PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel. Igal eoskannal tekib 4 eost, eoskannad kokku moodustavad eoslava. Kandseentel on eoskannad enamasti eoslehtedel. Uue viljakeha tekkeks on vaja, et 2 haploidset eosest arenenud seeneniiti omavahel ühineksid. Kandseente viljakeha on kübar ja jalg. TOITUMISVIIS. Kõik seened on heterotroofid ehk valmis orgaanilise aine sööjad. Jagunevad sakrotroofideks ja biotroofideks. *Sakrotroofid: toituvad surnud orgaanilistest ainetest, seda kogu keha pinnaga lagundades. *Biotroofid: elus orgaaniliste ainete lagundajad, hangivad toitu
kõrrerooste; sümbiondid- elavad teise organismiga rahulikku kooselu(vastastiku kasulik kooselu), samblik. · Seente paljunemine: seened paljunevad eostega- vegetatiivne ehk mittesuguline(hüüfide tippudesse tekivad koniidid e lülieosed või sporangiumid e eoslad/eospesad), nt nutthallik. Seened paljunevad suguliselt, võivad tekkida eosed, mis võivad olla haploidsed(n) või diploidsed(2n). Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent.
inimesed, koerad, kassid; liit- bakterid, osa selgrootutest vihmauss, tigu) käsnad, ainuõõssed, lame-ja ümarussid ning okasnahksed. Ei jagune Jaguneb veel eoseliseks ja vegetatiivseks Organism saab alguse Eoselisel saab organism alguse viljastatud munarakust. eostest(kottseentel eoskottides, kandseentel eoskandadel, samblad- sõnajalgtaimed eoskupardes) Vegetatiivsel (pärmseened pungumisega, samblikud- väikeste tükikeste abil, katteseemnetaimed risoomid, mugulad, sibulad, varre- või lehetükikese abil).
Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad sood...
Sugulise paljunemise korral arenevad eosed spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, mida nimetatakse eoskandadeks ehk basiidideks. Kui kottseente puhul arenevad eosed rakusiseselt eoskottides, siis selles rühmas rakuväliselt. Tavaliselt areneb igal basiidil eostugedel ehk sterigmadel neli kandeost ehk basidiospoori. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale aktiivselt spetsiaalse mehhanismi abil (nn. ballistospoorid, Bulleri tilgake). Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava ehk hümeeniumi. Eoslava võib areneda eoslehekestel, torukestel või narmastel, mis kõik oluliselt suurendavad eoseid moodustavat pinda. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pind oluliselt väiksem. Kandseened on ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides. Vastavalt sellele, millist osa puidu rakukestadest seen lagundab, eristatakse kahte peamist
spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. igal basiidil eostugedel e. sterigmadel areneb tavaliselt neli kandeost. -eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentelasetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. Eoslava. Eoslavavõib arenedaeoslehtedel, torukestes või ogadel, mis suurendavad eoseid moodustava pinnasuurust. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pindoluliselt väiksem. ON PANNAL - Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. •Eoskand e. basiid - •Iseloomulik ainult kandseentele Kott- ja kandseente võrdlus: eoste endo- ja eksogeenne moodustamine vastavalt eoskotis ja eoskannal; KOTTSEENTEL: eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees
Mittesuguline paljunemine: KONIID e. lülieos- mittesugulise paljunemise eos, mis on iseseisva liikumisvõimeta põhitüübid: 1) KONIIDIKANDJA- lihtne või harunenud seeneniit, mida ei kata seene või taime kude 2) SULETUD VILJAKEHAD- eoslaager ja pükniid KANDSEENTE (Basidionycota)PALJUNEMINE: Suguline: KANDEOS e. BASIIDIOSPOOR- suguline eos, mille tekkekoht on EOSKAND e. BASIID BASIDIOOM- viljakeha, milles eoskand ja kandeosed arenevad Mittesugulised eosed on kandseentel väga varieeruvad (nt, roosteseentel on suvieosed mitteugulised eosed) ja seda vaatame täpsemalt kultuuripõhiste haiguste juures MUNASSEENTE/Oomycota) PALJUNEMINE: Suguline: Isas- (ANTERIID) ja emasgametangiumite (OOGOON) moodustumine (need on sugulise paljunemise struktuurid, milles tekivad gameedid e. sugurakud) Viljastatud oogonist areneb paksukestaline OOSPOOR- püsieos, sugulise paljunemise tulemus. Oospoore võib taime koes olla väga palju ja need võivad mullas säilida aastaid.
*peremeestaime juurerakkude vahel, tungimata nende sisemusse. Kaheks iseloomulikuks tunnuseks on Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Endofüütne (seen), endophytic - näiliselt tervete taimede lehtedes ja/või vartes elunev. Endomükoriisad, endomycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Eos e. spoor, spore - üldtermin põhilise pisima paljunemiskehakese tähenduses seente ja seenetaoliste organismide *mittesugulises ja *sugulises paljunemises. Eoskand e. basiid, basidium - kandseentel (Basiodiomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv nuijas struktuur, millel spetsiaalsetel *eostugedel tekivad eksogeenselt *haploidsed *kandeosed (tavaliselt 4). Eoskoti emarakk, ascus mother cell - *kaksiktuumaline *seeneniidi rakk kottseentel (Ascomycota), kus toimub *karüogaamia ja millest areneb *eoskott. Eoskott e. askus, ascus - kottseentel (Ascomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis
imavad siis toidu tagasi) -biotroofid seened toituvad seeneraku väljasopistuste abil ehk haustorite abil, elusorgaanilise aine tarbijad. Võivad olla parasiidid või sümbiondid. Paljunemine: -mittesuguline: - koniidid ehk lülieosed - sporangioumid ehk eoslad -suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava. võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas)
8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened täpphallikud, rohehallikud kandseened pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoste, vegetatiivne, suguline 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud) 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org. ainet ja seeneniidstik vett ja (seal lahustuvaid) mineraalaineid. 13
- raku ehituse poolest, loomarakul pole kesta - seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. kottseened – pärmseened, jahukasted, mürkel ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud kandseened – pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades. 10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)? eoseline, vegetatiivne, suguline. 11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile? Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud). 12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse? puujuur+seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab orgaanilist ainet ja seeneniidstik vett ja mineraalaineid. 13
Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otsepooldumine · pärmseened pungumine · samblikud rakise tükikeste abil · loomadel vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades, selgrootud loomad mittesugulisel teel ei paljune
varustatud zoospooridega, kõrgematel esindajatel maismaatingimustes "koniididena" funktsioneerivate zoosporangiumidega (zoospooride tekkega või ilma). [PS: tee ise siit mingit moodi kokkuvõte- point on nendes zoospoorides vist] 4 munasseente esindajat: ebajahukaste laadsed: Kartuli lehemädanik ja õieliste piimläige, vesihallikulaadsed: vähikatk ja vee-elanike haigused asualt öelda, ei oska ma sulle öelda, mille poolest nad erinevad, lihtsalt see, et kandseentel on viljakeha (kandseened on nt kukeseen ja puravik), aga munasseened on kui oled kuskil näind mõnel taime lehel hallikat kihti peal nagu vatt või tolm.. Noh see peaks andma ülevaate, mis asjad need on.. Netist ei leia kah just eriti vastuseid.. vähe on materjale.. 33. Meioosi peamised astmed inimesel toiduahel vetikas-vesikirp-ahven-haug
taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Seen elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Paljunevad: mittesuguliselt ka pungumisega (pärmid); suguliselt. Kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. Iga basiidi eostugedel areneb tavaliselt neli kandeost. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava. Peamised tunnused: Pannal. Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. Parentosoom e. poorimüts. Eoskand e. basiid. Pandla raku moodustumine: A. Paaristuumne hüüf, nool näitab hüüfi tipu kasvu suunda. B. Pannal kasvab taha poole, tuumad jagunevad sünkroonselt. C. Valmis pannal.
3. Osad seened on sapotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest või biotroofid toituvad elusasu orgaanilisest ainest 4. Enamik seeni on hulkraksed ja koosnevad hüüfidest ehk seeneniitidest. Hüüfide kasvades, harunedes ja omavahel läbi põimudes moodustavad mütseeli ehk seeneniidistiku. Paljunemine: toimub peamiselt eostega, eosed võivad moodustuda nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades. Kandseentel valmivad eosed eoslehtedel või torukestel. Ainu-ja hulkraksed 1. Üherakulised seened pärmseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad, nt kott ja kandseened Organellid ja iseäralikku 1. Üherakulised pärmseened ümarad, hulkraksete seente rakud on pikad ja silindrikujulised 2. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust 3. Rakumembran 4
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
Sekundaarne üherakulisus pärmi eluvorm. Pärmi võib kohata magusas taimemahlas. Kui seeneniite on palju koos, siis moodustavad nad sellise kimbu e risomorfi. Risomorf on üheltpoolt säilitusorgan, teiselt poolt juhtorgan, seal toimub väga intensiivne ainete transport. Sklerootsium kõva must moodustis, üleelamis kude. Seen kogub sinna varuaineid. Sklerootsium on iseloomulik väga eripärase toiduga seentele. Viljakeha esineb ainult keerulisematel vormidel kandseentel ja kottseentel. Ürgsemad kottseened on ilma viljakehata. Viljakeha on paljunemisorganite kandja, täpsemalt sugulise protsessiga. Viljakehal toimub nitroitsete (?) rakkude teke. Viljakehal moodustuvad eosed on meioosijärgsed eosed, alati haploidsed. Formaalselt seentel ei ole tõelisi kudesid. Kudesid võib näha viljakehas. Strooma on paljunemisorganite kandja. Strooma sees võib paikneda ka viljakehad. Seente paljunemisest
mitokondritest pärinevaid DNA-järjestusi). Võimalik, et see süsteem töötab kui “luud, mis pühib tsütoplasmast prügi tuuma kokku” või “jäävad harja külge kahjulikud pisikud kinni ja nad ei saa enam edasi tegutseda”. Kas selline võikski olla üks mehhanismidest, mis tagab horisontaalsele geeniülekandele omase rekombinantsuse, retikulaarse mosaiiksuse tuumas? Seente hulgast võiks otsida vastust ka küsimusele kuidas on tekkinud diploidsus. Näiteks kandseentel (Coryolus versicolor) on ühe raku mõlemad haploidsed tuumad võrdväärsed. Eose idanemisel moodustub ühetuumsete rakkudega haploidne hüüf. Haploidsed tuumad lähevad vastakuti läbi hüüfide vahele tekkiva anastomoosi, mille käigus mõlemad hüüfid muutuvad kahetuumseteks tänu sisserändava tuuma järjepidevale mitootilisele jagunemisele ja migreerumisele naaberrakku. Seente oluline erinevus teistest eukarüootidest on see, et mitootilise jagunemise ajal säilib tuuma
mitmesuguse kuju ja suurusega. Konsistentsilt võivad viljakehad olla vatjad, võrkjad, sitke-kiulised, nahkjad ja isegi puitunud. Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel. Kandseened jagatakse basiidide ehituse järgi: holobasiididega kandseened (nt. Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 17. Teisseened- Deuteromycetes, Fungi imperfecti. Liike u
mitmesuguse kuju ja suurusega. Konsistentsilt võivad viljakehad olla vatjad, võrkjad, sitke-kiulised, nahkjad ja isegi puitunud. Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel. Kandseened jagatakse basiidide ehituse järgi: holobasiididega kandseened (nt. Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 17. Teisseened- Deuteromycetes, Fungi imperfecti. Liike u
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
