Franz Boas: pakkus, et keeli tuleb kirjeldada vaid selle oma loogika kohaselt Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis ümbruses Hüpotees keelelisest relatiivsusest Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet Sapir: keeled loovad reaalsuse Taksonoomiline strukturalism USA strukturalismi järgmine arenguetapp Leonard Bloomfield: Language: Bihievioristlik aluspõhi Eitab täielikult keelelist intuitsiooni Generatiivne grammatika Noam Chomsky: Lause pindstruktuur, Süvastruktuur Keel on mentaalne nähtus,ei sõltu keskkonnast Oluline on keeleline kompetents, mitte sooritus Teooria: süvastruktuur on universaal, millele vastanduvad erinevates keeltes pindstruktuurid ...Chomsky... Mida vabam on sõnajärg keeles, seda ebaselgem on kas tegemist on sama või erineva süvastruktuuriga Tõuge psühholongvistikale Pragmaatika: struktuur sõltub keelekasutajast, kontekstist ja keelevälistest
etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed.
Teivad:- mitoosi ja meioosi häirete tõttu. Mutant: organism, kellel on mutatsioon. (nt, inimestel kellel on nägude mehed Mehhikos, kääbuskasv). Spontaansed mutatsioonid: Orgamismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioonid. Indutseeritud: Eksperimendi käigus kunstlikult esike kutsutud mutatsioonid.( tekkesagedus võib olla sada korda suurem kui spont.) Mutatsioone tekitavad keskonnategureid nim mutageenideks. Kantserogeenid- Tegurid , mis kutsuvad esile vähktõbi. Generatiivne mutatsioonid- kui mut. Tekivad hulkrakse org. Sugurakkudes ja kanduvad järgmistele põlvkondadele. Somaatilised:- keharakkudes tekkinud mutatsioonid. Mittepärilik muutllikkus- ehk modifikatsiooniline muttlikkus- elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Modifik. Mu.- on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkeetsete tunnuste avaldumisele.Tunnsued ei pärandu päranduvad tunsute kujunemise piirid. Reaktsiooninorm- tunnuse muutumise määr
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud
Lk 112-Sugurakkude areng 1. Milles seisneb generatiivne paljunemine? Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja
Pärilik muutlikkus geneetiline. Jaotus: kombinatiivne, mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus vanemate olemasolev geneetiline materjal kombineerub, tekib järglase oma genotüüp. Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Modifikatsioon muutus, mis on tingitud geenide ja keskkonna koosmõjul. Ei pärandu. Mutageen mutatsioone esilekutsuv tegur. Somaatiline mutatsioon keharakkudes tekkinud, sugulisel paljunemisel ei pärandu. Generatiivne mutatsioon sugurakkudes tekkinud, pärandub sugulisel paljunemisel. Reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid.
Lk 112-Sugurakkude areng 1. Milles seisneb generatiivne paljunemine? Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5
liblikad) (Rohutirtsud, prussakad, lutikad) Muna-vastne(meenutab ussikest)- Puudub nukustaadium nukk(puudub aktiivne elutegevus)- Järglane muutub vanema sarnaseks valmik. aktiivse elutegevuse käigus. 1) Noorukijärk e. JUVENIILNE STAADIUM organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 2) Sigimisvõimeline e. GENERATIIVNE STAADIUM 3) VANANEMIS STAADIUM, sellega kaasneb raukumine Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sültub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Agoonia- iseloomulik kõigile kõrgematele loomorganismidele. Kaob teadvus ja pulss, hingamine aglustub. Abi puudumisel järgneb kliiniline surm. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus, võib kesta 5 minutit ja peale
Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu
ine geneetiline Kombinatiivne Mutatiivne Ulatuse alusel: Koha alusel: geen, generatiivne, kromosoom, somaatiline genoom Tekke alusel: spontaanne Generatiivne Somaatiline
Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) ämblikud, linnud, imetajad Moondega e. Kaudne (metamorfoos) munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Moone: kalad ja kahepaiksed ARENGUETAPID 1. Juveniinne staadium e. Noorjärk algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk algab suguküpsusega ja kestab selle lõppemiseni. 3. Vananemine elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, tekitavad haigused ja surm. 4. Surm - I agoonia vahetult surma ennuseisund. Elutähtsate elundite talitlus on niivõrd aeglane, et ei ole märgatav. II kliiniline surm elutalitlus on lakanud. Elustatav 3-5 min. III bioliigiline surm närvirakud on hävinenud, elustamine pole võimalik.
Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone. Nt: kahepaiksed, kalad. Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng: Idand- kujunevad välja vars, juur ja lehed. b)Juveniilses staadiumis areneb toimiv juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv, moodustuvad lehed.Kasvuperiood c)Generatiivne areng: Toimub peas tekkivad tolmuterad ja emakasigimikus areneb munarakk. d)Vananemisperiood- algab kohe peale viljade ja seemnete valmimist.
Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond *BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. *Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood. *Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. * Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine
Strukturalistid vastandasid süsteemi ehk langue kõnele ehk parole, sünkroonilist uurimist diakroonilisele. Nad uskusid, et keeleteaduse tuum on sünkrooniline uurimine uurib keele sõnavaras mingiks ajalõiguks kujunenud seisu, nt tänapäevaks. Diakroonilise puhul uuritakse keele sõnavara ajaloolist kujunemist. Generatiivse grammatika rajaja on Chomsky teosega ,,Syntactic Structures" (1957). Tema eesmärk oli luua täpne ja formaliseeritud süntaksiteooria. Generatiivne grammatika oli antibiheivioristlik. Generatiivse grammatika eesmärk oli genereerida reegleid, mis määraks lause struktuuri ja selle moodustusviisi. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest lausetest teatud reeglite alusel. Generatiivse grammatika põhimõisted on keelepädevus ja keelekasutus. Grammatika peegeldab keelepädevust. Generatiivsele grammatikale on omased deduktiivne lähenemine,
Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgumolekulis. Geneetiline muutlikus (pärilik muutlikus) erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks. Generatiivne areng organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).
Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine.
............................................3 2. Keeleuurimise ajalugu........................................................................................................................4 3. Tänapäeva keeleteadus.......................................................................................................................7 3.1. Strukturaallingvistika...........................................................................................................7 3.2. Generatiivne grammatika.....................................................................................................7 3.2. Kognitiivne lingvistika.........................................................................................................7 4. Kokkuvõte..........................................................................................................................................9 Kirjandus...............................................................................
Diploid kromosoomistik-kahekordne kromosoomistik,milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste perinea Eoseline paljuemine-mittesuguline paljunemine,toimub eoste teel. gameet-organismi sugurakk.munarakud seemnerakud. generatiivne paljunemine-suguline paljunemine haploidne kromosoomistik-meioosoi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. interfaas-päristuumse rakku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood. karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. kromosoomide ristsiire-meioosiesimese jagunemise proofaasis esinev homoloogilist kromosoomide paardumine.tulemus on geenivahetus meioos-päristuumse raku jagunemise viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x
Telofaas I: nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahekordistub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, tuumamembraane ja tuumakesi ei teki. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II meioosi faaside osas sama, va. Kromosoome on poole vähem(2 paari). Tekib ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku(gen. Erinevad). Suguline ehk generatiivne paljunemine- viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees
a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad riided, vibratsioon, erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine), II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine), III Vananemise staadium e. raukumisperiood I Jagunemine 1) Profaas : tuuma membraanid lagundatakse kromosoomid keerduvad kokku tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõju...
suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 3. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? · Kognitiivne lingvistika: uurib mõtlemist läbi keele ja keelt läbi mõtlemise. Abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemise teel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid. · Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel The Shannon-Weaver Mathematical Model. Põhineb faksi metafooril, tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus. · Torumetafoor (conduit metaphor) - Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk
3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a) 8 tundi b) 12 tundi c) 36 tundi d) 72 tundi 10. Küpsed spermid talletatakse mehe: a) munandites b) munandimanustes c) seemnejuhades d) eesnäärmes 11. Munaraku viljastumine toimub:
kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus
Lootelehtedest arenevad elundid. 22. päeval alustab elutegevust süda. Otsene areng- vastsündinu sarnaneb täiskasvanuga. Moondeline areng- erineb vastsündinu täiskasvanust ja muutub selleks läbi vahestaadiumi. Täismoondega- putukad-vastne-nukkub-valmik. Vaegmoondega-jääb ära nuku staadium, prussakad, lutikad. Juveniilne orgnism kasvab tema elundkondade talitlus ja rflektoorne tegevus täiustub. Noorjärk e. juveniilnes., sigimisvõimeline e. generatiivne s., vananemisperiood. Kliiniline surm võib kesta 5 minutit. Eelneb enne bioloogilist surma, hingamine, kesknärvisüsteemi ja südametöö lakkab.
Downi sündroom Haigus, kus inimesel on 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. (tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest). => väike kasv, mongoliidne silmalõige, vaimne alaareng, lame nägu. Geenifond Liigi v populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenmutatsioon Väike muutus DNA nukleotiidses järjestuses. Geneetiline muutlikkus Erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke.
Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi. 2. Postembrüogenees algab seemne idanemisega. a. Vegetatiivne ehk kasvu periood taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad. b. Generatiivne periood õied arenevad, valmivad seemned. Mitmeaastastel taimedel toimuvad kaks eelpool mainitud etappi vaheldumisi paljude aastate jooksul. c. Vananemine taim ei õitse enam. Taime maapealsed osad hakkavad taandarenema. diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. gameet organismi sugurakk.
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Meioos sugurakkude küpsemine ja eoste moodust. Meioosi algus sama mis mitoos aga toimub kromosoomide ristsiire ja geenivahetus. 1.jagunemine krom 2 korda vähenenud.interfaas lühike. Profaas tsentrioolide paarid raku poolustele. Metafaas-kromosoomid ekv. Tasandile ja kääviniidid tsentromeeridele. Anafaas- tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad. Telofaas-kromatiidid lahti,tuumamembraanid ja tuumakesed. Meioosi tulemus: 1 diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku.suguline e. Generatiivne paljunemine.sügoot viljastunud munarakk.spermi eellane spermatogoon.munandimanuses spermid.ovogoonid ja ovogenees.1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest arenguvõimetut ja viljatut rakku(polotsüüti)
Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgm...
Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 2. Sigimisvõimeline elujärk e generatiivne: järglaste andmine, jätkub kohastumine 3. Raukumine ehk vananemisperiood elundkondade talitluse häired, elutegevuse aeglustumine, muutub välisilme 4. Surm a) kliiniline b) bioloogiline Vananemine Algab inimesel viljastumise hetkest. 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk
Kehavälisel viljastumisel on väga suur sugurakkude arv,sest viljastumine on juhuslik,vaenlaste olemasolu ja ebasootsad keskonna tingimused 4.Kehasisene viljastumine? Kehasisene viljastumine esineb imetajatel,lindudel ,roomajatel ja lülijalgsetel 5.Vaegmoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid esineb nt rohutirtsudel 6.Lootejärkse arengu põhi etappid? Juveniilnestaadium e noorjärk , generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk, raukumine e vananemis periood 7.Agoonia? Agoonia on faas enne kliinilist surma teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jätkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, järgneb kliiniline surm. 8.Kliiniline surm? Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused ,kliiniline surm võib kesta 5 mine. 9.Pärilikkus?
Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Inimese ontogenees algab viljastamisega ja lõpeb surmaga. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest omadustest. Partenogenees on areng viljastumata munarakust. Inimese sügoot on 2 kromosoomistikuga. Otsese arengu korral on järglane vanemate sarnane. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Taime looteline areng toimub idus. Katteseemnetaime generatiivne areng areng algab viljade moodustumisega. Katteseemnetaimede embrüogeenis moodustub idu. Bioloogilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine., kehatemp. langemine, lihaste kangestumine. Lõigustumine>Kobarloode>Areneb blastotsüst>Embrüoblast (sellest areneb loode)>Lootekest>Kusekott ja Vesikest>Platsenta Sünd>Juveniilne>Fertiilne>Seniilne>Surm Kliinilise surma tunnuseks on teadvusetus, südametöö ja hingamise lakkamine. BIOGENEETILINE REEGEL
Toimub ümberpaigutus või segadus DNAs. Mutatsioone tekib nii normaal tingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid).Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. · Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. · Generatiivne mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. · Dominantsed mutatsioonid tekivads keharakkudes. Näiteks: polüdaktüülia - sõrmede ja varvaste arengu häired · Retsessiivsed mutatsioonid tekkivad kehakromosoomides ja avalduvad homosügootses olekus. Näiteks: Downi sündroom - kromosoomistikus 47 kromosoomi. 21 kromosoomipaar koosneb kolmest kromosoomist.
Lk 126-Organismide lootejärgne areng 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. 2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega?
Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad? Pausi pikkuse määrab kultuur. Vooruvahetuspaus, paus, mil teine osapool saab sõnajärje enda kätte. 18. Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall) Monokroonsus ,,üksaegsus". Aeg on jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav). Aeg koosneb diskreetsetest üksustest (generatiivne metafoor aeg on raha!). Polükroonsus ,,paluaegsus". Aeg on kui punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav (generatiivne metafoor: pidev olevik voolavas jões). 19. 5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont. Polükroone kultuur: 1. Tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast; 2. Polükroonses kultuurid ajakava allutatud suhetele; 3. Täidetakse üht ülesannet korraga; 4
prussakad, lutikad, rohutirtsud Juveniilne staadium ehk noorjärk, lootejärgse arengu etapp, kus organism kasvab, elundkondade talitlused täiustuvad ja välja kujunevad sugutunnused Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine, katteseemne taimedel arenevad selle käigus õied ja viljad
1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika,
Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. · Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud, mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kahest kromatiidist, DNA kahekordistumist ei järgne. · Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tütarrakud on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng · Suguline ehk generatiivne paljunemine. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakk sügood. · Mehe seemnerakud on spermid ehk spermatosoidid. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. · Spermide eellased on spermatogoonid. · Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse
pausiga") kultuuride esindajad: pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne. Vastastikune frustratsioon. 21. küsimus Aja metafoorid monokroonses ja polükroonses kultuuris (Edward Hall): · Monokroonsus "üksaegsus" aeg jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav). Aeg koosneb diskreetsetest üksustest. (Generatiivne metafoor: aeg on raha!) · Polükroonsus "paljuaegsus" - aeg punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav (Generatiivne metafoor: pidev olevik voolavas jões) 22. küsimus Monokroonse kultuuri põhijoonid: · jäiga ajakava (schedule) abil; · kohtumisajad on täpselt määratud; · punktuaalsus hinnatud; · tegevus kompartmentaliseeritud (iseseisvateks üksusteks jagatud, iga üksuse pikkus täpselt määratletud) · suhted allutatud ajakavale
kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab öeldut teiste sõnadega, räägib muust jne. Tulemuseks on vastastikune frustratsioon. 20. Aja metafoorid polükroonses ja monokroonses kultuuris (Edward Hall). Monokroonsus "üksaegsus" aeg jäigalt lineaarne (paindumatu, käegakatsutav). Aeg koosneb diskreetsetest üksustest. (Generatiivne metafoor: aeg on raha!) Polükroonsus "paljuaegsus". Aeg punkt, jõgi, tsükliline nähtus, paindlik, voolav. (Generatiivne metafoor: pidev olevik voolavas jões.) 21. Nimeta 5 polükroonse kultuuri ja 5 monokroonse kultuuri põhijoont. Polükroonne kultuur: 1) ajakava allutatud isiklikele suhetele. 2) tegevus tehakse lõpuni sõltumata kuluvast ajast. 3) lahendatakse mitu ülesannet vaheldumisi (sõltuvalt tingimustest, inspiratsioonist jne).
liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinee ja kokku tekib neli tütarrakku, kääviniidid lagundatakse, taastub rakule omane tsütoskelett. Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus. Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I. Mõisted : Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel.
Organismide paljunemine ja areng PALJUNEMINE SUGULINE (generatiivne) MITTESUGULINE (vegetatiivne) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. SUGULINE ISEVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad ühelt vanemalt) RISTVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad kahelt vanemalt) Eri liikide esinejad üldjuhul ei ristu (kui see peaks siiski juhtuma, ei saa selliseid järglasi mitteandvaid hübriide lugeda omaette liigiks. Nt hobune + eesel = muul) Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.
morfoloogiat, hästi moodustatud lausete süntaksit, sõnavara tuletust, sõnavara alates 1000 ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid), Sapir (keeletriiv) 15. Generatiivne keeleteadus Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm 16. Keeletüpoloogia
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.
Diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik märgitakse 2n Meioos jaguneb kaheks jagunemisprotsessiks. Esimene jagunemine koosneb samadest faasidest kus proofaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Krossingover kromosoomide ristsiire (toimub meioosi esimese jagunemise profaasis). Toimub geneeni vahetus. Meioosi tulemusena tekib neli haploidset rakku ja need neli rakku on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng Generatiivne paljunemine ehk suguline paljunemine. Gameet sugurakk Sügoot viljastunud munarakk Sperm mehe sugurakk Spermatogoon mehe seemneraku eellane. (spermatogeenist tekib neli üksteisest erinevat spermi) Spermatogenees protsess, kus spertmatogoonist, tekivad küpsed spermid. Spermatogenees toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes ja kõik spermid talletatakse munandi manuses. Algab puberteediea alguses ehk 13/14 aastselt.
3) Geenmutatsioon väikesed muutused DNA struktuuris, selle tulemusena võivad tekkida retsessiivsed alleelid, mis avalduvad järglaste genotüübis (nt sirprakuline aneemia). 4) Geneetiline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad (nt AB0 vererühmad). Geneetiline muutlikkus jaguneb mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5) Generatiivne mutatsioon toimub sugurakkudes erinevate mutageenide toimel ja pärandub sugulisel paljunemisel. 6) Genoommutatsioon homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutumine, mida põhjustavad kromosoomide lahknemise häired meioosis (nt Downi tõbi 21. kromosoomi kolmekordsus, Edwardsi tõbi 18. kromosoomi kolmekordsus). 7) Indutseeritud mutatsioon kunstlikult esile kutsutud mutatsioon (nt eksperimendi käigus). Kiiritamine, kemikaalidega mõjutamine
käigus. Täismoondeline Kolm staadiumit: vastne, nukk, valmik Vaegmoondeline Kaks staadiumit: vastne ja valmik Otsene vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega arengu plussid: 1. Väiksem konkurents toidule 2. Väiksem konkurents elupaigale 3. Kaitseb keskkonna eest 4. Pikendab eluiga Otsene Moondega Roomajad Putukad Linnud Kalad Imetajad Kahepaiksed Arengu staadiumid: 1. Juveniilne sündimisest kuni murdeeani 2. Generatiivne(sigimisvõimeline) Murdeeast kuni u 45 eluaaastani 3. Vananemisjärk u 45 kuni surm Surm Kliiniline Puudub hingamine, südametöö ja närvisüsteemide töö Bioloogiline ajusurm, lõplik Agoonia Seisund, mis eelneb surmale. Organism kasutab ära viimased varud, et surma vältida.
annaabi.ee 
