KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
Iluatimede kasutamine Ülesanne 7 Aktsenttaimed • Roosbegoonia • Ilukapsas • Madal mätashari • Harilik kosmos • Fuksia • Heliotroop • Lemmalts • Eriline lobeelia • Aed-pärdiklill • Lilltubakas • Viirpelargoon • Petuunia • Suvifloks • Karvane päevakübar • Salvei Täitetaimed • Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits • Oranž pärdiklill • Ripp-pelargoon • Tiiviklill Asukoht: Toila Oru Park ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens .............................................................................................
Tänini on suurem tähelepanu pööratud hübriidsetele suureõielistele elulõngadele, millede sorte on lugematu arv (Hansaplant, 2013). Maakeral arvatakse kasvavat 250-300 looduslikku elulõngaliiki. Nendest suurem osa, ligi kaks kolmandikku kasvab Euraasia kontinendil. Enamik elulõnga looduslikest kasvukohtades asub parasvöötmes, mõned ulatuvad ka troopikasse. Kõige rohkem erinevaid liike kasvab Ida-Aasias. Lääne-Euroopa aedades on elulõngaliike kasvatatud ilutaimed alates 16. sajandist. Esimene kirjalik teade elulõngade kohta pärineb1548. aastast W. Turneri raamatust ,,The Names of Herbes" Elulõngad võib jagada kahte suurde rühma: suureõielised elulõngad ja väikseõielised elulõngad. Suureõielised elulõngad on enamasti inimese poolt aretatud hübriidid. Väikseõielised on valdavalt metsikud liigid ja nendest aretatud sordid (Kivistik, 2013). Elulõngade suureõielised ja kirkavärvilised, rikkalikult õitsevad kultuursordid on
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja...
keedise valmistamiseks. Ettevalmistus:Enne tarvitamist eemaldage viljadelt tupp ning need üle valada kuuma veega, et eemalduks vahataoline kaitsekiht. Mehhiko füüsalit lisatakse suppidele. Maasikafüüsalit kasutatakse keedise, dzemmi, sukaadi, kompoti, kisselli ja kompvekkide valmistamiseks. Neid võib ka kuivatada ja kasutada nagu rosinaid. Füüsalit soolatakse nagu ka kurki ja tomatit. Erinevad sordid Harilik füüsal Jaapani füüsal - Need on ilutaimed · Maasika füüsal · Peruu füüsal(viljad suure- mad kui maasikafüüselil ja sisaldavad palju vitamiine) · Mehhiko füüsal - Neid tarvitatakse toiduainetööstustes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://www.rodoaed
loomadele Seemned loomadele toiduks Okaspuude tähtsus inimese elus Okaspuude puit – ehitus-, paberi-, tselluloosi- ja mööblitööstuse toormaterjal Kütteks Muusikariistad, laeva- ja lennukiehitus, tarbeesemed, Kuusekasvud söögiks Kuusekasvudest pasta sobib loomasöödaks Ilutaimed Kuidas on käbide paigutus seotud okaspuude tolmlemisviisiga? Kuidas võib okaste eluiga mõjutada puude kasvu saastatud õhuga keskkonnas? Miks on tänapäeval paljasseemnetaimi vähem kui katteseemnetaimi? Missugune kohalik okaspuuliik on Eestis kõige ohustatum? Mis võib olla selle põhjuseks?
LUUA METSANDUSKOOL LUMEROOS Eesti keele referaat Juhendaja: Kaia Pilden Koostaja: Teele Sukk MEPK I LUUA 2012 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Lumeroos...............................................................................................................................4 1.1 Päritolu...............................................................................................................................4 1.2 Kasutusala .........................................................................................................................5 ...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Jugapuu Egert Pommer 7A Jüri Gümnaasium Sisukord: Lehekülg 2..........................Sisukord Lehekülg 3..........................Sissejuhatus Lehekülg 4..........................Liigikirjeldus Lehekülg 5..........................Jugapuu teised liigid Lehekülg 6..........................Pildid jugapuust Lehekülg 7..........................Kasutatud kirjandus -2- Sissejuhatus Harilik jugapuu ehk "Taxus baccata" on higihaljas okaspuu. Jugapuu kasvab 10-20m. kõrguseks, erandinda kuni 28 meetri kõrguseks. Eestis kasvab jugapuu kuni 11 meetri kõrguseks. Harilik jugapuu on levinud Loode-Aafrikast üle Euroopa ja Väike-Aasia Kaukasuse ja Põhja-Iraanini. Kesk-Euroopas kasvab ta mägedes kõrgusel kuni umbes 1500 m. Jugapuul on punast värvi mürgiste seemnetega marjad. Süstemaatiline kuuluvus Riik: Taimed Hõimkond: Paljasseemnetaimed Klass: Okaspuud Selts: ...
liblikõieliste seemned • Suure õlisisaldusega seemnetest ja oliividest valmistatakse toiduõli • Erinevaid vilju kasutatakse toiduks nii värskelt kui töödeldult • Jookide valmistamiseks kasutatakse kakaoube, kohvipuu seemneid ja idandatud otra. Meile tähtsad õied ja viljad • Kasutatakse toidu maitsestamiseks (köömned, pipar, vanill jms.) • Ravimiks • Kangast ja vatti saadakse puuvillapõõsast • Ilutaimed • Parfümeeriatööstus Kuidas õistaimi rühmitatakse? ÜHEIDULEHELISE KAHEIDULEHELIS D TAIMED ED TAIMED Kuidas õistaimi rühmitatakse? PUITTAIMED ROHTTAIMED Parasiittaimed • Neil pole rohelisi lehti • Vajalikud toitained hangitakse seenelt või teiselt taimelt Putuktoidulised taimed • Tarvitavad lisatoitu • Püüavad putukaid näiteks lehtede abil • Kärbsepüünis ja näpitsli ll
Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk.....................................................................................................................................
nouka 1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale Maamajanduse alused Essee Juhendaja Meeli Voore Tartu 2010 Sissejuhatus Põllumajanduse põhiharud on loomakasvatus ja taimekasvatus. Taimekasvatus on põllumajandusliku tootmise alus, mis uurib põllukultuuride kasvunõudeid ja agrotehnilisi võtteid, et saada väikeste kulutustega suurt ja kvaliteetsemat saaki. Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Näiteks, Eestis on kasutatavat põllumajandusmaad 2009. a andmetel kokku 931 776 hektarit, mill...
1. Selgita, kuidas loomad taimedest sõltuvad. 2. Miks loomad liiguvad? Miks ja mille suunas taimed liigutavad? • Loomad liiguvad, et • end ohukorral kaitsta • süüa hankida • oma eluksvajalike tegevusi teha saaks Taimed liiguvad väliste ärrituste tõttu. Taimede kasutamist mõjutavad- esimesel juhul valgus ja teisel juhul maaraskusjõud 3. Võrdle taimede ja loomade paljunemisviise. Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega,s.o vegetatiivselt (nt sibulatega), loomad aga tavaliselt mitte. 4. Võrdle vetikaid ja taimi? (hulkraksed) Vetikad pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nimetatakse talluseks. Hulkraksetel vetikatel pole selliseid kudesid nagu enamikel taimedel. Ka suur osa hulkrakseid vetikaid vajab vaatamiseks mikroskoopi. 5. Kuidas vetikaid rühmitatakse? Rohevetikad, Pruun-ja punavetikad 6. Vetikate ...
Lisaks nendele kolmele mürgisele putkelisele leidub Eesti veel mürgiseid putkesid, kuid nende mürgisisaldus ja tekitatud kahjustused on väiksemad. Heinputk, mets-harakputk ja koeraputk sisaldavad prosaleeni ning taimemahl ärritab nahka, võivad tekkida villid. Välimuselt on need kolm taime sarnased oma mürgisemate sugulastega, kuid miniatuursemad. Igal juhul tasuks putkelistest eemal hoida, kui ei ole kindel, kas on tegemist mürgise taimega või tema ohutu sugulasega. Mürgised ilutaimed Sinine käoking (Aconitum napellus) Sinine käoking on tulikaliste sugukonda ja käokingade perekonda kuuluv mürgine lill, mida leidub ohtralt inimeste koduaedades, kus teda imetletakse kui ilutaime. Välise ilu taga peitub aga väga ohtlik ja mürgine taim, mis palju pahandust tekitab. Metsades ja võsastikes võib kohata tema kollaste õitega sugulast kollast käokinga, mis on küll vähem mürgine, aga siiski inimesele ohtlik. Sinine käoking kasvab 1-1,5 meetri kõrguseks. Tema
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Päevas võib tarvitada kuni kolm tassitäit. Kadakakäbiveini võib hõlpsalt ise valmistada, lisades 1 l valgele veinile 60 g käbisid. Leotatakse kaks nädalat aeg-ajalt loksutades. Juuakse 1 klaasitäis päevas. Kadakaokstest vihaga saunas vihtlemist hinnati ravitoimelisemaks kui kasevihaga vihtlemist. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Ilutaim Paljud liigid on hinnatud ilutaimed, neist on aretatud suur hulk eri võrakuju ja okkavärvusega sorte. Näiteks on väga dekoratiivne ja kitsavõraline virgiinia kadaka sort Skyrocket. Eestis kasvatatavad kadakad Eestisse toodud 7 võõrliigist kasvatatakse kõige rohkem mürgist sabiina kadakat (Juniperus sabina). Lisaks sissetoodud liikidele kasvatatakse haljasaladel ka hariliku kadaka mitmeid vorme ehk kultivare. Äratundmine Kadaka äratundmisega ei tekita vast kellelegi probleeme, kuid vahest on siiski huvitav
kevadel paikliku väetisena. K-väetiste kasutamisel tuleb eelkõige lähtuda mulla kaaliumivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Kaaliumit vajavad taimed õitsemiseks ja õievärvuse intensiivistamiseks ning talvitumiseks. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb kindlasti arvestada ka väetises olevaid lisandeid. Soovitavateks lisanditeks on magneesium ja väävel, ebasoovitavateks naatrium (halvendab mulla struktuuri) ja kloor (paljud ilutaimed ei talu kloori). Kaalium püsib hästi savistel muldadel. Kergetel liiv- ja saviliivmuldadel võib toimuda kaaliumi väljauhtumine ja seal pole kaaliumväetiste sügisene (nt istutusala ettevalmistamisel) kasutamine otstarbekas. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi mulda andmine, seemnete töötlemine (siin on oluline, et külv toimuks niiskesse mulda) ja taimede pritsimine (juureväline väetamine).
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
pune, majoraan, rosmariin, köömen, salvei, estragon, tüümian, murulauk. [kalev.ee] Maitsetaimed on hõrk ja tervislik toidulisand, nad sisaldavad organismile vajalikke vitamiine. Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule võrratu varjundi. Kaunistades kas või kõige lihtsamat toitu ürtidega, muutub see hetkega gurmeeroaks! Maitsetaimi kasutades saab piirata soola ja teravate piprasegude tarbimist, millega liialdamine pole just kõige tervislikum. Maitsetaimed on ühtlasi ka ilutaimed. Kujundades oskuslikult maitsetaimedest omaette aianurgakese, võib seda nautida kui originaalset ja kasulikku iluaeda! Maitsetaimi võib kohale istutada ettekasvatatud taimedena või külvata seemnetena otse peenrale. [hansaplant.ee] Vürtsitamiskunst Vürtsid ja maitsetaimede roll söömises on muuta see naudinguks. Tähtis on nende kasutamine õiges koguses. Kunagi, kui vürtsitamiseks olid inimese käsutuses vaid sool ja mesi, oli toit vaid ellujäämiseks
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa teelehed) Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Intensiivne omatarbeline põllumajandus o Vahemere piirkond ja Ladina-Ameerika Rändkarjakasvatus riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud Aiand (köögiviljad, maitsetaimed, ilutaimed, karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise väikesed maalapid lilled loomadelt saadakse oma tarbeks piima, palju tööjõudu Kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kunstvalgustus, seemned)
Vili on kupar. 4.Poolparasiitsed taimed, mürgised, ebameeldiva lõhnaga, kevadised vormid erinevad sügisestest. 5.Mailaselised on kosmopoliitse levikuga, kes on enimlevinud parasvöötmes ja troopilistes mäestikepiirkondades. 6.Eestis levivad soodes, loodudel, puisniitudel, kinkudel, teeservadel, liivadel. Maailmas Lääne- Euroopas, tundrates, Vahemeremaades, Ameerikas.Umbrohuna tekitavad niidutaimedele tõsist kahju. Ravimiks kasutatakse üheksavägist, rohkem ilutaimed. SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, kapsalaadsete seltsi. 2.Maailmas u 3700 liiki, Eestis 94 liiki. 3.Ristõieliste neljatine õis on mõlemasuguline, tolmleb putukate abil. Tolmukaid on enamasti 6. Õied on tavaliselt kobarõisikus: õiekate neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti kroonlehed) on korrapäraselt ja neist annab mõtteliselt läbi tõmmata kaks diagonaaljoont . Terved või lõhestunud
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
- reostamine; - metsaraie. 2. Kasvukohtade/elupaikade killustumine: - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. - põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus. - võib piirata liikide levikut 3. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine: - põllumajandus; - naftareostus; - happevihm. 4. Globaalne kliimamuutus: - kasvuhoonegaasid. 5. Võõrliikide invasioon 6. Suurenenud haiguste levik - kodustatud loomad; - ilutaimed, puit. 6. Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina, invasiooni protsess (ehk invasiooni etapid). Võõrliigid on liigid, mis on inimtegevuse tõttu sattunud elama väljapoole oma looduslikku leviala. Teatav osa võõrliike suudab uues elukohas kanda kinnitada, osa neist sobitub aga uude keskkonda niivõrd hästi, et asub jõudsalt levima ning selle käigus kohalikke liike välja tõrjuma ja kohalikke kooslusi muutma – neist kujunevad invasiivsed võõrliigid. Invasiooni etapid: 1
Kõige enam aga kasutatakse samblikke, õhusaaste indikaatorina. Mida puhtam õhk, seda nt. metsas rohkem samblikku. Peamiselt habesamblik. See on väga tundlik saaste suhtes, sest nad saavad oma energia sademetest. Nad on ka pikaealised. Introduktsioon e. organismide sissetoomine Organismide sissetoomisel tuleb teada tema ökoloogiat. Võõrliike nim. eksootilisteks liikideks. Võõrliigi toomine alale, kus teda varemalt pole olnud, võib olla: Teadlik (kultuurtaimed ja loomad, ilutaimed jne). Eesmärgiks looduse mitmekesistamine, koosluse produktiivsuse suurendamine, uurimisteaduslikul eesmärgil. Tahtmatu inimesele märkamatult, mitte teadlikult, kuid inimese kaudsel vahendusel (transpordivahendiga jne). Maailmas probleemiks kujunevad laevade ballastveed. Nt. kährikkoer toodi Eestisse 1950-ndatel eelkõige tema kasuka pärast. Õige levikuala Siber, Kagu-Aasia, oli kõigesööja. Eestisse toodes muutus loomatoiduliseks ja on praegu peamine marutõve levitaja.
,niisked suved,troopilised tuuled. Majanduslikud eelised: Hästi arenenud majanduspoliitika,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine. 15 Põllumajanduse turutoodang (%, 2005) Piim 21,9 Sealiha 15,3 Teravili 11,4 Söödataimed 11,2 Veise- ja vasikaliha 7,8 Lilled jm. Ilutaimed 7,6 Köögivili 4,3 Põllumajandustoodang (mln. t, 2005) Teravili 46 Kartul 11,6 Suhkrupeet 25,3 Viinamari 9,2 Piim 28,5 Liha (tapakaal) 5,7 16 8. Metsamajandus ja metsatööstus Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on Saksamaal säilinud peamiselt mägedes, mõnevõrra ka liivastel maadel kirdes. Koosnevad
liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest) o Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare). o Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster. o Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artisok (Cynara scolymus) Centaurea cyanus rukkilill Sug. Campanulaceae kellukalased o enamus on rohttaimed aktinomoorfne 5-tine õis kroon liitlehine vili seemnerohke kupar Campanula patula h. kellukas
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
..0,5%. Toitelahuse kõrge kontsentratsiooni suhtes on kõige ükskõiksemad rukis ja nisu, neile järgnevad oder ja kaer. Seevastu köögiviljad on toitelahuse kõrge kontsentratsiooni suhtes tundlikud. Kõige tundlikumad toitelahuse kõrge kontsentratsiooni suhtes on hernes, kurk, sibul ja porgand. See aga tähendab seda, et viimati nimetatud köögiviljade väetamisel tuleb hoiduda suurte ühekordsete väetiste koguste kasutamisest. Tundlikud on ka ilutaimed. Mulla õhustatus Juurte kasv, toitainete ja vee omastamine sõltuvad hapniku juurdepääsust juurestikule. Halva struktuuriga muldades võib taimede kasv olla pidurdatud halva õhustatuse tõttu. Õhuvaeses mullas on takistatud ka sõnniku ja taimejäänuste mineraliseerumine, 10
sisaldavad mürgiseid alkaloide. Risoompüsikud Maikellukesed ehk piibelehed. Vili on punane mari. Ussilakk, leseleht. Sibulpüsikud Tulp, koosneb kuuest perigoonlehest, vili kupar, metstulp (ka meil) on metsistunud. Perek lauk: harilik sibul ja küüslauk ja karulauk sisaldavad rohkesti mitmesuguseid eeterlikke õlisid, väävlisisaldusega orgaanilisi happeid ja C vitamiini. Sügislill. Kasut ravimina. Aaloe (ravimtaim). Ilutaimed: ainiliiliad, kobar-hüatsindid. Kasulikke toidutaimi: murulauk, porrulauk 37. SUGUKOND: LOALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi liilialaadsed. * Ligi 300 liiki, enamik põhjapoolkera parasvööndi niiskete kasvukohtade taimed. * Eestis on kraavides, lompides ja veekogude ääres rohkesti lugade perekonnast liike, silmapaistvamad on ruljate vartega kuni meetrikõrgused harilik luga ja keraluga, mis eelistavad seiskuva veega kasvukohti
Apofüüdid nende leviku inimtegevus soodustab (näiteks nõgesed, teelehed jne.); Vahepealsed ehk indiferentsed hemerodiafoobid neid inimtegevus ei mõjuta; Antropofüüdid lisanduvad floorasse inimtegevuse mõjul. Esmasele floorale lisanduvad taiimed jaotatakse Loodusliku levikuga liigid, mis kasutasid ära inimtegevusest tingitud muutusi maastikus; Inimesele tahtmatult koos heina ja teraviljaga jne. levinud taimed ehk tulnuktaimed; Tahtlikult sissetoodud tarbe- või ilutaimed kultuurtaimed. Vastavalt saabumise ajale jaotuvad tulnukad: Ürgtulnukad ehk arheofüüdid; Uustulnukad ehk neofüüdid. Kultuurfloorade kujunemine. Kasulikud taimed mida inimene on aastatuhandete vältel kasvatanud, on ühesuunalise valiku tõttu omandanud üha enam inimesele vajalikke omadusi (hea maitse vms.). seejuures on nad kaotanud ka palju omadusi, mis olid vajalikud looduses kasvamiseks. Vanimad kultuurtaimed ehk esmaskultuurtaimed nisu, oder, lina.
piklikmunajad või kitsas - elliptilised, mõnikord alusel väikese hambaga, varakult kolletavad.Tihedad rohekad liitõisikud lehtede kaenlas.Paljuneb seemnetega Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad. Õied hüpogüünsed, tavaliselt ebasarikõisikutes - tsümoossed. Õiekate 5-tine – pentameerne. Õiekroon vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne. Tolmukaid 5 või 10 (5+5). Viljalehti 2-5, sigimik sünkarpne. Vili: kupar. Ilutaimed: väärisnelk; Umbrohud: kadakkaer ja tähthein. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põõsastikes kasvav 30 - 80 cm kõrgune kodarikpüsik. Vars sageli punakate sõlmekohtadega, lühikarvane, ülemises osas harunenud.Lehed teravatipulised, varrelehed kitsas-süstjad, alumised lehed piklik-munajad, kodarikuna.Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lineaalseks hõlmaks lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus
kõrge.Lehed piklikmunajad või kitsas - elliptilised, mõnikord alusel väikese hambaga, varakult kolletavad.Tihedad rohekad liitõisikud lehtede kaenlas.Paljuneb seemnetega Sugukond nelgilised Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad. Õied hüpogüünsed, tavaliselt ebasarikõisikutes - tsümoossed. Õiekate 5-tine pentameerne. Õiekroon vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne. Tolmukaid 5 või 10 (5+5). Viljalehti 2-5, sigimik sünkarpne. Vili: kupar. Ilutaimed: väärisnelk; Umbrohud: kadakkaer ja tähthein. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põõsastikes kasvav 30 - 80 cm kõrgune kodarikpüsik. Vars sageli punakate sõlmekohtadega, lühikarvane, ülemises osas harunenud.Lehed teravatipulised, varrelehed kitsas-süstjad, alumised lehed piklik- munajad, kodarikuna.Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lineaalseks hõlmaks lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini
· Mage sõstar on laialt kasutamist leidnud hea hekitaimena, kasvades kärpides tihedaks ja tugevaks. Talub mulla kuivust, varju, konkurentsi puudega, lihtne paljundada. 48. Perekond pähklipuu (Juglans) Perekonna liigid on kiirekasvulised, annavad kõva ja hinnalist puitu, mis on ilusa tekstuuri ja värvusega. Perekonda kuulub u. 15 liiki, mis on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja subtroopikas, samuti Brasiilias ja Andides. Haljastuses võrdlemisi levinud ilutaimed. · Lehed paaritusulgjad näärmekarvased suured liitlehed. · Seemned on õlirikkad ja neid kasutatakse toiduainetetööstuses 49. Harilik põisenelas (Physocarpus opulifolius) ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia) Physocarpus opulifolius - Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Tihti leiab meil teda metsistunult vanadest mõisaparkidest. Kõrgus alla 3 m.
varakult kolletavad.Tihedad rohekad liitõisikud lehtede kaenlas.Paljuneb seemnetega Sugukond nelgilised on võetud netist! Sugukond nelgilised Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad. Õied hüpogüünsed, tavaliselt ebasarikõisikutes - tsümoossed. Õiekate 5-tine pentameerne. Õiekroon vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne. Tolmukaid 5 või 10 (5+5). Viljalehti 2-5, sigimik sünkarpne. Vili: kupar. Ilutaimed: väärisnelk; Umbrohud: kadakkaer ja tähthein. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põõsastikes kasvav 30 - 80 cm kõrgune kodarikpüsik. Vars sageli punakate sõlmekohtadega, lühikarvane, ülemises osas harunenud.Lehed teravatipulised, varrelehed kitsas-süstjad, alumised lehed piklik- munajad, kodarikuna.Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lineaalseks hõlmaks lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
