koostisaine. · pärilik muutlikus- kombinatiivne muutlikus: Kombinatiivne muutlikus on päriliku muutlikkuse alal liik. · Homosügootsus heterosügootsus: Mõlemad on geenipaari seisund. · Genotüüp- fenotüüp: Fenotüüp on isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest · polügeensus- polüalleelsus: ? 3. sugukromosoomid: Mehel XY, naisel XX 4. Skeem: I XX * XY Gameedid XX XY II XX XY XX XY 50%poisid; 50% tüdrukud 5.Inimese sugu määratakse viljastumise hetkel spermis oleva X-või Y-kromosoomiga 6.Võrdle mutatiivset ja kombinatiivset muutlikust. Sarnasused mõlemad pärilikud muutlikkused. Erinevused M-tekivad uued geenid; K- uued kominatsioonid 7. Võrdle pärilikku ja mittepäriliku(modifikatsiooniline) muutlikust: Erinevused P- tekivad uued geenid, pärandub järglastele; M-ei teki uusi geene, ei pärandu 8
· Retsessiivne alleel a, määrab organismi tunnuse ainult siis, kui mõlemas kromosoomi paaris on ühesugused alleelid ( sinine alleel sinine alleel, lapsel sinised) · Mendeli Seadused: 1. Homosügootsete vanemate ristamisel on järglased genotüübilt(geneetiliselt) ja fenotüübilt(välistunnused) identsed: · Kollased ja rohelised herned, järglased kollased A kollane aroheline kollane roheline P AA x aa Gameedid AA aa F1 Aa Aa Aa Aa genotüübilt identsed fenotüübilt identsed · Näide 1. Abielluseid pruunide ja siniste silmadega mees ja naine, milliste silmadega järglasi nad võivad saada? Koosta ristamisgeen ja määra isikute genotüübid ja fenotüübid. A pruun a sinine I AA x aa Gameedid AA aa II Aa Aa Aa Aa · Ülesanne 1
Kodune kontrolltöö nr.2. Mõned olulised põhimõtted geneetika ülesannete vormistamisel. 1. Monohübriidsel ristamisel genotüüp kahetäheline! 2. Gameedid eraldi real. 3 Näita nooltega, millised alleelid kokku lähevad! 4. Genotüübid korralikult välja kirjutada 5. Fenotüübid sõnadega.( v.a. vererühmade ülesanntele, kus on fenotüüp tähega) 6. Kui on küsitud tõenäosus, siis tuleb arvutus näidata! 7. Suguliiteliste ülesannete puhul naine XX ja mees XY, ülaindeks ainult X- kromosoomil. 8. Suguliiteliste ülesannete puhul fenotüübil näidata sugu ( nt, terve tütar....) 9
fenotüübilt sarnased järglased. MENDELI TEINE SEADUS Monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspära suhtes. KATSE Ristas Osales üks geenipaar monohübriidselt Vanemate genotüübid Veendus AA ja aa homosügootsuses P AA x aa Tolmeldas risti Gameedid A A a a Esimene põlvkond F1 Aa Aa Aa Aa järglased identsed F2 Teine põlvkond järglased erinevad 3:1 MENDELI KOLMAS SEADUS Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. KATSE Ristas dihübriidselt Osales kaks geenipaari
GENEETIKA ÜLESANDED VASTUSTEGA 1. Mõlemad vanemad on blondid. Neil sündis punapäine tütar. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss. Koostage pärandumisskeem ja määrake vanemate genotüübid. Blondi juuksevärvust määrav alleel A. Punapäisust- a. Pärandumisskeem: P: Aa Aa Vanemate genotüübid A a A a Gameedid F1: AA Aa Aa aa Laste genotüübid Vastus: Tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss, on 12,5%. 2. Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid.
GENEETIKA ÜLESANDED (VASTUSTEGA) Koostajad: Liina-Mai ja Karit 1. Mõlemad vanemad on blondid. Neil sündis punapäine tütar. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss. Koostage pärandumisskeem ja määrake vanemate genotüübid. Blondi juuksevärvust määrav alleel A. Punapäisust- a. Pärandumisskeem: P: Aa Aa Vanemate genotüübid A a A a Gameedid F1: AA Aa Aa aa Laste genotüübid Vastus: Tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss, on 12,5%. 2. Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid.
suguküpsuse saabudes jätkub nende küpsemine Kulgeb mehe kõrge Kulgeb kuni ~50 vanuseni eluaastani Korraga valmib mitu Korraga valmib üks spermi munarakk Sarnasused Moodustuvad gameedid Suguta ja suguline Suguta paljunemine Suguline paljunemine paljunemine võrdlus Toimub eostega või Toimub gameetidega vegetatiivselt Uus organsim pärineb Gameedid võivad ühest vanemast pärineda ühelt või kahelt vanemalt
viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees? Algab murdeeas ja lõppeb keskeas (menopausiga). 8. Mida nimetatakse ovulatsiooniks? Ovulatsioon on munaraku vallandumine munasarjast munajuhasse. Kokkuvõte Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja
3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku. 7. Millal algab ja millal lõppeb ovogenees? Algab murdeeas ja lõppeb keskeas (menopausiga). 8. Mida nimetatakse ovulatsiooniks? Ovulatsioon on munaraku vallandumine munasarjast munajuhasse. Kokkuvõte
Tulemused Sperm Munarakk Protsessi tingumsed 35,2C 37,2C Gameetide suurus 0,01mm 0,6mm Gameedi liikumisvõime + - Viljastumis võime 48h 36h Gameetide iseloomilukud tunnused: *on haploidsed(ühekordse kromosoomistikuga) *ainevahetus on alla surutud *küpsed gameedid üksikult ei jagune ega arene *gameedid on kehale võõrad rakud, neist ei koosne ükski kude *verega kokkupuutes hävivad Viljastumine-seemneraku ja munaraku tuuma ühinemine Viljastumise biloogiline tähtsus: 1.taastub liigile omane kromosoomistik 2.aktiveeritakse munarakk ja see hakkab jagunema(paljunema) 3.viljastumise hetkel määratakse isendi sugu 4.algab isendi areng ehk ontogenees. Partenogenees-uue organismi areng viljastumata munarakust Ontogenees-isendi individuaalne areng
↓ Aa I põlvkonna järglaste genotüübid F1 100% kollased fenotüübid Mendel II seadus ehk lahknemisseadus - ristades heterosügootseid isendeid omavahel saadakse järglaste hulgas lahknemine (genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1, fenotüüpide lahknemissuhe 3:1) Aa x Aa F1 A ↵↳ a A ↵↳ a gameedid ↓ AA genotüüpide lahknemissuhe 1:2:1 3 kollased : 1 rohelised fenotüüpide lahknemissuhted Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus - Kehtib, kui vanempaarid erinevad kahe tunnuse osas - Homosügootsete vanemate ristamisel lahknevad tunnused teises järglaste põlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt A - kollane a - roheline B - siledapinnaline
Bioloogia 02.03.2012 Paljunemine Suguline Geneetiline pärilik kahelt vanemalt Vanematel moodustuvad sugurakud e. Gameedid: Seemnerakk e. Spermatosoid Munarakk e. Ovotsüüt Seemnetega paljunemine on suguline paljunemine! Viljastumine Munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk - Haploidne kromosoomistik Seemnerakk Haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk e. Sügoot Diploidne kromosoomistik Kehaväline viljastumine (kalad, kahepaiksed)
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütar...
Meioos Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) te...
Liikuv Ei liigu Sarnasused Sugurakud Päristuumsed Suguta ja suguline Suguta paljunemine Suguline paljunemine paljunemine võrdlus Toimub eostega või Toimub gameetidega vegetatiivselt Uus organism pärineb Gameedid võivad ühest vanemast pärineda ühelt või kahelt vanemalt Järglased on geneetiliselt Järglased erinevad samasugused vanematest Sarnasused Saadakse järglasi Spermatogeneesi ja Spermatogenees Ovogenees ovogeneesi võrdlus
18. Polügeensus- genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. (inimese kasv, kehakaal, nahavärvus) 19. Lookus- piirkond kromosoomis, kus asub 1 geen, mis määrab ära 1 tunnuse 20. Analüüsiv ristamine- isendi genotüübi kindlaks tegemiseks ristatakse uuritavat isendit retsessiivse vormida, kuna ta genotüüp on alati teada -> homosügootne 21. Sugurakkude puhtuse seadus- gameedid kannavad iga tunnuse kohta ühte alget (alleel, geen) ja on vabad teistest sama tunnuse algetest.
5. Meioosi 2 eesmärki 6. Mitoosi ja meioosi sarnasused · Nimed sarnased · Tekitada uusi rakke (rakkude arv erinev) · Faasis toimuv on ligikaudu sama · Mõlemile eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja uusi rakuorganelle 7. Mitoosi ja meioosi erinevused 2 TÄPSELT samasugust rakku 4 ERINEVAT rakku Somaatilised rakud Gameedid Faase 4 Faase 4+4 Erinevad I profaas ja I anafaas Aitab parandada vigaseid rakke On vajalik suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8. Somaatiline rakk Keharakk: Neuron, erütrotsüüt, leukotsüüt, trombotsüüt jne. 9. Gameet Sugurakk 10
Kartul Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega pistikutega Paju, mustsõstar Vegetatiivne paljunemine 7. Taime osadega risoomidega Orashein, piparmünt, maikelluke Vegetatiivne paljunemine 8. Taime osadega lehtedega (lehetükikestega) Begoonia, säntpoolia Suguline paljunemine Geneetiline e pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud e gameedid: Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt Suguline paljunemine Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad
22. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles suguküpsuse saabudes 23. Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis . 24. Inimese enamikus somaatilistes rakkudes on 46 kromosoomi Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Missugustes organismides toimuvad mitoos ja meioos? Hulkraksetes organismides (Näiteks: karu, ohakas, inimene) 26. Milles poolest erinevad gameedid eostest? Gameetidel puudub rakukest 27. Kuidas mõjutab kromosoomide ristsiire tunnuste pärandumist vanematelt järglastele? Kromosoomide ristsiirdega vahetuvad geenid, mis avalduvad tunnuste/ haiguste näol järglastele. 28. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme. Risoomi abil risoomist (hundinui), mugulast (kartul) ja sibula abil (tulbid) ning lehe-või varretükist (ahvi-leivapuu). 29. Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust.
9. Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide ristumiste sagedus oleneb ainult nende sagedusest populatsioonis (st. on juhuslik sündmus). 10. Isogaamsed organismid on organismid, millel emas- ja isasorganisme on fenotüübiliselt raske eristada. Sageli on gameedid ka ühesuurused ja sarnased, kuigi sooline diferentseerumine on toimunud. Paarumistüüp on geneetiliselt määratud ja sellega on seotud tavaliselt 1 lookus. Nt. vetikatel ja seentel 11. Anisogaamsed organismid on organismid, millel gameedid on sugupooltel erinevad, erineva suurusega. 12. Fenotüüp organismi tunnuste kogum, mis kujuneb välja genotüübi alusel ja keskkonnamõju tagajärjel
nende jõudmisega raku poolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, sünt tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb 2ks, tulemuseks 2ks tütarrakku.Mitoosi lõpus toimub tsütoplasma jaotamine e.tsütokinees. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2ks korda. Seega kõik normaalsed gameedid on haploitsed(n), sest viljastumise käigus taastub diploitne kromosoomistik.(2n). Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.Koosneb 2st järjestikkusest jagunemisest,tagatakse 4 tütarrakku.Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga:DNA kahekordistumine,suureneb rakuorganellide arv, ATP süntees.Tsentrosoomi koostisesse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ,meioosieelses tsentrosoomiks 2 paari tsentrioole.
13. Erinevused Sisaldab Y- Sisaldab vaid X- Erinevused Spermatogoonid hakkavad Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Kormosoomi kromosoome mitoosi teel paljunema ja murdeeas jätkub nende küpsemine. Väiksem Suurem suguküpsuse saabudes kulgeb mehe kõrge Kulgeb kuni ~50 Saba Sabata vanuseni eluaastani. Korraga valmib mitu spermi, Korraga valmib üks munarakk. Sarnasused: Mõlemad on Sugurakud. Mõlemad on Päristuumsed Sarnasused: Moodustuvad gameedid. 14. Mida vanem on naine, seda suurema tõenäosusega on tema munarakkude varu saanud kahjustada. Seetõttu suureneb ema vanuse kasvades ka järglase väär-arengute tekkimise tõenäosus. 15. Menstruaaltsükliks nimetatakse tsükliliselt korduvaid füsioloogilisi muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. Tsükkel kestab keskmiselt 28 päeva, varieerudes erinevatel inimestel 25-36 päeva vahel. Menstruaaltsüklid algavad teismeeas ja kestavad 45-55-aastaseks saamiseni
4. Musta käharakarvalise ja musta siledakarvalise merisea ristamisel saadi pesakonnas valge käharakarvaline ja must siledakarvaline järglane. Milliseid poegi võib nendel vanematel veel olla? Millise tõenäosusega sünnib järgmises pesakonnas valge siledakarvaline poeg? Merisigadel domineerib must karvavärvus valge üle ja käharakarvalisus siledakarvalisuse üle. MUST A P: Aa Bb Aa bb VALGE a KÄHAR B gameedid AB Ab aB ab Ab Ab ab ab SILE b AB Ab aB ab 6/16 - must kähar Ab AABb AAbb AaBb Aabb 6/16 - must sile Ab AABb AAbb AaBb Aabb 2/16 - valge kähar ab AaBb Aabb aaBb aabb 2/16 - valge sile ab AABb Aabb aaBb aabb Vastus: Meriseapaaril võivad lisaks valge käherakarvalisele ja musta siledakarvalisele pojale
Suguline: KANDEOS e. BASIIDIOSPOOR- suguline eos, mille tekkekoht on EOSKAND e. BASIID BASIDIOOM- viljakeha, milles eoskand ja kandeosed arenevad Mittesugulised eosed on kandseentel väga varieeruvad (nt, roosteseentel on suvieosed mitteugulised eosed) ja seda vaatame täpsemalt kultuuripõhiste haiguste juures MUNASSEENTE/Oomycota) PALJUNEMINE: Suguline: Isas- (ANTERIID) ja emasgametangiumite (OOGOON) moodustumine (need on sugulise paljunemise struktuurid, milles tekivad gameedid e. sugurakud) Viljastatud oogonist areneb paksukestaline OOSPOOR- püsieos, sugulise paljunemise tulemus. Oospoore võib taime koes olla väga palju ja need võivad mullas säilida aastaid. Mittesuguline: ZOOSPOOR- viburitega liikumisvõimeline mittesuguline eos SPORANGIUM- mittesugulise paljunemise struktuur, kus zoospoorid tekivad SPORANGIUMIKANDJA- sporgangiumi kandev seeneniit olulisemad kandseened on rooste ja nõgi ning kottseeni on rohkem: nt. jahukaste, hahkhallitus,
(pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia). Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid: seemnerakk ehk sperm, munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu- elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss). Lahksugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid eraldi organismides. Kalad kahepaiksed, linnud ,imetajad Partonegenees ehk neitsisigimine: järglane areneb viljastamata munarakust. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samblikud
1.Rakkude ehituse ja talitluse vastastikune seos. Teooriat arendanud teadlased Vennad Janssenid- 1950.liitmikroskoop , R.Hook- 1665.valgusmikroskoop, joonistas ja vaatles korgitaime ,A van Leenwenhoek- vaatles mitmevalguste mikroskoopidega ainurakseid ja suuremaid baktereid , M.Schleiden 1838. uuris taimi , Th.Schwann- 1838.uuris loomi, R.Virchow- 1858-"iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust" , K.E von Baer- 1826.avastas imetaja munaraku, embüroloogia rajaja. 2.Tabel. Koetüübid. Kude Ehitus Ül EPITEELK Rakud tihedalt ükstesise kõrval, Kaitseb teisi kudesid kk mõjude rakuvahe peaaegu puudub. eest. Limaskestade epiteelkude Mood naha pingmise osa ja eritab lima. ümbritseb siseorganied. SIDEKUDE (nt luukude, Rakud asetsevad hajusal...
Õied sobivad paljudele erinevatele tolmendajatele. Sõltumatus: kui spetsiifilist tolmeldajat piirkonnas ei leidu, sobivad ka teised Tolmu kadu: tolmeldaja käib paljude eri liikide juures, tolm läheb "raisku" 20. Mis on paljunemine? Iga isendi võime anda algus paljudele või vähemalt ühele endasarnasele tütarorganismile 21. Mis on suguline paljunemine? Gameetide moodustumine, nende paarikaupa ühinemine ja sügoodi moodustumine 22. Kus tekivad gameedid? Gametangiumites 23. Mis on emakas? Suletud elund, milles arenevad seemnealgmed 24. Mis on risttolmlemise viisid? Geitonogaamia - ühe taime piires, erinevate õite vahel Ksenogaamia - võõrtolmlemine erinevate isendite vahel 25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygo...
Edasi toimub lõigustumine (mitoos) Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem põisloode e. blastula. Viljastumine • Spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. • Inimesel toimub munajuha laienenud osas. Viljastamisprotsessi bioloogiline tähtsus: 1. Taastatakse diploidsus, rakkude kahekordne kromosoomistik Viljastamine (sugurakud ehk gameedid on haploidsed) 2. Määratakse sugu (imetajatel jt), sõltub sellest, kas spermis on X Kehasisene või Y kromosoom. (Looduses Kehaväline (emasorganismi (vees, nt kalad ja kahepaiksed) suguteedes, esineb ka teisi soo määramise nt roomajad ja linnud) viise, kui sugukromosoomide (X, Y) abil, nt selle sõltuvus
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti gameedid on sugurakud:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatilised rakud on organismi ehitusse kuuluvad rakud. Näiteks leukotsüüdid ja epiteelirakud. 6) Mehe/ naise suguelundkonda -Mehe suguelundid jagunevad kaheks - sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid , munandimanused , seemnejuhad ,seemnepõiekesed , ee snääre . Välimised: munandikott , suguti . -Naise suguelundkond: Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse
Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, seemnetega aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e. gameedid tekivad gametofaasis 2n diploidne kromosoomiarv n haploidne kromosoomiarv Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine paljasseemnetaimed katteseemnetaimed interfaas profaas mitoos DNA kahekordistu mine metafaas anafaas raku
Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed) Lahksuguline organism suguelundid on eraldi emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis Viljastumine protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused Somaatiline rakk keharakk, mis ei osale paljunemisel Gameedid sugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm) Ontogenees isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline
assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlustatakse organismi stabiilne sisekeskkonda pH, vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon. Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on loomaorganismid püsisoojased (imetajad, linnud) või kõigusoojased (kalad, kahepaiksed, roomajad). Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega. Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Kõik organismid arenevad. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene
Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel m...
maikelluke) Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID Seemnerakk/spermatosoid ja Munarakk/ovotsüüt Viljastumine Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk-haploidne kromosoomistik Seemnerakk- haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk ehk SÜGOOT- dipolidne kromosoomistik Viljastumine Kehaväline viljastumine(kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke. Viljastumine juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu. Kehasisene viljastumine(roomajad, linnud, imetajad) Küpseb vähem sugurakke
DIATOMEE ANALÜÜS PALEOGEOGRAAFILISTES UURINGUTES Referaat Tallinn 2014 Sisukord 1.Diatomeed..................................................................................................................3 1.1Üldiseloomustus ja evolutsioon............................................................................3 1.2Ehitus....................................................................................................................3 1.3Paljunemine..........................................................................................................4 1.4Levik......................................................................................................................5 1.5Diatomeede tähtsus ökosüsteemis.......................................................................5 2Diatomeed paleogeograafilistes uuringutes........................................................
sarnase või identse DNA molekuli, kus ei ole toimunud katkestust. Pärast ahela ülekannet tekivad X-kujulised Holliday struktuurid, mis ühendavad kahte DNA molekuli. Olenevalt sellest, kuidas ensüümid ühenduskohti lõikavad, võib toimuda kromosomaalne ristsiire. Selline protsess leiab aset meioosis. DNA parandamisel toimuva homoloogilise rekombinatsiooni puhul asendatakse tavaliselt kahjustunud DNA lõiguga, mis oli seal enne kaheahelalise katkestuse teket. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna selleks ajaks on geneetiline materjal kahekordistunud, osalevad protsessis neli homoloogilist kromatiidi, moodustades tetraadi. Samas toimub konkreetne ristsiire kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Sellest kohast ülejäänud kaks kromatiidi ei rekombineeru. Seega iga ristsiirde toimumise tagajärjel on
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
17 Vanemad P kollased, ümmargused rohelised, kortsulised X GG WW gg ww Gameedid GW gw F1 kollased, ümmargused Gg Ww Gameedid GW Gw gW gw Iseviljastumine
polüploidsest lähterakust. Niisugune organism on kromosoomiarvu poolest kimäärne. Kui polüploidsetest rakkudest arenevad vegetatiivse või generatiivse paljunemise organid, siis on ka neist saadud järglaskond polüploidne. Sügootne polüploidsus. Polüploidsus tekib sügoodi esimesel pooldumisel. Niisugusel juhul osutuvad kõik idu- (embrüo) rakud ja idust arenev taim polüploidseks. Meiootiline polüploidsus. Meioosihäirete tõttu võivad tekkida mitteredutseerunud (diploidsed) gameedid. Nende ühinemisel normaalse gameediga saadakse polüploidne sügoot. Kuna polüploidsed taimed on kiirekasvulised ja suuresaagilised ning reageerivad hästi soodsatele kasvutingimustele, siis on paljud sordiaretajad pööranud tähelepanu polüploidsete vormide otsingule ja aretamisele. Kunstlikuks polüploidiseerimiseks on kasutatud peamiselt kemikaale, mis häirivad normaalset rakupooldumist. 27 Euploidide rida on järgmine:
üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. 9. Ristamissuhete ettearvamine Punnetti võrgustikus Punnetti ruutmeetod genotüüpide ja nende sageduste arvutamiseks (monohübriidne ristamine). Ruudustiku lahtrites on toodud genotüübid, mille sagedus leitakse isas- ja emasgameetide ja nende sageduste korrutamisel. Gameetide ühinemine on juhuslik, seepärast nende sõltumatute sündmuste tõenäosused korrutatakse. (siia oleks näidet vaja) 10. Geenide aheldus ja rekombinantsed gameedid Kui geenid asuvad samas kromosoomis suhteliselt lähestikku, siis on geenid aheldunud ja päranduvad edasi järglasele enamasti koos. Geenide aheldust väljendab kõrvalekalle oodatavast geenide sõltumatu lahknemise Mendeli printsiibist. füüsiliselt aheldunud-asuvad samas kromosoomi DNA niidis geneetiliselt aheldunud (lahknevad sõltumatult teineteisest). Teema 2. Otsegeneetika: geenilt tunnusele. 1. DNA STRUKTUUR
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD............................................................................
polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Sugurakud mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos, täielikul Profaas: ettevalmistav faas, kromosoomid keerduvad e gameedid. Viljastunud munarakk e sügoot. oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid: kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad, Pärilikkus- järglased sarnanevad ehituse ja talituse (koosnevad kahest monosahhariidist, is on omavahel tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, poolest vanematega
organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faasi, meioosil 4+4 faasi Miks on amitoos tähtis? Kellel avastati? Amitoosi puhul toimub raku ebavõrdne jagunemine, kromosoomid ei jagune / paljune ühtlaselt, rakk lihtsalt pooldub. Nt bakterid, algloomad, inimese vähirakud. Avastati algloomadel. 2. Inimese suguelundite ülesanded. 3. Põhiline erinevus naise ja mehe sugurakkude tekkimisel ja järeldused sellest.
Saba Sabata vanuseni eluaastani Korraga valmib mitu spermi Korraga valmib üks munarakk Sarnasused Mõlemad on Sugurakud Mõlemad on Päristuumsed Sarnasused Moodustuvad gameedid 10) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Mehel spermatogenees (Seemnerakkude ehk spermide areng mehel). Naisel ovogenees (Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel). Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Munaraku eellased on ovogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi
Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html ektoopiline rasedus ESV (emaksisene vahend) infektsioonid operatsioonid appenditsiit regionaalne enteriit Seletamata põhjused (~ 10%) diagnostika? gameedid? transport? viljastamine? implantatsioon? . Uuringute plaan (vt. Uurimis- ja ravi meetodid: http://www.fert-c.ee/info.html) anamnees günekoloogiline läbivaatus ultraheliuuringud (anatoomia ja füsioloogia) basaalne kehatemperatuur 2 kuud prl, progesteroon 20-22 tsükli päeval
Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, roomajatel *Moondeline arenemine kahepaiksed , kalad, putukad 1 Reageerimine ärritustele *Välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel (Amööb) *Närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel hulkraksed loomorganismid Liikumine
*tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed. Emassugurakud - munarakud Isassugurakud spermid (spermatosoidid) Spermatogenees on spermide areng mehel. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees munarakkude areng naisel
fenotüübiks. Ristamises osalenud vanemaid (inglise keeles "parents") tähistatakse tähega P P generatsioon. Nende hübriidset järglaskonda tähistatakse F1, tähistus tuleneb ladinakeelsest terminist. F1 põlvkond on genotüübilt Dd ja fenotüübilt kõrgekasvuline nagu DD genotüübiga vanematel. F1 järglased produtseerivad kahte tüüpi gameete D ja d genotüübiga, alleelid D ja d lahknevad e. segregeeruvad teineteisest sõltumata. Iseviljastumise tagajärjel liituvad gameedid erinevates kombinatsioonides, produtseerides nelja tüüpi sügoote: DD, Dd, dD ja dd. Munarakust pärinev alleel märgitakse tavaliselt esimesena. Kuna D on dominantne alleel, siis on kolme esimese genotüübi puhul järglaskond ühesuguse fenotüübiga kõrgekasvuline. Ainult genotüübi dd korral avaldub kääbuskasv. Seega on iseviljastumise teel saadud järgmine generatsioon F 2 kas kõrgekasvuline või kääbuskasvuline lahknemissuhtega 3:1. Alleelide segregeerumise bioloogiliseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
