Botaanika 2 KT B 1. Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne? a) kattekudede hulka b) primaarses kattekoes c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks?
2) säilituspõhikude - variainete lagundamine 3) aerenhüüm - õhuga varustamine, toetamine (veetaimedel) 8. Millist põhikoe liiki esineb peamiselt vaid veetaimedel ja miks seda vaja on? Aerenhüümis, et saaks paremini toimuda gaasivahetus. 9. Millise koe spetsiifilises tüübis esineb kloroplaste? Põhikoe klorenhüümi rakud sisaldavad kloroplaste. 10.Märgi joonised erinevad koed ... 11.Millised kattekudede liigid on olemas? Epiderm, korkkude ja korp 12.Mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest? Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Nad sisaldavad õhulõhesid, kus toimub vee- ja gaasivahetus. 13.Mille abil tagab epiderm oma kaitsefunktsiooni? - väliskeskkonna poole jääv rakukest on on paksem, kaetud vaha või kutiiniga, tihti esineb karvu. - sissaldab õhulõhesid, mille kaudu toimub vee ja gaasivahetus. 14.Õhulõhed: a) missuguses koes nad paiknevad; b) mis on nende ülesanne; c)
rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed
rakuvaheruumideta · Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust · Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. · Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett) · Osadel taimedel esineb ka vahakiht · Epiderm koosneb elusatest rakkudest · Epidermis asuvad õhulõhed · Õhulõhede ülesandeks on vee- ja gaasivahetuse tagamine taime sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel · Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb õhupilu · Korkkude e sekundaarne kattekude
Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6
Laigud on tavaliselt kindlapiirilised, erineva suuruse ja kujuga. Värvusemuutused. Tekivad siis, kui on häiritud assimillatsiooniprotsess ja kloroplastide normaalne funktsioneerimine. Sagedamini esineb kolletumine (kloroos). Kirmed. Taimeosad on kaetud erinevat värvi (valkjas, hallikas, roosa, pruun, must) kihiga. Kirmed võivad olla kohevad või mõnel juhul vaevalt märgatavad, asuda lehtede üla- või alapoolel. Pustulid. Pustulid on epidermi all moodustuvad eoste kogumikud. Epidermi lõhkemisel väljub pulbritaoline mass. Esinevad roostelistel. Mädanikud. Mädanikud avalduvad üksikute taimeosade või –kudede lagunemises (tekitavad seened perekondadest Phytophtora, Rhizoctonia, Fusarium). Kujumuutused. Võivad esineda mõnel organil või kogu taimel. Sagedamini esineb haiguslik liigkasv (pahad, nõialuuad, ploomi kott-tõbi). Mumifitseerumised
3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga. Kiiresti kasvavate taimeorganite epidermirakud on pikad ja kitsad, mõnedel muutlikes niiskustingimustes elavatel liikidel aga sopilised.
jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e. kokkupuutekoht sõeltorude vahel Tipmine meristeem- meristeem, mis asub pungades ning varte ja juurte kasvukuhikutes. Tugikoed- annavad taimeorganitele mehhaanilise tugevuse. Vahemeristeem- meristeem, mis asub sõlmedes(kõrrelistel)
Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime *korkkude vananedes epidermi asemel mitmekihiline (gaasivahetuseks avad e korrapäraste ridadena lõved) paiknev kattekude *korp vanadel kuitunud *korp koosneb varrega taimedel korkkoe mitmest korgikihist ja asemele koore surnud osadest Põhikude *assimilatsioonikude *assimilatsioonikude sammaskude lehtedes ja noortes vartes
täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine Kattekude ehk epiderm Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal
Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. *Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm (Epiderm on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal) , mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele. *Epidermi all on parenhüümsest põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka
viljade valmimine (maasikas) amiiloplast Plastiidide üleminekud TAIMEKOED Algkoed igas taimes asuvad juure, varre ja punga kasvukuhikutes rakud väikesed ja ümarad püsivalt poolduvad Kattekoed Epiderm - noortel taimedel - ühekihiline - rakuvahruumideta - läbipaistvad rakud - rakkude vahel õhulõhed Korkkude e. periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed
Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude
Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. 3.2. Varre esikasv Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm, mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse
Need algkoed paiknevad koonilisest moodustisena kasvukuhikuna. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine Põhikude e parenhüüm iseloomustus - vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Ülesanded fotosüntees ja varuainete säilitamine. Paiknemine - moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikudesid saab liigitada nende paiknemise järgi taimes- esikoore põhikude asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. Säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) ül. fotosüntees; asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad
organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e
Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse. Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad aga enamasti surnud. Karvade liigid: Kattekarvad(kaitse funk.), Haakekarvad (kinnitamine, levitamine), Näärmekarvad(kaitse ja eritus funk.), Kõrvekarvad (kaitse funk.) Emergentsid on epidermi väljakasved. Roosi okkad, kastani viljade ogad. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on max.7). Õhupilu välimist, laienenud osa nim. esiõueks, sisemist tagaõueks. Õhulõhe on enamasti epidermiga ühes tasapinnas. Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal poolel. Korkkude e. Felleem. Tugikoed. Tugikoed (mehaanilised koed), hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe
esimeristeemideks. Esimeristeemideks on ka lõigustuv sügoot (viljastatud munarakk) ja idujuure ning idupunga tippudes paiknevad tipmised meristeemid. Neist saavad alguse rest- ehk püsimeristeemid, nagu kambium, sporogeenne algkude või meristemoidid (näiteks õhulõhede emarakud, vt. allpool). Mitmeaastastel taimedel võib aga püsikoe rakkudest tekkida uus algkude, mida nimetatakse sekundaarseks ehk teismeristeemiks. Selline algkude on näiteks vahetult epidermi all (subepidermaalselt) paiknev, esikoore põhikoest, aga ka kollenhüümist või epidermist tekkinud fellogeen ehk korgikambium, mille tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele periderm (korgikiht) ja korp. Algkudede liigitamisel lähtutakse sageli nende ruumilisest asukohast
zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi Epiteelkude epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima (näiteks ninaõõnes) · Kattekude ehk epiderm ehk epidermis on taimede teatud koeliik - Epidermi peamine ülesanne on taime kaitsmine väliskeskkonna kahjulike tegurite, näiteks kuivamise ja mehaaniliste vigastuste eest. Epidermis on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on sageli paksude rakukestadega ja võivad sisaldada peale tselluloosi ka muid ehituselemente, näiteks räni. Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus.Epidermi peale eritab taim kutiini, millest moodustub kutiikula. Taime
sisaldav mesikaste jms; · Pahk rakkude arvu ebanormaalne suurenemine; · Mumifitseerumine taimeosa muundumine seeneniitide tõttu. Seeneniidid kasvavad taimeosast läbi ja see ei lagune vaid säilub (mumifitseerub); · Tuuleluuad uinuvate pungade puhkemise tulemusel hargnevad võrsed ebaloomulikult tihedalt; · Põletik taimeosa kiire kuivamine; · Haavand koorevigastus, millele lisandub vaigujooks (puuvähk, ei kasva kinni) · Padjand taime lehtedel ja vartel epidermi all kõrgendid, kust epidermi rebenemisel väljuvad seene eosed. 2. SEENED TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATENA 2.1. Seente ehitus Seeni teatakse umbes 100000 liiki. Seente rakkudes pole klorofülli, seega pole nad ise võimelised fotosünteesil orgaanilist ainet tootma ja toituvad elavast või surnud orgaanilisest ainest (st nad on heterotroofsed). Taimehaigusi tekitavad parasiitseened, taimejäänuseid lagundavad saprofüüdid, taimede juurtel elavad taimedega sümbioosis mükoriisamoodustajad
Küsimused õhulõhede kohta Läbi õhulõhede sisenevad taime hapnik ja süsihappegaas, mida kasutatakse mesofülli rakkudes fotosünteesil. Õhulõhede kaudu toimub vee väljumine taimest (transpiratsioon), samuti väljub hapnik, mis tekib fotosünteesil kõrvalproduktina. Õhulõhede juhtivus kirjeldab, süsihappegaasi sisenemise ja veeauru väljumise hulka lehes. 1. Mis võimaldab õhulõhede reageerimist valgusele? (st. mis eristab neid teistest epidermi rakkudest?) Õhulõhed erinevad teistest epidermi rakkudest, kuna nendes on kloroplastid ja teised valgust neelavad molekulid. 2. Mis põhjustab vee liikumist rakuvaheruumidest läbi õhulõhede atmosfääri? Rakuvaheruumid on veeauruga küllastunud, aga veesisaldus atmosfääris on tihti madal, seetõttu liigub veeaur suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale e toimub transpiratsioon. Rakuvaheruumides lehe sees on suhteline niiskus u. 100%
seisundist, aktiivsusest ja vanusest olenevalt olla eri suurusega. Täiskasvanud, hiljuti küllaldaselt toitunud kaani pikkus võib ulatuda kuni 15 sentimeetrini ja kehakaal kuni 40 grammini. Loodusest leitud suurimate, hiljuti toitunud isendite kaal ulatub 1015 grammini. 3 Apteegikaani selgmine külg on kumer, kõhtmine aga lamedam. Kaani keha iseloomustab väline rõngastus nagu rõngussile kohane, kuid need sissesoonistused haaravad vaid epidermi. Apteegikaanil on keha sees 33 lülide (segmentide) jäänukit. Keha eesosas paiknevad viis lihtsa ehitusega silmapaari, mis tajuvad valguse muutusi ja liikumist. Apteegikaani eesmine, suuiminapp ümbritseb looma suud ja on tunduvalt väiksem kui lihasterikka ringvalliga ümbritsetud kausjas tagaiminapp. Iminapaga saab apteegikaan kinnituda substraadi või saaklooma külge. Iminapp toimib vaakumit tekitades.
Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2. eluaastal. Varre esikasv- epidermi all põhikude: esikoor(klorenhüüm või aerenhüüm) võib talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm. Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul. Kõik koed mida kambium toodab väljapoole moodustavad teiskoore, sissepoole aga teispuidu.
1. (3) Taime- ja loomaraku põhilised erinevused 2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb?
Asuvad juure, varre, punga kasvukuhikutes (tipmine meristeem), kõrresõlmedes (vahemeristeem), hajusalt lehtedes (hajus meristeem), varre ja juure juhtkimpudes (külgmine meristeem e kambium), vigastatud kohtades (haavakambium). Püsikoed. Kattekude. Jaguneb epidermiks ja peridermiks. Epiderm: noorte/üheaastaste taimede kattekude, puitumata, ühekihiline, rakuvaheruumideta, rakkude vahel on õhulõhed. Periderm e korkkude: puitunud taimedel epidermi asemel. Surnud, puitunud, korgistunud, mitmekihiline. Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale: Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm.
Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ. Korkkude mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävineb ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude. Kui neid on palju, moodustub korp. Lõved kui õhulõhed on lahti kogu aeg TUGIKUDE Õhukese rakuseinaga pisikesi taimi hoiab piisava veesisalduse korral püsti raku siserõhk ehk turgor. Jagunevad: 1
transpiratsioon, termoregulatsioon ja gaasivahetuse reguleerimine; Välimine kattekude jaguneb päritolu järgi kolme rühma: ◦ epiderm ◦ korkkude ◦ korp Epiderm Epiderm on primaarne e. esmane kattekude, mis on tekkinud protodermist ja katab lehti ja noori varsi. Ei sisalda klorofülli. Katab taime ühe raku paksuse kihina, väliskeskkonna poole jääv rakukest paksem, kaetud vaha või kutiiniga, tihti esineb karvu. Epidermi rakud on tihti väga sopilised, et paremini üksteisega sobituda. Sisaldavad õhulõhesid, toimub vee ja gaasivahetus väliskeskkonnaga. Ülesanne: kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapnikupuuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning tagada transpiratsiooni toimumine. Karvad epidermil Näärmekarvad – eritavad kleepuvat vedelikku, putukad kleepuvad kinni; puutumisel vabaneb eeterlik õli
· Juure, varre ja punga kasvukuhikutes tipmine meristeem(põhjustab pikkuskasvu) · Kõrresõlmedes vahemeristeem · Hajusalt lehtedes hajusmeristeem · Varre ja juure juhtkimpudes külgmine meristeem e. kambium · Vigastatud kohtades kallus e. haavameristeem KATTEKOED · Epiterm noortel taimedel, ühe kihiline, rakuvaheruumideta, läbipaistvad rakud, rakkude vahel õhulõed, korkkude e. periderm, puitunud taimedel epidermi asemel. JUHTKOED · Floeemis sõeltorud ja saaterakud; piknenud elusrakud · Ksüleemis trahheed; ilma otsmiste rakukestadeta, pikad torujad rakud, surnud rakud · Trahheiidid eelmistest lühemad, torujad, tippudest ahenenud, surnud rakud. TUGIKOED · Kollenhüüm ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud ainult noortel taimedel · Sklerenhüüm - puidukiud, otstest teritunud, puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud
Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud. Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu.
) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud (nt. roosi okkad, hobukastani viljade ogad). 12.Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest
Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine). · Emergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! · Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel epidermi hävimise tagajärjel selle asemele.
Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine). Emergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed Ehitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber). Ülesanded: õhu pääs taime sisemusse (nt CO2 ja O2). Paiknemine: epidermis, epibleemis õhulõhesid ei ole! Korkkude: sekundaarne kattekude, mis tekib mitmeaastastel taimedel
rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygomycota) osavõtul; iseloomulik on *arbuskulite ja *vesiikulite teke taimejuure rakkudes; varem kasutatud ka nimetust -
koeliikide rakkudeks) Haavameristeem e kallus Elundite vigastatud kohtades KATTEKUDE Epiderm on tavaliselt Lehtede, noorte varte üherakukihiline, koosneb ja viljade pinnal Kattekoe rakud paiknevad elusatest rakkudest; epidermi tihedalt üksteise kõrval ja katab kutiikula või vahakiht; kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja epidermi moodustised on karvad, papillid, õhulõhed mitmesuguste kahjulike (karvad all; papillid e näsad on välismõjude eest epidermise madalad väljasopistised (aaskannike);
läbimatu kihiga ja peavad sisenema sümplasti st läbima rakumembraani. Läbi membraani pääsevad ioonid/ained, mille jaoks on transportvalgud (kandjad, kanalivalgud) ja nii 2 kontrollitaksegi millised ained/ioonid juure endodermist sügavamal paiknevate rakkude sisse ja edasi juhtsoontesse pääsevad. Paljudes taimedes on lisaks endodermile ka epidermi all paiknev hüpoderm, mis samuti kontrollib transportvalkude abil, millised ioonid juurerakkudesse pääsevad. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib. Elektrilise potentsiaali erinevus membraani siseküljes (negatiivsem) ja välisküljes (positiivsem). Katioonide ja anioonide arvu tasakaalumatus kahel pool membraani. Vastasnimeliselt laetud ioonide erinev liikumiskiirus läbi membraani (difusioonipotentsiaal).
· Primaarsed kattekoed: epiderm, epibleem, hüpoderm, eksoderm · Välised ja sisemised kattekoed · Sekundaarsed kattekoed: periderm ehk kork ja korp ehk sekundaarne kork · Lõved kohad kus periderm on katkenud Epidermiomadused: primaarne kattekude Maapealsed taimeorganid Ühe rakukihi paksune Tühikud puuduvad Valgust läbi laskvad Kloroplastid puuduvad rakud on tihedalt üksteise vastas Epibleemi omadused: karvad , omane juurtele, ühe rakukihi paksune Epidermi ja peribleemi moodustised · Taimekarvad papillid, katte, kõrve ja näärekarvad · Õhulõhed · Juurekarvad · Kutiikula epidermi kattev vahakiht, ei esine kõikide taimeliikide lehtedel Õhulõhe tüübid: · Anomotsüütne kaasrakud puuduvad: nt jänesekapsas · Anisotsüütne kolm kaasrakku, üks märgatavalt väiksem: nt kukehari · Paratsüütne kaasrakud sulgrakkudega paralleelselt: nt kõrrelised
kambium Taime vigastatud kohtades – haavameristeem e. kallus Püsikoed 1. Kattekude a) Epiderm – 1-kihiline tihedalt paiknevate (vaheruumideta) rakkude kiht b) Periderm e. korkkude – puitunud taimedel epidermi asemel 2. Põhikude e. parenhüüm Jääb kattekoe alla a) Assimilatsioonikude – rakud sisaldavad kloroplaste b) Säilituskude – rakud sisaldavad leukoplaste (varuaine); paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites
Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine ja tekivad juurekarvad (ainete imamine); 1-4cm, Jagunemisvööde külgjuurtega, Juurekübar. Ehitus: Epibleem e. risoterm juurte katte-/imikude; erinevused epidermist: imeb, ei ole ôhulôhesid, ei ole kutiikulaid. Esikoor- Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm. Kesksilinder- Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja
Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured rakuvaheruumid, mis on ümbritsetud eriliste, nelja kihina paiknevate rakkudega, õhulõhede alla asetsevad õhuruumid. Alumisel epidermil on väljakasved üherakulised risoidid ja punakad või rohekad soomused, mida vahel peetakse taandarenenud lehtedeks. Ülemise epidermi all paikneb assimilatsioonikude, mis koosneb klorofülli sisaldavate parenhüümirakkude vertikaalsest tulbakestest. Allpool on õhukeseseinaliste klorofüllita parenhüümirakkude kiht. Seega on helviku tallusel dorsoventraalne ehitus. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid.
söö. Neist saadakse ravimeid. Iidsetest aegadest on tuntud kolla eosed, mis sisaldavad mittekuivavaid õlisid. Eoseid kasutatakse imikupuudrina, vahel ka mudelvalutöödel vormide ülepuistamiseks, et detailide pind oleks sile ja et nad eralduksid kergesti vormist. Karukold on okasmetsades laialt levinud taim. Spoorid kukuvad maapinnale ja mõne sentimeetri sügavusel mullas areneb neist aeglaselt, 12- 15 aasta jooksul, gametofüüt. Eestis kaitse all aeglase areng pärast, va karukold. *Epidermi all paiknevad rakud on sümbioosis seeneniitidega. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi, sellest tekib kohe sporofüüdi alge. Esialgu asetseb see gametofüüdi kudedes, toitudes mõningal määral selle arvel, kuid peagi tungivad ta juured mulda ja algab sporofüüdi pikaajaline iseseisev elu. KLASS LAHNAROHUD. Mitmeaastasi rohttaimi, mis on osaliselt säilitanud teiskasvu võime. Puittaimed on tänapäevaks välja surnud. Eosed on erineva suurusega
moodustavad umbes ühe protsendi lehelaba pindalast. Õhulõhesid moodustavad sulgrakud on omapärase ehitusega: nende õhupilupoolsed rakukestad on paksemad kui välimised rakukestad. Sulgrakkude välisküljed venivad raku siserõhu ehk turgori mõjul rohkem välja kui siseküljed, rakud muutuvad kumeraks ning õhulõhe avaneb. Kui sulgrakkude turgor väheneb, tõmbuvad rakud sirgu ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (kuni 10%) aurustub ka lehe epidermi katva kutiikula (hüdrofoobne kiht) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada, vältides asjatut transpiratisooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega kindlustada õhulõhede kaudu fotosünteesiks vajalik CO2 kogus. Transpiratsioon on vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks juhtkimpude puiduosas e ksüleemis ning aitab ühtlasi vältida lehtede ülekuumenemist. Liigse päikesekiirguse ja ülekuumenemise vältimiseks on taimedel ja teisi mehhanisme
Gametofüüt kujutab endast 10-12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad õhulõhed. Need on suured rakuvaheruumid, mis on ümbritsetud eriliste, nelja kihina paiknevate rakkudega, õhulõhede alla asetsevad õhuruumid. Alumisel epidermil on väljakasved üherakulised risoidid ja punakad või rohekad soomused, mida vahel peetakse taandarenenud lehtedeks. Ülemise epidermi all paikneb assimilatsioonikude, mis koosneb klorofülli sisaldavate parenhüümirakkude vertikaalsest tulbakestest. Allpool on õhukeseseinaliste klorofüllita parenhüümirakkude kiht. Seega on helviku tallusel dorsoventraalne ehitus. Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid.
Põhjustab sageli rasvumist Autrotroofne ainevahetus Taimne fotosüntees Kloroplastides toimuv protsess, mille käigus veest ja süsihappegaasist valguse mõjul sünteesitakse esmane orgaanika ning kõrvalproduktina vabaneb hapnik Fotosünteesi füsioloogia: Põhiliseks fotosünteesivaks organiks taimel on leht, kuid fotosünteesi võime on veel vartel ja viljadel Lehe ehitus: Pealt katab lehte epiderm ehk kattekude, mille rakud on läbipaistvad ning ei fotosünteesi. Epidermi all on põhikude, mis jaguneb: 1. sammaskude rakud tihedalt üksteise kõrval ja sisaldavad palju kloroplaste. Põhiliseks ülesandeks ongi fotosüntees 2. kobekude rakud paiknevad hõredalt, palju vaheruume, rakkudes on vähe kloroplaste. Vastutab gaasivahetuse ja veeaurumise eest Alumine epiderm ehk alumine kattekude seal paiknevad õhulõhed, mis koosnevad: - kahest sulgrakust (ebaühtlaselt paksenenud rakukest) - õhupilust
Kahekümnenda sajandi alguses ei olevat olnud Saksamaal ühtegi karpkala kasvandust, kus rõugeid ei esinenud. Nõukogude Liidus oli karpkalade rõugeid kõige enam Ukrainas, samuti Venemaal ja Lätis. Karpkalade rõugete tekitajaks on herpesviirus CyHV-1. Peale karpkala ja sasaani võivad harva haigestuda ka latikas, särg, säinas ja koger. Haigestuvad vanemad kalad. Seni pole teada, kuidas haigus edasi kandub. Kahjustatud epidermi sega ei ole õnnestunud terveid kalu nakatada. Haiguse peiteperiood on pikk, võib ulatuda kuni aastani. Haiguspuhangud esinevad peamiselt kevadel ja sügisel. Kalade lõppemist tuleb ette harva, kuid tugevalt tabandunud kalad praagitakse. Neid võib keedetult kasutada loomade söödaks. Sagedamini puhkeb see haigus soostunud tiikides, kus on palju kõva taimestikku. Eesti kalamajandeis karpkalade rõugeid esinenud ei ole. Kliinilised tunnused ilmnevad kaheaastastel ja vanematel kaladel
4. NAHAVÄHK Nahavähk on üks tavalisemaid vähi vorme, mis ei vali oma ohvreid. Eriti suvel peaks silmas pidama ohutusnõudeid, et tavalisest sünnimärgist vähikolle ei saaks. Nahavähk on naharakkude ebanormaalne kasv, mis kõige rohkem areneb välja päikesepõletustest, kuid mis võib ka pesitseda päikesevalguse eest varjul kehaosadel. Nahavähk saab alguse naha pealmises kihis, epidermises. Epiderm on õhuke nagu pliiatsi joon ja see kaitseb naharakke. Epidermi naharakud tavaliselt arenevad kontrollitult ja korrastatult. Terved uued rakud lükkavad vanad rakud naha pinna poole, kus need surevad ja vahetuvad välja. Seda protsessi kontrollib DNA, geneetiline materjal, mis sisaldab instruktsioone iga keemilise ja bioloogilise protsessi kohta sinu kehas. Nahavähk tekib siis, kui toimub selle protsessi talitlushäire. Kui DNA saab kahjustatud, toimuvad instruktsioonides muutused, mis võivad tekitada rakke, mis
2. Elektrontransport a) Atsükliline e. mittetsükliline protsess b) Tsükliline protsess Leht kui FS organ: Kloroplastid kui FS organid. Pigmendid – klorofüll, karotinoidid, fükobiliinid. FS toimub taimedel kloroplastides, nad on olemas lehtedel. Leht ei ole paks, see annab rohkem kasutada päikesekiirgust. Lehtedes on vesi, mida me saame turgori abiga. Toimub selle abiga gaasivahetus. Päike, epidermi kiht (siin kloropl ei ole), kloroplastid asivad parallelselt päikese suunaga (mesofüllis), ja hämaras nad asuvad vastupidi. (horisontaalselt). FS pigmendid ja aktsioonispekter (ka tsüanobakteritel ja vetikatel). Klorofüll (a-klorofüll, b-klorofüll), karotinoidid (α-karotiin, β-karotiin), fükobiliinid (fükoerütrobiliin, fükotsüanobiliin) Pigmentide tekkimine taimedes: Klorofüll tekib taimedel valguse mõjul
Toitainete hankimine toimub rippuvate juurte, varte ja lehtede pinnaga (vesikatk, vesihernes). 4. Lemniiidid ujuvad vabalt vee pinnal, juured ripuvad vette, lehtede ülapool on kaetud tugeva kutiikulaga (lemled, vesilääts, kilbukas, vesipähkel). Mõnel veetaimel (eriti vesirooside taolistest) on lehe allkülje epidermis haustorid toitaine vastuvõtuks. Veetaimedel pole nõrga valguse tõttu leheriba koed diferentseerunud, epidermi rakud sisaldavad klorofülli. Ka toitu hangitakse kogu pinnaga, seetõttu on juhtkoed vähe arenenud. Paljunemine toimub vegetatiivselt sigipungade või paljunemisvõrsete abil, mis langevad veekogu põhja, kevadel aga tõusevad pinnale või hakkavad ujuma. Sõltuvalt aastaajalistest temp muutustest võib muutuda ka lehtede kuju ja ehitus. Paljude taimede välispind on kaetud limaga. Kui taimedel paiknevad lehed mitmes oleluskeskkonnas, esineb ka heterofüllia (?), seemned
· Alalehed tavaliselt välja arenemata ja nende ülesanne on erinev nt idulehed, pungasoomused, risoomide taandarenenud lehed · Pärislehed lehtede põhimass, on antud taime liigile tüüpilised, nt tammelehed · Kõrglehed asuvad õievartel ja nad on värvunud, nt pilbergia, jõulutäht Lehes on samad koed, mis varres(kattekude, juhtkude ja seal vahel põhikude) Leht on mõlemalt pinnalt kaetud epidermisega, aga eristatakse lehe ülemist ja alumist epidermi. Sageli on epiderm kaetud lehe väljakasvudega nt karvakesed. Õhulõhed asuvad lehe alumises epidermises. Õhulõhede arv on 40-300ni 1 ruutsentimeetri kohta. Kahe epidermise vahel on mesofüll ehk põhikude, sisaldab kloroplaste. Enamikul taimedest on mesofüll jagunenud kaheks: 1) sammaskude ja 2) kobekude. Sammaskude on ülevalpool ja seal on 80% kloroplastidest. Kobekoe rakud on mitmesuguse kujuga, rakkude vahele jääb rakuvaheruum, mille pind kokku moodustab lehe sisepinna
(kaltsiumioonid). 34. Iseloomustage kutiini ja suberiini koostist Suberiinis saab eristada kahte erinevat domeeni: polüfenool (aromaatsed ühendid) ja teine sisaldab alifaatset ühendit. Alifaatses domeenis on leitud dikarboksüülhappeid, hüdroksüülhappeid, pikaahelalisi rasvhappeid ja fenoolhappeid. Polüfenoolne osa sarnaneb teatud osas ligniiniga. Kutiin - koosneb 16C sisaldavatest küllastatud rasvhapetest. Koos vahaga moodustavad nad kutiikula, mida toodavad epidermi rakud 35. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Ksüleem tõusev vool, tagab vee transpordi taimes. Kiirem vool, kuna rakusisaldis on surnud. Paksud (puitunud) rakuseinad. Negatiivse rõhuvoolu toimel liikumine. Vedeliku liikumisel on takistus väiksem võrreldes floeemiga. Floeem üldiselt langev vool, aga kui vaja fotosünteesiprodukte mujal, võib ka langev olla. Rakusisaldis on elus. Rakuseinad on elastsed
Olulisteks faktoriteks BMP4, Noggin ja Chordin. Kui ektoderm on saanud neuraalse induktsiooni kordomesodermilt, siis tekib kordomesodermi kohale neuraalplaat, mis süveneb (voltub) neuraalvaoks, toimub konvergents (lähenemine) ja neuraalvagu sulgub seejärel neuraaltoruks. Sulgumine toimub seljapool. Sulgumiseks on vaja N- kaderiini, mida ekspresseeritakse neuraalplaadi poolt ja E-kaderiini, mida ekspresseeritakse ektodermaalse epidermi poolt (E- ja N-kaderiin on adhesioonimolekulid). Neuraalplaat ei sulgu nagu tõmblukk, vaid sulgumine algab keskelt ja kõige viimasena sulguvad eesmine ja sabamine piirkond (mõnda aega on vaadeldavad avaused ehk neuropoorid). Posterioorses osas sekreteeritakse seljakeelikust retinoolhapet, mis indutseerib neuraaltoru arenema sabamiseks otsaks ja anterioorses osas ekspresseeruvad Hox geenid, mis määravad pea osa arengu (ajupõied)
annaabi.ee 
