Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"troopikas" - 321 õppematerjali

troopikas on kõikjalpiisavalt ressurrsse, mistõttu valikusurve on seal pigem koha peal tarbimise suunas, mitte levila laiendamise (ja uute „jahimaade” avastamise) suunas.
thumbnail
5
doc

Bioloogia - Järv troopikas

Troopilises kliimavöötmes langevad päikesekiired suhteliselt terava nurga alt, mistõttu on kiirguse mõju suurem, kui parasvöötmes. Ultraviolettkiirgus tekitabgeenimutatsiooni ning on kahjulik kõikidele elusorganismidele. Krokodille kaitseb ultraviolettkiirguse eest nende tugev ja paks nahk. Infrapunane kiirgus: Infrapunane kiirgus on teisiti öeldes soojuskiirgus. Silmale ei ole see nähtav, kuid seda saab tajuda. Kuna troopikas valitseb aastaringselt kõrgrõhkkond, sademeid eksisteerib väga vähe, siis kliimat kujundab päikesekiirgus. Täpsemalt on tegu infrapunase kiirgusega, mis loob suhteliselt kõrge õhutemperatuuri ja kuiva õhu. Infrapunane kiirgus on vajalik krokodillidele, sest nad vajavad sooja. Kui keha temperatuur ületab taluvuse piire, siis krokodill varjub vette ning veedab kuuma osa päevast vees. Vesihüatsindile ei ole...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vaaraosipelgad

Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks. Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas. Vähem kui 150 aastaga on vaaraosipelgas, tänu inimese tahtmatule kaasabile, jõudnud kõigile mandritele ja vallutab üha uusi alasid...

Loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Referaat - Skorpionid

2011 SISUKORD 2 SKORPIONID Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast. Pearindmikul on üks paar suuri keskel paiknevaid silmi ja 5 paari väikesi külgmisi silmi. Tagakeha on hästi liikuv, selle tipus on küünisjas mürgiastel. Kehakatted on...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Troopiline ja lähistroopiline kliimavööde

Troopiline kliimavööde Asend: · Troopiline kliima valitseb pöörijoonte piirkonnas 15. ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi · Sademed 250-1700 mm · Suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Filipiinid

13 9.1. Populaarseimad kohad........................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................,,14 1.Üldiseloomustus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. 2 Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km . Rahvaarv on 52 milj...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ilmastik

Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel esineb madalrõhkkond, mis koos pooluste kõrgrõhkkonnaga tekitab 60-ndatel laiuskraadidel läänetuuled. 60-ni. Polaar idatuul: 90-ni. Mussoon: suurte mandrite äärealadel maism ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtum. Rannikupiirkond. Tsüklon- õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala kuhu puhuvad...

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tsitsruselised

Lehed on jagunematud ja nahkjad, valged või roosad õied asetsevad üksikult, paariti või ebasarikõisikuis. Oranzh, kollane või kollakasroheline mahlakas vili hesperiid (ehituselt mari) on enamikul liikidel söödav ja ravitoimeline, sisaldab rohkesti vitamiine, happeid, suhkrut ja glükosiide. Tähtsamaid liike apelsini, greibi, mandariini, pomerantsi ja sidrunipuud kasvatatakse kõikjal lähistroopikas ning kohati troopikas . Vähemal määral viljeldakse ka teisi tsitruseliike, neist tuntumaid: väga suurte (mass kuni 10 kg) laipirnjate või kerajate mõrkjashapude viljadega pomelipuu, suurte piklike paksu ja kühmulisekooreliste hapude viljadega näsaviljaline sidrunipuu, väikeste munajate väga hapude viljadega hapulaimipuu ja sidrunikujuliste magushapude 5 viljadega maguslaimipuu...

Kokandus
106 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Fotosüntees. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon?

Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi Heterotroof- organis, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Metabolism- organismi aine- ja energiavahetus Biosüntees- org.ainete süntees organismis Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik 1.Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon ning, milles seisneb nende omavaheline seos? 1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest...

Bioloogia
411 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas , sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Erosioon Eestis...

Geograafia
482 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss

aastast. Kliimamuutuste tõttu on jõgedel ja järvedel õhem jääkate, jää teke algab hiljem ja jää-lagunemine varem. Jäätumise periood on lüheneud ligi ühe kuu võrra. Mitmetel parasvöötme jõgedel ei teki üldse jääkatet. Mõju põllumajandusele · Kasvav õhutemperatuur põhjustab muutusi globaalsetes tuultes, sademetereziimis, saagid vähenevad troopikas ja lähistroopikas. · Kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake suurendada. · Kasvav kuivus suvekuudel võib vähendada koristatavat saaki 10- 30% ning võimalik on ka põudade ning pikkade kuivaperioodide sagenemine (kannatavad näiteks USA teraviljapõllud). · Põllumajandust mõjutavad ka lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele st suureneb vajadus kasutada tõrjevahendeid. · Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab...

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Käsijalgsetel ei ole käsi

kojapoolmeid ühendav lukumehhanism Puuduluksed: Luksed: Arvukus ja levik: Käsijalgseid on ligikaudu 4000 perekonda. Meredes elab umbes 250 liiki. Kõik liigid elavad merevees ning asustavad mitmekesiseid alasid tõusumõõna vööndist kuni süvaookeanini. Suuremal määral leidub neid Sotimaa ja Kanada rannikul, UusMeremaal ,Skandinaavia fjordides. Fossiilseid brahhiopoode on Eestis teada umbes 300 perekonnast. Elutingimused: Troopikas eelistavad varjatud elupaiku rifikooslustes, korallide või käsnade varjus. Elamispaigaks eelistavad normaalsoojusega ,soolast vett (magevees neid ei leidu). Aitäh kuulamast!...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfääri kokkuvõte

See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem ­ estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (1­2 promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni...

Geograafia
190 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Portugali kliima, taimestik, rahvastik

Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: H...

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Laevakere kuju ja omadused

Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja-Atlandil, troopikas , magedas vees ja magedas vees troopikas. (Joon. 4.5. ja 4.5a.) Joon. 4.5. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud...

Laevaehitus
167 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kaanid

Nad hoiavad ka närvilistest ning negatiivset energiat täis inimestest eemale. Ka vali muusika häirib neid," edastab Tskonija oma tähelepanekud. KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Meil elavad kaanid veekogudes, kuid niiske kliimaga troopikas elavad mõned kaanid ka maismaal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Slaidiesitus "Portugal"

Portugal Sinu nimi siia Sinu klass siia Sinu kool siia Eelinfo · Riigikeel portugali · Pealinn Lissabon · President Aníbal Cavaco Silva · Peaminister José Sócrates · Pindala 92 391 km² · Rahvaarv (2007) 10,848,692 · Rahvastiku tihedus 112 in/km² · Iseseisvus 1. detsember 1640 · Rahaühik: eskuudo, euro · Ajavöönd maailmaaeg · Riigihümn A Portuguesa · Üladomeen .pt · Maakood 351 Eelinfo 2 · Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus · Suurimad linnad: · 1)Lissabon - 668 000 elanikku · 2)Porto - 311 000 elanikku · 3)Coimbra - 96 000 elanikku · Portugal impordib: Masinaid , Veondusseadmeid Põllusaadusi , Keemiatooteid , Tekstiilitooteid , Naftat. · Portugal ekspordib: Korki ja paberitooteid, Kangast , Jalatseid, Nahka ja karusnahka, Autosid, Elektrikodumasinaid...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Oliivipuu

Just oliivioksake tuvi nokas andis Noale kinnitust, et siiski on veel lootust. Viissada aastat tagasi viisid frantsiskaani mungad oliivipuu ka Uude Maailma ­ nii söögiks kui pühaduse kandjaks. Nüüd kasvatatakse neid puid nii Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Lõuna-Aafrikas kui ka Austraalias. 4. Kasvutingimused Vajab kasvamiseks sooja kliimat. 5. Kus kasvab Kasvab soojades piirkondades, lähistroopikas ja troopikas . 6. Suurimad kasutajad Maailmas toodetavast oliiviõlist valmistatakse enamus, umbes kolmveerand, Euroopa vahemerepiirkonnas: Hispaanias, Itaalias ning Kreekas. Maailma suurim tootja on Hispaania, kelle õlid moodustavad maailma kogutoodangust 1/3 ning eksporditakse ligi 100-sse riiki, Eestisse kaasa-arvatud. Suuruselt teine on Itaalia, umbes ¼ maailmatoodanguga ja eksporditakse neisse riikidesse mille tarbijad hindavad just itaaliapärast oliiviõli maitset (ka Eestisse)...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

erinevat liiiki. Välja on neist surnud 490 milj.liiki. seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 milj.erinevat taime-, seene-ja loomaliiki. Teadlased on jõudnud kirjeldada neist vaid 1,75 milj. Maamunalt kaob päevas jäädavalt kuni 130 eri liiki. Iga järgneva aastaga surb välja 2000 taimeliiki. Lähema paarikümne aastaga kaob Maalt veerand praegu siin elavatest liikidest. Suuremad surnuaiad asuvad troopikas . Peamisteks põhjusteks on: · elupaiga hävimine · jaht ja muu tegevuse häirimine · võõraste liikide sissetoomine Arvatakse, et 70% kõikidest Maal olemas olevatest liikidest elab vaid 12 riigis. Globaalsed muutused atmosfääris Kliima muutumist reguleerivad väga erineva kiirusega kulgevad sündmused. Mõned muutused avalduvad sadade miljonite, teised sadade tuhandete ja kolmandad kõigest kümnete aastate möödudes...

Keskkonnakaitse ja säästev...
668 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Kuna rakkude mõõtmed on väiksemad, paiknevad nad tihedamalt ja sügispuit näib tumedamana. Üleminek sügispuidu ja järgmisel kevadel tekkivate suuremõõtmeliste ning heledamate rakkude vahel on kontrastne, seepärast ongi piir aastarõngaste vahel terav ja paljudel puuliikidel üsna selgesti eristatav. Selged on aastarõngad eeskätt piirkondades, kus kliimat iseloomustab suur suviste ja talviste temperatuuride erinevus. Troopikas , kus temperatuur on aastaringselt enam-vähem ühesugune, pole võimalik puidus aastarõngaid peaaegu eristada. Kõige selgemad on aastarõngaste piirjooned okaspuudel. Lehtpuudest eristuvad puidus aastarõngad hästi rõngassoonelistel puuliikidel. Puidu kevadosa koosneb suure läbimõõduga trahheedest, milline on ristlõikel nähtav selge augukeste reana. Sügiseses puiduosas on arvukamalt puidukiude ja väiksemamõõtmelisi trahheiide, millised on ka mõnevõrra tumedamad...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Rahvusriigi võimalustest 21. saj.

Muutumas on peaaegu kõik meie ümber- asjad, kodud, töö ja kombed. Lääne-Euroopa on sihtmärk paljudele üliõpilastele ja äriinimestele. Mudel, et ka eestlasele on läänemaailmas kõik võimalik, innustab tänast noort. Asjalikud inimesed saavad läbi igal ajal, mida elu ka ei tooks. Eestlane saab olla igal pool, aga kas ka õnnelik? Vanavanemate elu on varsti sama võõras ja kummaline kui mõne kauge suguharu elu troopikas . Võib väita, et see on paratamatu: uus elu on parem, see tähendab mõnusam ja lahedam kui vana. Järelikult ei ole põhjust vana kahetseda ja võib olla mäletadagi. Paraku ei ole alati selge, kas uus elu ongi vanast parem, kas oleme õnnelikumad kui olid meie esivanemad. Veel vähem suudetakse hinnata, kas see kiiresti muutuv elulaad on midagi kindlat ja kestvat või ollakse valinud ummiktee, mis viib kord suure kriisini. See on oht põlvkondade järjepidevusele...

Eesti keel
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun