Nad on pikaealised, vähenõudlikud, talvekindlad ja kuivust taluvad püsikud. Kipslilled on ilusad üksiktaimena või rühmana püsilillepeenras, suuremas kiviktaimlas või murus avaramas aias. Kipslilled on hinnatud lõikelilled lillekimpudes. Roomav kipslill sobib suurepäraselt kivimüüridele, kasvab ilusasti üleääre allapoole. Kuivematel aladel ka kattetaimeks, kasvab kiiresti, moodustab ilusa koheva muru. 12. Kivirik Kivirikud on kukeharjade kõrval Soome kiviktaimlate ja mägiaedade tähtsamaid püsikuid. Need on kasvukoha suhtes vähenõudlikud, kuid samas kevadeti väga õierikkad. Nende igihaljas lehestik on aastaringselt väga dekoratiivne. Perekonnas üle 300 liigi ja suur hulk alamliike ning vorme. Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki. Kivirikud on madalad, harva ühe-, enamasti aga mitmeaastased taimed, kasvavad sageli muruna, vaibana või padjandina
Turbaaia taimed vajavad ilusa kompaktse võra säilitamiseks pidevalt noorendus- ja kujunduslõikust. Eriti vajavad seda erikad ja kanarbikud. Äraõitsenud õied lõigatakse alati ära. TURBAAEDA SOBIVAD TAIMED: Puittaimedest: · rododendronid ehk rodod · kanarbikud · küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · kukemarjad · kukitsad · kalmiad · talihalid Püsikutest: võhalised, adoonised, priimulad, ramondad, emajuured, leviisiad, epimeediumid, kivirikud, harakkuljused, lumeroosid, kannikesed, hapulembesed sõnajalad, varjukõrrelised, bergeeniad, ebamagun jpt. TURBAAED SOBIB : · Rododendronite ja teiste eksootiliste kanarbikuliste nagu erika, daboeetsia, brukentaalia, talihali (gaulteeria), kalmia, kivikanarbik, pieris jt eksponeerimiseks. · Kodumaiste dekoratiivsete rabataimede nagu kanarbik, sookail, hanevits, küüvits, porss, tupp-villpea, vaevakask jt tutvustamiseks.
Milliseid taimi tunned ära Linné aia peenardelt? 11 Bioloogia TÜNK MV Eesti taimkatte kujunemine 1) periglatsiaalne taimkate (13 500- 10 000 a.tagasi) (jahe ja niiske kliima) *Rohttaimed: pujud, maltsad, lõikeheinad, kõrrelised,... *Põõsad: paju, astelpaju, lepad,... *Tundrataimed: vaevakask, rabamurakas, kivirikud, ubaleht,... *Soostumine: soosamblad jt. sootaimed *Puud ja metsastumine kask, kuusk, mänd,... *Siseveetaimed: kuuskhein, jõgitakjas, vesikupp *Puistu muutumine: kuusk, mänd, kask, kadakas, haab 2) Varaholotseeni taimkate (10 000- 9000 a. tagasi) (kliima kuivem ja soojem) *Puistu muutumine: kask, mänd, haab, saar, jalakas,... *Veetaimed: vesikupud, vesiroosid,... *sood (turbasamblad, hundinuiad,...) ja lammid (lepp, künnapuu,...)
Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid. Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt. Kõige uuem on 2014. aastal kujundatud ja istutatud Ida-Aasia nõlv tiigi küljel. Alpinaarium Alpinaarium ehk mägitaimede osakond enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum). Eestis on võrdlemisi haruldased kaviigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa). Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium)
2.4 Alpinaarium Alpinaarium ehk mägitaimede osakond asub aia keskel endise linnamüüri Jüri bastioni kaitsevalli nõlvadel ja orus. Enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Et toime tulla mäestikutingimuste – tugeva tuule, päikesekiirguse ja järskude temperatuurimuutustega – on mägitaimed sageli madala padjandilise kasvuga, nende lehed aga tihti karvased, nahkjad või lihakad. Õied on suured ja värvikad. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss 6 (Leontopodium alpinum). Suvelava eest peenralt leiab aga ka viigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa), mis Eestis on võrdlemisi haruldased. Oru lõunanõlv on ehitatud turbaaiaks, kus turbapätsidest ja kividest terrassidel kasvavad
Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. - 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega - 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt
Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 45 - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. - 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega - 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt
Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-, rabe, vits-, aga kasinalt kahevärviline paju ja raagremmelgas), enamus papleid, tomat, begooniad, niitjas mailane. 3. Muundunud varte ja võsudega 3a. Risoomi osadega: igast maa-aluse varre sõlmekohast võib kasvada taim. Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt
annaabi.ee 
