Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse (7)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Kordamisküsimused EKSAMIKS


  • Assimilatsioon : ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.
  • Dissimilatsioon : ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.
  • Taime ja looma põhilised erinevused

TAIMED ( hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist)

LOOMAD

Raku ehitus
rakukest , plastiidid , vakuoolid
puuduvad
Ainevahetus
Autotroofne
Heterotroofne
Varuaine
Tärklis
Rasvad
Keha pindala
Suur välispind
Liigestatud välispind
Kasv
Piiramatu
Piiratud
Närvisüsteem
Puudub
Olemas
Hormonaalsed organid
Puuduvad
Olemas
  • Autotroofne ja heterotroofne toitumine
Autotroofne: toitumine, mille käigus suudab organism lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil sünteesida eluks vajalikud orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed!
Heterotroofne: toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid!
  • Taime- ja loomaraku erinevused
Taimerakus esinevad plastiidid ja vakuoolid, mis on ümbritsetud tselluloosse rakukestaga. Loomarakus plastiidid, vakuoolid ja rakukest puuduvad.
  • Prosenhüümne ja parenhüümne rakk
Prosenhüümne: taimerakk , millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes).
Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes).
KOED
  • Mis on kude? Kudede liigitus
Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks.
Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [ imikude , erituskude ], kattekude , tugikude , juhtkude ).
Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga , vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime])
  • Ülesanded
Aluseks teiste kudede tekkele.
Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus ( varte ja juurte tippudes, pungades).
Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis.
Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes.
Tekkeaja alusel moodustunud: esmased (tekivad seemnes), sekundaarsed (teatud arenguetapil > korgikambium)
  • Initsiaalrakk : moodustab algkoe ; on piiramatu jagunemisvõimega.
  • Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas.
  • Haavakude ehk kallus : sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. St et ka mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas. Nn ‘hädaolukorrad’ – vigastuste kinnikasvamine, kui mingi taimeosa on saanud kahjustada loomade või inimeste tegevuse tõttu.
  • Kasvukuhik : varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis , milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed.

Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured.
Põhikude
  • Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest.
  • Ülesanded:
Funktsioonide järgi jaotatakse:
  • klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees;
  • säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid;
  • veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel);
  • õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel).
  • Paiknemine
Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars .
  • Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude .
  • Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine.

Kattekude
Maapealne kattekude: epiderm ; maa-alune kattekude: epibleem
  • Ehitus
Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, esinevad õhulõhed (koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust) ja karvad.
Epibleemil õhulõhed puuduvad.
  • Ülesanded
Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise , mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest.
  • Paiknemine
Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees ( epiteel vaigukanalite seintel ).
  • Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile.
  • Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse.
  • Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad.
Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga , ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine).
  • Emergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad.
Õhulõhed
Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber).
Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2).
Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole!
  • Korkkude : sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele.
  • Korp: moodustub vanadel puitunud varrega taimedel korkkoe asemele.
  • Lõved: tekivad sekundaarse kattekoe moodustumisel õhulõhede kohale; õhulõhed kaovad, lõved asendavad õhulõhesid.

Tugikude
  • Ülesanded
Hoiab või aitab hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähearenenud veetaimedel, noori ja üheaastasi taimi (õhukese rakuseinaga) hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk e turgor .
  • Paiknemine
Varres.
  • Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm)
Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes).
Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp.
Plaatkollenhüüm: paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks.
Kobekollenhüüm: paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad.
Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes).
Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist.
Puidurakud: asuvad juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes.
Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised . Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis.
Juhtkude
  • Ülesanded
Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel.
  • Ehitus
Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu . Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga.
Ksüleem e puiduosa : funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed , trahheiidid , puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude.
Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm).
  • Paiknemine
Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni).
  • Tõusev ja laskuv vool
Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis.
Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka õitesse ja viljadesse. See kulgeb mööda niineosa e floeemi.
  • Juhtkimpude ehitus ja tüübid
Kontsentriline juhtkimp: üks juhtkude on teisega ümbritsetud (floeem ksüleemist või ksüleem floeemist). Esineb risoomis.
Kollateraalne juhtkimp: ksüleem ja floeem esinevad kõrvuti. Sagedaseim juhtkimbu tüüp. Esineb lehtedes ja vartes.
Bikollateraalne juhtkimp: floeem asetseb kahel pool ksüleemi (floeem-ksüleem-floeem). Esineb korvõieliste, maavitsaliste, kõrvitsaliste jt sugukonnas.
Radiaalne juhtkimp: ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi . Esineb juurtes.



  • Sõeltorud: koosnevad piklikest prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Esinevad floeemis.
  • Saaterakud: pikad kitsad elusad rakud, paiknevad sõeltorude kõrval. Esinevad peaaegu kõikidel katteseemnetaimedel floeemis.
  • Trahheed: rakkude otsmised rakukestad kas puuduvad, nii et moodustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Esinevad enamikul katteseemnetaimedest ning vähestel sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel. Esinevad ksüleemis.
  • Trahheiidid: prosenhüümsed rakud, mis on tippudest ahenenud. Rakukesta siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis.

Erituskude
  • Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul.
  • Ekskreet – mittevajalik eritis
  • Sekreet – elutegevuseks oluline eritis
    • Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid , parkained jne).
    • Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale).
Vee-erituskude e epiteem.
Vee eritamine e gutatsioon.
JUUR
  • Ülesanded
    • Taime kinnitamine pinnasesse
    • Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport
    • Mõnede orgaaniliste ainete süntees
    • Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend
  • Tunnused
Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti.
Peajuur : areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla vaid üks peajuur.
Külgjuur: kasvab välja peajuurest või mõnest teisest juurest (külgjuurest, lisajuurest).
Lisajuur: areneb mõndadel taimeliikidel varrest või lehtedest ( sattudes niiskesse keskkonda).
Idujuur: peajuure alge seemnes.
  • Juure vööndid
Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Kasvukuhikut katab juurekübar.
Pikenemis - e kasvuvööde: selles vöötmes toimub rakkude suurenemine.
Eristumisvööde e imamisvööde juurekarvadega: algab püsikudede kujunemine. Juurekarvade abil toimub vee ja mineraalainete vastuvõtt mullast.
Juhtimisvööde külgjuurtega
  • Juure ehitus
Epibleem: maa-alune kattekude. Ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, õhulõhed puuduvad!
Esikoor: paikneb epidermi all, koosneb põhikoest. Välises osas paikneb kollenhüüm, sisemise rakkude kihi rakud on väikesed, tihedalt üksteise kõrval ja neljakandilised.
Kesksilinder e steel : välimine rakukiht on peritsükkel, sisemuses juhtkimbud . Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi.
Juhtkimp: radiaalne juhtkimp (floeemi ja ksüleemi grupid vaheldumisi).
  • Juurestik
Võib esineda ka sammasjuurestik või narmasjuurestik .
Sammasjuurestik: kujuneb siis, kui idujuurest areneb üks pea- ehk sammasjuur . Sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad. Külgjuured on samasuguse ehitusega kui peajuur, kuid nad on viimasest oluliselt peenemad . Sammasjuurestik on iseloomulik paljudele rohttaimedele, puudele ja põõsastele.
Narmasjuurestik: palju enam-vähem ühesuguseid juuri. Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. Need juured moodustavadki sammasjuurestiku. Esineb kõrrelistel.
Säilitusjuured:
    • Juurekael ja terve peajuur: porgand , suhkrupeet
    • Juurekael ja pool peajuurt: söödapeet
    • Juurekael ja veidi peajuurt: söögipeet, kaalikas , redis
    • Juurekael: alpikann
    • Lisa- ja külgjuured: daalia ja käpalised
Tõmbejuured:
    • sibul (taime muundunud võsu)-, mugul - ja risoomtaimedel (risoom: mitmeaastane, harunev või harunemata, horisontaalse , tõusva või vertikaalse kasvusuunaga maa-alune võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid)
Õhujuured:
    • epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) – viigipuu, käpalised, võhulised jt
Assimileerivad juured:
    • epifüütsed orhideed
Hingamisjuured:
    • troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed
Tugijuured, ronijuured
  • Juuremügarad
Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid.
Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #1 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #2 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #3 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #4 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #5 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #6 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #7 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #8 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #9 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #10 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #11 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #12 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #13 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #14 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #15 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #16 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #17 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #18 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #19 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #20 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #21 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #22 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #23 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #24 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #25 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #26 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #27 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #28 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #29 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #30 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #31 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #32 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 247 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jörgen kikas Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga täpne konspekt aines Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse.
taimestik , taimkate , eesti taimestik

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (7)

Sininekaru profiilipilt
Sininekaru: Väga hea ja informatiivne fail.
10:32 11-06-2013
MCarno profiilipilt
MCarno: mõnus kraam, täitsa abiks kohe
14:26 09-07-2011
Doorway profiilipilt
Doorway: Väga hea konspekt.
06:51 01-03-2011


Sarnased materjalid

21
pdf
Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT
68
doc
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
14
doc
Eesti taimestik
19
doc
EESTI TAIMESTIK
18
odt
Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
14
doc
Eesti taimed ja taimekate
84
docx
Botaanika eksami konspekt 2017
50
doc
Botaanika Eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun