Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse (7)

Sarnased õppematerjalid

21

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine Kattekude ehk epiderm

Eesti taimestik ja selle...

68

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus

14

doc

Eesti taimestik

esikoor - Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks; steel - Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel), steeli välimine rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder; kambium - Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised; Jagunemine (dihhotoomne - harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes

Eesti taimestik ja selle...

19

doc

EESTI TAIMESTIK

õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18. Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid.

Eesti loodusgeograafia

18

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid.

Bioloogia

14

doc

Eesti taimed ja taimekate

Kui Kesk- Euroopa ilvese, karu ja põdra populatsioonid kannatasid suurenenud jahipidamise käes, siis Baltimaadel pidasid need vastu tänu idast tulevale täiendusele. Subatlantilise kliimaperioodi teise poole algust, u. 1900­900 aastat tagasi, iseloomustab pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine. I aastatuhande algusest pärinevad vanimad vikatileiud. Uue kultiveeritud liigina kasvatatakse köietoorainet kanepit. Subatlantikumi nooremas osas (1000­0 BP) omandas taimestik kaasaegse ilme. Esimesed kirjalikud andmed floora liigilisest koosseisust ilmuvad 18. saj. alguses. Märgatavalt suureneb tulnukate ja kultuurist metsistuvate taimede osakaal ­ uute soontaimeliikide lisandumise kiirus on viimasel kahel sajandil olnud keskmiselt kolm liiki aastas. Umbes 700­800 aastat tagasi sagenesid eriti külmad talved (väike jääaeg). 9. sajandi keskpaigast muutus kliima jälle natuke pehmemaks.

Eesti taimestik ja selle...

84

docx

Botaanika eksami konspekt 2017

liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 8. Taime koed. Kudede liigituse erinevad alused Kude on sarnase päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm. Nimetus ja ülesanne Allrühma nimetus Asukoht taimes ALGKUDE e meristeem Tipmine Varte ja juurte Algkoest kujunevad kõik tippudes teised koed. Algkoe rakud on Külgmine meristeem e kambium Silindrina piki väikeste mõõtmetega ja telgelundeid (taime paiknevad tihedalt üksteise organ, millel on kõrval

Aiandus

50

doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

Inglise teaduskeel

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (7)