41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. 2
pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: hi=mi × v i × r i Summeerime masspunktid m1 kuni mn i=n i=n ∑ h i =∑ m i v i r i i=1 i=1 Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võ...
Teraviljad Andreas Preisfreund, Ken Saaver, Marko Meigas, Sten Nirgi Oder (Hordeum vulgare) Välimus ● Juurestik mõnevõrra väiksem ● Püstine kõrs on õõnes ja teistest teraviljadest mõnevõrra lühem ● Lehtede alusel suured kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised pähikud ● Viljaks on sõkaldega teris Kasvutingimused, -ala ● Põhja-Ameerikas ● Kesk-Aasia ● Aafrika Sarvel ● Andid ● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu ● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat ● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ● Talub hästi põuda
Läätsed Lisett Kööts, 8.b Mis on lääts? Kõverpindadega ümbritsetud läbipaistev keha Jaotumine Optiline keskpunkt Paikneb läätse keskel Läbiva joone nimetus Optiline peatelg Läätse fookusi läbiv joon Läätse fookus Iseloomustus Arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil Fookuskaugus Optilise tugevuse ühik Aitäh kuulamast!
raske lõimisega). Taliviljad võrsuvad paremini. (nt. suvinisu ei võrsu peaaegu üldse). Teraviljade seas on nii ise- kui ka risttolmlevaid sisesõk (tuule abil) taimi. Isetolmlemise puhul taimes nii emakas al kui ka tolmukad (3). (nt. rukis). lible Nisu peatelg koosneb lülidest ning igale lüli teris astmele kinnitub üks pähik. Nisupähik võib olla välissõkal mitmeõieline. Talv tekitab taimedes STRESSI (umbes 40 surevad, see-eest võrsuvad 10 korda rohkem).
Lääts on läbipaistvast ainest keha mis koondab või hajutab valgust .Kasutatakse:prillis,fotokas,binokkel,mikroskoop.Läätsede pinnad on kerapindade osad.Läätsi liigitatakse:kumerlääts,nõguslääts.Läätsede optiline peatelg on läätse kerapindade keskpungte ühendav sirge .Optilise keskpunkti tähis O. Kumerlääts koondab valgust,nõguslääts hajutab valgust.Kumerläätse fookuseks F nim.punkti kus pärast kumerläätse läbimist valgusvikh koonub.Fookuse kaugus läätse optilisest keskpunktis sõltub:läätse kumerusest(mida kum.on lääts seda rohkem valgust ta koondab),sõltub läätse materjalist. Fookuskaugus f ühik on meeter O-F.Fookuskauguse määramine:
Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujuti...
· Valguse täielik peegeldumine - kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda ja sellega ei kaasne murdumist,siis teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi. · Valguse murdumine valguse levimissuuna murdumine · Lääts a) Kumerlääts koondab valgust ja on keskelt paksem. b) Nõguslääts hajutab valgust ja on keskelt õhem kui äärtest. · Läätse opt peatelg on läätse keskpunkti läbiv sirge · Fookus Punkt, kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumerläätses murdumist. · Fookuskaugus kaugust läätse optilisest keskpunktist fookuseni nimetatakse fookuskauguseks. · Läätse opt tugevus - on FS, mis on fookuskauguse pöördväärtus · Füüsikaline suurus Fs saab mõõta · Füüsikaline nähtus ÜL lahendamine A. Valguse levimise kiirus Õhk 300 000km/s Vesi 225 000km/s
LÄÄTS JA KUJUTIS TARVI LANGUS 8. KLASS LÄÄTS · ... ON LÄBIPAISTVAST MATERJALIST KEHA, MIS HAJUTAB VÕI KOONDAB VALGUST. · LÄÄTSI LIIGITATAKSE KUMER- JA NÕGUSLÄÄTSEDEKS. · KUMERLÄÄTSED ON KESKELT PAKSEMAD JA KOONDAVAD VALGUST. · NÕGUSLÄÄTSED ON KESKELT ÕHEMAD JA HAJUTAVAD VALGUST. Optiline peatelg X X O (Läätse optiline keskpunkt) KUJUTIS · ... ON OPTIKASEADMEGA (NÄITEKS KUMERLÄÄTSE VÕI FOTOAPARAADIGA) SAADAV ESEMESARNANE PILT. · FOOKUSTAMINE- EKRAANI JA LÄÄTSE VASTASTIKUSE ASENDI LEIDMINE. · TÕELIST KUJUTIST SAAB TEKITADA EKRAANILE. · NÄILIST KUJUTIST EI SAA FOTOGRAFEERIDA, KUID SAAB SILMAGA VAADELDA.
1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam- vähem ühes tasapinnas (SOOLIKAROHI, PIRNIPUU); · Sarikas - kobara peatelg on taandarenenud ja enam-vähem ühepikkused õieraod moodustavad sarikakiired (NURMENUKK, LAUGUD); Liitsarika iga sarikakiir kannab
antud aines n = c / v 9. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna ansoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n(s) = n(2)/n(1)=v(1)/v(2) 10. kui valgus langeb kahe keskkonna lahutuspinnale risti, siis valgus ei murdu, st levib otse edasi 11. lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kerapinna osad ja mille optiline peatelg läbib nende kerade keskpunkte 12. kumerlääts koondab valgust(keskelt paksem) 13. nõguslääts hajutab valgust(keskelt nõgus) 14. koondaval läätsel on fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele paralleelsed kiired pärst läätse läbimist 15. hajutaval läätsel on näiv fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele langevate paralleelsed kiirte pikendused pärast läätse läbimist 16
ümmarguseks. 27.Tervailjade ja lina kasvufaasid. 1.Tärkamine 2.Võrsumine 3.Kõrsumine 4.Loomine 5.Õitsemine 6.Valmimisfaas (piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus) Lina 1.Tõusmete ilmumine 2."kuusekese faas" 3.Õiepungade moodustamine 4.Õitsemine 5. Valmimine 28.Kaherealise ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on ka saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvan tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13%). Kuuerealised odrad taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks.
6) Õitsemine 7) Valmimine (piim-, vaha-, täisküpsus) Lina: 1) Tärkamine ehk tõusmete ilmumine 2) Kuusekese faas 3) Õiepungade moodustumine 4) Õitsemine (selle faasi lõpus lõpeb lina pikkuskasv) 5) Valmimine (roheline küpsus, varajane koldküpsus, koldküpsus, täisküpsus) 28. Kahe- ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvab tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13% terade kogumassist), taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada kõige põhjapoolsema teraviljana. Kaherealise odra terad on ühtlased, tuumakad ning sobivad mitmeks otstarbeks ka õlleodraks. Sõklad moodustavad kaherealisel odral 9-11% terade kogumassist.
Lorenz'i valem : F=q(E+v*B) ühik on N. 14. Elektromagnetilise induktsiooni seadus, Lenz'i reegel? Elektromagnetiline indutsioon Mingis kinnises vooluringis indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda vooluringi läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Lenz'i reegel Indutseeritud pinge on sellise polaarsusega, et tema tekitatud elektrivool, takistab magnetvoo muutumist. OPTIKA 1. Läätse optilised teljed, peatelg ja fookus. Def. ja joonis? Optiline peatelg Sirge , mis läbib läätse moodustavate kerade keskpunkte. Teised optilised teljed Mis tahes teine läätse keskpunkti läbiv telg. Fookus Punkt, milles lõikuvad potilise peateljega paralleelselt langevad kiired pärast koonduvas läätses murdumist. 2. Valguse murdumis seadus ja joonis + seletused? Valguse murdumise seadus - Langemisnurga sin-se ja murdumisnurga sin-se
koondab valgust. hajutab valgust. peegeldab valgust. 4. Kuidas liigitatakse läätsesid? Kumerläätsed Tasaläätsed Nõgusläätsed 5. Läätse iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi füüsikalisi suurusi. Fookuskaugus Optiline tugevus 6. Mis on läätse optiline peatelg? Läätse optilist keskpunkti läbiv Läätse keskpunkti ja fookuse mõtteline telg vaheline kaugus 7. Fookuskaugus on ... Kaugus läätse servast fookuseni Kaugus läätse optilisest keskpunktist fookuseni 8. Mis on fookus? .......................
Kumerpeegeli fookuskaugus negatiivne Nõguspeegli fookuskaugus positiivne Mõisted Fookuskaugus - kaugus fookusest peegelpinnani piki optilist peatelge Fookus punkt, kuhu koonduvad paralleelsed valguskiired Optiliseks peatelg sirge, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F Valguse kiirus erinevates ainetes v(õhk)= 300 000 km/s v(vesi)= 225 000 km/s v(klaas)= 200 000 km/s v(teemant)= 124 000 km/s
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele. Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel. Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On
valgusta. Poolvari piirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt · Optiline keskkondmoodustavad kõik läbipaistvad ained ja ainest tühi ruum · Valguse murdumine valguse levimise suuna muutumist kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal. · Valguse täielik peegelduminepeegeldumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist teise keskkonda. · Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. · Lääts optiline peatelg sirge mis ühendab läätse kerapindade keskpunte · Kumerläätse fookus punkt kus pärast kumer läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. · Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus · Läätse optiline kaugus läätse fookuskauguse pöördväärtus · Kujutis tekitatakse läätsega. · Okulaarmikroskoobi või muu optikariista silmapoolne lääts · Silm nägemiselund
Kobarõisikud jaotuvad: a) kobar- õietelg kasvab tipust edasi ja külgpungadest arenevad õisiku õisi kandvad külgharud n ploomipuu, kukerpuu Õisikutüübid b) tähk- raotud õied kinnituvad otse õisikuteljele n pöök c) pööris- liitõisik, mille külgharud harunevad omakorda kobarjalt n saar, liguster, sirel d) kännas- alumised õieraodon ülemistest pikemad ning õied asuvad peaaegu ühel tasapinnal n jaapani enelas e) sarikas- õisikud, mille kobara peatelg on redutseerunud n enelad Õisikutüübid f) ebasarikas- õisik, mille peatelg lõpeb õiega, õiest allpool asuvad kaks külgharu, millised on omakorda kaheks harunenud n must leeder g) kimpõisik- õied asuvad kimbuna lehekaenlas n juudapuu h) urb- rippuvale õieteljele kinnituvad raotud õied n kask, sarapuu Avavilja tüübid Kukkurvili- ühepesaline vili, areneb ühest viljalehest. Valimides avaneb õmblust mööda n enelas, põisenelas
Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetataks...
Kuna kiir AB on paralleelne kiirega CD, siis koondub ka kiir AB pärast läätse läbimist punktis J. Tõmba- me läätsest valguskiire AB pikenduse punkti J. See on kiire AB käik läätse läbimise järel. Näidisülesanne 3: Igivana optiline skeem on säilinud osaliselt. Skee- mi lahendusest oli säilinud vaid niipalju, et tegu oli koondava läät- sega, mis tekitas tõelise kujutise. Taastage läätse tasand, optiline peatelg ja fookus. Nooled näitavad kiirte levimise suunda. (Füüsika olümpiaad ’99) Joonis 22: Näidisülesanne 3. Lahendus: 1. samm Pikendame valguskiiri lõikumiseni. Tähistame lõikepunktid tähtedega P , Q, R ja S. Valguskiired muudavad oma liikumis- suunda, kui kiired murduvad läätses. Seega asub lääts punktide R ja S vahel. Valguskiired alustavad oma liikumist objektilt ja
Vastavalt õisikute hargnemisviisile jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks : *Kobarõisikud- nende hargnemine on ebasarikjas. Õisikutelg kasvab tipust edasi nagu tüüpiline *ebasarikõisikud- peatelg lõpeb õiega, külgharud on tugevalt arenenud, ületades sageli ka peatelje pikkuselt. - pleiohaasium- areneb tipmisest õiest allpool mitu külgharu, mis omakorda lõpevad üitega ning võivad viimaste alti tekitada jälle
Barokk 16.-18. saj: Suurejoonelisem Prantsusmaal. Louis Palee kõrgemal astangul, ansambli Vormiaktiivsus, lilli vähe. Sama. nn prantsuse park, XIV Versailles: ansambel, park servas. Mastaapide tajumiseks Hekid-ornamendid, puiesteed. prantsuse stiil olemasolevasse metsa. Aiakunstnik Le maapind astmeline, liigendatud. Pukspuu madal, pügatud puud Notre. Arhitektuurne, paraadlik loss + Peatelg kompositsioonis seob teised geomeetrilised vormid, tiibehitised. Aedades-parkides puudub väljad. Terrassid-müürid, skulptuurid. looduslikkus ja intiimsus. veebasseinid-kanalid, külgtrepid, grotid. Külgparterid, purskkaevud. 18. saj Maalikunstnike kasvav kriitika 18. saj, Oluline loodusmotiivid, reljeef, Murukate
kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. · Knossos Knossose palee pindala: 20 000 m2. Võrdle: tolle aja suurim palee kuningas Nebukadnetsari Babüloni palee pindala oli 40 000 m2, kuid ta oli vaid ühekorruseline. Paleed olid alati suurejooneliselt kujundatud. Pindalalt kõige suurema osa paleest moodustasid töökojad, laod, majapidamisruumid. Sepistused, vasevalamine ja pitsatite valmistamine toimus just palees. Peatelg: põhilõuna (ilmselt on see seotud VäikeAasiast pärinevate religioossete ettekirjutustega). Sama telg esineb ka teiste hoonete plaanide juures. Paleede all on ulatuslik vee ja kanalisatsioonisüsteem.. Seinad olid kaetud krohviga ja harilikult kaunistatud. Paleed ümbritses linn. Iga palee juurde kuulus sadam. Arvatakse, et Knossose valitsejad olid ka ülempreestrid. Seega oli palee ka pühapaik. Minose kultuuripiirkonnas leiame aruharva sõja ja jahistseene. Need
Zemtsov, 1729. aastal. 4. Planeeriti itaaliapärane kolmetasandiline ansambel, kus lossiesine alumine aed paikneb madalal platool, lossitagune ülemine aed paikneb juba kahel astangul. Esimesel astangul on broderiiparteritega lilleaed, teisel astangul barokse kujundusega Miraaži tiik. Alumine ja ülemine aed on barokse lossiansambli lahutamatuteks osadeks. Mõlemad aiad ja loss kavandati ühe peatelje suhtes sümmeetrilistena. Ülemises aias lõppeb peatelg kaskaadi ja Miraaži tiigiga (praegu ristkülikukujuliseks ümber kujundatud bassein Presidendi roosiaias), alumises aias aga kanalikaarega. Kadrioru regulaarpargi kujunduses näeme erinevatele Euroopa maadele omaseid barokseid kujundusvõtteid – itaaliapäraseid terrasse, hollandipäraseid kanaleid, prantsuspärast telgsümmeetrilist teedevõrku ja parterpeenraid, venepärast lillevalikut. See on ilmekaks näiteks, et regulaarne pargikunst, olenemata oma kindlatest
66 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.1. Ristlõige kui varda tugevuse mõõt Tugevusanalüüsi oluline küsimus: Kas detaili ristlõike kuju ja "Jäme" varras on tugevam, kui "peenike" ehk mõõtmed on optimaalsed? varras milline "jämedus" on piisav? Eelnevast: Ristlõike vastupanuvõime sõltub varda koormamise viisist Ristlõike vastupanuvõime koormuste toimele on erinevate sisejõudude mõjudes erinev (Joon. 5.1) ning sõltub: · tõmbel, survel ja lõikel pindalast A, [m2]; · väändel polaar-inertsimome...
66 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.1. Ristlõige kui varda tugevuse mõõt Tugevusanalüüsi oluline küsimus: Kas detaili ristlõike kuju ja "Jäme" varras on tugevam, kui "peenike" ehk mõõtmed on optimaalsed? varras milline "jämedus" on piisav? Eelnevast: Ristlõike vastupanuvõime sõltub varda koormamise viisist Ristlõike vastupanuvõime koormuste toimele on erinevate sisejõudude mõjudes erinev (Joon. 5.1) ning sõltub: · tõmbel, survel ja lõikel pindalast A, [m2]; · väändel polaar-inertsimome...
Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud. Inglise park - tekkis 17. saj Inglismaal, Euroopas sai populaarseks 18. saj-l vastandina rangelt korrapärasele prantsuse pargistiilile. Uue stiili levikut toetas valgustusajastule iseloomulik loodusläheduse taotlus. Vabavormilise metsapargi teket mõjutas ka Hiina ja Jaapani aiakunsti eeskuju
1. pööris-kobarasarnane liitõisik. Pöörisõisikul kinnituvad peateljele külgteljed, millele omakorda õied. NT viinapuul, kõrrelised 1. kännas - kobarataoline õisik, kuid õieraod on eri pikkustega ja ei lähtu ühest kohast. Aga õied on samal kõrgusel. NT roosõielised, vahalill, rododendron 2. sarikas- on õisik kus õieraod on ühe pikkused ja väljuvad ühest kohast. NT laugulised,nurmenukk. 3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised. 4. kaun ühepesaline vaheseinteta vili. Seemned kinnituvad kauna poolmete servale. Kõder- kahepesaline kileja vaheseinaga vili. Seemned kinnituvad kõdra vaheseinale. NT hiirekõrv · ühesuguline õis-õies on ainult tolmukad või emakad
RUKIS Rukise botaanilised tunnused Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, vilja taim. Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. Kõrs on seest õõnes ning selle pikkus on tavaliselt 110 200 cm. Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed. Õisikul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet. Õiel on emakas ja 3 tolmukat ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljadeks on paljasteralised terised. Rukise ajalugu Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna. Koos nisuga levis rukis pronksiajal (18001500 eKr) Euroopasse, kus ta jahedamas kliimas ja kehvemal mullal arenes omaette kultuurteraviljaks
tüve, millede eluiga võib ulatuda mitmekümnest aastast tuhandete aastateni. Puittaimede tüvi on kujult enamasti ühtlaselt ahanev koonus, v.a paksenditega haiguslikud erisused, mis vahel on kirjeldatud ka põhiliigi vormide või teisenditena (maarjakask – Betula pendula var carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda
Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on kujunenud kobara peatelje taandarenemise tagajärjel (nurmenukul, sibulal). Õiraod on siin ühepikkused ja neid nimetatakse sarikakiirteks. Enamikul sarikaliste sugukonna taimedel (porgandil, köömnel) on õied koondunud liitsarikatesse. Sellel liitõitsikul kannab iga sarikakiir omakorda lihtsarikat. Ebasarikõisikutel lõpeb peatelg õiega, külgharud on tugevamani arenenud ja sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel, nelgil). Õisikus arenevad õied erinevatel aegadel. Nii pikeneb taime õitsemis aeg ning suureneb tolmelise tõenäosus. Taim, millel on õied õisikus, annab rohkem seemneid kui see, millel kasvab varre otsas vaid üks õis. Vaatame näiteks võilille, mille korvik meneutab välimuselt suurt õitsikut õit
täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D D - Optiline tugevus f - Fookuskaugus (meetrites) Kujutised
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Süsinik.........................................................................................................................................4 Karbonaadid................................................................................................................................5 Karbonaadid looduses.................................................................................................................6 Kaltsiumkarbonaat......................................................................................................................7 Magneesiumkarbonaat................................................................................................................7 Potas...........................................
täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D D - Optiline tugevus f - Fookuskaugus (meetrites) Kujutised
jääb valguskiire tee joonisel ikka samaks.) * Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. * Valguse läbiminek paralleelsete tahkudega plaadist: ülemine valgusvihk joonisel jääb paralleelseks alumisega, peale plaadi läbimist. Lääts: * Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutav valgust. (Kasutatakse prillides, fotoaparaadis, mikroskoobis.) * Liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. (Kumer hajutab ja nõgus koondab valgust.) * Läätse optiline peatelg on läätse kerapindade keskpunkte ühendav sirge. Läätse optiliseks keskpunkt O on läätse keskel optilisel peateljel asuv punkt. · Kumerläätse fookus (F) on punkt, kuhu koonduvad läätsele langenud paralleelsed valgusvihud. * Mida kumeram on läätse pind, seda lähemal läätsele on fookus. * Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. * Optiline tugevus (D) on läätse fookuskauguse pöördväärtus. ( Tugevus = 1 / fookuskaugus )
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. H...
Läätsi liigitatakse pindade järgi kumer- ja nõgusläätsedeks. Kui lääts on keskelt paksem kui äärtelt, siis õhus ta koondab kiiri. Lääts, mis on äärtelt paksem võrreldes keskkohaga, aga hajutab kiiri. Kumerläätse nimetatakse ka koondavaks läätseks. Nõgusläätse nimetatakse hajutavaks läätseks. Igal läätsel on kaks fookust- kummalgi pool läätse üks. Nõgusläätse fookused on näilised. 2. Defineerige mõisted: läätse optiline telg ja peatelg, optiline keskpunkt, fookus, fokaaltasand. Läätse optiliseks teljeks nimetatakse läätse kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte läbivat sirget nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Läätse optiline keskpunkt on punkt läätse optilisel peateljel, mida kiir läbib oma suunda muutmata. Fookuseks nimetatakse valgusvihu koondumise kohts läätse optilisel peateljel.
seda tihedamaks muutub. Konvergents: mida lähemal objekt on, seda rohkem silmad sissepoole vaatavad Stereopsia: kahest silmast saadud erineva vaatenurgapoolt saadud informatsiooni kokkupanemine Vaatenurga invariantsus Mis on vaatenurga invariantsus? Objektitaju on invariantne ehk sõltumatu: asukohast reetinal kaugusest vaatenurgast valgustingimutsest kontekstis Kuidas võimaldavad invariantsuse saavutada silindrid ja geoonid? · Mudeli põhiühikuks on silinder, kuna selle peatelg ja kuju on vaatenurgast ja muudest segajatest suhteliselt sõltumatud · Keerukamate objektide mudeliks on silindritest ehitatud hierarhilised moodulid · Mudeli loomisel liigub tajusüsteem üldiselt üksiku suunas, vajadus "alasilindrite" järgi tuvastatakse lohkude abil · · Objektide kolmemõõtmelised pertseptiivsed komponendid e. geomeetrilised primitiivid e. ikoonid - geoonid mälus on neiks taju kaasasündinud (?) osadeks, millest
teemajad, haljastus. Aiarada sümboliseerib spirituaalset rännakut. Aiaruumid on eraldatud kas haljastusega, seinaga, aiaga, väravaga, taraga, piiretega jne. Astekivid viivad tavaliselt teemaja juurde. Aiatüübid: Tiigiaed, kuiv maastikuaed mediteerimiseks, teeaed puhastavaks teejoomiseks. 11. Renessanssaiad Itaalias jm. Kujunduspõhimõtted: 1.) aia kompositsiooniline peatelg oli orienteeritud hoonele ja läbis terasse. 2.) Telgede lõikumiskohtadesse rajati arhitektuurilised elemendid, maja ja parter, purskaevude basseinide, skulptuuridega. 3) Aed oli täisistutatud boskette, väike salu või ilupõõstastik rajati kujundustelgi arvestades. 4.) Villa ette või nõlva jalamile peateljel istutati lilled ja madal pukspuuhekk. Näited: Villa Medici, Villa d'Este, Villa Lanite. Itaalia aed: reeglipäraselt
43. Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud a) võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c) odava tooraine ja energiakandjate impordile. 44. Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a) Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b) kliima oli sobiv; c) taimede ja loomade valik oli sobiv. 45. Moderniseerumise riigiteooria väidab, et a) kapitalistlikud suhted ja tööstusrevolutsioon sai toimuda vaid sellises riigis, mis ei olnud repressiivne, kus eraomand oli kaitstud konfiskeerimise eest ja inimesed olid vabad püüdlema majandusliku kasvu poole; b) arenenud riigid ekspluateerisid vähem arenenud riike ning saadud rikkused võimaldasid tööstuslikku pööret
A 11. Administreerimine on a) põhimõtteliste otsuste langetamise protsess; b)poliitiliste otsuste elluviimine; c) väärtushinnangute kujunemise ja analüüsimise protsess. 22. Avalikus sektoris a)püüeldakse efektiivsuse ja kasumi poole; b)püütakse konkureerida erasektoriga; c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata;
Võrsumist mõjutavad oluliselt kasvutingimused. 4.Kõrsumine-lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud 5 cm kõrgusele mulla pinnast. Taim kasvab allpool asuvast kõrresõlmest, mis tõstab õisikut lehetupes ülespoole. Toimub intensiivne orgaanilise massi juurdekasv. 5.Loomine-ülemisest lehetupest ilmub õisik, st. pool õisikust on välja tulnud. Sel ajal taime intensiivne kasv jätkub. Kui sel ajal toitaineid ja vett vähe, jääb saak napiks. Õisikute tüübid *pea-lüliline peatelg, millele kinnituvad pähikud (nisu, rukis, oder) *pööris-iga haru tipus on pähik (kaer, ka maisi isasõisik) (emasmais-tõlvik) 6.Õitsemine (oder võib õitseda loomise ajal või enne loomist; teised õitsevad kõik peale loomist). Taime pikkuskasv ja lehtede moodustumine lõpeb. 7.Valmimine -algab tera moodustumisega. Järgneb tera täitumine ja küpsemine. Valmimine jaot. 3 järku 1)piimküpsus-taimede ülemised lehed rohelised, terade sisu piimjas
Fassaad tõstetud teisele korrusele, kõik aadlikud elasid lossikompleksis. Siseõu nelinurkne. Mansard rajas peegelgalerii, mis ühendas Sõja ja Rahu saale. Aed kujundati barokselt. Lõunas paiknes orangerie, põhjas Neptunuse bassein. Vahele rajati lai trepp. Tekkis korrapärane lai madalaks pügatud ornament. Moodustus broderiipartett. Väga olulisel kohal oli sümmeetrilisus. Lossi kompleksi keskelt läheb läbi peatelg. Peateljel paikneb ka 1560 meetri pikkune peakanal. Apollo bassein asub kogu aega hõlmava telg-, radiaal- ja tähtsüsteemi keskel. Kanaliga ristub lühike kanal. Ühes otsas Grand Trianon ja teises otsas Petit Trianon. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Versailles`i lossi pargi rajaja on arhitekt Andrè le Nôtre. Prantsuse- ehk regulaarses pargis on kõik allutatud geomeetrilistele vormidele, teed ristuvad 90-kraadise nurga all, puud ja põõsad on pügatud
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitil...
Lääts - sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Läätsi on kahte liiki:1) kumerlääts - keskelt paksem kui servades, koondab valgust. . 2 )nõguslääts - keskelt õhem kui servadest, hajutab valgust. Fookus - punkt,kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumeläätses murdumist. Fookuskaugus - läätse ja fookuse vaheline kaugus. Läätse optiline tugevus - fookuskauguse pöördväärtus(D=1/f). Läätse optiline peatelg - ühendab kerapindade keskpunkte. Kujutis nõgusläätses - kujutis on alati vähendatud, samapidine, näiv, samal pool läätse. Kui lääts on koondav, siis fookuskaugus on positiivne, kui hajutav on fookuskaugus negatiivne. Kui kujutis on tõeline, siis kujutise kaugus positiivne, kui näiv, siis kujutise kaugus negatiivne. Sarvkest - toimub valguse esimene murdumine. Silmalääts - kinnitub silmalihaste abil,mis muudavad läätse kumerust. Klaaskeha - läbipaistev, poolvedel
4.7 Rakendus: Rayleigh hajumise konfokaalsel detekteerimisel põhinev klaasi pingete mõõtmise meetod Pingete mõõtmiseks kasutatakse faasimodulatsiooni meetodit: Valguse faasimodulatsioon tekib pöörleva /2-plaadi (poollaineplaadi) ja liikumatu /4- plaadi (veerandlaineplaadi) läbimisel. /2-plaadi pööramine mistahes nurga võrra põhjustab plaati läbiva kiirguse elektrivektori pöördumise. Elektrivektor pöördub kaks korda kiiremini, kui pöördub /2-plaadi peatelg. Tulemuseks on /4-plaadile langeva kiire elektrivektor alati erineva nurga all. /4-plaadist väljuva kiire polarisatsiooni olek on määratud talle peale langeva valguse elektrivektori nurgaga /4-plaadi peatelje suhtes Faasimodulatsiooni aparatuur 34 Faasimodulatsiooni meetod põhineb kahe lähestikku asetsevat punkti x1 ja x 2 läbivate kiirte hajunud valguste intensiivsuste jaotuse varieerumises (joonis 7). Nende kahe punkti
Sugutut paljunemist zoospooride abil ei esine. Vegetatiivne paljunemine toimub risoidide või talluse teistel osadel tekkivate sigipungade või talluse tükkide abil. Sugulise paljunemise elundid – oogoonid ja anteriidid – on paljurakulised. Mändvetikad on kõige kõrgemalt arenenud rohevetikad. Mändvetika (Chara) talluse pikkus võib ulatuda mitmekümne senitimeetrini. Ta koosneb sõlmedest ja sõlmevahedest; sõlmedest harunevad külgharud. Peatelg koosneb kesksetest suurtest rakkudest, mis on ümbritsetud väiksematega. Tallus kinnitub veekogu põhja risoidide abil. Vegetatiivne paljunemine toimub risoididel tekkivate sigipungade abil. Sugulisel paljunemisel tekivad mõnede üherakuliste külgharude kaenlas oogoonid ja anteriidid. Oogoonid on piklikovaalse kujuga. Nende sein koosneb spiraalselt keerdunud pikkadest rakkudest, mille tippudest eraldunud viiest lühikesest rakust moodustub kroon. Oogoonis paikneb munarakk
Kasutatakse VLS (vapour-liquid-solid) meetodit, mis põhineb ühedimensionaalse struktuuri, nt nanotraadi tekkel aurufaasist eraldumisel. Suurt rakendust pole leitud, sest suur hirm on nende tervislikkuse suhtes, nagu paljude nanoosakestega. Pilet 5 Vedelkristallid, omadused ja nende praktiline kasutamine. Vedelkristallid kahe sulamistemperatuuriga, lähikorrastatus ja voolavus nagu vedelikel, aga samas ka tahkise omadused. Värvus sõltub temperatuurist, enamasti pikliku kujuga, peatelg suhteliselt jäik. Otstes erinevate polariseeritusega asendajad, et elektri ja magnetväljale reageeriks. Vedelkristallidel on erilised optilised omadused valguse polarisatsiooni tasapinna pöördumine neis on oluliselt suurem kui teistes optiliselt aktiivsetes kristallides, polarisatsiooni tasapinna pöördumine sõltub lainepikkusest. Kasutatakse ekraanides, nt väändnemaatilised vedelkristallid LCD-des. Samuti saab vedelkristallidega silmale nähtamatuid soojusvälju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
