Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tallus" - 96 õppematerjali

tallus – samblike vegetatiivne keha (koorik-, leht-, põõsassamblikud) Samblike kasvukohad: kivid, puukoor pinnas Samblike tähtsus: -osalevad kivimite murenemisel -soodustavad mulla teket -varustavad mulda lämmastikuga -toiduks loomadele -indikaatorliigid õhu saastatuse hindamisel
thumbnail
2
odt

Seened, samblikud

2) toiduks põhjapõtradele samblike tähtsus inimesele: 1)kasutatakse rahvameditsiinis ja ravimite valmistamisel 2) õhtupuhastuse hindamisel 14. samblike paljunemine ­ vegetatiivselt ja eostega 18. 19. hüüf ­ e. seeneniidid mütseel ­ e. seeneniidistik antibiootikum ­ ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid käärimine ­ protsess: pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol tallus ­ samblike keha kübarseen ­ seen, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast mükoriisa ­ seente ja taimejuurte vastastikku kasulik kooselu...

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
2
doc

60 mõistet spikker

Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...

Bioloogia
94 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Seened, mükoriisa, samblikus

seen + tsüanobakter = samblik · mükobiont ­ samblikku moodustav seen ­ enamus mükobionte kuulub kottseente hulka ­ toodab mineraalaineid ning annab neid fotobiondile · fotobiont ­ samblikku moodustav rohevetikas või tsüanobakter ­ fotosünteesivad!! ­ toodab orgaanilisiühendeid ­ tsüanobaket annab ka lämmastikku (N) · samblikel pole organeid · tallus ­ vegetatiivne keha, millel puuduvad juured, varred ja lehed ­ ehituse alusel jagatakse: 1) kooriksamblik ­ kasvavad õhukese kirme või koorikuna (nt. liudsamblik) 2) lehtsamblik ­ tallus lehekujuline; servad jagunenud hõlmadeks; kinnitud substraadile tallusel alaküljel olevate spetsiaalsete moodustiste abil (nt. vagu-lapiksamblik) 3) põõsassamblik ­ tallus tugevasti harunenud;...

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Taimeriik

sissetoodud liik ­ liik, mis on sisse toodud kasvatamise eesmärgil 57. soontaimed ­ taimede hõimkond; taimed, mis omavad juhtkimpe(sooni) 58. spoor ­ eos; eriline paljunemisrakk, taimede levikuks 59. suguline paljunemine ­ tekib uus organism kahe raku liitumise tulemusena 60. sõnajalgtaimed ­ taimede hõimkond, soontaimed 61. taksis ­ organismi suunatud liikumine, vastusena lähiümbruse omadustele 62. tallus ­ taimekeha, mis pole eristunud lehtedeks ega varreks, täidab mõlema funkts-i 63. toidutaim ­ toiduks kasutatav taim 64. transpiratsioon ­ vee aurumine taimedest 65. tropism ­ taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel 66. tsütoloogia ­ rakke uuriv teadusharu 67. tulnukas ­ tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas) 68. turgor ­ taimekudede siserõhk 69...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamine Bioloogia tööks Samblikest ja Ainuõõssetest

Miks nim. samblike keha talluseks ? Sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. 2. Nimeta ja kirjelda erineva kasvuvormiga samblikke. Kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud.Koorik- kasvab ühetaolise sileda või teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus, põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal. 3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil. 4...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Botaanika eksam

Need jaotuvad kasvu- ehk VEGETATIIVSETEKS ja paljunemis- ehk GENERATIIVSETEKS organiteks. KASVUORGANID on juur, vars ja leht, mis tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise. PALJUNEMISORGANID on õis, millest areneb vili, käbi või eosla ja gametangiumid ehk sugurakkude tekke kohad. Lisaks vegetatiivne paljunemine teiste taime osadega. Lihtsama ehitusega taimedel võib kogu paljunemisorganitest ülejääv osa olla lihtne, osadeks eristumata tallus (hulkraksed vetikad, osad helviksamblad, ka samblikud). ÕISTAIMEDE generatiivsed organid on õis ja sellest arenev vili. 5. Juur. Tema siseehitus, ülesanded, muudendid. Mükoriisa ja juuremügarad; sümbioosi mõiste. Juurestiku tüübid, nende levik. JUUR on taime maasisene osa vee omastamiseks, taime kinnitamiseks ja püstihoidmiseks. Imijuured (narmasjuured), juhtjuured, tugijuured. Peajuur, sellelt arenevad ja lähtuvad külgjuured...

Botaanika
138 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Algloomad ja vetikad

Välimus: mikroskoopiline, päristuumne, üherakuline organism. Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust. Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine ­ toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele ­saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Konspekt seened ja samblikud

Soor on suu limaskeesta ja siseelndeid tabav seenhaigus, mis on sage imikutel, kes saavad mustade luttide või ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu. Samblikud Teadus mis tegeleb samblikke uurimisega on lihhenoloogia. Tallus on samliku keha. Mulla tekke pioneerid, nad suudavad lagundada ka mineraalseid aineid. Samblikke abil saab teha bioindikatsiooni (organsimide abil keskkonna saasteaste määramine). Samblikud elavad sümbioosis = seen + rohevetikas = seen + tsüanobakter (mükobiont+fotobiont) Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesraku kehas või rakus. Paljud endosümbioosid on "vältimatud" ­ see tähendab, et ei endosümbiont ega peremeesorganism ei saa...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Bioloogia (seened)

15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine? Kasvukohad: kividel, kaljudel, maal, puudel, metallil, surnud puudel, Eluvajadused: valgus, kasvuruumi, õhk, Paljunevad: tallustet ükikestega 18) Samblike 3 kasvuvormi? Põõsassamblikud, Kooriksamblikud , Lehtsamblikud 19) Mis on tallus ja mis organismides esineb? 20 Samblike tähtsus looduses ja inimesele?...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Bioloogia 8. klassi kordamisküsimused

Kasu: nad muudavad orgaanilised ühendid anorgaanilisteks aineteks, neid vajavad ja tarbivad taimed. 21. Pärmseente kasutamine. Näited Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. 22. Miks on majavamm kahjulik? Mädandavad puuliipreid, telefoniposte, aiateibaid jms. 23. Samblikud-ehitus. 24. Missugused suhted on sambliku talluses seeneniitidel ja vetikate vahel? Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) 25. Leht- koorik- ja põõsassamblikud. Nende kirjeldus ja näited. Kooriksamblikud: kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna, tavaliselt kinnituvad väike tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada (kaartsamblik , kasvad kividel ja kaljudel) mood. 80% kõigist samblikuliikidest....

Bioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

Sügisel, kui ilmad muutuvad külmaks ning leutingimused ebasoodsaks, lakkab amööb toitumast. Tema keha ümardub ja kattub tiheda kaitsva kestaga, tekib tsüst. Tsüstina võib ta tuulega kanduda teise veekogusse. 6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine. Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine. Kinglooma peamine toit on bakterid. Suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust, pisituum osaleb sugulisel paljunemisel. Enamasti aga paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel. 9.Koppvetika ehitus ja paljunemine....

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogiline evolutsioon

Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapäeva algloomadega. Mõningad bakterid sisaldasid klorofülli ning olid võimelised sünteesima (2500 mln. a. tagasi). Esimesed taimed olid vetikad. Üherakuliste vetikate kolooniatest kujunesid algelised hulkraksed vetikad (1500; paljunesid mittesuguliselt, lihtsa ehitusega, kehaks tallus ). Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Vana...

Bioloogia
302 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Kübarseen 11. Mis on mükoriisa? Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi käokõrv 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid...

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Bioloogia üleminekueksami materjal (8.kl)

Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik 3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp 7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81) Selgroogsed - loomad kellel on selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgrootud - luulise toeseta loomad. 8. Käsnad (+JOONIS õ.lk.83) Eluviis: (kinnitunult) Käsnad elvad vees. Erinevalt enamikust loomadest on käsnad liikumatud. Nende elu möödub kinnitunult substraadile ja nad on filtertoidulised. Ehitus: Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. Käsnade keha moodustavad...

Bioloogia
148 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Seened

SEENED Hüüf ­ pikk silinderjas seeneniit Mütseel ­ hüüfide kogumik ­ seeneniidistik Viljakeha ­ paljunemisorgan ­ hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne ­ hüüfi jagunemine, pungumine eoseline ­ peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid ­ toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid ­ toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid ­ elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustava...

Bioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Samblik

Samblik koosned erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks . Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel....

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rakk

Toitumisest. Mükoriisa: taime ja seene koostöö. 99% taimedest teevad koostööd. SAMBLIKUD Seen: Varustab vees ja vees lahustunud mineraalainetega. Vetikas: Varustavad fotosünteesil tekkinud org. Ainetega. SAMBLIK ON vetika ja seene kooselu. Samblikud elavad kõikjal, on kohastanud elama kõikjal, murendavad kivimeid- tekib muld, loomadele toiduks (tundra), talletavad mürkaineid, õhusaasteindikaator. Sambliku keha: Tallus Paljunemine: Tekivad kehakesed talluse sees, tõusevad pinnale ja levivad. Levivad väljakasved, mis murduvad tallusest lahti ja levivad edasi. Seente kasulikkus: seente ühendid ravimites, tooraine valmistamisel, ohtlike tööstusjäätmete lagundaja, kult. Taimede juurde sümbioosiks, surnud taimorganismide lagund. Seente kahjulikkus: peamised toiduainete riknemist põhjustavad, seenemürgitus, majavamm (lag. Puit konstruktsioone)...

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

Heterotroofsete organismide jaoks orgaanilise aine allikad. 2. Aineringed: süsinikuringe, lämmastikuringe, P- ja S ringe. 3. Muld sünnib taimedest. TAIMEDE MITMEKESISUS lk 38-46 Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse alusel 2 suurde rühma: I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad. * väikesed *neil pole juhtkimpe *pole juuri, nende asemel risoidid *levivad vegetatiivselt või suguliselt (vesi oluline) *helviksamblad (helvik), kõdersamblad ­ tallus ­taimekeha mis ei ole eristunud lehtedeks ja varreks. * lehtsamblad - keerukama ehitusega (metsakäharik, palusammal, laanik, turbasammal). Elutsüklis valdav gametofaas (haploidsus) II Soontaimed: sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Neil on juhtkimbud vee ja toitainete transpordiks! 1. sõnajalgtaimed: * vars, lehed, juured * enamasti maismaal * viljastumiseks vaja vett * elutsülis valdav sporofaas (diploidsus) * esindajad: kollad, osjad, sõnajalad 2...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Bakterid ja seened

Samblik ­ 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) ­> sümbiondid ­> mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus ­ lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud ­ pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud ­ nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik ­ vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik ­ eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus....

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad *Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal *Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil *hõikonna alla kuulub 3 klassi *maksasamblad -keha on lapik tallus , niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad *kõdersamblad *lehtsamblad ­keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest, varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Siia alla kuulub perekond turbasammal (varres püstised, oksad kimpudena, lehed ühe rakukihilised, risoidid puuduvad, tipust kasvavad alt surevad) ja karusammal (püstised, okstega, lehtedel kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun