Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks.
Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt, andes neli haploidset mikrospoori, mis moodustavad ühe tetraadi
Osal sugukondadest koosneb tapetkiht suurest amöboidsest, hulgatuumalisest rakust ehk periplasmoodiumist, mis on tekkinud paljude rakkude liitumisel pärast nende kestade kadumist. Erinevalt sellisest amöboidsest tapetkihist koosneb sekretoorne tapetkiht, mis esineb eelmisest sagedamini, tugevasti arenenud endoplasmaatilise retiikulumi ja diktüosoomidega rakkudest. Rakud lagunevad pärast tolmuterade teket, nende kestad lahustuvad ning tsütoplasma satub tolmukapesasse, kus seda kasutatakse tolmutera kestade ülesehitamisel. Mõnedes sugukondades tarvitatakse tolmuterade kasvuks ka vahekihti talletatud ühendeid. Sel juhul võib vanades tolmukapeades vahekiht olla hävinud. Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest (pollen). Tolmutera on homoloogne sõnajalgtaimede isasgametofüüdiga.
Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga. Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga Emaka ehitus: emaka suue, emaka kael, sigimik Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea Tolmuterade valmimine ja vabanemine: Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt,
isolatsioon, logistika ei võimalda kohtuda(poro, haribu). Loodus katastroofid, mis teatud kohas vähendavad liigiarvukust. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline:teatud liikidel on ajaliselt erinev tolmnemis aeg(harilik- ja hõbekuusk). Spetsiifilised signaal tunnused:emaste ligi meelitamiseks(tedremäng). Anatoomiline:kehaehitus ei võimalda paarituda(karu ja hiir). Biokeemiline: sugurakud ei sobi omavahel(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel pärsitud) Evolutsiooni tõendid-Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia, teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid:väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
-Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk). -Kahekojaline isas- ja emasõied asetsevad erinevatel taimedel (paju). -Õisik õite kogumik varrel. -Tolmlemine õietolmu sattumine emakasuudmele. -Isetolmlemine - mõlemasuguline õis, tolmutera kukub ise emakasuudmele. -Võõrtolmlemine jaguneb putuk- ja tuultolmlemiseks. -Putuktolmlemine õied värvilised, lõhnavad, suured. -Tuultolmlemne õied väikesed, ilmetud, lõhnatud, tolmuterad kerged -Viljastamine seemnerkau ühinemine munarakuga. -Õiest areneb vili vaid siis, kui lisaks tolmlemisele toimub ka viljastamine. -Õisi kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks, enda ehtimiseks, toiduna, vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena.
Putuktolmlejatel on tavaliselt suured ja värvilised õied. Tuultolmlejate õied on tavaliselt väiksed ja silmatorkamatu värvusega, kuid need peavad olema tuulele avatud: hästi väljaulatuvate tolmukate ja emakatega. Nii raputab tuul õietolmu kergesti õiest välja ja kannab emakasuudmetele. Tuultolmlejatel moodustub väga palju väikseid kergeid tolmuteri, mis võivad levida kaugele. Vili Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. Pärast viljastamist toimub sigimikus palju muutusi, kuni seemnealgmetest saab viljakest. Igal taimeliigil toimub vilja areng veidi erinevalt, kuid alati leiab aset neli olulist muutust: 1. Viljastunud munarakust areneb seemnealgmes loode, millel on juure ja võsu alge. 2
ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Liigid võivad olla ökoloogiliselt eraldatud(valge-toonekurg on asulate läheduses, must-toonekurg aga metsas). Ajaline isolatsioon - taimed õitsevad erineval ajal. Signaaltunnused(paaritumist vältiv tegur) -väliskuju, värvusmuster, lõhnaained ja seksuaalkäitumine, aitavad oma liigikaaslast võõrast eristada. Sugurakkude biokeemiline sobimatus(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine pärsitud). Pärast viljastamist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud(hobuse ja eesli hübriidid - muulad- on elujõulised kuid viljatud genoomide sobimatuse tõttu). Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Eraldatud populatsioon ehk isolaat - loomad on rändanud konkurentsi tõttu väljapoole levila piire. Kui
Putukad, tuul 15. Missugused on tähtsamad kohastumised taimedel isetolmlemise vältimiseks? Dihhogaamia - tolmukate ja emakate eriaegne valmimine Heterostüülia - osadel isenditel õied pika emakakaelaga ja lühikeste tolmukaniitidega ja vastupidi (nurmenukk) 16. Mis on partenokarpsus? Vilja arenemine ilma viljastumiseta 17. Mis on vili? Taime organ, mis sisaldab seemneid, koosneb viljakestast ja seemnetest 18. Mis on mikrosporogenees? Isassugurakkude tekke 19. Mis toimub tolmutera sattumisel emakasuudmele? Hakkab idanema tolmutoru, mille sees generativne rakk jaguneb kaheks. 20. Koosta tabel seemne ja eose võrdluseks? Seemne Eos Suur Väike Niiske Kuiv Viljastatud Viljastamata Diploidne Haploidne Varuained Varuineteta 21. Mida kujutab endast regenereerumisvõime?
Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. ·Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. ·Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm.
harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks. Tolmukapea koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad. Staminoidid – tolmukapeata tolmukad. Tolmukapea keskosas on sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks. Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera. EMAKKOND EHK GÜNEETSIUM Emakas on suletud elund, milles arenevad seemnealged – moodustuvad ühe või mitme viljalehe kokkukasvamisel. Emakas koosneb sigimikust, emakakaelast ja suudmest. • Üheosaline (monokarpne) - ühest viljalehest. • Mitmaosaline - mitmest viljalehest. o Apokarpne – viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka. o Tsönokarpne - viljalehed on kokkukasvanud üheks emakaks. SIGIMIK:
Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – juhtsooned ehk trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Õistaimede hulka kuulub puid, põõsaid ja rohttaimi. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine (Õitsemine ja viljastamine)
1. Millistel taimedel esineb kaheliviljastumine? Mida see tähendab? Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel
kinnituvad sigimikust kõrgemale Moodustub rüüsvili, MUSTIKAS, KARUSMARI, õunviljalised I II III SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine.
1. KLOONIMINE ,,Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kui võtame ühelt organismilt, näiteks taimelt, mingi kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokste...
risoomid. seemnesoomustel. 4. Seemnealgmed paiknevad viljalehtedest katte sees. 1. Emasgametofüüt kaheksast Gameto- 1. Emasgametofüüt endosperm ja rakust koosnev lootekott. füüt kaks või enam arhegooni. 2. Isasgameofüüt vegetatiivsest 2. Isasgametofüüt mitmest ja generatiivsest rakust koosnev protalliaalsest, anteriidi- ja tolmutera. vegetatiivisest rakust koosnev tolmutera. Kahekordne: üks spermium liitub Viljasta- Ühekordne: üks spermium liitub ühe munarakuga, teine teistuumaga. mine arhegooni munarakuga. 1. Seeme valmib võrdlemisi Seeme 1. Seeme valmib väga aeglaselt, kuni kiiresti kuni 3 kuni 4 nädala 1,5-2 aasta jooksul, ajavahemik
lase tõvestavatel mikroorganismidel soolestikus paljuneda, stimuleerib immuunsüsteemi, on üldtugevdava toimega, parandab isu, tõstab füüsilist töövõimet, tugevdab seksuaalfunktsiooni, vähendab eesnäärme suurenemise ohtu. Soovitatav on tarvitada 28 grammi (13 teelusikatäit) päevas. Seda võetakse hommikul ja päeval, mitte õhtul, sest õietolmu ergutav toime ei lase uinuda. Et soodustada seedemahlade läbiimbumist tolmutera küllalt tugevast kestast, soovitatakse õietolmu enne kasutamist leotada keedetud vees kaks-kolm tundi aeg-ajalt segades. Õietolmu võib segada pudru või kohupiima hulka. Kuivatatud õietolm võib säilida kaks-kolm kuud kuivas pimedas ruumis, mille temperatuur ei tõuse üle 12 kraadi. Kahjuks võib õietolm paljudel inimestel põhjustada allergiat. Mitmesugustest allergiatest on õietolmuallergia üks levinumaid. Õietolm satub organismi harilikult õhuga. Praegusel
munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. · Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. · Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm. · Sügoot: isas- ja emassuguraku ühinemisel tekkiv viljastatud munarakk, millest
munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele – tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm.
kasvada külmas Arktikas. Rohkesti on neid kõikjal mujal nii maismaal kui veekogudes. Paljudest looduslikest liikidest on inimene aretanud uusi sorte, mida kasvatatakse põldudel ja aedades. Lisaks kultuurtaimedele on aia- ja põllumaade sagedased asukad ka umbrohud, kes samuti kuuluvad õistaimede hulka. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja . Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Täpsemalt lugege kõigest sellest õistaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid
BI avaldub mitmel viisil: 1. liigid võivad olla ökoloogiliselt eraldatud. N: valge- ja must toonekurg, kes pesitsevad eripaikades. 2. liigid võivad olla ajalises isolatsioonis. N: punane- ja must leeder ei saa ristuda, kuna õitsevad eri aegadel. 3. loomadel paaritumist vältivaks teguriks signaaltunnused, mis aitavad liigikaaslast võõrast eristada. 4. sugurakkude biokeemiline sobimatus. N: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. 5. mõnel juhul avaldub liikidevaheline ristumise sobimatus alles pärast viljastumist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud, mis seisneb tihti kromosoomide arvu erinevuses suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks geograafiline e. Allopa- triline e. Erimaine liigiteke. Selle teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus
õielt õiele: 1) vee pinnal – epihüdrogaamia (heinmuda); 2) vee sees - hüpohüdrogaamia (näkirohi). Tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal või vee all, emakakaelad pikad ja harunenud, tolmuterad pika niitja kujuga. 2.4) linnud – koolibri, sageli taimed hästi erepunased. Putukad ei näe punast, lind näeb. 30. Õistaimede kaheliviljastamine. Emas- ja isasgametofüüt. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb kahest rakust – suurem vegetativne ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool h kuni paar nädalat. Jõudnud lootekotini kasvab tolmutera selle sisse. Üks spermium liitub
idanemine ja temast kasvab isasgametofüüt, mida nimetatakse tolmuteraks. See areneb mikroskoopri sees ja on veel rohkem taandarenenud, kui eespool vaadeldud erieoselistel taimedel. Mikrospoori tuuma jagunemisel tekib kaks protalliaalset rakku, mis varsti lagunevad. Need on gametofüüdi ainsad vegetatiivsed rakud. Seejärel jaguneb mikrospoori tuum veel üks kord ja uuesti tekib kaks rakku anteriidrakk ja vegetatiivne rakk. Mikrospoori kestad jäävad tolmutera kestadeks. Tolmutera valmimise ajaks avaneb mikrosporangium pikilõhega ja tolmuterad pudenevad välja. Õhupõied soodustavad nende edasikandumist tuulega. Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll
idanemine ja temast kasvab isasgametofüüt, mida nimetatakse tolmuteraks. See areneb mikroskoopri sees ja on veel rohkem taandarenenud, kui eespool vaadeldud erieoselistel taimedel. Mikrospoori tuuma jagunemisel tekib kaks protalliaalset rakku, mis varsti lagunevad. Need on gametofüüdi ainsad vegetatiivsed rakud. Seejärel jaguneb mikrospoori tuum veel üks kord ja uuesti tekib kaks rakku anteriidrakk ja vegetatiivne rakk. Mikrospoori kestad jäävad tolmutera kestadeks. Tolmutera valmimise ajaks avaneb mikrosporangium pikilõhega ja tolmuterad pudenevad välja. Õhupõied soodustavad nende edasikandumist tuulega. Isasgametofüüdi edasine areng toimub emaskäbides seemnealgme sees. Emaskäbid tekivad noorte võsude tippudes. Nad on suuremad ja keerulisema ehitusega. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused kahe seemnealgmega ülepoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll
Enne surma tekib agoonia: elundkonnad veel talitlevad, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad. Peale agooniat saabub kliiniline surm: südame- ja hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi tegevused lakkavad. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Ontogenees taimeriigis 1. Embrüogenees katteseemnetaimedel algab õie emaka alumises osas ehk sigimikus. Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi. 2. Postembrüogenees algab seemne idanemisega. a. Vegetatiivne ehk kasvu periood taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad. b
Konjugatsioon-ühinemine, ühendumine. Protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil Sünaptoneemne kompleks- valguline struktuur mis moodustub paardunud kromosoomiosade vahele. Bivalendid- Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paarid 28.Paljunemise viisid: Suguline paljunemine toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. tekib 2 suguraku liitumisel. Taimede puhul on 2 erinevat faasi: gametofüüt (lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus) sporofüüt on taim ise nt. õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sugutu paljunemine kloonimine, paljunemise meetod, kus järglasele antakse 100% ühe vanema genotüübist, rekombinatsioonilist ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest
Konjugatsioon-ühinemine, ühendumine. Protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil Sünaptoneemne kompleks- valguline struktuur mis moodustub paardunud kromosoomiosade vahele. Bivalendid- Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paarid 28.Paljunemise viisid: Suguline paljunemine toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. tekib 2 suguraku liitumisel. Taimede puhul on 2 erinevat faasi: gametofüüt (lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus) sporofüüt on taim ise nt. õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sugutu paljunemine kloonimine, paljunemise meetod, kus järglasele antakse 100% ühe vanema genotüübist, rekombinatsioonilist ristumist ei toimu. Monotsütogeenne (ühest rakust) nt. protistid. Polütsütogeene (rakkude grupist) nt. õunapuud. Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja
sug. Ceratophyllaceae kardheinalised eraldi positsiooniga ja praeguseks sõsarrühm päriskaheiduleheliste klassile (APG 3 järgi ka) Veetaimed lihtsa ehitusega õitega o Ceratophyllum demersum ränikardhein Klass PÄRISKAHEIDULEHELISED EUDICOTYLEDONEAE Peaaegu 3/4 kõigist õistaimedest on päriskaheidulehelised Iseloomulik on kolmeavaline (triapertuurne) õietolmutera. Kolm ava on tavaliselt piklikud - kolmekaviline (trikolpaatne) tolmutera. Õiekate on eristunud tupp- ja kroonlehtedeks. Teistel on enamasti lihtne diferentseerumata õiekate (perigoon) Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed on päriskaheiduleheliste hulgas enam levinud. Kaheidulehelised ja päriskaheidulehelised ei ole üks ja sama mõiste. Kaheidulehelised on laiem, parafüleetiline kogum, mis sisaldab mitte ainult monofüleetilisi päriskaheidulehelisi, vaid ka teisi sugukondi. Kaheidulehelised enam ei ole taksonoomiline ühik!
Proovin natuke veel seletada taimede individeaalses arengus eristatakse kahte faasi- sugulist /gametofaasi/ ja mittesugulist /sporofaasi/. Sugulises faasis olev taim /gametofüüt/ on haploidsete rakkudega ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganid mitoosi teel haploidsed sugurakud /gameedid/ / .Mittesugulises faasis olev taim /sporofüüt/ on diploidsete rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. 31.Mikro- ja Megagametogenees taimedel . Mikrogametogenees- tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt ,moodustades vegetatiivse /sifonogeense/ ja generatiivse /spermiogeense/ raku .Esimene neist täidab enamiku tolmuterast .Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskonda ,moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru .Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi /isasgameeti/ .Spermiumid moodustuva tavaliselt siis ,kui tolmutera asub tolmukotis. /näit .suguk .korvõielised ,kõrrelised/ .Joonis loengus antud materjalis olemas.
ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel j...
ebavõrdse suuruse ja erineva saatusega. Viimasest saab suspensor, mis seob embrüo endospermiga ja tagab toitainete liikumise endospermist embrüosse. Apikaalsest rakust areneb embrüo: Etapid: 1) globulaarne embrüo 2)südamekujuline embrüo – siin algab organogenees 3)torpeedokujuline embrüo 4)täissuuruses embrüo Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine, kui tolmutera jõuab emaka suudmele, transpordib mööda moodustunud tolmutoru kaks seemnerakku emakas paikneva seemnealgmeni. Üks seemnerakk viljastab munaraku --> diploidne embrüo Teine seemnerakk liitub lootekoti tsentraalrakuga --> triploidne endosperm Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass, mis moodustub kui taime ükskõik millisest piirkonnast (juur, vars, leht – you name it) võtta koetükk ja asetada kasvuaineid sisaldavale agarile
Bioloogiline isolatsioon: · Ökoloogiline eraldatus: valge-toonekurg pesitseb avamaastikul, must-toonekurg metsades. · Ajaline isolatsioon: punane ja must seeder õitsevad eri aegadel. · Signaaltunnused: väliskuju, värvusmuster, lõhnaained ja seksuaalkäitumine (häälitsused, pulmatantsud ja mängud), mis aitavad liigikaaslast võõrast eristada. · Sugurakkude biokeemiline sobimatus: õistaimed ei saa võõra liigi tolmutera idaneda. · Hübriidid on eluvõimetud ja viljatud. Hobune ja eesel muul. Puuded tulenevad genoomide sobimatusest (kromosoomide arv on erinev). Suguliselt sigivate organismide peamiseks liigitekke tüübiks on erimaine (allopatriline e geograafiline) liigiteke. Saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Enamasti algab liigiteke suhteliselt väikse isendirühma eraldumisest põhipopulatsiooni levila äärealal.
Enamik liike on heitlehised või suvehaljad – nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Lehetuped lahtised, keelekesega Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes Iga pähiku alusel kaks kandelehte – liblet Pähikud moodustavad õisikuid Vili: teris, suurema osa viljast moodustab seeme ja sellest omakorda tärkliserikas endosperm Tuultolmlejad Loeng 12 39. Päriskaheidulehelised, iseloomustus PÄRISKAHEIDULEHELISED on ¾ õistaimeliikidest -- Kolmeavaline (triapertuurne) tolmutera. Avad tavaliselt piklikud, seepärast nim. kolmekavilisteks -- kogu rühma sünapomorfne tunnus (on ka erandeid) -- Õiekate eristunud tupp- ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi -- Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed (mõnedel asteriididel siiski teistsugused plaadid) Fülogeneesipuul harunevad sugukonnad sugukondade rühmadesse, millest olulisimad on rosiidid ja asteriidid 40. Seltsid tulikalaadsed, prootealaadsed,
VANA AJA SÕIDUKITEST-vitstest nukuvankritd nukkudel, tramm, buss, rong, autosid vähe KELLEKS LAPSED VANAL AJAL TAHTSID SAADA- tüd, õp. arst, müüja.emaks. poisid bussi- trammi, vedurijuhiks, kangelasteks. Üks tahtis saada kirjanikuks. PAHAST POISIST VANAL AJAL- Ats, kes kiusas tüdrukuid ja väikseid poisse. Isa polnud ja ema oli joodik. Vb sellepärast oligi paha. IMELIKUD MÕTTED VANAL AJAL.- äkki on tolmuteras väike maailm, ja mina astun ta katki. Äkki on meie maailm tolmutera ja mingi hiiglane astub sellele. MIDA VANAL AJAL KLAASIKILDUDEGA TEHTI.vaadati läbi nende, kollane (rõõmus), punane ähvardav, sinine- nutt kippus peale, roheline-.ilus VEEL KILDUTEST JA ÜHEST VANAST LOOST NENDEGA SEOSED. taldrikute killud, äkki elas kunagi kuningatüdruk ja oli ka loss. VANA AJA PÕLLEDEST JA ERITI PÕLLETASKUTEST.-põlled olid tumedad ja pandi kleidi peale, et kleit mustaks ei läheks. ÜKS NÄIDE SELLEST, KUIDAS VANAL AJAL TÜLITSETI
istuvaks tolmukaks Tolmukapea: koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis kaks pesa, mille keskel sporogeenne kude -> moodustuvad mikrospoorid -> tolmuterad. Staminoodid – tolmukapeata tolmukad Tolmukas ja mikrosporogenees Tolmukapea keskosas sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks Mikrospooride mitootilisel jagunemisel tekib suur vegetatiivne ja väike generatiivne rakk – tolmutera Männi tolmutera Liilia idanevad tolmuterad Nisu Emakkond ehk güneetsium • Üheosaline (monokarpne): ühest viljalehest • Mitmeosaline: mitmest viljalehest ▫ Apokarpne: viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka ▫ Tsönokarpne: viljalehed kokku kasvanud üheks emakaks • Emakas: suletud elund, milles arenevad seemnealgmed; moodustuvad ühe või mitme viljalehe kokkukasvamisel • Koosneb sigimikust, emakakaelast ja -suudmest Sigimik
kindlateks struktuurideks (näiteks epidermis asuvad õhulõhe emarakud) ja mis paiknevad meristemaatilise aktiivsuse ammu kaotanud, väljakujunenud kudedes. Meristemoididele on sageli iseloomulik jagunemine kaheks ebavõrdse suurusega rakuks, millest üks on suur, kuid talitluslikult väheaktiivne ning teine on väike, füsioloogiliselt aktiivne ning hästiarenenud tsütoplasmaga. Selline nähtus ilmneb näiteks tolmutera vegetatiivse ja generatiivse raku, floeemi sõeltoru ja saateraku, õhulõhe sulg- ja kaasraku või juurekarvade moodustumisel. 2.2. Põhikoed Põhikoed moodustavad valdava osa taimede kehast. Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikudet tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada
Õiekate 3-6 nahkjat lehekest või puudub Tolmukaid 3-6, viljalehti 1-3 Vili – pähkel või luuvili Sugukond hundinuialised – Typhaceae Üks perekond kogu põhjapoolkeral ja LõunaAafrikas Rohttaimed roomava maaaluse tärkliserikka risoomiga, ühekojalised Õied ruljates tõlvikutes, ülaosas isasõied, alaosas emasõied Isasõies kolm tolmukat, emasõies üls emakas Vili pähklike 38. Päriskaheidulehelised, iseloomustus Suur monofüleetiline alamrühm. Kolmeavaline (triapertuurne) tolmutera. Avad tavaliselt piklikud, seepärast nim. kolmekavilisteks kogu rühma sünapomorfne tunnus (on ka erandeid).Õiekate eristunud tupp ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi.Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed (mõnedel asteriididel siiski teistsugused plaadid) 39. Seltsid: tulikalaadsed, prootealaadsed, nelgilaadsed, kivirikulaadsed ja nende sugukonnad Selts tulikalaadsed – Ranunculales
oder, nisu, rukis. Klass kaheidulehelised - Pole monofüleetiline, seetõttu on süsteem veidi muutunud võrreldes morfoloogilistel tunnustel põhineva süsteemiga. Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks, primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi. Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt. Päriskaheidulehelised - kolmeavaline tolmutera, tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED - siia kuuluvad sugukonnad tulikalised, magunalised, kukerpuulised. Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt, abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult,
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
isetolmlemine nt oder. Kui õietolm on pärit teisest õiest, siis on risttolmlemine. Putuktolmlemine ja tuultolmlemine. Enamik õisi on kohastunud putuktolmlemisele. Väikesed õied on koondunud õisikusse, õied sisaldavad nektarit. Tuultolmlejatel on õiekate taandarenenud, aga emakakasuudmed on väga suured, et püüda õhust tolmuteri. Õietolmu tekib palju. Viljastamine vili areneb õiest vaid siis, kui on toimunud tolmlemine ja viljastamine. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab arenema. Tolmutoru tungib läbi emakakaela sigimiku. Tolmutorus on kaks seemnerakku, sigimikus paiknevad seemnealgmed. Seemnealget ümbritsevad katted, milles on väike ava e seemnepilu. Seemnekotis on 8 rakku, üks neist on suurem, asetseb seemnepilu juures. See on munarakk, ehk emassugurakk. Tolmutoru tungib läbi pilu lootekotti seemnealgmesse ja sisu koos kahe seemnerakuga valgub lootekotti, toimub viljastumine. 1 seemnerakk ühineb munarakuga, viljastunud munarakust areneb idu
Kimbukambium sekundaarne ksüleem ja floeem Korgikambium sekundaarne kattekude, mis moodustab peridermi. 4. Nimetage kolm peamist kudede tüüpi, mis moodustuvad tipumeristeemidest Juhtkude, põhikude ja kattekude 5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid preglobulaarne globulaarne üleminekuvorm südamekujuline vorm torpeedo - embrüo 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Kui tolmutera satub emakasuudmele, toimub viljastamine. Tolmuterast kasvab tolmutoru ja tipp avaneb. Tolmuteras jaguneb generatiivne rakk kaheks: 1. viljastab munaraku (moodustub embüro). 2. viljastab lootekoti tsentraalraku tuuma, moodustub endosperm (toitekude). 7. Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass. Kallus on haavakude, tekib, kui taime vigastada. See võib aluse anda erinevatele rakutüüpidele 8. Kirjeldage võrse tipumeristeemi ehitust.
kinni jäävad; 4) Õies on magusat nektarit tootvad meenäärmed; 5) Kroonlehed on suured, sageli eredalt värvunud; 6) Õied tavaliselt lõhnavad Tuultolmlejad - 1) Tolmukad ja emakad ulatuvad õiest välja 2) Emakas on sulgjas, et püüda õhus hõljuvaid tolmuteri 3) Tolmukates valmib palju väikeseid kergeid tolmuteri, mis hõlpsasti seal vabanevad 4) Kroonlehed on väikesed ja tagasihoidliku värvusega 5) Õied tavaliselt lõhnatud VILJA ARENEMINE ÕIEST. Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. 1) Viljastatud munarakust areneb seemnealgmes loode, millel on juure ja võsu alge 2) Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru, millest kasvu alustav taim alguses toitub 3) Seemnealgme väliskihtidest
Õistaimede hulka kuulub nii puid (nt harilik haab, harilik sarapuu), põõsaid (nt paakspuu) kui ka rohttaimi (nt naat, vesihein). Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (e vegetatiivselt). Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Sellisel 25 paljunemise viisil pärib taim ainult ühe, nn emataime tunnused.
Enamik õistaimi on heitlehised või suvehaljad, st nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede abil. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste muutustega. Vähesed õistaimed suudavad kasvada külmas Arktikas
dajad enamasti ei ristu. Paljunemine ei ole dusnihtu=r riksnes kahe vastassoost organismi ristumine ja o rg a nsu steem alati ka e :.-, - jrirglaste andmine, vaid v6rdlemisi keerukas organrsm tatuc-l se.'- protsess. Kui 6istaimede puhul on tolmutera popu latsioon koiki fak,. : sattumine emakasuudmele juhuslik ndhtus, siis neb jul.; ^ loomariigis on juhuslikkusel tunduvalt vdiksem tiik vad tea .r, ,- - ro11
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
Mida suurem on populatsioonis inbriidingu osakaal, seda väiksema elujõulisusega ja madalama viljakusega populatsioon on. Inbriidingu negatiivne efekt tuleneb kahjulike retsessiivsete alleelide avaldumisest homosügootides. Kui ristumine toimub omavahel mittesuguluses olevate isendite vahel, nimetatakse seda autbriidinguks (outbreeding). Osadel taimedel on leitud lookus S mis kontrollib gameetidevahelist sobimatust. Näiteks alleeli S1 kandev tolmutera ei saa viljastada munarakku S1S2 taimedel, küll aga S2S3 taimedel. See mehhanism takistab homosügootide teket ristumise tulemusena. Autbriidingu tulemusena võime näha heteroosi efekti, kus hübriidid on vanematest elujõulisemad, seda eeskätt geneetiliselt erinevate inbriidingu tulemusena saadud homosügootsete vanemate ristamisel. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs Geneetilisi lookusi, mis määravad kvantitatiivseid tunnuseid, tähistatakse QTL (quantitative trait loci).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
