V:kaladlahksugulised,kehaväline viljastamine kahepaiksedlahksugulised,kehaväline viljastamine roomajadlahksugulised,sisemine viljastamine 2.Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse vette koetud munarakust ? V:Roomaja muna on tugev aga kahepaikse munarakk on õrn. 3.Missuguseid tingimusi on vaja loote arenemiseks munas ? V:Soojust,hapniku ja vett 4.Miks ei pea roomajad vette munema ? V:Emaslooma kehas tekib viljastatud munaraku ümber õhuke kilejas ja vett mitteläbilaskev nahkkest.See kaitseb muna väljaspool emaslooma kuivamise ja vigastuste eest. 5.Mille poolest erineb arusisaliku areng rohukonna omast ? V:Arusisalik areneb moondeta, rohukonn moondega, rohukonnal toimub munarakkude viljastamine emaslooma organismis,arusisalikul viib isasloom seemnerakud emaslooma organismi,kus need ühinevad munarakkudega. 6.Miks muneb enamik madusid ja sisalikke palju mune ? V:Selleks, et neil oleks piisavalt järeltulijaid 7
Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas,
Näituse retsensioon Käisin 6. oktoobril vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Ilari Rantala fotonäitust ,,Trolssi". Ilari Rantala sündis 1944. aastal ja ta on soomlane. Ta on sotsiaalteaduste meister, lõpetas Tampere Ülikooli 1972. aastal. Veel on ta õppinud majandust ja on tegelenud mõnede projektidega. Peamiselt on ta näitused olnud väljas Soomes. .Ilari on praegu pensionil ja tegeleb fotograafiaga. Ta tegi selle näituse, kuna ta tegeleb fotograafiaga ja talle meeldib teha looduspilte ning tuua välja selle varjatud ilu. Näitus koosnes mitmetest loodusfotodest, mis olid jäädvustatud vee peegeldusest, mille peegelpilt oli hägune ja millest võid ainult järeldada. Pildid olid prinditud paberile millel oli kilejas välimus ja need olid peamiselt 60 cm laiad ja umbes 50 cm kõrged, väljaarvatud kaks suuremat pilti, mis olid tunduvalt suuremad. Fotodel oli kujutatud loodust, vett ja kivist al...
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate
Referaat Harilik võilill (Taraxacum officinale) Tallinn 2010 Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal kilejas ääris või vööt) koosnev üldkatis. Õied on kollased, keskosas pikakarvalise krooniga....
elusorganismidest. Bakterite ehitus · Bakterid on eeltuumsed organismid puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkuse aine on neil rõngakujulises kromosoomis. · Baktereid katab väljast limakapsel säilitab niiskust ning võimaldab siduda üksikud rakud kolooniaks. · Limakapsli all paikneb jäik rakukest, mis annab bakterile kuju. · Rakukest kaitseb bakterirakku välis-tingimuste kahjustava mõju eest. · Rakukesta all paikneb kilejas rakumembraan. · Rakukest ja rakumembraan reguleerivad ainete liikumist rakku ja rakust välja. · Bakterirakk on täidetud liikumatu tsüto- plasmaga, milles paiknevad valke sünteesivad ribosoomid. · Bakteritel on kas üks või mitu viburit. Vibur aitab bakteril liikuda. Bakteri ehitus Bakterite kuju ·Kerabakterid ehk kokid ·Pulkbakterid ehk batsillid ·Spiraalsed bakterid ehk spirillid Bakterite paljunemine
rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine. Lihaskude - kokkutõmbumine, Selgita Inimese kuuluvus: Loomariiki, keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda, inimese perekonda, targa inimese liiki Inimese aju erinevus teistest loomadest: suur aju ning arenenud ajukoor Epiteelkoe ehituslikud iseärasused: Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub, kilejas Sidekoe ehituslikud iseärasused: rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet Närviraku ehitus: Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätketest (lühemad dendriidid ja pikemad neuriidid). Närviimpulsi teke: Elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon. Lihaskoe ehituslikud iseärasused: Silelihaskudedest ja vöötlihaskudedest. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest lühikestest rakkudest. EI allu meie tahtele
Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobimatutesse kohtadesse. Samuti võib harilik majavamm levida viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise. (Kalamees, 2000) Joonis 1. Majavamm Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide
Krobedale pinnale nakkub värv paremini. VIIMISTLUSTÖÖD 1. Kruntimine Krundi, kasutades kruntvärvi. Kruntimine on vajalik, sest värv nakkub paremini ning samuti kaitseb kruntvärv puitu seenkahjustuste eest (tärpentiniga vedeldatud õli viib tsinkvalge sügavamale puidu sisse). Kruntvärv ei ole lihtsalt vedeldatud värv, sel on ka puitu kaitsvad omadused. Pärast kruntimist tuleb aknad 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata, tekib kruntvärvi pinnale kilejas kiht ja värv ei nakku enam. 2. Kittimine Kiti aknad o kiti 24 tunni möödudes kruntvärvimisest o enne kittimist õlita klaasivaltsid. Kui pind on õlitamata, ei nakku kitt aknaga, sest puit on kuiv ja imab kitist õli välja. Liiga kuiv kitt hakkab ka kiirelt pragunema. Aknaliistude kasutamisel jääb klaasi ja liistu vahele ikkagi väike praoke, mille kaudu vesi aknaraami vahele imbub ja hakkab tasapisi puitu mädandama. Seetõttu tuleks liistule eelistada kitti
Sokolaadi kaal 100 gr 100 gr 100 gr Sokolaadi jaemüügihind 12 - 14 EEK 11 - 13 EEK 15 - 17 EEK Energiasisaldus (100 gr) 572 kcal 545 kcal 560 kcal Pähkleid sokolaadis 17% 13% 40% Pakend Paberist kahekordne Papist karbi moodi Kilejas ümbris ümbris pakend Säilitusained sokolaadis Pakendil kirjas, et Pakendil puudub Pakendil puudub säilitusaineteta sellekohane info sellekohane info Pakendil olev info toote Väga halvasti loetav, Hästi loetav, valgele Väga hästi loetav, säilimistähtaja kohta ähmane ilma värvita põhjale musta suurelt ja selgelt
Kõigile põldudele see taim siiski ei tungi. Tema kasvukohas peab olema tavalisest rohkem niiskust. Looduses on ta niiskete niitude ja soostunud metsade, isegi soode ja veekogude kaldaalade taim. Ta ei kasva aga kunagi nii suureks kui konnaosi, jääb ikka vähemalt poole väiksemaks. Ka hambakestena säilinud lehekesi varre sõlmekohtade ümber on tal vähem. Neid on soo-osjal 6 kuni 10. Need lehejäänused on eriti hea määramistunnus veel seetõttu, et neil on lai valge kilejas ääris. See servake on laiem kui ühelgi teisel meie osjal. Viimane on hea tunnus põldosjast eristamiseks, kes muidu on soo-osjaga väga sarnane, sest mõlemal on varred vaid veidi karedad ja oksad varre tipu poole suunatud. Siiski on veel mõned erinevused. Soo-osjal ei ole kunagi sellist pikka oksteta varretippu nagu põldosjal. Kevadel on hea soo-osja teistest eristada selle järgi, et tema eospäid kandvad ja mittekandvad võrsed on täpselt ühesugused
Bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas seega kutsutakse neid ka eeltuumseteks. Paljusid baktereid katab väljast limakapsel, mis aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks. Limakapsli all paikneb jäik rakukest mis annab bakteritele kindla kuju ning kaitseb bakterirakku ka välistingimuste kahjustava mõju eest. Rakukest all on kilejas rakumembraan. Nii rakukest kui ka see reguleerivad ainete liikuist rakku ja rakust välja. Batkeriraku sees on liikumatu tsütoplasma, kus paiknevad ribosoomid, membraaniga ümbritsetud organelle bakteritel ei ole. Osa baktereid on varustatud kas ühe või mitme viburiga, mille pöörlemine aitab neil vees liikuda. Osa batkereid liigub lima endast välja surudes või kruvitaoliselt pööreldes. Bakterid paljunevad pooldudes, küllaltki kiiresti, kuid pooldumiseks on vaja teatud tingimusi:
2,53,5 µm. Areneb kaevanduste puitkonstruktsioonidel okaspuu-, mõnikord lehtpuupuidul. Looduses harva. Elamutes võib seda näha puitosadel, vannitoa põrandal, keldriseintel, keldri ja esimese korruse vahelistel puitkonstruktsioonidel, treppidel. Tekitab jämedat pruunmädanikku, mädanik helepruun, puukuubikud 35 cm suurused. Männi-mädiknahkis: Männi-mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri). Viljakeha sarnaneb hariliku majavammi omaga: liibuv, kilejas, noorelt sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun (#3). Majavammist saab teda eristada väätide järgi, mis männi-mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0,2 mm laiad ja juhtseeneniitidega, kuid kiudhüüfideta. Eosed on männi-mädiknahkisel elliptilised, kollakad, 56,5 x 3,54,5 µm. Männi-mädiknahkis lagundab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes.
saavutusvõimet, suurendab seksiisu, tugevdab immuunsüsteemi ja aitab stressi vastu. 8. Püha basiilik ehk tulsi (Ocimum tenuiflorum) Kasutatakse stressi, peavalude ja külmetuste leevendamiseks, seedesüsteemi probleemide korral ning põletikuvastase vahendina. See on võimas antioksüdant, mis võib isegi aidata alandada veresuhkru taset ning kolesterooli. 9. Hundihammas (Astragalus) Peamiselt kasutatakse raviotstarbel kahte liiki: kilejas hundihammas Astragalus membranaceus ja Astragalus mongholicu. Kas eraldiseisvana või kombinatsioonis teiste ravimtaimedega on sellel taimel potentsiaalselt kasulik mõju immuunsüsteemile, südamele, maksale ning toetava ravina vähiravis. Rahvameditsiinis kasutatakse teda ka külmetuste ja ülemiste hingamisteede haiguste raviks. On leitud, et ta aitab taastada keskkonna toksilisusest ja stressist halvenenud immuunsüsteemi tööd. Hundihammast tarvitatakse kapslitena, tinktuurina või teena
· Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. · Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett) · Osadel taimedel esineb ka vahakiht · Epiderm koosneb elusatest rakkudest · Epidermis asuvad õhulõhed · Õhulõhede ülesandeks on vee- ja gaasivahetuse tagamine taime sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel · Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb õhupilu · Korkkude e sekundaarne kattekude · Teiskasvu käigus (mitmeaastastel taimedel) asendub varte ja juurte epiderm korgikihiga
pvc kilega või pu-ga. ·tehisnahad - need on tugevad, väga kerged, veekindlad ja odavamad kui naturaalne nahk. Nende suuremaks puuduseks on ebahügieenilisus - nad ei lase õhku läbi. Tehisnahast jalatsites tuleb kasutada looduslikust materjalis sisetaldu ning puuvillaseid või villaseid sokke. ·kirsa - puuvillane kangas, mis on immutatud toorkummi lahusega, on vulkaniseeritud ja viimistletud naha taoliseks. ·gore-tex - on hingav kilejas materjal, mis ei lase läbi väljast poolt tulevat niiskust ja tuult kuid võimaldab samal ajal higi seespoolt väljuda. Materjalis on väga tihedad mikroskoopilised poorid mis on mitutuhat korda väiksemad kui veepiisake, kuid vee auru molekulist suuremad. Seega higi saab väljuda. Selle voodriga on jahimeeste ja matkajate veekindlad saapad. Sisuliseks on gore-tex PTFE kile. Jalatsite talla materjalid. Taldadeks kasutatakse nii looduslike kui ka tehis materjale. ·looduslikud 1
Otsmik on järsem ja koljulagi on lamedam. Naisel on näoosa nõrgemini arenenud. Luude ühendid. Võimaldavad luudel liikuda, ühendavad luid, aomortiseerivad põrutusi. Luudeühendid jagatakse: liigesteks liidusteks. Liiduse ehk pidevühenduse puhul on luud katkematult ühendatud sidekoe või kõhrkoe abil. Liiges on liikuvühend mis koosneb liigespinnast mis on kaetud liigeskõhrega. Üks pind on kumer, liigese peand, teine on nõgus. Liigeskihn kilejas, ümbritseb hermeetiliselt luudeotsi. Liigeseõõs luu otsi ja liigesekihnu ümbritsev ruum, sisaldab liigesevõiet. Liigese abiaparaadina võivad esineda liigesemokad; kettad; sidemed ja seesamluud.
Miks on moondega arengu tähtsus? a) Selleks, et väheneks konkurents toidu suhtes b) Selleks, et väheneks konkurents elupaiga suhtes Millal eelistab loodus loomade puhul liitsugulisust? Et saaks energiat säästa. 7) Sest munas on lind üksi ja ta ei saa mukalt toitaineid, vaid ainult seda, mis talle alguses kaasa pannakse. Imetaja munarakus saab aina oma emalt tpitaineid juurde. 8) Sest roomajate munarakku ümbritsev õhuke kilejas vett mitte läbilaskev nahkkest, see kiatseb muna väljapsoolt emaslooma kuivamise ja vigastuste eest. 9) Lõimetishoole on käitumine, mis on suunatud järglaste eest hoolitsemisele alates munaraku viljastamise hetkest kuni poegade iseseisvumiseni. Kõigepealt ehitab pesa ja isa valvab seda pesa. Emakala sünnitab 10) rästik ja vaskuss 11) Pillid Ei toimu viljastumist, munarakk on viljatu Väga tõhus praktiline , kestab kaua(+) Hormoonilised häired, ei kaitse suguhaiguste eest(-) Süst
X- kromosomaalse ihtüoosi korral tekkivad vastsündinute nahamuutused on oluliselt kergemad kui raskete ihtüooside algstaadiumeis tekkiv nn kolloodiumbeebi. Diagnoos kinnitub biopsia histopatoloogilise ning elektronmikroskoopilise uuringu käigus. Kongenitaalsed ihtüoosid Kongenitaalsed ihtüoosid avalduvad sünnil, vastsündinud on kolloidbeebid ehk niinimetatud kilega kaetud vastsündinud, kelle nahka ümbritseb pigistav, rebenev, kilejas sarvestunud kiht, on kiilaspäised ja nende silmalaud on väljapoole pööratud. Nahka katva kilekatte raskusaste võib olla erinev- alates punetavast, läikiva nahaga vastsündinust kuni tihedalt kogu keha katva kestani. Kõik kongenitaalsed ihtüoosid on prenataalselt diagnoositavad. Seda on võimalik teha loote naha biopsiaga 20- 23. Rasedusnädalal. Loote naha histoloogiliseks uuringuks vajalik umbes 1 mm nahatükk võetakse reie välisküljelt. Bulloosne ihtüoos
nakkub värv paremini. 5. VIIMISTLUSTÖÖD 4.1. Kruntimine Kruntida tuleb, kasutades kruntvärvi. Kruntimine on vajalik, sest värv nakkub paremini ning samuti kaitseb kruntvärv puitu seenkahjustuste eest (tärpentiniga vedeldatud õli viib tsinkvalge sügavamale puidu sisse). Kruntvärv ei ole lihtsalt vedeldatud värv, sel on ka puitu kaitsvad omadused. PANE TÄHELE! Pärast kruntimist tuleb aknad 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata, tekib kruntvärvi pinnale kilejas kiht ja värv ei nakku enam. Kruntvärv: · 0,5l värnits · (keedetud linaõli) · 0,5l tärpentin · 250g tsinkvalge 4.2. Kittimine Kittima peab 24 tunni möödudes kruntvärvimisest. Enne kittimist õlitada klaasivaltsid. Kui pind on õlitamata, ei nakku kitt aknaga, sest puit on kuiv ja imab kitist õli välja. Liiga kuiv kitt hakkab ka kiirelt pragunema. PANE TÄHELE!
Võra on pikkade okstega ja koonusjas, vanemas eas muutub laiuvaks kuni vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil. Võrsed on tugevad, hele- kuni oranzpruunid, paljad ja külgvõrseid esineb vähe. Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa. Kilejas okkatupp on püsiv ja 10-15mm pikk. Käbid on sümeetrilise piklikmunaja kujuga, (4)5-8(12)cm pikad 2-4cm läbimõõduga, avanenult 5-7cm; istuvad oksal jäigalt, valmivad teise aasta hilissügiseks, olles siis hele- kuni kollakaspruunid ja nõrgalt läikivad. Apofüüs on keskmise paksusega, selle tipuosa vähe tumedam pruun. Käbid avanevad kolmanda aasta kevadel. Seemnesoomuse varjatud väline külg on must. Käbikandvus algab avatud alal umbes 20-aastaselt- parim käbikandvus on
vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades lehetupe. Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Need on tugevasti välja arenenud sarikalistel ja kõrrelistel. Viimastel on lehelaba ja tupe piiril veel kilejas lise- keeleke või karvakeste ring. *lehelabal eristatakse tipmist osa lehetippu *ja alumis basaalset osa-lehelaba alust Peale nn pärislehtede tuntakse: *alal ehti - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused). *kõrglehti - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed. Tihti
raskendavad töötlemist Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust • Keerdkasv • Kõverkasv • Koonuskasv • Ekstsentriline säsi Putukkahjurid nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad on kooreürask, puukoi, majasikk, toonesepp, laevaoherdi Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel • Metsaseened • Laoseened - siniseen • Majaseened – majaseen, kilejas majaseen, valge majaseen EHITUSMATERJALID 13 PUIDU KAITSE Seente arenguks on vaja: • Niiskus – üle 20% • Hapniku olemasolu • Temperatuur +5°C ja +30°C vahel. ABINÕUD • Konstruktiivsed – kaitsta puitu niiskumise eest, teha konstruktsioonid tuulutatavad; • Keemilised - sisestada puitu seent surmav kogus kemikaali;
lihatoidulised Sugukond tinajuurelised - Plumbaginaceae Parkjuur - Limonium Sugukond tatralised ehk kirburohulised – Polygonaceae Kosmopoliitne sugukond, 1000 liiki, enamik põhjapoolkera rohttaimed Palju umbrohtusid Rohttaimed, põõsad, liaanid või puud, sageli paisunud sõlmekohtadega Lehed vahelduvad lihtlehed, moodustavad kileja tupe ümber varre (tõri) Õied väikesed, kolmetised, lihtsad, kobar-, pööris- või tähkõisikutes Iga õit toetab kokkukasvanud kandelehtedest kilejas ümbris Õiekattelehed liitunud Õie ehitus päriskaheiduleheliste kohta ebaharilik Vili kolmnurkne või kolmetiivaline pähklike Morfoloogiliselt hästi eristuv sugukond, eriti tõri olemasolu tõttu Eestis looduslikult Kultuuris kirburohi (Polygonum) tatar (Fagopyrum) oblikas (Rumex) rabarber (Rheum) konnatatar (Fallopia) pargitatar (Reynoutria) Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae
Mädanikku põhjustavad seened jagynevad 3 rühmaks: · Metsaseened(kasvavad puudel). · Laoseened(puidukuivamise perioodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinuimad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. · Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võob muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. Putukakahjustused nõrgestavad puidu ja rikuvad selle väljmust. · Levinuimad puidu kahjurid on kooreüraskid(elab toores puus vahetult koore all), toonesepp(kuivas puidus), laevaoherdi(vees). · Putukad kannavad... · Puidukaitseks ilmastikutingimuste, ja kahjurite ja eoskahjustuste eest , samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimad omadusi, kasutatakse: · Ehituslikke või keemilisi vahendeid.
Sokolaadi kaal 100 gr 100 gr 100 gr Sokolaadi jaemüügihind 0.75-0,89 0,63-0,89 1-1,23 Energiasisaldus (100 gr) 572 kcal 545 kcal 560 kcal Pähkleid sokolaadis 17% 13% 40% Pakend Paberist kahekordne Papist karbi moodi Kilejas ümbris ümbris pakend Säilitusained sokolaadis Pakendil kirjas, et Pakendil puudub Pakendil puudub säilitusaineteta sellekohane info sellekohane info Pakendil olev info toote Väga halvasti loetav, Hästi loetav, valgele Väga hästi loetav, säilimistähtaja kohta ähmane ilma värvita põhjale musta suurelt ja selgelt
indutseerida ka pealmaaosade ning juurte tekke, nii et moodustuks terviklik taim. Õigete ainetega on võimalik kalluserakke veenda ka selles, et nad on viljastatud munarakud ja siis hakkab toimuma embrüogenees. Mis on kalloos? Aine, mille ülesandeks on taime vigastuste korral sõeltoru poorid kinni korkida, seostub plasmodesmide otstesse. (glükoosi polümeer) Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e.scutellum teraviljade terises Koleoptüül on kilejas idupunga ümbritsev moodustis (kaitseb teda, kui idanemisel läbi mulla tungib) Aleuroonkiht on kõrrelistele iseloomulik valgurikas rakkude kiht seemnekesta all (endospermi kõige välimine kiht), kus toimub (embrüos toodetud GA mõjul) amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks Võrse tipumeristeemi ehitus
Mullastik- happelist pinnast Niiskus- Valgus- varju Haljastusväärtus- Mõned liigid on haljastusliku tähtusega Puu võra- Lehed- lihtlehed Õied- valged, roosad, väikesed Viljad- punane, must või sinine söödav mari JALAKAS Ulmus Mullastik- Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Kasutatakse palju. Näiteks parkides Puu võra- Lehed- saagjaservaga, lihtlehed, ebasümmeetriline lehelaba Õied- sarikas, kahesugulised, väikesed, pruunikad Viljad- pähklike, ümbritseb kilejas lennutiib PAPPEL Populus Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, kuna annavad kiiresti haljastusefekti, suvel seemnete valmimise ajal risustavad ümbrust Puu võra- Lehed- Lihtlehed, suured, vahelduvad Õied- urvataolised Viljad- kupar Puit pehme ja kerge PAJU Salix Mullastik- Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- Kasutatakse palju, eriti puukujulisi liike e remmelgaid. Ja leinavorme Puu võra- Lehed- vahelduvad, paiknevad spiraalselt, lihtlehed
Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma. > Metsaseened ( kasvavatel puudel). > Laoseened (puidu kuivamise peroodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinumad on sini ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. > Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit või muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. > Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. > Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees). > Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. > Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjurite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud omadusi, kasutatakse: > Ehituslikke või > Keemilisi vahendeid.
Looduses esineb lamavatel okaspuude tüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes halvasti ventileeritud katusealustes, katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, akendel. Resistentne kuivuse suhtes. Tekitab peent pruunmädanikku, mädanik kollakas kuni helepruun, puukuubikud 1-1.5 cm suurused. Esineb okaspuu puidul. 3.2.4. Männi-mädiknahkis Männi-mädiknahkis viljakeha on harilikule majavammile sarnane: liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline, hiljem näsaline, kollakas kuni pruun, kuid neid kahte seent eristavad seeneväädid, mis männi mädiknahkisel on pruunikad, harunenud, kuni 0.2 mm laiad, esinevad juht-seeneniidid, kiud-hüüfid puuduvad ja eostest. Männi mädiknahkis kahjustab okas- ja lehtpuude puitu nii looduses kui ka hoonetes. Esineb kõige sagedamalt keldrites ja põranda alumistel puitdetailidel, kuid leide on ka kõrgematel korrustel ning katusekonstruktsiooni detailidel
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
liigutatav. Eesselja ja tiibade vahele jääv kolmnurkne kilbike on hästi arenenud. Tagarindmiku alumisele küljele, teise ning kolmanda jalapaari vahele avanevad suurel osal lutikatest vinanäärme juhad, mille kaudu eritatakse ebameeldiva lõhna ning maitsega vedelikku. Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Omapärane eestiibade ehitus on moondunud poolkattetiibadeks, kannaosa kõvanenud, sarvjas või nahkjas ning tipuosa kilejas. Tagatiivad kilejad; kasutatakse lendamiseks. Esineb ka lennuvõimetuid liike. Jooksujalad, kuid olenevalt eluviisist võivad eesjalad olla moondunud rööv-, kaeve- või haardejalgadeks, tagajalad hüppe- või ujujalgadeks. Käpad 2-3 lülilised või lülistumata. Tagakeha koosneb 11 üsna liikuvalt ühendatud lülist, millest vaid 2 viimasti on tugevasti redutseerunud. Liikidel, kes munevad on muneti hästi arenenud. Isaste väline suguorgan paikneb 9. suurenenud lülil.
dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Pärast hiliskevadist õitsemist toimub viljastumine aasta jooksul ja käbid hakkavad intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks
savikatel muldadel. Kasutatakse üksikuna või suurte gruppidena kõrreliste peenrasse või veekogude äärde. Calamagrostis x acutiflora ‘overdam’ Carex gynomane CAREX – PEREKOND TARN • Eestis kasvab neid 69 Carex limosa liiki mudatarn • Tarna leht moodustub lehelabast ja -tupest. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike kilejas keeleke. Tarna õied moodustavad pähiku. • Enamik tarnu, kuid mitte nad kõik, kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja carex rabades, tiikide ja cepitosa vooluveekogude mätasta kallastel ning isegi rn kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa. DESCHAMPSIA CAESPITOSA - LUHT- KASTEVARS • Levikult Eestis sage liik, kasvab sooniitudel, niisketel karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja
Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas,
(märtsi lõpul, aprillis, mais), mil pruuniks tõmbunud käbisoomused kuivade päikesepaisteliste ilmadega avanevad. Suve algul, pärast seemnete varisemist, hakkavad ka tühjad pruunikashallid käbid puudelt langema. Seemned on väikesed, munajad, ning nad võivad värvuselt olla nii mustad, pruunid, hallikad, kirjud või isegi valkjad (tühjad või puudulikult arenenud seemned). Seeme on 34 mm pikk ja tal on endast kolm korda pikem pruunikas kilejas tiib, mis aitab tuulega vanempuust kaugemale kanduda. Tiib haarab mändidel seemet kahvlitaoliselt servadest. Kasvab väga suurel maa-alal Euroopas ja Aasias. Areaali põhjapoolseim punkt (70º põhjalaiust) on Loode-Norras, Siberis ulatub põhjapiir 66º laiuskraadini. Idapiir ulatub 150º idapikkuseni (Ohhoota mereni), kagu- ja lõunapiiriks on Amuuri jõgi, Sajaani ja Altai mäestik. Euroopa osas kulgeb lõunapiir 37. põhjalaiusekraadil (Karpaadid, Lõuna-Prantsusmaa, Põhja- Itaalia
arene). Mädanikku põhjustavad seened: 1. metsaseened esinevad kasvavatel puudel. 2. laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit
Mädanikku tekitavad seened jagunevad: a. METSASEENED peamiselt kasvavatel puudel. b. LAOSEENED kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil, kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Puidu tugevust oluliselt ei kahjusta aga rikuvad selle välimust. Nt siniseen ja hallitusseened. c. MAJASEENED kõige ohtlikumad, lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Nt: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. 4. KASVUVEAD rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on: keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ekstsentriline südamik, ebanormaalne koonilisus, külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. ) kaksiktüvi b) külmalõhe c) voldiline tüvi d) ekstsentriline südamik e) keerdkasv 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted Puidu kaitseks mädanemise vastu on konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted
kõrs ei harune · Võrsete arenemist kõrre alusel, mullas asetsevate sõlmede külgpungadest nimetatakse võrsumiseks · Võrsete tekkimise kohta nimetatakse võrsumissõlmeks Leht Koosneb lehetupest ja lehelabast · Lehetupe moodustab alumine leheosa, mis on keerdunud torujaks ja ümbritseb kõrt · Lehelaba on kõrrelistel teraviljadel rööproodne ja terveservaline · Lehetupe lehelabaks ülemineku kohal asetseb lehe keeleke, väike ja õhuke poolabipaistev kilejas volt, mis ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine · tärkamine · võrsumine · kõrsumine · loomine · õitsemine · valmimine 10. Pehme ja kõvanisu 11. Nisu terise anatoomiline ehitus · Õisik Nisul, rukkil ja odral on õisikuks pea (liitpea), kaeral (hirsil, sorgol, riisil) pööris. · Pea koosneb lülilisest
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Lendlus on lühike. Moone: vastsed on sarnased valmikuga, kuid tiivad ilmuvad alles vastseperioodi lõpul. Talvitumine toimub nümfistaadiumis. Kestutakse mitmeid kordi. Valmikud väljuvad kevadel. Näited: harilik kevik (Nemoura cinerea), talikevik (Taeniopteryx nebulosa), salekevik (Leuctra digitata). 57. Lutikalised (Heteroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: eestiibade eesosa paks, tagaosa kilejas. Imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Eluviis: elavad taimedel, mõned ka magevees, röövloomad. Moone: Postembrüonaalne areng kestab mõnest nädalast kahe aastani. Vastsed on väliselt valmikule sarnased, erinevad vaid suuruse ja mõningate morfoloogiliste tunnuste poolest. Kestuvad kuni valmikuks muutumiseni (4-5 korda). Näited: liuskurid ehk vesijooksikud (Gerris sp.), vesivaksur (Hydrometra sp.), Nõelhark (Ranatra linearis). 58
Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale. 6. Puidu kaitse mädanemise eest
tekkida lehe rootsust, labast või tervest lehest ◦ Astlaks, okkaks, et kaitsta taime taimtoiduliste loomade eest Lehe osad Rootsuga leht – kinnitab lehelaba varre külge Istuv leht – leheroots puudub Laskuv leht – lehelaba on varre külge kasvanud Abilehed – väljakasved leherootsu külgedel Tõri – abilehed on kokku kasvanud Tupp – leherootsu laienenud alus ümber varre Keeleke – kilejas väljakasve lehelaba alusel Kõrvakesed – kaks väljakasvet Lehe roodumine Lihtne – lehelaba läbib alusest tipuni ainult üks rood Dihhotoomne – rood harunevad kaheks Võrkjas – üks või mitu pearoodu moodustavad harusid, mis liituvad tihedaks võrgustikuks Rööpne ja kaarjas – lehelaba läbivad alusest tipuni mitu ühesugust harunemata roodu; ühel juhul rangelt paralleelselt, teisel juhul kaarjalt Lehtede kuju Lihtlehed – üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba
kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen,valge majaseen, kilejas majaseen. · Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puukiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale. 05.05
Harunemine toimub ainult võrsumissõlmkonnas. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, harvem säsikas. Sõlmevahe alusel esineb kasvuvöönd – vahemeristeem. Lehed vahelduvad, kaherealised, koosnevad lehelebast ja tupest, viimane on tavaliselt pikilõhega. Lehelaba ja tupe piiril paikneb keeleke, vahel ka kõrvakesed. Keeleke on tavaliselt kilejas või vallikujuline, keelekese asemel võib esineda karvaring või keeleke hoopis puudub. Mõnedel liikidel on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või – pööristeks. Õied on väikesed, silmapaistmatud, mõlemasugulised, harvem ühesugulised, viimasel juhul on taimed ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel
Perekond Mänd (Pínus L.) Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned
Harunemine toimub ainult võrsumissõlmkonnas. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, harvem säsikas. Sõlmevahe alusel esineb kasvuvöönd vahemeristeem. Lehed vahelduvad, kaherealised, koosnevad lehelebast ja tupest, viimane on tavaliselt pikilõhega. Lehelaba ja tupe piiril paikneb keeleke, vahel ka kõrvakesed. Keeleke on tavaliselt kilejas või vallikujuline, keelekese asemel võib esineda karvaring või keeleke hoopis puudub. Mõnedel liikidel 33 on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või pööristeks. Õied on väikesed, silmapaistmatud, mõlemasugulised, harvem ühesugulised, viimasel juhul on taimed ühekojalised
Harunemine toimub ainult võrsumissõlmkonnas. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, harvem säsikas. Sõlmevahe alusel esineb kasvuvöönd vahemeristeem. Lehed vahelduvad, kaherealised, koosnevad lehelebast ja tupest, viimane on tavaliselt pikilõhega. Lehelaba ja tupe piiril paikneb keeleke, vahel ka kõrvakesed. Keeleke on tavaliselt kilejas või vallikujuline, keelekese asemel võib esineda karvaring või keeleke hoopis puudub. Mõnedel liikidel on lehed rootsuga. Õied on koondunud hulgaõielisteks (kuni 50) või üheõielisteks pähikuteks, viimased aga liittähkadeks (-peadeks) või pööristeks. Õied on väikesed, silmapaistmatud, mõlemasugulised, harvem ühesugulised, viimasel juhul on taimed ühekojalised. Üheidulehelistele tüüpiline kolmetine õis esineb ainult üksikutel nüüdisaegsetel kõrrelistel
Perekond Mänd (Pínus L.). Pinus vana ladinakeelne perekonnanimi. Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Pärast hiliskevadist õitsemist toimub viljastumine aasta jooksul ja käbid hakkavad intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
