kuusepuitu ja lehisepuitu? - kasepuitu ja pöögipuitu (tunnused: - malts- ja lülipuit; - säsikiired (suurus ja nähtavus) Pöögipuit. Küpspuiduline. Vanadel puudel esineb punakaspruun väärlipuit. Säsikiired kahesugused: kitsad ja laiad. Ristlõikel laiad säsikiired nähtavad läikivate ribadena, kitsas säsikiiret vaevalt nähtavad. Kask. Maltspuiduline. Sageli esineb tumepruun või tumehall väärlipuit. Säsikiired on kitsad. Rist- ja tangentsiaallõikes ei ole nähtavad, radiaallõikes nähtavad kitsaste ja lühikeste läikivate ribadena.
Pr. Suvi Netti Suvi Pets Tamm Hr. Hr. Tamm Pets Tamm Juts Paju Hr. Hr. Paju Juts Paju Riin Klütze Pr. Pr. Klütze Riin Klütze Ints Vaher Hr. Hr. Vaher Ints Vaher Kats Pärn Pr. Pr. Pärn Kats Pärn Malts Kuusk Hr. Hr. Kuusk Malts Kuusk Velts Mänd Hr. Hr. Mänd Velts Mänd Spikker Harjutus 9.3 Tühiku Täisnime Pere- Täisnimi asukoht Eesnimi pikkus konnanimi täisnimes
1)mida nimetatakse kooreks? surnud rakkudest moodustnud vline kaitsekiht. 2)MIs on niin? koore sisemine kude mis juhib snteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige
Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit
Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit
kohtadesse, taaskasutatav, väike õhumass, hea töödelda, üsna väikse soojajuhtivusega. NEGATIIVSED OMADUSED : süttiv materjal, kõdunev, hüdroskoopne materjal, kahtlustatav putukate poolt, ebaühtlane struktuur. 2. Milline on puidu struktuur? 1) KORP kaitsta välistingimuste eest. 2) KORKKUDE kaitsta puitu järskude temperatuuri kõikumiste eest. 3) NIIN liiguvad toitemahlad. 4) MÄHK puu kasvamine. 5) MALTS PUIT heledam osa. 6) LÜLIPUIT tumedam osa. 7) SÄSI. 3. Millistest kihtidest koosneb puukoor? 1) KORP kaitsta väliste tingimuste eest. 2) KORKKUDE kaitsta puitu järskude temp. Kõikumiste eest . 3) NIIN seal liiguvad toitemahlad. 4. Millistes kihtides liiguvad toitemahlad ja millises kihis toimub kasvamine? Toitemahlad liiguvad NIINES, kasvamine toimub MÄHK. 5. Mille poolest erineb maltspuit lülipuidust?
säilimine 10-15 päeva jooksul(selleks pealispind kinni katta kilega) *kasta 1-3x päevas *kui tsement ei ole tardunud, tuleb betooni kaitsta sademete eest, et tsementi minema ei uhutaks 10. Mahukahanemist põhjustab: *suur tsemendi hulk betoonis *suur vesitsement tegur * peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal *kuiv kasutuskeskkond 11. Aastarõngad, säsi(kõige sees), korp(koor; kõige peal)->niin->mähk; maltspuit(lülipuit seal sees pool ei ole eristatav), lülipuidul on malts ja lülipuit eristatavad 12. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuskaotuseta. Isel külmatsüklitega-> vees immutatud materjali külmutamine ja taas üles sulatamine (tellisel 12 tüklit, kõnniteeplaadil 100) 13. C 24/30=> 24 MPa-> silindriline survetugevus; 30 MPa-> kuubikuline survetugevus Variant II 1
Hr. Tamm Pets Tamm P. Tamm Juts Paju Hr. Hr. Paju Juts Paju J. Paju Riin Klütze Pr. Pr. Klütze Riin Klütze R. Klütze Ints Vaher Hr. Hr. Vaher Ints Vaher I. Vaher Kats Pärn Pr. Pr. Pärn Kats Pärn K. Pärn Malts Kuusk Hr. Hr. Kuusk Malts Kuusk M. Kuusk Velts Mänd Hr. Hr. Mänd Velts Mänd V. Mänd Spikker Harjutus 9.3 Tühiku Täisnime Pere- Täisnimi asukoht Eesnimi pikkus konnanimi
15. Kus kasutatakse tselluloosi? Paber, papp, puuvill, ravimitööstus, tsellofaan, nitrotselluloos, karboksümetüültselluloos, nanotselluloos 16. Mis rolli mängib ligniin puidus? Lingiin on fenoolpropaanse varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis liidab rakuseina tervikuks ja annab sellele jäikuse 17. Mida teevad hemitselluloosid puidus? Nad on liimaineks, mis liidab tselluloosi lineaarseid molekuliahelaid ligniini maatriksiga ja on taimele tagavara energiaallikaks 18. Mis roll on malts- ja lülipuidul? Maltspuit: tüve väline, heledama värvusega osa ; koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ; kevadpuidu rakud sisaldavad palju niiskust ; imab ja kaotab vett kiiresti ; asustatakse kiiresti kahjuritega . Lülipuit: tüve sisemine, vahel tumedama värvusega osa; koosneb surnud rakkudest, mis annavad puule tugevuse; ei võta osa vedelike transpordist; sisaldab tunduvalt vähem niiskust kui maltspuit; •imab ja kaotab vett aeglaselt; vastupidavam kahjuritele. 19
see, et leiva valmistamisel ei kasutata mitte juuretist, vaid pärmi. Kui peenleib on tehtud nisujahust, nimetatakse teda mõnikord ka valgeks leivaks asho kshi. Ka saia nimetatakse mõnikord nii, aga erinevus nende vahel on selles, et üks on hapendatud taignast, teine mitte. Kogu leivategemise protsess on üldiselt sama, kuid leiva teistsuguse nimetuse tingib jahu parem kvaliteet. Peenleib valmistatakse nii: Minevikuhõlma on vajunud jahu aseainete kasutamine. Surrogaatidena on tuntud malts, puulehed ja aganad. Viimati tehti neist leiba 1942.-1943. a., II maailmasõja ajal, kui Mordva külades oli suur nälg. Aseaineid kasutati eraldi või mitut korraga. Olenevalt sellest, missugune aseaine oli ülekaalus, nimetati ka leivad. Maltsaleiba martshun' kshi küpsetati samuti sõja ajal. Sõltuvalt sellest, mida parajasti käepärast oli, pandi maltsaleivale sisse veel kartuleid, jahu või aganaid. Malts kuivatati, peenendati ja tehti maltsajahuks. Samuti valmistati ka pärnalehtedest
zoohooria e. loomlevi väga erinevad: takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts maarjalepp Idanemine Puhkeperiood mõnel liigil pole vajalik paju, paljud ristõielised Idanemisvõime lootos, eostaimed sajandeid kultuurtaimed 4 - 5 aastat Seemnepank põlluteraviljad 7 - 12 aastat umbrohud aastakümneid Vivipaaria -- seeme idaneb elava taime küljes Idujuur hüpokotüül
· ära suitseta; · väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale; ära võta endale korterisse kodulooma, lindu; · hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud; · jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta; · ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa; · ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; · niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); · ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; · kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; · tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; · ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad · hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%; · tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba;
maarjahein Palderjan R/M Sookail R/M Kalmus R/M Kollane vesikupp M/R Sinilill M/R Kollane kuldtäht - - Suureõieline - - kellukas Tõrvalill - - Ujuv penikeel - - Pääsusilm - - Naat - - Pilliroog - - Malts - - Jänesekapsas Suurelhulgal Halvatab neerude tegevust kahjustav Põdrakanep V/R Kullerkupp Mürgine Maikelluke Mürgine Rukkilill Ravimtaim Pohl Ravimtaim Kollane karikar ravim Paiseleht ravim Metsmaasikas Ravim Nurmenukk Ravim Jõhvikas Ravim Aitab alandada palavikku
Vaigukäike ei ole. Puidul on tavaliselt head mehaanilised omadused. Niiskuse 15% korral on puidu tihedus 570 kg/m³, survetugevus 395 kg/cm² ja kõvadus pikikiudu 459 kg/cm². 4 PUIDU KASUTUSVIISID Kadaka puit on äärmiselt vastupidav (võrreldav seedriga) ja sellel on armoaatsed omadused. Puidu toon varieerub piimjast valgest sügava punakaspruunini ja sellel on laiad, loogelised aastarõngad, kusjuures malts- ja lülipuidu osad võivad olla segunenud. Kadas on lihtsalt masintöödeldav, temast on hea valmistada liimpuitu ning teda on hea viimistleda. Kord kuivatatuna paisub ja kahaneb kadaka puit palju vähem, kui teised okaspuud. Kadakas omab unikaalset painutusvõimet. Pärast kuumas veel leotamist on kadakalaaste võimalik siduda äärmiselt keerukatesse sõlmedesse. Kadaka puit sobib nikerdamiseks, treimistöödeks. Ning tänu aromaatsele puidule ka
Puit Viimistlus … Puit . Et puit on taastuv loodusvara, siis on selle kasutamine toorainena loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi . Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne.. Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt… OKASPUIT
Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitseimmutuseks.tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu immutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutuslahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna lahus on korduvkasutuses, hoitakse selle kontsentratsioon soovitud tasemel värske lahuse lisamise teel.
Aastarõngad koosnevad kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja nähtavus. Säsi ja säsikiirte esinemine. Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn, mahumass, kõvadus ja lõhestatavus. 10
Perenimi perenimi perenimi Eesnimi tähti Malle Maasikas Pr. Kalle Kaasik Hr. Tiina Tihemets Pr. Kärt Kärme Pr. Toomas Tootlik Hr. Ats Pihlakas Hr. Netti Suvi Pr. Pets Tamm Hr. Juts Paju Hr. Riin Klütze Pr. Ints Vaher Hr. Kats Pärn Pr. Malts Kuusk Hr. Velts Mänd Hr. Spikker Kokku tähti Harjutus 10.1 1. Arvutada kaupade hinnad esitatud kurssides. Valuutakursse vaata näiteks Hansapangast Eesti panga rea alt. Kaubad EEK EUR LTL SKK LVL Kaup 1 120,00 Kaup 2 130,00 Kaup 3 140,00 Kaup 4 300,00 Kaup 5 160,00 Kaup 6 170,00
olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu im-mutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutus-lahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna lahus on korduvkasutuses, hoitakse selle kontsentratsioon soovitud tasemel värske lahuse lisamise teel
Rike ei avalda mõju mehaanilistele omadustele aga halvendab puidu välisilmet. Maltspuidu seenvärvused kujutavad endast ebanormaalseid värvusi, mis tekivad värskeltvärvitud puidu maltsosas puitu värvivate seente toimel, ei põhjtsta mädaniku tekkimist. Pruunistumine- lehtpuuliikidel mitmesuguse intensiivsusega ebaühtlase hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus. Põhjustab mädanikku. Väline pehmemädanik puidu pikaajalisel ebaõigel säilitamisel malts ja lülipuidu kahjustus puitulagundavate seente poolt. Kahjustunud puit on ehituses seennakkuse allikas. Putukkahjustused Puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Eristatakse pindmist, pinnalähedast, sügavat, läbivat ja suurt tõuguriket. Tõugurkked tekivad puidus peamiselt tõugu kasvuajal ki nad puitu närivad. Kui puit viiakse metsast üle uutesse tingimustesse ja tõugud satuvad uude keskonda, siis tavaliselt nad hävivad.
on säsikiired nähtavad mitmesuguste kõrgustega enamvähem läikivate ribade või täppidena. 12. Mis on mähk? Oksapuude külgmine algkude, mis võimaldab jämeduskasvu. 13. Mis on niin? Juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid. 14. Mis on korp? Surnud taimerakkudest koosnev kattekude. 15. Mis on lülipuit? Puidu tume siseosa, mis värskelt raiutult on väiksema niiskussisaldusega 16. Mis on küpspuit? Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest. 17. Mis on sooned? Sooned esinevad ainult lehtpuude puidus. Suured sooned on ristlõikes nähtavad ilma abivahenditeta üksikute augukeste või valgete täppidena. Suured sooned asuvad enamasti kevadpuidus moodustades seal hästi eraldatava heleda vöötme. Väikeseid sooni näha ei ole. 18. Mis on vaigukäigud? Asetsevad rohkem sügispuidu osas
Kõik koos periderm. Felleem ei lase läbi vett- kõik väljapoole jäävad rakud surevad, tekib korp(koosn. Priderm, koore ja niinerakkuest) Juure esikasv, juure initsiaalrakkude omadus toota meristeemsed rakke ka välapoole, need moodustuvad kalpüptrogeeni. Millest omakorda tuleb inits. rakke kaitsev juurekübar- kalüptra. Juureteiskasvul teisksüleem erineb varre omast: säsikiired on suuremad mitte rangelt radiaalsed, ksüleemi põhikudet on rohkem, trahheesid ja trahheiide on arvukamalt. Malts ja lülipuit ei eristu hästi. Epipleemi peal asuvad juurekarvad- koguvad keskonnast mineraale. Juurekasvu pole nendel, kellel on mükoriisa. Üheidulehelistel taimedel juure teiskasv puudub kuid nende juured võivad puituda ja tugevaks muutuda. Mesofüüdid- taimed kes on kohastunud kasvama niisketel aladel mõõdukas temperatuuris(enamus eesti taimi) Kserofüüdid- kuiva taluvad taimed. Kohastum. vee säilitamiseks.(lehed pasud, kutiikula/vahakihiga, lehed jäigad suure osa mesofülli tõttu)
5.1.KOOL Mate - Matemaatika Esta - eesti keel Inka - inglise keel Vene - vene keel Saksa - saksa keel Füsa - füüsika Kemma - keemia Keka kehaline kasvatus Aika - ajalugu Kunsta - kunstiajalugu Musa - muusikaõpetus Konta - kontrolltöö Dire - direktor Õppealajuss - õppealajuhataja Klassijuss - klassijuhataja Õps - õpetaja Poppi viskama - põhjuseta puuduma 5.2.INIMESED Kõbi - vana inimene Kont - kõhn inimene Tünn - paks inimene Piff - tüdruk Püss - ilus naine Malts - inetu tüdruk Kutt,tüüp - poiss Ment - politseinik Tatt - väike laps Parm - joodik Venku - venelane Maakas - maalt pärit inimene 5.3.ALKOHOL Tinti panema - jooma Kapsas - väga purjus Pump - väga purjus Alko - alkohol Poolene - poole liitrine Pidu - labrakas 5.4.RÜHMITAMATA SÕNAD Tõmba uttu - mine ära Pluffima - valetama Sooda - rumal Kidra - kitarr Velo - jalgratas Bena - bensiin Bemm - BMW Limps - limonaad Kelbas - loll jutt Savi - vahet ei ole OK - olgu Feil - läbikukkumine
REGULEERIB KUDEDE HINGAMISPROTSESSE NING MUID BIOKEEMILISI PROTSESSE, SOODUSTAB C-VITAMIINI TOIMET TSITRUSVILJALISED, KIBUVITS, TEELEHED, MUSTSSTAR, SALAT, KAALIKAS, KAPSAS, KARTUL JT. PUU-NING KGIVILJAD CASKORBIINHAPE OSALEB OKSDATS-REPUKTSIOONIOONI PROTSESSIDES, AKTIVISEERIB PROTEOLTILISI FERMENTE JA MAKSA ESTERAASI, OSALEB DESOKSIRIBONUKLEIINHAPPE SNTEESIS, SUUR IMMUNOLOOGILINE THTSUS TAIMSED TOIDUAINED (KAPSAS, SALAT, SPINAT, PETERSELL, TILLIPEALSED, SIBULAPEALSED, HAPUOBLIKAS, MALTS, NGES, KIBUVITSAMARJAD, METSAMAASIKAD, VABARNAD, KARUSMARJAD, SSTRAD, TSITRUSVILJALISED, KAALIKAD, NAERID, PORGANDID, SIBUL, KARTUL JNE. SKORBUUT, NRKUS, TVIME LANGUS, TUJUTUS, VSIMUS, VASTUPANUVIME VHENEMINE NAKKUSTELE, VEREVALUMID NAHA ALL, LIIGESTES JNE.DKALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSALIDES, VIS, PIIMAS, MUNADES, PRMIS, TEKIB ORGANISMIS ULTRAVIOLETTKIIRTE TOIMEL. LUUSTIKU DEFORMATSIOONIDETOKOFEROOL
lenduvate saasteosakestega väikestesse hingamisteedesse. Aerobioloogiline seire Eestis ambroosia õietolm Ungari, Ukraina ja Venemaa lõunaosast Okaspuud puudub allergoloogiline tähtsus Männi õietolmuosakestel paks pind ei vabasta proteiine kohe Suvel - heintaimed pollinoosi põhjustab Timut, kerahein, kastehein Heintaimede õietolmu diameeter suur nina- ja silmapõletik August september koirohi, puju, malts, oblikas Ambroosia (korvõieline) õietolm on väga tugev allergeen võrreldes teistega Teraviljad allergoloogilist tähtsust ei oma, õietolmuosakeste pind õline, kleepuvad üksteisega kokku Puju suhtes allergiline putuktolmlejad (võilill) Bensoe viigipuu Lõikelilled Kroonülased ehk anemoonid kontakt nahapõletik ning aaloe Kuhikpriimula Sümptomid vesine nohu, sügelus Allergiline saluut Prognoos haigus kulgeb sessoonselt, raskus varieerub aastast aastasse Alates 50
Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist. Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt. Nt kadakat, elupuud tunneb kuivalt ära nende lõhna järgi, sest nende puit sisaldab eetrlike õlisid
Saematerjali immutamiseks kasutatakse Eestis nii arseeniga (nn CCA) kui arseenita immutusaineid (nt Tanalith), immutustehnoloogia on sama. Väliselt on immutatud puit mõlemal juhul roheka tooniga. Immutuse eesmärgiks on tõsta maltspuidu vastupanuvõimet mädanemisele. Lülipuit on niigi vastupidavam: tema vedeliku imamise võime on väiksem ja rakuseintes ekstraktiivainete sisaldus suurem. Saematerjal võib sisaldada nii malts- kui lülipuitu, roheliseks värvub ainult maltspuit. Seega pole immutatud puidu ebaühtlane värvumine märgiks halvast immutusest, vaid näitab lülipuidu esinemist saematerjali pindmistes kihtides. Immutatud välisvoodrilauad on küll pikaealised, ent vajaksid siiski värvimist, sest päike võimendab immutamisest tingitud tooni ebaühtlust veelgi. Asendamatu on immutatud puit terrasside, rõdupiirete jmt ehitamisel, ka puitkarkassi alumine vöö peaks olema immutatud puidust.
sammal’, hiis, ilves, sammal) • elu-olu (suits, kõrbe-, pärg, kang) • sugulus (veli, ämm) • religioon (tõota-, kiru-, ime) • omadus (hõbe ‘kergesti painduv’, ilu, julge, selge, karm, tuim, vaga) • verbid (jätka-, tahta-, nälgi-, luule-, otsi-) Omatüved: läänemeresoome tüved (1000–0 eKr; ~700 tüve) • somaatiline (habe, higi, kabi, kärss, näpp, pöial, põrn) • loodus (aur, hang, mägi, oja, neem, saar, tuisk, udu, põud, mänd, võsa, võrse, malts, jänes, tihane, kirp, karu ( < kare)) • elu-olu (leek, nõgi, säde, tuhk, lagi, lävi, aed, riie, rõivas, takud, õmble-, king, kirst, nuga, tõrs, riist) • inimene (laps, mees, lesk, rahvas) • kombed (pulm, abi, kahju, võlg, sõna) • adjektiivid (hell, hull, jäme, kaine, kuri, noor, paks, nüri, pehme, raske, toores, vahva) • verbid (tõuse-, itke-, kosta-, naera-, nuta-, tõmba-, pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-)
· Akende ja ventilatsiooniavade kaitseks kasutage tolmufiltreid või märga riiet - need vähendavad allergeenide sattumist toaõhku. · Peske õhtuti juukseid või vähemalt kammige need läbi märja kammiga. · Allergeensete taimede õitseperioodil ärge kuivatage pesu õues. · Neid riideid, mida kannate õues, ärge hoidke magamistoas. · Ärge osalege heinatöös ega magage heintel. · Püüdke niita maja ümbrus enne heintaimede (muru) ja umbrohu (puju, koirohi, malts) õitsemist. Koristage langenud lehed ära. · Ärge tooge tuppa urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli. Vältige ka lillede kuivkompositsioone. · Tuulutage tubasid varahommikul, mil õhus on vähem õietolmu. · Kandke silmade kaitseks päikeseprille. Kui Te olete õietolmu suhtes ülitundlik, olge ettevaatlik ka mõne toiduaine, eeskätt mee, päevalilleõli, pähklite ja mandlite söömisel! Taimede õietolmu koostis sarnaneb nende toiduainete koostisega.
söödapeet, viimast eriti hästi säiliva söödajuurviljana. * Oma suure vitamiinisisalduse tõttu on tähtsaks toidutaimeks ka spinat, mida kasut suppides ja salatina, sisaldab palju valke, A, B ja C vitamiine. * Sgk kuulub palju umrohtusid, nagu näiteks hanemaltsade perekonnas valge hanemalts (kõige sagedasem liik umbrohuna kui ka prahipaikadel, kahjulik taim, sest võtab mullast ära palju mineraalaineid, eriti fosforit, kaaliumi ja lämmastikku). Perek malts: harilik malts ja odaleheline malts (umbrohi, prahipaikades). Soolakutel kasvavad taimed perekonnast soolarohud: nende taimede kudedes võib olla soolade hulk üle poole taime kogumahust. Eestis leidub harilikku soolarohtu. * Kõrbepiirkondades kasvavad ka puu- ja põõsakujulised liigid. Must ja valge saksauul, võivad kasvada 4-5 m kõrguseks puuks ja moodustada isegi hõredaid metsi, selline mets aga ei anna varju,
1) säsikiired on suuremad, need ei kulge rangelt radiaalselt; 2) ksüleemi põhikudet on rohkem, puidukiude vähem; 3) trahheesid ja trahheiide on arvukamalt ja need on suurema läbimõõduga ning laiemate pooridega, tülle tekib haruharva; 4) malts- ja lülipuit ei erine teineteisest nii selgesti. Teisfloeemis on niinekiude vähem ja sõeltorude läbimõõt on suurem. Üheidulehelistel taimedel teiskasv puudub, nende juured võivad aga puituda ja sel teel väga tugevateks muutuda. Peridermi küll ei esine, kuid endodermi ja esikoore põhikoe sisemised rakud korgistuvad ning puituvad,
* ära võta endale korterisse kodulooma, lindu; * hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud; * jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta; * ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa; * ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; * niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); * ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; * kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; * tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; * ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad * hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%; * tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba;
2.1.6.1. Kõva maltspuidu mädanik Puidu kõvadust oluliselt ei muuda, nõrgendab vähe puidu dünaamilist paindetugevust ning suurendab veeimavust ja vee läbilaskevõimet. 10 2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik Nõrgendab järsult kõiki puidu mehaanilisi omadusi ja värvusel on heledatoonilisem kui kõva maltspuidu mädanik. Halveneb puidu välisilme. 2.1.7. Väline pehmemädanik Metsamaterjali malts- ja lülipuidu kahjustus tugevatoimeliste puitulagundavate seente poolt puidu pikaajalisel ja ebaõigel säilitamisel. Kasvavatel ja jalaltkuivanud puudel välist pehmemädanikku tavaliselt ei ole. Esineb peamiselt pealiskihis, haarates seda kogu ristlõike ulatuses või ainult osaliselt ja levib eriti lõhede kaudu. Kahjustatud puit laguneb kergesti kuubikutena maha ja on kergesti pulbriks hõõrutav. Kahjustatud puidu pinnal on sageli seeneniistikku ja viljakehi.
Puit on keskmise raskusega, tihedus Ühekojalised. Isas- ja emasõied on 0,55-0,65 g/cm3; kõva, hajulisooneline, Vahemere kirdeosa Lehed asetsevad vahelduvalt, suured, väikesed, asuvad eraldi kerajates valkjashalli malts- ja punakaspruuni riigid kuni Kesk- sõrmjalt hõlmised lihtlehed; puhkevad Pikk iga. õisikutes, emasõisikud on lülipuiduga. Puitu iseloomustavad laiad Aasia; Kagu-Aasia; kevadel, mil on tähtkarvased. purpursed. säsikiired; originaalne kaunis tekstuur. Põhja-Ameerika.
immutusaineid (nt Tanalith), immutustehnoloogia on sama. Väliselt on immutatud puit mõlemal juhul roheka tooniga. Männi tüve ristlõikes on selgesti eristatav pruunikam lülipuidu tsoon, mida ümbritseb heledam maltspuit. Immutuse eesmärgiks on tõsta maltspuidu vastupanuvõimet mädanemisele. Lülipuit on niigi vastupidavam: tema vedeliku imamise võime on väiksem ja rakuseintes ekstraktiivainete sisaldus suurem. Saematerjal võib sisaldada nii malts- kui lülipuitu, roheliseks värvub ainult maltspuit. Seega pole immutatud puidu ebaühtlane värvumine märgiks halvast immutusest, vaid näitab lülipuidu esinemist saematerjali pindmistes kihtides. Immutatud välisvoodrilauad on küll pi- kaealised, ent vajaksid siiski värvimist, sest päike võimendab immutamisest tingitud tooni ebaühtlust veelgi.
pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili ·Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill) Hüdrohooria vesilevi (vesiroos, lootos) Autohooria levimine oma vahenditega (lemm-malts) ·Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat >
kuivamiskahanemine, paisumine); puidu tihedus; puidu soojuslikud omadused; puidu akustilised omadused; puidu elektrilised omadused; puidu teisi omadusi. Puidu välised omadused Puidu värvus. Puiduliikide värvuste skaala on väga lai ulatudes kollakasvalgest mustani. Värvivaheldused ühes ja samas puuliigis võivad olla nii suured, et värvuse põhjal ei ole võimalik puidu liiki kindlaks määrata. Värvuse annavad puidule ekstraktiivained, vaigud, õlid ja parkained. Mõne puuliigi malts- ja lülipuidu vahe on selge värvusega (jalakas, saar) samas on kuusel väga raske heledat maltspuitu punakaspruunist lülipuidust eristada. Troopiliste puude lülipuit on tavaliselt tumedama värvusega. Värvus võib muutuda ka õhu ja päikese käes seistes (nt lepa värvus muutub pärast raiumist punakaspruuniks). Joonis 39. Värvus. Vasakul venge, keskel- kuusk ja paremal pähklijuur _____________________________A. Roos______________________________ 28
ja arvukas, kasvab kõigis metsatüüpides ja parkides paljude okas- ja lehtpuuliikide lamatüvedel, tüügastel, kändudel. Tavaliselt kuuse-, männi-, kase- ja lepatüügastel ja kändudel. Eluspuudel harva (kui, siis kuusel v pärnal). Sporuleerib 1-3,5 kuud. Kännupessu viljakehade ilmumine elavale puule annab märku kaugelearenenud tüvemädanikust. Kahjustus: tavaline surnud puudel, end võib koorevigastuste kaudu nakatada ka eluspuid, tekitades alguses malts-, hiljem lülipuidus pruunmädanikku. · Kasekäsnak Piptoporus betulinus Pruunmädaniku tekitaja. Üheaastane. Kasvab kogu põhjapoolkera parasvöötmes, ainult kaskedel. Noorelt kerajas, vanalt lame-neerjas, kinnituskohast kitsam kui ilma jalata. Keskmise suurusega v suur. Ülapind sile, hele- nahkpruun, kaetud tiheda kelmega, mis viljakeha vananedes hakkab kestendama. Serv ümar, allpool heldam. Alapind valge, vanalt korgivärvi. 3-4poori/mm. Seeneliha valge,
platsentatsioon sigimikus. Olulisemad sugukonnad on: nelgilised (Caryophyllaceae), rebasheinalised (Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised (Polygonaceae). Sug. Amarantaceae rebasheinalised o Chenopodium quinoa kinoa (tsiili hanemalts) o Beta vulgaris harilik peet Punane pigment betaiin o Spinacea oleracea aedspinat o Atriplex patula h. malts o Chenopodium album hanemalts Sug Caryophyllaceae nelgilased o rohttaimed Lehed: vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Õied: sigimik ülemine (hüpogüünne), sageli ebasarikõisikutes (tsümoossed) Õiekate: 5-tine (pentameerne) Kroon: vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne Tolmukad: 5 või 10; Viljalehti: 2-5 Sigimik: sünkarpne, aksillaarne (keskne) või basaalne (alumine)
Maltspuit on heledam ja sagel pehmem. Lülipuit mädananeb palju aegasemlt, maltspuit mädaneb kiiresti pehmeks pudiks. Seened aga ronivad sisse ja vivad seest mädandamahakata. Lülipuidu veejuhtivus on väga halb, ei ima ka vett sisse. Maltspuidu kiire mädanemineon hea sest, see on tüve välimine pind ja täielikut peened oksad need surevad ära. Kui need oksad on madalamal ja ei tooda midagi,siis on kõigest koormaks, seega on parem kui kaoksid kiirest ära. Puude jagamine: Ainult malts: Lodjapuu, näsiniin Haab, kuusk, kask, (lepad/pajud kah, nagu eristub aga käi kah), pärn, Ainult lüli: Mänd,Tamm, Saar, Jalakas Kulsapuu,türn- paakspuu Puitu saab kasutada: Puude küttevätuste ernevus. Suurim erinevus tuleb ruumihiku kohta, mis oleneb ku tihe/kõva on puit. Pehmepuidulised puud on ruumalaühikukohta väiksema kütteväärtusega ja seega odavamad. Sõltuat puidu kemilisestkoostisest sõltub tahma eraldumine. Kõige paremaks loetakse Haaba, nö puhastab lõõre
Murunurmikas Kahar kirburohi (ka Roheline Verev iminõges suvel) kukkeleib Hõlmine iminõges Harilik kirburohi Tähkjas Vesihein Erilehine linnurohi kukkehirss Konnatatar Harilik malts Karvane hiirehernes (kuni sügiseni) Neljaseemneline Must maavits hiirehernes Umbrohtude vastupidavus leegitamisele Leegitamine on efektiivne ühekordsel kasutamisel Idulehtede faasis Idulehed kuni 2 Idulehed kuni 4 Rohkem kui 4
(2) Aktinosteel (kiirjas: juur) plektosteel (põimjas: kollad) (3) Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed) (4) Sifonosteel (toru-) (5) Eusteel, artrosteel (:kaheidulehelised) (6) Ataktosteel (:üheidulehelised) c. Peritsükkel (välimine kiht) lisajuured ja -pungad 18. Sekundaarne vars: teiskasv. Varre muudendid. 2 Sekundaarne vars: teiskasv a Teispuit (1) Aastarõngad (2) Teissäsikiired (3) Malts- ja lülipuit b. Teiskoor (1) Fellogeen: felleem + felloderm (2) Korp (3) Lõved (4) Säsikiirte laiendid 3 Varre muudendid a Võsuastlad a. Säilitusvars b. Assimileeriv vars c. Köitraod d. Maa-alune vars = risoom (1) (risoom-)mugul e. Stoolon 19. Taime juur. Primaarne juur ja selle kudede kujunemine algkoest. Juure teiskasv. Milleks?
N: metsporgand, naat, heinputk, mets-harakputk, emaputk, mesiputk, köömen, aedtill, mürkputk, täpiline surmaputk, harilik vesiputk, hiid-karuputk, soo-piimputk, euroopa metsputk, harilik aruputk. Sk. Maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa. Õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes. Tuultolmlejad. Viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega. N: valge hanemalts, aedmalts, harilik malts, randmalts, rand-ogamalts, harilik soolarohi, spinat, punapeet, saksauul. Sk. Liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud. Juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku. Liitlehed, sageli köitraoga. Õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine, õisik: kobar, nutt. Vili: kaun. N: harilik nõiahammas, hulgalehine lupiin, harilik lutsern, valge mesikas, roosa ristik, mägiristik,
söödi toorelt. Lõuna- ja Ida-Eestis, kus kasvatati rohkesti kanepit, söödi kanepitempi pruunistatud kanepiseemned tambiti uhmris õliseks jauks, millele lisati pisut vett ja soola, vahel ka herne-, oa- või odrajahuputru, tempi määriti leivale, kasutati leibade täidiseks või käkkide tegemiseks, kuid seda söödi ka paljalt kartulitega. Kanepijahule ohtramalt vett lisades saadi kanepipiim. Loodusest korjatud taimed põldohaka võrsed, nõgeselehed, naadilehed, malts jne olid toidus kõrvalisel kohal. Marju söödi tavaliselt küpsemise ajal kohapeal. Ainult jõhvikaid hoiti toorelt talvekski. Ida-, Lõuna- ja Kagu-Eestis korjati ja söödi palju seeni. Kupatati ja pigistati pressi all kuivaks ning soolati sisse. Kalatoidud Toidulaual on olnud kala üsna oluline. Kõige tavalisem hoiuviis oli soolamine. Silgusoolvesi oli ka tavalisemaid kastmeid, kuhu söömisel leiba kasteti. Kalapüügihooajal käidi sisemaal kala vilja vastu vahetamas. Vahel on
aktinomorfsed, viietised (peale emakkonna), mõlemasugulised või lahksugulised vastassoo elundite redutseerumise jälgedega. Õiekate lihtne, tupetaoline, isasõitel vahel taandarenenud. Tolmukkond tavaliselt viiest tolmukast, emakkond tsönokarpne, 2-3 (4-5) viljalehest. Sigimik ülemine, vahel keskmine, ühepesaline. Vili üheseemneline pähklike, seemnis, ümbritsetud tupplehtedega. Siia kuuluvad perekond peet (harilik peet), hanemalts (valge hanemalts, müür- hanemalts) ja malts (aedmalts, läikmalts). Kasvab liivastel ja kivistel mererandadel. Vars püstine, harunenud, 10 - 30 cm kõrge.Lehed piklikmunajad või kitsas - elliptilised, mõnikord alusel väikese hambaga, varakult kolletavad.Tihedad rohekad liitõisikud lehtede kaenlas.Paljuneb seemnetega Sugukond nelgilised on võetud netist! Sugukond nelgilised Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad. Õied hüpogüünsed, tavaliselt ebasarikõisikutes - tsümoossed
7 Tärklisesisaldusega köögi- ja juurviljad. Sellise toidu seedimiseks nagu maapirn, tammetõrud, kõrvitsad, magus ja tavaline kartul, jamss ja kastanid, kulub umbes tund aega. Ükskõik millised kaks ülalloetletud toiduainetest võivad moodustada peamise eine teie toidulaual. Tärkliseline toit. Kooritud riis, tatar, hirss (eelistatud on tarvitada just neid kruupe), maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts, abessiinia rukis, kruubid seeduvad keskmiselt 60-90 minutit. Maksimaalne kogus üheks toidukorraks 120 g kuivaine kaalus, mis teeb keedetult 480g. Kaunviljad tärklis ja proteiinid (valgud). Läätsed, aed- (türgi-) ja tavaline uba, põishernes (nuut), tuvihernes ja teised, vajavad seedumiseks 90 minutit. Maksimumkogus ühele inimesele on 120 g kuivkaalus (keedetult 210g). 30-45g kuivkaalus võib asendada 90-120g riisiga ning süüa kas kõik koos (segamini) või kaunviljad peale riisi
annaabi.ee 
