Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse (7)

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Kordamisküsimused EKSAMIKS

• Assimilatsioon : ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.
  
• Dissimilatsioon : ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.
  
• Taime ja looma põhilised erinevused
  

TAIMED ( hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist)

LOOMAD

Raku ehitus
rakukest , plastiidid , vakuoolid
puuduvad
Ainevahetus
Autotroofne
Heterotroofne
Varuaine
Tärklis
Rasvad
Keha pindala
Suur välispind
Liigestatud välispind
Kasv
Piiramatu
Piiratud
Närvisüsteem
Puudub
Olemas
Hormonaalsed organid
Puuduvad
Olemas

• Autotroofne ja heterotroofne toitumine
  

Autotroofne: toitumine, mille käigus suudab organism lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil sünteesida eluks vajalikud orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed!
Heterotroofne: toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid!

• Taime- ja loomaraku erinevused
  

Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad.

• Prosenhüümne ja parenhüümne rakk
  

Prosenhüümne: taimerakk , millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes).
Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes).
KOED

• Mis on kude? Kudede liigitus
  

Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks.
Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [ imikude , erituskude ], kattekude , tugikude , juhtkude ).
Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga , vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime])

• Ülesanded
  

Aluseks teiste kudede tekkele.

• Paiknemine
  

Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus ( varte ja juurte tippudes, pungades).
Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis.
Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes.
Tekkeaja alusel moodustunud: esmased (tekivad seemnes), sekundaarsed (teatud arenguetapil > korgikambium)

• Initsiaalrakk : moodustab algkoe ; on piiramatu jagunemisvõimega.
  
• Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas.
  
• Haavakude ehk kallus : sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn ‘hädaolukorrad’ – vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu.
  
• Kasvukuhik : varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis , milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed.
  

Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured.
Põhikude

• Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest.
  
• Ülesanded:
  

Funktsioonide järgi jaotatakse:

• klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees;
  
• säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid;
  
• veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel);
  
• õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel).
  

• Paiknemine
  

Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars .

• Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude .
  
• Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine.
  

Kattekude
Maapealne kattekude: epiderm ; maa-alune kattekude: epibleem

• Ehitus
  

Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, esinevad õhulõhed (koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust) ja karvad.
Epibleemil õhulõhed puuduvad.

• Ülesanded
  

Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise , mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest.

• Paiknemine
  

Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees ( epiteel vaigukanalite seintel ).

• Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile.
  
• Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse.
  
• Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad.
  

Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga , ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine).

• Emergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad.
  

Õhulõhed
Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber).
Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2).
Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole!

• Korkkude : sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele.
  
• Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele.
  
• Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid.
  

Tugikude

• Ülesanded
  

Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor .

• Paiknemine
  

Varres.

• Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm)
  

Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes).
Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp.
Plaatkollenhüüm: paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks.
Kobekollenhüüm: paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad.

• Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud , kivisrakud )
  

Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes).
Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist.
Puidurakud: asuvad juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes.
Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised . Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis.
Juhtkude

• Ülesanded
  

Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel.

• Ehitus
  

Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu . Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga.
Ksüleem e puiduosa : funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed , trahheiidid , puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude.
Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm).

• Paiknemine
  

Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni).

• Tõusev ja laskuv vool
  

Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis.
Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka õitesse ja viljadesse. See kulgeb mööda niineosa e floeemi.

• Juhtkimpude ehitus ja tüübid
  

Kontsentriline juhtkimp: üks juhtkude on teisega ümbritsetud (floeem ksüleemist või ksüleem floeemist). Esineb risoomis.
Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes.
Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem-ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas.
Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi . Esineb juurtes.

• Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Esinevad floeemis.
  
• Saaterakud: pikad kitsad elusad rakud, paiknevad sõeltorude kõrval. Esinevad peaaegu kõikidel katteseemnetaimedel floeemis.
  
• Trahheed: rakkude otsmised rakukestad kas puuduvad, nii et moodustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Esinevad enamikul katteseemnetaimedest ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Esinevad ksüleemis.
  
• Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis.
  

Erituskude

• Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul.
  
• Ekskreet – mittevajalik eritis
  
• Sekreet – elutegevuseks oluline eritis
  
  • Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid , parkained jne).
    
  • Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale).
    

Vee-erituskude e epiteem.
Vee eritamine e gutatsioon.
JUUR

• Ülesanded
  
  • Taime kinnitamine pinnasesse
    
  • Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport
    
  • Mõnede orgaaniliste ainete süntees
    
  • Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend
    

• Tunnused
  

Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti.

• Liigitamine (pea-, külg-, lisa-, idujuur )
  

Peajuur : areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur.
Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest).
Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest ( sattudes niiskesse keskkonda).
Idujuur: peajuure alge seemnes.

• Juure vööndid
  

Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar.
Pikenemis - e kasvuvööde: selles vöötmes toimub rakkude suurenemine.
Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega: algab püsikudede kujunemine. Juurekarvade abil toimub vee ja mineraalainete vastuvõtt mullast.
Juhtimisvööde külgjuurtega

• Juure ehitus
  

Epibleem: maa-alune kattekude. Ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, õhulõhed puuduvad!
Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised.
Kesksilinder e steel : välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud . Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi.
Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi).

• Juurestik
  

Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik .
Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur . Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad . Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele.
Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel.

• Juure muudendid ( risoom , sibulad, säilitusjuured jne)
  

Säilitusjuured:

• Juurekael ja terve peajuur: porgand , suhkrupeet
  
• Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet
  
• Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas , redis
  
• Juurekael: alpikann
  
• Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised
  

Tõmbejuured:

• sibul (taime muundunud võsu)-, mugul - ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse , tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid)
  

Õhujuured:

• epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) – viigipuu, käpalised, võhulised jt
  

Assimileerivad juured:

• epifüütsed orhideed
  

Hingamisjuured:

• troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed
  

Tugijuured, ronijuured

• Juuremügarad
  

Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid.
Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel.

• Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel.
  

Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid.

• Parasiidid, poolparasiidid
  

Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega) abil. Võrmid, soomukad.
Poolparasiit: taim, millel on nii juured kui klorofüll, kuid mis hangib lisa ka teistelt taimedelt. Härghein.
VARS

• Ülesanded
  
  • Külgharude moodustamine
    
  • Lehtede, õite ja viljade kandmine
    
  • Vee ja mineraalainete transport
    
  • Fotosünteesiproduktide transport
    
• Põhitunnused
  
  • Maapealne asend
    
  • Kasvab kaua pikkusesse
    
  • Kannab lehti
    
  • Harunemisvõimeline
    
  • Radiaalse siseehitusega
    
  • Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed)
    
• Varre muudendid
  

Risoom e maa-alune vars, stoolon e maapealne (v. –alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul.
Köitraod ( viinapuu ), astlad ( viirpuu , laukapuu), assimileerivad varred ( osjad ), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus).
Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel ( terav , torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel).

• Varre ehitus
  

Epiderm: ühekihiline
Esikoor:
Steel:
Kambium:
Juhtkimp: kollateraalne

• Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne)
  

Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel)
Monopodiaalne: harunemine , kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk )
Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu)

• Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes.
  
• Esikasv : moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust.
  
• Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel.
  

Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole.

• Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel
  

Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina.

• Avatud ja suletud juhtkimp
  

Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas
Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub

• Aastarõngad ehk aastaringid : on mitmeaastase taime, eriti puuristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned. Kevadel toodab kambium suure läbimõõduga (suure rakuõõnega) trahheesid ja trahheiide (moodustab heledama osa), suvel ja sügisel rohkem väikese diameetriga puidukiude ja põhikudet (moodustab tumedama osa). Suure ja väikese diameetriga rakkude vaheldumine toob esile rõngastena nähtava tekstuuri. Aastarõngad näitavad puu iga-aastast juurdekasvu.
  
• Varre tüübid
  

Puitunud: esinevad puittaimedel (puud, põõsad, puhmad)
Rohtne: esinevad rohttaimedel (ühe-, kahe- ja mitmeaastased)
Monokarpne: õitsevad ühel korral
Polükarpne: õitsevad mitu korda
LEHT

• Tunnused
  
  • Taime vegetatiivne organ (paljunemisvahend)
    
  • Ronimisvahend
    
  • Kasv piiratud
    
  • Ei kanna teisi organeid
    
  • Dorsoventraalse (erikülgse) sümmeetriaga
    

Füllood – ilma labata , lamenenud lehekujulise rootsuga leht

• Ülesanded
  
  • Fotosüntees
    
  • Hingamine
    
• Liht- ja liitleht
  

Lihtleht: koosneb lehelabast ja leherootsust, mille abil ta kinnitub võrsele.
Liitleht: kui ühisele leherootsule kinnitub iseseisvate rootsudega kaks või rohkem lehelaba. Jaotatakse sõrmjateks ja sulgjateks.

• Roodumine: näitab leheroodude asetumist lehelabal
  

Eristatakse: sõrmroodne (üleval vasakul), sulgroodne (üleval paremal), lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal)

• Lehetipp , -alus ja –serv
  

Lehetipp:
Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar
Lehealus :
Kiiljas Südajas
Leheserv:
Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal)

• Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis
  

Vahelduv – lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak – lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline – lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal)

• Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed
  

Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas ) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte.
Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega.
Järglehed: pärislehed+kõrglehed+alalehed
Pärislehed: arenevad idulehtedest (liht- või liitlehed )
Alalehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed varre alusel (nt pungasoomused)
Kõrglehed: väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades viimaseid meelitustöös.

• Lehe siseehitus
  

Epiderm: ühikihiline
Sammas- ja kobekude: moodustavad klorenhüümi ehk assimilatsioonipõhikoe (fotosüntees)
Õhulõhed: asuvad epidermis (kaks sulgrakku ja nendevaheline õhupilu)
Juhtkimp: kollateraalne (floeem ja ksüleem asuvad kõrvuti)

• Valgus- ja varjuleht
  

Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste
Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel

• Lehtede varisemine
  

Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus — klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid , antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oranžikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist.

• Kserofüütne leht
  

Kserofüüdi (kuiva kasvukohta taluvad taimed, näiteks kõrbes, stepis , nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks).
Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega ( aaloe , kukehari) või lihakate varte ja taandarenenud lehtedega ( kaktused ) nn kuivustaimed. Nende parenhüüm (põhikude) sisaldab suurel hulgal tagavaravett. Nende fotosüntees, hingamine ja transpiratsioon erinevad teiste taimede omast, kuna neil on õhulõhed päeval suletud, öösel aga avatud.

• Lehemuudendid
  

Kaitsevahendid , putukapüünised.
PALJUNEMINE

• Vegetatiivne paljunemine
  

Üks sugutu paljunemise vorme. Primitiivseim, kõige algelisem paljunemisviis. Toimub mingite taimeosade kaudu: risoomi, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne.
Prokarüoodid, seened, algloomad, TAIMED, alamad loomad.
Eristatakse pungumist ja pooldumist.
Pooldumine : toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks.
Pungumine: tekib väljasopistis, millest areneb uus isend , kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdrad, käsnad).

• Eoseline paljunemine
  

Sugutu paljunemise viis.
Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk – eos e spoor . Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks.
Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad .

• Apomiktne paljunemine
  

Sugutu paljunemise viis.
Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust.
Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel.

• Suguline paljunemine
  

Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas - ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk , millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis.
Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm ( toitekude ) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele – tolmlemine ). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum.

• Viljastamine
  

Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism.
Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm.

• Sügoot: isas- ja emassuguraku ühinemisel tekkiv viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism.
  

ÕIS

• Õie osad, nende paigutus
  

Kroonlehed (1), tupplehed (2) > moodustavad õiekatte.
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka .
Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka.
Seemnealgmed (8)
Õiepõhi (9)
Õieraag (10)

• Õiediagramm, õievalem
  

Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses
K5C5AooGoo
K – tupplehed > K (5) – tupplehed on kokku kasvanud
C – kroonlehed > C 5+5 – kroonlehed asuvad kahel ringil
A – tolmukad
G – emakad > G5 ( kriips all) – ülemine emakas
Õiediagramm
* kiirjas e aktinomorfne ; ebasümmeetriline e sügomorfne
Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel)
Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10

• Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised)
  
• Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad
  

Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad

• Diöötsiline e kahekojaline taim – emas- ja isassugurakud asuvad erinevatel taimedel (paju, kanep , astelpaju , põõsasmaran)
  
• Monoöötsiline e ühekojaline taim: emas-ja isassugurakud asuvad asuvad ühel taimel (tamm, kask , sarapuu, võilill)
  
• Õisik: moodustavad pisikesed koondunud õied ( rukkilill ).
  

Õisiku tüübid: lihtsarikas – ühe varre otsas palju erinevaid õisi (ül vas), kännas – lihtõisikute varred võivad olla erineva pikkusega, kuid moodustavad ühe tasapinna (ül kesk), korvõisik (ül par), liitsarikas – lihtsarikate koondumine (all vas), pööris (all kesk), keeris (all par).
Mõnikord on üksikud õied taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied.

• Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria )
  

Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja.
Astlad – taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest.
Vivipaaria – seeme areneb taimeks õisikus
Pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim

• Õitsemine
  

Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine . Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned).

• Sessoonsus
  

Monokarpne õitsemine – õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi.
Polükarpne õitsemine – õitseb mitu korda
Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10-aastaselt või hiljemgi.
Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud.

• Õite liigutused
  

Õite liigutused e nastid
Võilill avaneb hommikul , sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni).
Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid
Päevalill keerab end päikese poole.

• Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale
  
• Ise- ja risttolmlemine
  

Isetolmlemine : taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel.
Risttolmlemine: tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale.
Isetolmlemine – eeliseks see, et kui läheduses ei ole teist taime, siis on ikka võimalik taime tolmeldamine .
Risttolmlemine – eeliseks suurema materjali olemasolu.

• Isetolmlemise vältimine
  
  • Emakad ja tolmukad asuvad erinevatel taimedel (kahekojalised taimed)
    
  • Emakad ja tolmukad valmivad erineval ajal
    
  • Emakad ja tolmukad asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus)
    
• Isesteriilsus : taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu.
  
• Isefertiilsus: taime omadus viljastuda oma õietolmuga.
  
• Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki.
  
• Emaka ja tolmuka ehitus
  

Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik.
Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea.

• Tolmuterade valmimine ja vabanemine , idanemine
  

Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad ] ).
Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele. Tolmutera vajab idanemiseks eelkõige vett ja hapnikku ning idaneb seal, kus tingimused soodsad. Kuivale emakasuudmele kinnituvad tolmuterad oma välise kihi abil: nad lahustavad emakasuudme pindmist kihti keemiliselt ja saavad seejärel idanemiseks vajaliku vee kätte näsarakkudest.

• Viljastamine
  

Toimub, kui tolmutera satub emakasuudmele ning seal valitsevad viljastamiseks soodsad tingimused. Peale viljastamist hakkab arenema vili.
VILI JA SEEME

• Rüüsvili: tekkimisest on osa võtnud sigimik ja ka teised õieosad. Esineb arvukalt alumise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast allpool) liikidel nagu näiteks sõstrad.
  
• Paljasvili : tekkimisest on osa võtnud ainult sigimik. Esineb ülemise sigimikuga (sigimik on õiepõhjast ülevalpool) liikidel nagu näiteks luuviljalistel.
  
• Partenokarpia : vili tekib ilma viljastamata (tolmlemist ei toimu). Ilma seemneteta vili, näiteks banaan.
  
• Koguvili : tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas .
  
• Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass.
  
• Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari.
  

Lihtvili : tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest.

• Viljade tüübid
  

Lihakad : mari, luuvili , õunvili
Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar ); sulgviljad (seemnis, teris , pähkel, tõru); laguviljad ( jaguvili , lülivili)

• Lihakad viljad
  

Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi.
Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral – ülemisest sigimikust moodustub nt karuli ‘mari’, alumisest sigimikust nt mustika mari.
Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline : õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet . Luuviljad esinevad nt roosõielistel ( kirsipuu , ploomipuu , toomingas jt)
Pomerantsvili : väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip , sidrun)

• Kuivviljad
  

Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad.

• Avaviljad
  

Kukkur : avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas , magnoolia jt.
Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep.
Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune . Nt kuukress.
Kaun : piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel).
Kupar: hulgaseemneline kuivvili , mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb ‘ kaanega ’. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel.
Karp:

• Sulgviljad
  

Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt pärnal.
Pähkel: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt harilikul sarapuul .
Tõru: kuivvili, mille viljakest on pehme. Esineb nt tammel.
Seemnis: üheseemneline kuivvili, mis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud – selle saab lahti teha. Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel).
Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine).

• Laguviljad
  

Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas ( vaher , sarikalised).
Lülivili

• Viljade ja seemnete levi
  

Allohooria – levimine keskkonna abil
Zoohooria – levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm)
Ornitohooria – levimine lindude abil (kõrrelised)
Mürmekohooria – levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi)
Anemohooria – tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill)
Hüdrohooria – vesilevi ( vesiroos , lootos)
Autohooria – levimine oma vahenditega (lemm- malts )

• Seemne idanemine
  

Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad ( pajud , paljud ristõielised).
Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat > seemnepank), mida mõjutavad seemnete hoidmise olud (temperatuur, hapnik, niiskus, valgus jne).
Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid – piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri.
SÜSTEMAATIKA

• Üksused e taksonid
  

RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (- laadsed ) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK

• Liigist suuremad ja väiksemad taksonid
  

Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik
Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil , seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt).
Kultivar, sorkloon, aedkloon.

• Binaarne nomenklatuur
  

Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil:
Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega.
Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega.
Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné.

• Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed.
  

HÕIMKOND SAMMALTAIMED

• Iseloomustus
  
  • Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne.
    
  • Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid .
    
  • Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus).
    
  • Sporofüüdiks sambla eoskupar .
    
  • Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil.
    
• Esindajad
  
  • Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)
    
  • Klass helviksamblad e maksasamblad (kehaks lapik tallus , lapikud lehed ja varred)
    
  • Klass lehtsamblad (lehed, varred, risoidid; kolmetahuline kiirdrakk; sporofüüdiks jalg+kaanega kupar)
    
    • Perek turbasammal (risoidid puuduvad, kasvab tipust; rabad / sood )
      
    • Perek karusammal (risoide palju; parasniisked/niisked kasvukohad )
      

HÕIMKOND OSITAIMED

• Iseloomustus
  
  • Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga.
    

• Esindajad
  
  • Sugukond osjalised
    
    • Perekond osi
      
      • Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki
        
      • Rohttaimed , lülilised varred, sõlmevahed pikad.
        
      • Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt.
        
      • Eosed eospesades
        
      • Raudosi , aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi
        

HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED

• Iseloomustus
  
  • Vars lühike, maasisene, leht maa peal.
    
  • Eelleht maapealne
    
  • Eospesad gruppides
    
• Esindajad
  
  • Sugukond kilpjalalised
    
    • Eestis üks liik – kilpjalg (meie suurim sõnajalg)
      
  • Sugukond naistesõnajalalised
    
    • Naistesõnajalg (nn ‘pitsiline’)
      
    • Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades)
      
    • Harilik kolmissõnajalg
      
  • Sugukond sõnajalalised
    
    • Laiuv sõnajalg
      
    • Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad)
      
    • Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter)
      
    • Odajas astelsõnajalg
      
  • Sugukond soosõnajalalised
    
    • Harilik soosõnajalg
      
    • Mets-soosõnajalg
      
  • Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised (maokeel; kuu-võtmehein)
    

SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID

• Sammaltaimed
  

eos (n) eelniit (n)  taim (gametofüüt, n)  viljastumine (anteriit – isassuguorgan, arhegoon – emassuguorgan)  sporofüüt (eoskupar, 2n)  eos(n)

• Sõnajalgtaimed
  

eos (n) eelleht (gametofüüt, n)  viljastumine  taim (sporofüüt, 2n)  eos (n)
HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED

• Iseloomustus
  
  • Erinevalt eostaimedest on paljasseemnetaimedel olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüütides (käbides soomuste peal).
    
  • Tolmuterad kanduvad tuulega seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud > toimub viljastamine.
    
  • Valitseb sporofüüdifaas ( haploidsus )
    
  • Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega.
    
  • Puidus avatud juhtkimbud > paksenemine toimub kambiumi abil.
    
• Esindajad
  
  • Klass okaspuud
    
    • Selts hõlmikpuulaadsed
      
      • Sugukond hõlmikpuulised
        
        • Hõlmikpuu (maailmas looduslikult enam ei esine; suvehaljas, lehed lehvikjad, viljastumine toimub küpsenud viljas)
          
    • Selts okaspuulaadsed
      
      • Sugukond jugapuulised
        
        • Harilik jugapuu
          

Väga pikaealine, puit vaiguta (mädanemiskindel)
Levinud Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas, Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Väike-Aasias
Okkad kahekaupa
Seemnealge > võrse ülemise soomuse kaelas
VÄGA MÜRGINE TAIM (mürgine pole vaid seemnealget ümbritsev seemnerüü e arill)

• Sugukond männilised
  

Igihaljad puud (v.a lehis)
Lehed nõeljalt teravad , asuvad üksikult või kimpudena lühivõrsetel
Seemned kileja tiivaga

• Eestis looduslikult harilik mänd ja harilik kuusk, ilupuudena mitmeid liike veel
  
• Esindatud on ka perekonnad lehis, nulg , ebatsuuga ja tsuuga .
  
• Sugukond küpressilised
  

Ühe- või kahekojalised igihaljad puud ja põõsad
Lehed nõeljad (okkad) või soomusjad, vastakuti või männases
Emaskäbide kattesoomused on liitunud ( elupuul puitunud, kadakal lihakad)

• Kadakas
  
• Elupuu
  

Okaspuud on paljasseemnetaimede suurim rühm ~600 liigiga , peamiselt põhjapoolkeral. Harunevad monopodiaalselt, okkad spiraalselt, esinevad pikk- ja lühivõrsed, vaigukäigud, käbid.
HÕIMKOND KATTESEEMNETAIMED e õistaimed

• Iseloomustus
  
  • On monofüleetiline rühm (rühma kuulub liikide ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid)
    
  • Esineb õis
    
  • Seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades
    
  • Isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru.
    
  • Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm (toitekude - toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest) ja sügoot.
    
  • Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed.
    
  • Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks.
    

• Esindajad
  
• Klass üheidulehelised
  

Üks iduleht
Narmasjuurestik
Hajusad juhtkimbud
Puudub primaarne kambium
Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed
Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad
Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad.
On monofüleetiline rühm!

• Selts konnarohulaadsed
  
  • Sugukond võhalised
    
    • Flamingolill
      
    • Soovõhk
      
    • Kalmus
      
    • Väike lemmel
      
  • Sugukond penikeelelised
    
    • Ujuv penikeel
      
  • Sugukond maikellukeselised
    
    • Perek. maikelluke , leseleht, kuutõverohi
      
    • Ussilakk omaette sugukonnas
      
  • Sugukond amarüllilised
    
    • Lumikelluke , märtsikelluke, nartsiss
      
  • Sugukond laugulised
    

Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine

• Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk , karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid
  
• Selts liilialaadsed
  
  • Sugukond liilialised
    

Klass üheidulehelised
Sibultaimed
Lehed rööproodsed, vastakud või männases
Lihtne õiekate, kolmetine
Viljaks kupar

• Tulp
  
• Kirju liilia
  
• Kirju püvilill
  
• Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht
  
• Selts asparilaadsed
  
  • Sugukond võhumõõgalised
    

Klass üheidulehelised
Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga
Lehed vahelduvad, rööproodsed, ühekülgsed
Lihtne õiekate, kolmetine
Viljaks kupar

• Eestis 3 looduslikku liiki: kollane võhumõõk, niidu-kuremõõk, siberi võhumõõk
  
• Ilulilledest krookus, iiris ja gladiool
  
• Sugukond käpalised
  

Klass üheidulehelised
Mitmeaastased rohttaimed
Risoomid , varremugulad, lihakad varred
Lehed vahelduvalt, rööproodsed
Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed
Viljaks kupar, seemned väga väikesed
Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured)
Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi – mükoriisat

• Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all
  
• Kaunis kuldking
  
• Rohekas käokeel
  
• Laialehine neiuvaip
  
• Kärbesõis
  
• Jumalakäpp
  
• Tõmmukäpp
  
• Püramiid-koerakäpp
  

• Selts kõrreliselaadsed
  
  • Sugukond lõikheinalised
    

Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga
Lehed rööproodsed, vahelduvalt, keelekest ega karvaringi pole
Lehetuped servadest kokku kasvanud
Õied õisikutes, viljaks pähklike

• Suurim perek on tarn (põistarn, niitjas tarn, jänestarn, lakktarn, lünktarn, luhttarn, rebastarn
  
• Eesti veel perek villpea ( tupp -villpea), kõrkjas, kaisel, alss, sepsikas
  
• Sugukond kõrrelised
  

Ühe- või mitmeaastased rohttaimed
Varred ümarad, sõlmevahedega ja –kohtadega
Lehed pikad, rööproodsed, esineb keeleke või karvaring
Lehetuped pole kokku kasvanud
Õied pähikutes, moodustavad liitõisiku
Viljaks teris
Sugukonnas väga palju toidutaimi, levinud üle maakera

• Harilik pilliroog
  
• Laialehine hundinui (sugukond hundinuialised)
  
• Tuulekaer
  
• Kerahein
  
• Perek nurmikas
  
• Perek aruhein
  
• Perek kastik
  
• Timut
  
• Värihein
  
• Longus helmikas
  
• Perek orashein
  
• Oder, nisu, rukis
  
• Sugukond loalised
  
  • Perek luga (harilik luga, konnaluga)
    

• Klass kaheidulehelised
  

Pole monofüleetiline rühm
Põhiosa nimetatakse päriskaheidulehelisteks, primitiivsena on omaette seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised)

• Sugukond vesiroosilised
  

Võimsa risoomiga vee- ja sootaimed
Lehed sageli ujuvad
Juhtkimbud korrapäratult, üks iduleht!
Viljaks koguvili või lihakas marjataoline vili

• Eestis valge vesiroos (LK), väike vesiroos (LK), väike vesikupp (LK), kollane vesikupp
  
• Lisaks viktooria , lootos
  

• PÄRISKAHEIDULEHELISED
  
  • ¾ kõigist õistaimedest
    
  • Tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine õiekate
    
  • Juhtkimbud ringina, kambium olemas
    

• Selts tulikalaadsed
  
  • Sugukond tulikalised
    

Rohttaimed, harvad liaanid või poolpõõsad
Lehed vahelduvad, jagunenud, harva terved , abilehed puuduvad, kroonlehed läigivad
Õied tipmises õisikus, harva üksikult
Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised
Viljaks kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur
Tulikad on mürgised!

• Roomav tulikas , soo-tulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi , võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik sinilill, perek karukell, perek ängelhein, kurekell , kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking
  
• Sugukond magunalised
  

Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar

• Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun)
  
• Verehurmarohi
  

• Sugukond nelgilised
  

Rohttaimed, putuktolmlejad
Vars jämenenud sõlmekohtadega
Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta
Kaheli õiekate, korrapärane, viietine
Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel , loopealsetel, harva metsas

• Perek nelk (nurmnelk, aasnelk)
  
• Harilik seebilill
  
• Harilik põisrohi
  
• Perek pusurohi
  
• Tõrvalill
  
• Käokann
  
• Vesihein
  
• Nälghein
  
• Põld-kadakkaer
  
• Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein)
  
• Nisulill
  
• Sugukond kurerehalised
  
  • Perek kurereha (soo-kurereha, aas-kurereha, mets-kurereha, verev kurereha, pehme kurereha)
    
  • Kurekael
    
• Sugukond sõstralised
  
  • Perek sõstar (punane, must, valge, mage, kuldsõstar)
    
  • Perek tikker
    
• Sugukond roosõielised
  

Liit- ja lihtlehed
Lehed vahelduvalt, abilehed olemas
Õied viietised, radiaalsümmeetrilised
Võib esineda välistupp (kahesugused tupplehed)
Õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest
Viljaks pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik
Levinud kogu maailmas, valdavalt pp paras - ja troopikavöötmes
Jaotatakse neljaks alamsugukonnaks: enelalised (kukkurvili; enelas), õunapuulised (õunvili; õunapuu, pirnipuu , pihlakas , viirpuu), ploomipuulised (luuvili; ploomipuu, kirsipuu, toomingas), kibuvitsalised (kuiv või lihakas vili; kibuvits , murakas, maasikas)

• Alamsugukond enelalised: perek enelas (lodjap-põisenelas)
  
• Alamsugukond kibuvitsalised: ül või keskm sigimik. Perek kibuvits, perek mõõl, perek murakas (soo- ja rabamurakas , vaarikas, lillakas , põldmari, muulukas , metsmaasikas), angervaks, tedremaran, hanijalg , põõsasmaran, kortsleht
  
• Alamsugukond õunapuulised: al sigimik. Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu.
  
• Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss , perek ploom , laukapuu.
  

• Sugukond kellukalised
  

Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl , viljaks kupar
Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud

• Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk.
  

• Sugukond nõgeselised
  

Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad

• Kõrvenõges, raudnõges
  
• Sugukond ristõielised
  

Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole.
Lehed lõhestunud, vahelduvalt
Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid)

• Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi, mädarõigas, tõlkjas (rakvere raibe), merikapsas, liiv-merisinep, raps, kapsas, redis, kaalikas, rõigas.
  
• Lauasinepit saadakse sarpeta kapsasrohu seemntest!
  

• Sugukond karelehised
  
  • Rass, imikas , karukeel, harilik kopsurohi, ussikeel, perek lõosilm (mets- ja põldlõosilm)
    
• Sugukond kanarbikulised
  

Igihaljad, kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seenesümbiontidega
Õis viietine, viljaks mari või kupar
Eelistavad happelist pinnast
Palju marjataimi

• Harilik kanarbik, soo- eerika , leesikas, pohl , mustikas, jõhvikas, sinikas, sookail , hanevits, küüvits, harilik kukemari , ümaralehine uibuleht
  

• Sugukond nurmenukulised
  
  • Harilik nurmenukk , alpikann, pääsusilm, laanelill, perek metsvits
    
• Sugukond madaralised
  

• Lõhnav varjulill, perek madar (lodumadar, valge madar, lõhnav madar)
  

• Sugukond huulõielised
  

Rohttaimed, poolpõõsad
Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed
Õied varresõlmedes või võsu tipus

• Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein
  
• Sugukond kukesabalised
  
  • Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba)
    
• Sugukond korvõielised
  

Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis

• Harilik võilill, paiseleht , harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur , perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas , perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas , soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi , härjasilm, karikakar , perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill , perek puju (harilik puju, põldpuju)
  

• Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk - ja keelõied
  
• Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad)
  
• Sugukond uniohakalised
  
  • Äiatar
    
• Sugukond naistepunalised
  
  • Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline)
    
• Sugukond pajulillelised
  
  • Ahtalehine põdrakanep, perek pajulill (mets-pajulill)
    
• Sugukond huulheinalised
  
  • Perek huulhein
    
• Sugukond kannikeselised
  
  • Perek kannike (lõhnav kannike, aaskannike, sookannike, turvaskannike, põldkannike, koerkannike), võõrasema
    
• Sugukond mailaselised
  

Rohttaimed
Lehed vastakud või vahelduvad, õied sügomorfsed
Esineb poolparasiite ja parasiite

• Perek mailane (harilik mailane, pärsia mailane, kännasmailane, ojamailane, külmamailane)
  
• Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein (harilik härghein, palu-härghein, mets-härghein), käokannus, perek kuuskjalg
  

• Sugukond maavitsalised
  

Rohttaimed, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole
Õis viietine, ratasjas
Tolmukapead liituvad koonusetaoliselt üle emakakaela

• Perek maavits, tomat , kartul , paprika , tubakas
  
• Sugukond sarikalised
  

Rohttaimed
Vars õõnes, sõlmine
Lehed suured, vahelduvad, abilehtedeta
Õied viietised, väikesed, õisikud (liitsarikas)

• Naat , perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid -karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill , petersell
  

• Sugukond teelehelised
  
  • Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht)
    
• Sugukond tatralised
  
  • Perek oblikas ( hapuoblikas , tömbilehine oblikas), vesi-kirburohi, harilik tatar
    
• Sugukond maltsalised
  

Lehed vastakud või vahelduvad
Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes
Tuultolmlejad

• Valge hanemalts
  
• Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet ), spinat, rand - ogamalts
  

• Sugukond liblikõielised
  

Ühe- või mitmeaastased rohttaimed
Juuremügarad
Liitlehed
Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar
Viljaks kaun
Toidu- ja söödakultuurid

• Hulgalehine lupiin , perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba , lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur)
  

PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS
 
Paljasseemnetaimed
Katteseemnetaimed
Puit
Traheiidid
(piklikud prosenhüümsed rakud, mis on otstest
ahenenud)
Trahheiididele lisanduvad traheed
(piklikud prosenhüümsed rakud, mis moodustavad
toru – otsmised rakukestad kas puuduvad või on
külgedele tekkinud avad)
Seeme
“Paljas” – kahe viljalehe vahel
“Kaetud” – ümbritsetud ühest viljalehest
Gametofüütide kandja
Lahksuguline katteta käbi
Primaarselt liitsuguline kattega õis
Emasgametofüüt
Hulkrakne
Enamasti 8 rakku
Tolmlemine
Alati tuultolmlemine
Primaarselt putuktolmlemine
Viljastamine
Lihtne (suguline)
Kaheliviljastamine
Eluiga (aastat)
Kümned kuni tuhanded
Kümnendik kuni sajad (tuhanded)
Eluvorm
Puittaimed
Roht- ja puittaimed
Liike
 1000
~1/4 miljonit
ÜHE- JA KAHEIDULEHELISTE VÕRDLUS
Üheidulehelised
Kaheidulehelised
Üks iduleht
Narmasjuurestik
Hajusad juhtkimbud
Puudub primaarne kambium
Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed
Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad
Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad.
On monofüleetiline rühm!
Kaks idulehte (v.a vesiroosilistel)
Esineb sammas- ja narmasjuurestik
Juhtkimbud ühe ringina
Kambium olemas
Õied viietised (ka rohkem)
Võivad olla abilehed
Eralduvad:
pärikaheiduleheliste rühm ja vesiroosilaadsed (vesiroosilised)
Ei ole monofüleetiline rühm
EESTI TAIMKATE

• Mõisted
  

Taimestik e floora – taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal, liikide loend (arukask, paakspuu jne).
Taimkate e vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt taimerühmituste kogum (mets, nõmmemets, männik jne).
Katvus - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast.
Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist.
Ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna.
Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid.
Geobotaanika – taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne.
Taimekooslus – koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi.
Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks . Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel.
Dominantliik – taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik.
Boniteet – metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt.
Rinne – vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest. Puurinne >põõsarinne> puhma - rohurinne > samblarinne >juurerinded
Horisont – koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid . Võrahorisont>võraalune tüvehorisont>põõsa-võrahorisont>puhma-rohuhorisont>pinnahorisont> mullahorisondid .
Liituvus – puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla ka üle 1, sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees; võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1.
Suktsessioon – koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime – muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamaks uued liigid ja vanad tõrjutakse välja. Autogeenne – sisetegurite mõjul (kestab kliimaksini e püsiva koosluseni). Allogeenne – välistegurite mõjul (inim- ja looduslikud tegurid).
Looduslik kooslus – märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt põlismetsad ja sood.
Pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) – püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega ( niitmine , karjatamine). Pool-looduslik kooslus on ümber kujundatud endisest looduslikust kooslusest, sealhulgas säilib suur hulk varasema koosluse liike.
Kultuurkooslus – inimtekkeline kooslus, nt aed, põld, kultuurrohumaa , laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus.
TAIMKATTE AJALUGU EESTIS

• Palünoloogiline meetod
  

Biostratigraafia meetod, mis põhineb õietolmu analüüsil. Lisaks kasutab ka muid taimseid mikrojäänuseid (õhulõhesid, karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikad, juurjalgsed, vesikirbud jne). Selle meetodiga on saadud suur osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis.
Proovide vanust määratakse peamiselt radiosüsiniku meetodil (al 1959 . a). Tekib kosmilise kiirguse mõjul, taimed omandavad fotosünteesi käigus. Organismis hakkab see lagunema ning sisalduse muutumise järgi on võimalik määrata objekti vanust.

• Ajalugu
  
  • Eesti varasemate jäävaheaegade taimestikust on säilinud üksneis väheseid setteid orgude põhjas jm.
    

• Arktiline kliimaperiood
  

Mandrijää hakkas taanduma umbes 13 500 aasta eest ( Haanja 13 200-13 000 a tagasi; Pandivere 12 050 a tagasi). Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi.
Kasvas arktiline tundrataimestik (sammalde eosed, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolm; astelpaju, rabamurakas, soolarohi , rand-ogamalts jne).
Tundrafauna: 26 karvase mammuti hamba- ja luuleiud, üks karvase ninasarviku leid ja kahe ürgpiisoni sarvjätket.

• Subarktiline kliimaperiood
  

Balti paisjärvel tekib ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis > jääjärve tase ühtlustus. Kujuneb soolane Joldiameri.
Algas laialdasem metsade levik (kask, mänd). Rohttaimedest angervaks, palderjan, ubaleht jt.
Fauna : sõralised ja kabjalised (põhjapõder ja piison ), vb ka metshobune. Alust arvata külma ja lund taluvate imetajate sisserännet (pruunkaru, saarmas , kobras, põder jt).
10 000: jääaja ja jäävaheaja piir; järvesetets saavutavad ülekaalu orgaanilised jäänused.

• Preboreaal
  

Joldiamere ühendus maailmamerega katkes, kujunes Antsülüsjärv (veetase üle maailmamere taseme). Väljavool Taani väinade kohal.
Metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, põõsarindes vaevakask , puhmarindes kõrrelised, lõikheinalised ja sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud , leppa ja jalakat.
Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline “lihatootja” oli põder.
Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud.

• Atlantikum
  

Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu-Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung ) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi ).
Fauna: sookilpkonna levik. Ussid , putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga , orav, metshiir .
Inimene muutus oluliseks faktoriks (kodustas koera ).
Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine , soolase vee pealetung. Meelitas merre Atlandi kalasööjad mereimetajad . Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari.
Asulakohtade ümber kujunes puisniiduilmeline maastik . Tähtsal kohal karjakasvatus .
Esimesed märgid Võrtsjärve madaliku koloniseerimisest (puittaimede vähenemine, kõrreliste arvukuse suurenemine, ruderaalkoosluste teke ja kuuse kiire levik).

• Subboreaal
  

Kliima jahenemine, inimmõju suurenemine. Jalaka osatähtsuse langus, paremad võimalused sarapuu, tamme ja kuuse levikule. Hiljem väheneb laialehiste puude arvukus.
Konkurents karjakasvatajate ja metsloomade vahel, kultuurmaad laienesid aleluse kasutamise tõttu.
Taani väinad hakkasid kitsenema, soolane Litoriinameri muutus riimveeliseks Limneamereks. Rikkalikud heeringa ja hüljeste jäänused.
Kagu-Eestis ja Saaremaal: veis , siga, kits ja lammas.
Püsipõllud kinnitavad teravilja kasutamist. Rukki õietolm (algul umbrohi, hiljem põllukultuur).
Leitud luud: hobune, siga, metssiga.

• Subatlantikum
  

Pehme mereline kliima, avamaastike laienemine.
Kuuse kõrgaeg. Taigale iseloomulike loomade sisseränne. Ilves, karu põder.
Kultiveeritud liigina kasvatati kanepit.
Kohanesid soojalembelised pisinärilised – metshiir, kaelushiir, leethiir.
Subatlantikumi nooremas eas omandas taimestik kaasaegse ilme. Esimesed kirjalikud andmed floora liigilisest koosseisust pärinevad 18. sajandist. Lisanduvad uued soontaimeliigid.
Fauna: 700-800 a tagasi sagenesid külmad talved . Külmad ja lumerohked talved, jahipidamine ja huntide suur arvukus viis metssea, hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott.
19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks – suurenesid põdra ja metskitse populatsioonid, vähenes pruunkaru ja hundi arvukus. 19. saj saabus Eestisse halljänes.

• Elustiku mitmekesisuse suurenemine:
  
  • Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega.
    
  • Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus.
    
  • Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine.
    

• Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib.
  
  • Tsirkumpolaarsed: hall lepp
    
  • Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes
    
  • Euraasia : lehitu pisikäpp
    
  • Eurosiber: harilik tamm
    
  • Euroopa: lõhnav käoraamat
    
  • Euroopa rannik : rand-ogaputk
    
  • Arktomontaanne: mägi-kadakkaek
    
  • Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas
    
• Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil.
  

Taimegeograafiline rajoneering tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. Tänapäeval kasutatakse Teodor Lippmaa taimegeograafilist rajoneerimist, mis põhineb Eestis areaalipiiridel kasvavate taimeliikide leiukohtade üldistamisel. Läbi Eesti kulgeb oluline piir Kesk-Euroopa ja Ida-Euroopa taimegeograafilise provintsi vahel.

• Eestis areaali piiril olevad taksonid
  

Hanevits: levila läänepiiril
Muulukas: levila idapiiril
538 liiki oma levila piiril Eestis

• Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid
  

Kultuurisuhted:

• kultuuripagejad e hemerofoobid – inimtegevust mitte taluvad
  
• hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini “ükskõiksed”
  
• apofüüdid – looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju
  
• antropofüüt – sisse toodud takson , mis püsib vaid tänu inimmõjule
  

Invasiivsed liigid:
Invasiivsed e sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu.
Invasiivsed liigid on elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. Sageli võib introdutseeritud liik sada aastat ohutult esineda, kuid järsku muutub invasiivseks. Põhjuseks võivad olla muutused elukäigutunnustes, kliima muutus või uute ressursside kättesaadavus.
Bioinvasiooniks on ka: kohaliku liigi istutusmaterjali sissetoomine areaali teistest piirkondadest, üksikutest kloonidest tiražeeritud isendid või geneetiliselt modifitseeritud organismid.
Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud).
Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits , hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega.

• Soontaimede harulduse põhjused
  
  • Taksoni vanus ja evolutsioon
    
  • Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine)
    
  • Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime)
    
  • Inimkasutus (kasulikkus > kogumine)
    
  • Paljunemisbioloogia ( spetsiifilised tingimused)
    
  • Taksoni geneetika
    
  • Taimesüstemaatika areng (kahe liigi eristamine üksteisest; vastupidine olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused)
    

• Taimeliikide ohutegurid
  
  • Metsade hävitamine
    
  • Märgalade – soode kuivendamine
    
  • Ehitustegevus (hooned, teed)
    
  • Loomade arvukuse järsud muutused
    
  • Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine
    
  • Saastatus ( kemikaalid )
    
  • Ärakorje ja tallamine
    
  • Introduktsioon (võõrliigid)
    

• Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud?)
  
  • Erinev mulla lähtekivim erinevas paigus ( liivakivi vs karbonaatne aluskivim)
    
  • Erinevad veeolud ja pikk rannajoon
    
  • Sisevete rohkus
    
  • Kliima kontinentaalsus ( mandriline /mereline)
    
  • Pinnakattekihi omadused (tüseduse muutlikkus – kuhjunud vs akumuleerunud setted )
    
  • Kaugus rannajoonest ja kõrgus merepinnast > Madal- ja Kõrg-Eesti
    
  • Ökosüsteemide arengujärk (rabade areng, isotaatiline maakerge)
    
  • Pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine
    
  • Esindatud 113 sugukonda (s.h 12 sõnajalgtaimi) > suuremad sugukonnad korvõielised (25%), lõikheinalised (7%), kõrrelised, roosõielised (6%).
    

• Ohustatud ja haruldased taimed
  

Ohustatus: on toimunud kiired muutused liikide arvu vähenemises (tavaliselt mingi ohuteguri poolt) ning täpsustatud ajafaktori lõpus on neid haruldastega praktiliselt samapalju.
Haruldus : tuleb määrata ajafaktor; olulist muutust ei ole aja jooksul toimunud – taimi on koguaeg olnud vähe ja on ka edaspidi.

• I LK seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid
  

I LK seadus: 1935. aastal (17.dets). Selle eelnõu koostasid T.Lippmaa ja G.Vilbaste. Moodustati Looduskaitse Nõukogu (esimees T.Lippmaa) – looduskaitse üldine juhtimine, maa-alade, veekogude ja objektide looduskaitseregistrisse kandmine jne.
Esimesed kaitsealused taimeliigid:
Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, valge tolmpea , punane tolmpea, mägi-kadakkaer, Taani merisalat, lehitu pisikäpp, rand-ogaputk, lõhnav käoraamat, harilik luuderohi, harilik kobarpea, arukäpp, leeder-sõrmkäpp, alpi võipätakas, villtulikas, mägi-lipphernes, mustjas sepsikas, tuhkpihlakas, jugapuu, pihkane põisrohi.
Müügikeeld: kaunis kuldking, siberi võhumõõk, näsiniin, talvik, karukold , niidu-kuremõõk

• Punased raamatud ja nende kategooriad
  

1949. a – IUCN kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimistu.
1966. a – ilmus esimene rahvusvaheline Punane Raamat
1979. a – esimene Eesti Punane Raamat (Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon )
1982. a – ilmus esimene Eesti Punase Raamatu rahvaväljaanne
2008. a versioonis 572 liiki 6 kategoorias.