Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku
14 Málus baccáta ida-mariõunapuu 15 Málus doméstica aed-õunapuu 16 Málus doméstica ssp. púmila madal õunapuu 17 Málus síeversii f. niedzwetzkyánaverev õunapuu 18 Málus sylvéstris mets-õunapuu 19 Málus x prunifólia kitaika (ploomilehine õunapuu) 20 Oxycóccus palústris harilik jõhvikas 21 Prúnus cerasífera (Pr.divaricáta)alõtsa (haraline ploomipuu) 22 Prúnus doméstica aed-ploomipuu 23 Prúnus salicína hiina ploomipuu 24 Prúnus spinósa laukapuu 25 Prus commúnis aed-pirnipuu (harilik pirnipuu) 26 Prus pyráster mets-pirnipuu 27 Prus ussuriénsis ussuuri pirnipuu 28 Ríbes nígrum must sõstar 29 Ríbes rúbrum punane sõstar
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum
saagja servaga,väiksed, tumerohelised, pole karvane. · Näärelehine kibuvits · Rosa pimpinellifolia Sulgjad(ebakorrapärased) kitsad, terve servaga, hallkarvased · Põõsasmaran · Potentilla fruticosa Elliptiline või äraspidi munajas, lehe tipp tömp või nõrgalt teravnev, täkilis saagaja servaga, altküljelt pehmekarvased, lühike karvane roots, LEHE ROOTSUL ESINEVAD NÄÄRMED · Harilik ploomipuu · Prunus domestica Elliptiline kuni munajas, peensaagja servaga Ühtlaselt teravneva tipuga Rood alt karvased Leheroots pealt tumevioletne · Haraline ploomipuu e. Alõtsa · Prunus cerasifera var. divaricata Elliptiline kuni äraspidi munajas Lühidalt teravneva tipuga Laikiilja alusega Täkilis saagja servaga Igal lehehambal on nääre · Hapu e. Harilik kirsipuu
06.1996 naine 8.08.1974 36711070216 Mart Puu 7.08.1999 mees 7.11.1967 36807080316 Kaarel Pajupuu 11.12.2008 mees 8.07.1968 37305230217 Taavi Kaseorg 12.12.1993 mees 23.05.1973 47212110218 Maie Vahtrapuu 1.03.1993 naine 11.12.1972 36201180219 Rein Kirss 5.08.1993 mees 18.01.1962 36705270312 Rein Ploomipuu 3.04.2007 mees 27.05.1967 36701170217 Kaido Mets 11.11.1993 mees 17.01.1967 36402010217 Heiki Käbi 2.08.1994 mees 1.02.1964 37207070216 Tiit Sirel 7.04.1999 mees 7.07.1972 47507030127 Aino Pappel 5.08.1995 naine 3.07.1975 36701190312 Leo Mänd 2.02.2006 mees 19.01.1967
14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA
14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum 26 Harilik toomingas Prunus padus LIBLIKÕIELISED LEGUMINOSAE 27 Harilik robiinia Robinia pseudoacacia 28 Suur läätspuu Caragana arborescens 29 Väike läätspuu Caragana frutex PÄRNALISED TILIACEA
17. Cartaegus submollis Karvane viirpuu 17 18. Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits 18 19. Rosa majalis Metskibuvits 19 20. Rosa pimpinellifolia Näärelehine kibuvits 20 21. Potentilla fruticosa Harilik põõsasmaran 21 22. Prunus cerasifera var. Divaricata Haraline ploomipuu 22 23. Prunus domestica Harilik ploomipuu 23 24. Prunus cerasus Hapu e. Harilikkirsipuu 24 25. Prunus avium Maguskirsipuu e. Murel 25 26. Prunus padus (Padus avium) Harilik toomingas 26 27
õietolmu. Erinevad liigid õitsevad erineval ajal. Nektari saagikus on kuni 250kg/ha kohta. 1.3 Must sõstar ladinakeelne nimetus: Ribes nigrum. Õitsemise aeg: 1. mai - 15. mai. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Must sõstar on levinud marjakultuur. Õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Meeproduktiivsus on kuni 30 kg/ha. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. 1.4 Ploomipuu ladinakeelne nimetus: Prunus domestica. Õitsemise aeg: 5. mai - 20. mai. Meeproduktiivsus: kuni 70 kg/ha. Ploomipuu hakkab õitsema mai alguse poole, kokku umbes 10 päeva. Meeproduktiivsus 10-70 kg/ha. Õietolm on määrdunudklollane. 1.5 Harilik Vaher ladinakeelne nimetus: Acer platanoides. Õitsemise aeg: 3. mai - 15. mai. Meeproduktiivsus: kuni 200 kg/ha. Väga levinud puu eesti parkides ja maakodude ümbruses. Vaher hakkab õitsema umbes samal ajal kui kask läheb lehte. Õitseb kuni 2
45 levib alarmsignaal, süsteem püüab signaali kinni ja käivitab andmebaasi backup teenuse": f a. b. c. d. e. f. 2 9. Protsessidiagrammil saab kirjeldada järgmisi tegevusi: b a. Herilane nõelab Eemalt kostab liiklusmüra Kraavivesi uputab aeda Ploomipuu otsast kukub ploom alla b. Klassiekskursioonil külastatakse Kääriku suusakeskust. Lumetehnik toodab lumekahuriga lund. Juku küsib küsimuse Õpetaja vastab küsimusele c. Tudengil on vaja kursuseprojekt valmis saada Tudengil sai kursuseprojekt valmis Tudeng on valmis lõpetama kursust Tudeng ei lõpeta kursust Tudeng on kursuse lõpetanud 10
Koduaia viljapuu Kõige rohkem ploomipuid kasvab Harjumaal (koos Tallinnaga): ligi 30% Eesti ploomipuudest. Teisel kohal on IdaVirumaa (12%), järgnevad Tartumaa (11%), Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa). Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni viiv tegur on kevadine öökülm. § Väga hullud olid näiteks 29/30. mai 1975, 10/11. mai 1984 ja 13/14. mai 2004
Heteroptera 4 Kirsi lehetäi Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Kirss + Myzus cerasi Homoptera viljapuuaed 5 Tume Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - o+ pehmekoor Coleoptera Cantharis fusca 6 Ploomivaablane Kiletiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom o Hoplocampa Hymenoptera viljapuuaed flav 7 Ploomipuu Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom + lehetäi Homoptera viljapuuaed Hyalopterus pruni 8 Aiapõrnikas Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Phyllopertha Coleoptera horticola 9 Naeri Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Raps + hiilamardikas Coleoptera Meligethes aeneus 10 Punalutikas Lutikalised 15.06
juurest, varrest või lehest. See on üks mittesugulise paljunemise viise, kuna uus taim pärib ainult ühe emataime tunnused. Vegetatiivsel paljunemisel annab emastaim järglastele edasi oma sordi tunnused. Vegetatiivselt paljunevad taimed hakkavad rutem õitsema ja viljuma, kui seemnetega paljunevad taimed. Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim
1518. aastal Tsehhi Vabariigis nimetusest ,,taaler" tuleneb ka USA dollari nimetus. · Kreeka drahmi nimetus tähendab ,,peotäit" ning viitab kuuest metallvardast koosnevale peotäiele, mida kasutati vääringuna enne drahmi kasutuselevõttu Kreekas. Eesti kroon · Kasutusel alates 1924-1940 ja 1992-2011 · Rahatähtede ja müntide kujundus Günther Reindorff ja Georg Vestenberg (1927) · Pangatähed on kujundanud Urmas Ploomipuu ja Vladimir Taiger (1992) Natuke nalja ka... · Igaüks on rahul oma pea sisuga ja pole rahul oma rahakoti sisuga. (Denis Diderot) · Kui tahad, et raha tuleks uksest sisse, pead seda enne aknast välja viskama. SUURED TÄNUD KUULAMAST !
.......................................14 7. Pinus mugo - mägimänd.................................................................................................................15 7.1 Liigikirjeldus............................................................................................................................15 7.2 Hooldusvõtted...........................................................................................................................16 8. Prunus - perekond ploomipuu........................................................................................................16 8.1 Harilik ploomipuu....................................................................................................................17 8.2 Tuntumad sordid.......................................................................................................................17 8.3 Lõikamine ja hooldus..............................................................................
Need on põuakartlikud ja toitainete vaesed mullad Ülenurme alevikus on pinnasevee tase 1,53,7 m sügavusel maapinnast põhjavee staatiline tase 20,026,6 m maapinnast Paigutus Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom Valmib augusti lõppus septembri alguses Hea saagikusega Üsna talvekindel Eestis aretatud Õunapuu "Põltsamaa taliõun" Mahedalt hapukasmagus Valmib okt. nov. Säilib veeb. Külmakindel Haiguste suhtes vastupidav Eesti õun Õunapuu "Suislepp" Maitselt magushapu Valmib aug. okt.
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned.
Perekonna esindajad võivad olla nii heitlehised kui ka igihaljad. Neil on enamasti lihtlehed, lehed asetsevad vaheldumisi. Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega. Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P. dulcis – Harilik mandlipuu • P. maackii – Amuuri toomingas • P. padus – Harilik toomingas • P. persica – Harilik virsikupuu • P. triloba - Kolmehõlmaline mandlipuu • P. serrulate - Peensaagjas kirsipuu • P. mahaleb - Lõhnav kirsipuu • P. avium – Magus kirsipuu Perekond Prunus Mandlipuu õitseb
47408080218 Viivi Vaher Finantsosakond sekretär 260 36711070216 Mart Puu Finantsosakond inspektor 420 36809080217 Kaarel Pajupuu Tootmisosakond puusepp 410 37310230216 Taavi Kaseorg Tootmisosakond maaler 350 47002110123 Maie Vahtrapuu Finantsosakond inspektor 400 36805081217 Rein Kirss Finantsosakond müügiagent 450 36705270218 Rein Ploomipuu Tootmisosakond juhataja 750 36606050218 Kaido Mets Juhatus peadirektor 1000 36902060217 Heiki Käbi Juhatus infodirektor 900 37107071234 Tiit Sirel Finantsosakond müügiagent 450 46207032341 Aino Pappel Raamatupidamine raamatupidaja 330 35107040218 Leo Mänd Juhatus majandusdirektor 920
· Omnivoor- nii taim- kui lihasööja loom, nt siga · Taimede kohastumused o Ogad ja okkad o Mürgised taimed Alkaloide sisaldavad taimed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi, nt kohvipuu Glükosiidid. Lagundavad punaseid vererakke, nt ussilakk, maikelluke Kisklus Nirk ja uruhiir. Toakärbes ja ristämblik. Taimtoidulisus Ploomipuu ja lehetäi. Sümbioos Sipelgas ja lehetäi. Liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Samblik ja puu. Konkurents Männid männinoorendikus. Parasitism Kirp ja koer. Ploomipuu ja lehetäi. Kommensialism Sipelgas ja lehetäi. Populatsioon
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Kenno Ploomipuu SININE Pärnu 2009 Sinine Sinine on ruumi avardav, eemalduv värvus. Temale langenud valgusest peegeldub tagasi ligikaudu 27%. Puhast ja selget sinist nimetatakse taevasiniseks, rohekat ja merekarvalist türkiissiniseks. Puhas sinine on segamisel tundlikum kui violettsinine: mustaga segades moodustuvad tuhmid toonid, halliga põnevad hallikassinised ja valgega pastellsinised toonid.
* 5 krooni * 10 krooni 1928 * 10 krooni 1937 A * [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult kibele] * 20 krooni * 50 krooni * 100 krooni Mndid Mnte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: * 1 sent * 2 senti * 5 senti * 10 senti * 20 senti * 25 senti * 50 senti * 1 kroon * 2 krooni Kroon veti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. ks kroon jagunes sajaks sendiks. Pangathed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes vitsid vastava konkursi. Kupride esikljel kujutatakse mnda kultuuritegelast, tagakljel eestlastele olulist paika vi smbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupride mtmed on 140 70 mm, hilisemate kupride mtmed on 140 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali: Nimivrtus Phivrv: Esiklg: Tagaklg: Vlja antud: 1 kroon kollakaspruun Kristjan Raud Toompea loss 1992
Loodusobjektid Eesti kroonil Allar Org 9.b klass 1-kroonise pangatähe on kujundanud Urmas Ploomipuu, selle suurus on 140x69 mm ja see on kollakaspruunides toonides.Kupüüri tagaküljel on kujutatud vaadet Toompea lossile. 2-kroonisel on kujutatud vaadet Tartu Ülikoolile. 5- kroonise rahatähe kujundas Vladimir Taiger, selle suurus on 140x69 mm ja selle põhivärv on oranz. Kupüüri tagaküljel on kujutatud vaadet Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele. 10-kroonisel on kujutatud vaadet Tamme-Lauri tammele Urvastes. 25-kroonisel on kujutatud vaadet Vargamäele.
üleminekuks • 1. jaanuaril 1990 taasasutati Eesti Pank • 27. märt 1991 moodustati rahareformi komitee • 17.juuni 1992 ilmus dekreed „Rahareformi läbiviimisest“ • 20. juunist kella neljast hommikul oli ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon EESTI KROON 1992–2011 • Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. • Üks kroon jagunes sajaks sendiks. • Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu ja Vladimir Taiger. • Algselt olid kupüüri mõõtmed 140x70 mm, kuid hiljem muudeti ümber. • Esimesed ühe- ja kahekroonised trükiti USAs, teised kupüürid Inglismaal. RAHASÜSTEEM • Rahasüsteem põhines valuutakomitee süsteemil • Krooni kurss oli seotud jäigalt ankurvaluutaga • Kuni 31.dets 2001 oli kurss fikseeritud Saksa marga suhtes 8 eesti krooni=1 Saksa mark • Alates 2002 oli fikseeritud euro suhtes 15,6466 Eesti krooni = 1 euro
töötlemisega. Hapukirssidest tehakse pirukaid, kooke, kompotti, moosi, mahla, likööri ja veel palju muudki maitsvat ning pruulitakse kuulsat kirsiviina nimega Kirsch ja likööri Maraschino, mida mõlemat kasutatakse ka magusroogade ja küpsetiste maitsestamisel. Pisikestesse purkidesse pakitakse suhkrustatud kokteilikirsid, millega nimetusele vastavalt kaunistatakse kokteile ja pidulikke järelroogi. Ploom Ploom on ploomipuu magus luuvili. Küps ploom on kollane, punane või lillakasmust, seda katab vahakirme. Eestis kasvatatav ploomipuu on hübriid, mille looduslikud eellased on Laukaploom (Eestis haruldane) ja Kaukaasia haraline ploomipuu ehk Alõtsa. Ploomipuul on viljaks luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane
töötlemisega. Hapukirssidest tehakse pirukaid, kooke, kompotti, moosi, mahla, likööri ja veel palju muudki maitsvat ning pruulitakse kuulsat kirsiviina nimega Kirsch ja likööri Maraschino, mida mõlemat kasutatakse ka magusroogade ja küpsetiste maitsestamisel. Pisikestesse purkidesse pakitakse suhkrustatud kokteilikirsid, millega nimetusele vastavalt kaunistatakse kokteile ja pidulikke järelroogi. Ploom Ploom on ploomipuu magus luuvili. Küps ploom on kollane, punane või lillakasmust, seda katab vahakirme. Eestis kasvatatav ploomipuu on hübriid, mille looduslikud eellased on Laukaploom (Eestis haruldane) ja Kaukaasia haraline ploomipuu ehk Alõtsa. Ploomipuul on viljaks luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane
5000 euroga. Olümpiasangarite tervituspidu leidis aset Tallinnas Vabaduse väljakul kolmeteistkümnendal augustil. Meeleolu lõid orkester Popsid ning Ott Lepland ja tema bänd. Medalivõitjaid olid oma kohaolekuga austamas nii president Toomas Hendrik Ilves kui peaminister Andrus Ansip. Londoni Paraolümpiamängud algasid 29.augustil ja lõppesid 9.septembril Eestit esindasid Londoni Paraolümpiamängudel ujuja Kardo Ploomipuu treener Õnne Pollisinski saatel (Eesti Invaspordi Liit), kergejõustiklane Sirly Tiik treener Liivi Rünk saatel ja kergejõustiklane Jüri Bergmann Mallika Koeli saatel (Eesti Vaimupuudega Inimeste Spordiliit). Paraolümpiamängudel Eesti sportlastel medalit napsata ei õnnestunud. Eestlaste parimaks tulemuseks Londoni paraolümpail jäi seega Kardo Ploomipuu 4.koht 100m seliliujumises, olles ühtlasi ka parim eurooplane. KASUTATUD ALLIKAD http://www.samsung
(nõrgem osapool tõrjutakse välja või ta hukkub) nt: mänd ja kuusk valgus, 2 isast hunti emane, hunt ja rebane toit ja elupaik, männid männinoorendikus. 4. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, parasiit saab kasu ja peremees kahju. Siseparasiidid elavad pidevalt peremehega, nt: paeluss. Välisparasiidid ei ela pidevat peremehega koos, nt: sääsk, puuk. Veel näiteid: ploomipuu ja lehetäi ning kirp ja koer. 5. Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, kasu saab röövloom ja kahju saakloom. Kiskja ehk karnioor loom, kes sööb teisi loomi. Kisklus on hädavajalik, sest see piirab saakloomade arvukust ja parandab nende populatsioonide seisundit. Saakloomade kohastumused: värvus (kaitse-või varjevärvus, segavärvus näiteks zebral), ehituslikud
Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad. Lehed väiksemad kui metskibuvitsal. 20) Potentilla fruticosa põõsasmaran Lehed sulgjad, ebakorrapärased (3-7), kitsad, süstjad. Siidjate karvadega. 21) Prunus domestica harilik ploomipuu Lehed elliptilised/äraspidimunajad. Tipp terav/tömp. Alt karvane, eriti roodude lähedalt. Leherotsudel 1-2 nääret. 22) Prunus cerasifera var. Divaricata haraline ploomipuu Lehed elliptilised/munajad. Serv peensaagjas. Tipp terav. Leheroots lühike ja paljas. Värsked lehed kergelt läikivad. 23) Prunus cerasus harilik kirsipuu Lehed elliptilised/äraspidimunjad. Tipp teravnev. Serv täkilisaagjas. Lehed paksud, nahksed. Alumisel äärel näärmetäpid.
sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges,
Kõik me tarbime igapäevaselt, kes rohkem, kes vähem. Küll aga saan kindlasti väita, et linna- ja maainimese tarbimisvajadus on oma olemuselt pisut erinev. Olen ise pärit väiksest maakohast ning elanud maaelu pikka aega. Võin öelda, et peaaegu kõik meie naabrid tegelesid kas vähemal või rohkemal määral põllumajandusega – kes kasvatas kanu või sigu, kes porgandeid ja kartuleid. Kindlasti ei puudunud kellelgi aias mõni õuna- või ploomipuu. Maainimesed kasvatavad siiani suurema osa oma toidulauast ise – nii võib öelda, et maainimeste toidulaud on kindlasti tervislikum ning ka rahalises mõttes soodsam, kui linnainimese oma. Küll aga ei saa rahas arvestada inimressurssi, mis kulub põllumaa kõlblikukus muutmisele . Töö maal ei lõppe ealeski otsa- alati on miskit tarvis teha, midagi parandada, kitkuda-rohida, põllumaad künda, sinna seemneid külvata ning hiljem ka saak koristada
100 Itaalia liiri 19,65 20,05 100 Tsehhoslovakkia krooni 11,-- 11,20 100 Austria sillingit 52,55 53,15 100 Ungari pengöt 65,35 66,05 100 Poola zlotti 88,80 89,40 100 Leedu litti 41,50 42,70 100 Nõukogude rubla (tsekk) 192,25 193,75 Eesti kroon alates aastast 1992 Võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Sedelid Ühekroonine pangatäht Pangatähed on kujundanud Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994 aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusel on kaheksa nominaali: Nimiväärtus Põhivärv Esikülg Tagakülg Välja antud
Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline vorm –h pöök, ameerika pärn – h. pärn, Picea pungens f. argenta – h kuusk, kolmehõlmaline mandlipuu – ploomipuu) h. haiguskindluse tõstmiseks Alusteks kasutatakse 2 – 4 aastasi koolitatud seemikuid või pistoksi ja haljaspistikuid. Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbestolenevalt poogitakse kas juurekaelale, juurekaelast vedi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1 - 2 m. kõrgusele. Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse tuleb arvestada järgmisi nõudeid: alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, poogendi kambium peab
- ovaalsed või täiesti ümmargused - korrapärased peensaagja servaga - väiksed astlasd (tuhmikas rohelised väikesed lehekesed, teravad saagjad okkad) * Potentilla fruticosa - põõsasmaran - lehed sulgjad liitlehed - lehekesi keskelt läbi viis - süstjad lehekesed 3-7 - pealt ja eriti alt siidkarvased - õied kuldkollased (tillukesed lehed, kergelt äraspidine) * Prunus domestica harilik ploomipuu - lehed elliptilised või äraspidimunajad, tuhm roheline - tömbi või teravneva tipuosaga - täkilissaagja servaga, kergelt ümarad - lehed pealt paljad, tumerohelised - alt hallid, pehme karvased (eriti rood) - rootsul näärme tipud * Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu ehk Alotsa - leht väga varieeruv: elliptiline, äraspidine või munajas - ühtlaselt teravneva tipu osaga - peensaagja servaga, pealt tumeroheline, pealt läikiv - pearood haraline
· Põhjustavad kasvupeetust ja ka roheõielisust · Haigused kanduvad edasi veget. Paljundamisega ja putuksiirutajatega. · Seemnete ja surnud taimeosadega ei levi! · Kasutada tervet taimmaterjali, termoteraapiat ja hävitada siirutajaid´ 4 Looduslikud taimekaitsepreparaadid NeemAzal-T/S · Rakendatakse närivate ja imevate kahjurite tõrjeks · Tulemusi andnud ploomipuu ja maasikakahjurite (ploomipuu-lehetäi, ploomivaablane, maasika-õielõikaja) tõrjes Kaltsiumkloriid · Selle lahusega pritsimine aitab vähendada viljapuude füsioloogilisi ja seenhaigusi Allgrow® bioplasm · 100% looduslik mikroorgaaniline taimelahus · Sisaldab 20 taimele vajalikku toiteelementi, sh kaltsiumi · Preparaadiga pritsimise tagajärjel suureneb vastupidavus nii
3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. Ploomipuu Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_ploomipuu Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Esineb alumise sigimikuga liikidel, näiteks sõstardel. Punane sõstar. Foto: https://www.viibergi.ee/tooted/45-punased-sostrad Koguvili on vili, mis areneb paljude emakatega õiest. Koguvili on näiteks maasikal ja vaarikal. Maasikas. Foto: http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=241 Vaarikas
..............................................23 2 Prunus ....................................................................................................................................... 26 Kirsipuu ...........................................................................................................................26 Ploomipuu .......................................................................................................................30 Toomingas .......................................................................................................................33 Sorbus aucuparia ...................................................................................................................... 34 Harilik pihlakas..............................................................................
Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits ( õied on valged ja lõhnavad, viljad mustad, lehed on väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga) Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased) Prunus domestica harilik ploomipuu (eliptilised või äraspidimunajad, täkilise servaga , pealt leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed) Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtsa (vili ümmargune või kergelt piklik, terava tipuga , peensaagja servaga, kiiljas alus, alt heledam roheline) Prunus cerasus hapu e harilik kirsipuu (lehed on eliptilise ja vahel ka äraspidi munajad, terava tipuga , täkilis-saagja servaga, lehe alusel 1-2 nääret)
.......................................................................................... 12 Hooldus isekülvil või levimisel.............................................................................................12 Elujõulisuse suurendamine................................................................................................... 13 Kosmeetiline hooldus............................................................................................................14 HARILIK PLOOMIPUU (Prunus domestica)..........................................................................16 Iseloomustus..........................................................................................................................16 Hooldus ja lõikamine............................................................................................................ 16 Noorendamine.................................................................................................................
Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens
et mõlemad lõvid oleksid liigikaaslastega "varjestatud". Edasi mõeldes jõuame olukorrani, kus võimalikud sebrakarja juurdetulijad asetuvad eelistatult olemasoleva karja keskossa, kus nad poleks kiskja esimene valik nii tekib isekas kari. See, millist levikutüüpi parajasti näeme, sõltub tihti skaalast, mille valime. Minnes aiandisse, kus ploome kasvatatakse ja vaadates lehetäide levikut ühe ploomilehe peal, näeme juhuslikku jaotust. Ühe ploomipuu piires on jaotus agregeeritud, sest täid on ainult lehtedel, mitte okstel ega tüvel. Linnulennult vaadates on jaotus regulaarne, sest ploomipuud on hoolega ridadesse istutatud. Veel suuremas skaalas muutub jaotuspilt uuesti agregeerituks sest selliseid ploomikasvandusi on hõredalt, nende sees ploomipuid koos lehetäidega aga tihedalt. Kosmosest paistab aga pilt üsna juhuslik siin ja seal on juhuslikult paigutunud täppe, mis tähistavad ploomikasvandusi. Levimine ja migratsioon
27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra, varem oli seda varjatult devalveeritud valuutamaksuga 15%. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Inglise naela eest. 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. RAHATÄHED Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali: Nimiväärtus Põhivärv Esikülg Tagakülg Välja antud
terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Rubus nessensis – kitsemurakas Lehed viietised või seitsmetised, viljuvatel kstel ka kolmetised. Lehekesed on munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja srevaga, pealt hõredalt, alt tihedamalt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga. Leheroots on väikeste ogadega. Prunus domestica – harilik ploomipuu Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, täkilissaagja servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on 1...2 cm pikk, karvane, sageli 1...2 näärmega lehelaba läheduses. Prunus cerasifera var. Divaricata – haraline ploomipuu Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga, kiilja või ümardunud alusega, pealt nõrgalt läikivad, tumerohelised, alt valkjasrohelised, 4..
Neist sirguvad kenad väikesed puud. Kasvatamine : Eestis eelkõige sügiseti müügile jõudev Diospyros kaki kuulub diospüüriliste sugukonda ja diospüüri perekonda, kuhu kuulub ka näiteks musta puiduga eebenipuu ehk eebendiospüür. Meie puuviljalettidel umbes 1823- kroonise kilohinnaga lebavate viljade päritolumaaks on kõige sagedamini märgitud Hispaania, aga tegelikult on kaki-ploomipuu pärit Ida-Aasiast, kus teda kasvab ka metsikult. Hiinas, Jaapanis ja Koreas on ta kauatuntud viljapuu, mis 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Eestile lähimad kohad, kus hurmaad viljapuuna kasvatatakse, on Vahemere ja Musta mere ääres. 5 Granaatõun : (pilt 1.5 , Pilt 1.6 ) Granaatõun on hariliku granaadipuu vili. "Granaatõun" tähendab sõna-sõnalt
· mulla parandaja(tekitab huumust lehtedega), pesitsus ja varjumispaigast, toit(kuldnokad) · vili: mari(sisaldab parkainet, jahune) · rahvameditsiin: kõhulahtisus, palavik · Norras aetakse likööri · nikerdamiseks, vanasti tehti tööriistu, tekstiili värvi saamiseks, head korvivõrud · amügdalii (lõhnaaine, viljades)- loomad ei söö · VÕRGENDKOI! · viljad on c-vitamiini rikkad · Eestis aasta puu 2010 · Sugulasliigid: Ploomipuu, mandlipuu, kirsipuu · Õitsemisaeg on parim kartuli mahapanekuks, koitõrje Konnarohi · kolmnurkse läbilõikega · 15-30 cm lihtlehed · palju õisi (õisikus) 1 cm · juunist augustini · kasvukohad: mudas kui ka vee ääres kaldal · sisaldab primmahla (ärritav) · neerukivide, põiepõletiku, düsenteeria, epilepsia(langetõbi) raviks Jõgi-kõõlusleht · veepealsed, veesisesed lehed!!
Pirni- ja kirsipuid on vähem ja kahe viimatinimetatu puhul saab tööstuslikust tootmisest vaevalt rääkida. Eripuu-viljakultuurina on viimasel ajal hakanud populaarsust võitma ka meie kliimas kasvatamiseks sobivad viinamarjasordid, kuid need jäävad ilmselt veel pikemaks ajaks üksnes hobiaednike kultuuriks. Suuremad tootjad. AS Rõngu Aed · Tootmispind: 290 ha · Kasvatatavad kultuurid: õun, ploom, punane sõstar, must sõstar Istikukasvatus: õunapuu, ploomipuu, maguskirsipuu, hapukirsipuu, punane sõstar, must sõstar TÜ Vasula Aed. Ühistu asutati 1. septembril 1992. Aedade pindala on 160 ha. Õunasordid: `Sügisjoonik', `Valge klaarõun', `Suislepp', `Liivi Kuldrenett', `Krameri Tuviõun', `Sidrunkollane Taliõun', `Põltsamaa Taliõun', `Karksi Renett', `Antonovka', `Talvenauding', `Tartu roosõun', AS Grüne Fee tegevusalaks on aastaringne kurgi, salatite ja maitserohelise kasvatus katmikalal.
B jänes ja ristik - F kägu ja linavästrik + C paeluss ja inimene + G puuk ja kass + D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus, taimtoitlus, sümbioos, konkurents, parasitism, kommensalism (ühele kasulik, teisele neutraalne). A liblikõielised taimed ja mügarbakterid kommensalism B männid männinoorendikus konkurents C toakärbes ja ristämblik kisklus D ploomipuu ja lehetäi taimtoitlus E samblik ja puu sümbioos F kirp ja koer parasitism 29. Mida tähendab kohastumine? Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? organismirühma ehituse või talitluse kujunemine paljude põlvkondade jooksul selliseks, mis tagab liigi säilimise olemasolevaid elutingimustes.näiteks kaktustel on lehtede asemel okkad, et vett auruks vähem; paljudeil neist on pikad juures vee hankimiseks. 30. Koloonia mõiste, näited selle kohta
3. 4. jah 5. juurevõsudega 6. puu verev õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Mets õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Ida mari õunapuu 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . Pirnipuu: Aed pirnipuu 1. Roosiõelised 2. 3. Mets pirnipuu 1. roosiõelised 2. viljad väiksed ja kehva maitsega 3. Ussuuri pirnipuu 1. roosiõelised 2. väiksed ,ümarad ning kehva maitsega vili Luuviljalised Aed ploomipuu 1. roosõeliste sugukonda 2. varieerub rohelisest ja kollasest kuni mustjaassiniseni 3. 4. Eip 5. Poogitakse 6. Kreegipuu 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Alota 1. Roosiõeliste sugukonda 2. Laukapuu 1. Roosiõeliste sugukonda Maguskirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane 3. 4. Ja ( eestis ei kasva looduslikult) 5. pookimine 6. Hapukirsipuu 1. Roosõeliste sugukonda 2. Hele kuni tumepunane, keskmine 3. 4.
Männaseline- sõlmekohta kinnitub kolm või enam lehte n eerika Õis Tupplehed Kroonlehed Kaheli õiekate Üheli õiekate Ühesugulised Kahesugulised Ühe- kahe- ja kolmekojalised Õisikutüübid Vastavalt harunemisviisile: a) kobarõisikud e ratsemoossed b) ebasarikõisikud e tsümoossed Kobarõisikud jaotuvad: a) kobar- õietelg kasvab tipust edasi ja külgpungadest arenevad õisiku õisi kandvad külgharud n ploomipuu, kukerpuu Õisikutüübid b) tähk- raotud õied kinnituvad otse õisikuteljele n pöök c) pööris- liitõisik, mille külgharud harunevad omakorda kobarjalt n saar, liguster, sirel d) kännas- alumised õieraodon ülemistest pikemad ning õied asuvad peaaegu ühel tasapinnal n jaapani enelas e) sarikas- õisikud, mille kobara peatelg on redutseerunud n enelad Õisikutüübid f) ebasarikas- õisik, mille peatelg lõpeb õiega,
tinglikumaks. Ainuke inimene, kellega ta surmani suhtles oli vend, kes ostis ka ta kunsti, kuigi tema loomingut oli raske müüa. Teine mees, kellega ta suhtles oli Gauguin. Nad olid head sõbrad. Ta tahtis väljendada värvidega oma tundeid. Kõige imepärasemad teosed elu lõpus. Ta uskus seda, et värvid võivad väljendada nii tundeid kui ka ideid. Ta kasutas värve nii nagu tema tahtis. Teosed: ,,Kartulisööjad", ,,Külvaja", ,,Isa Tanguy", ,,Õites ploomipuu", ,,Kalapaadid rannal", ,,Päevalilled" kõige kuulsam maal., ,,Arles'i naised", ,,Autoportree lõigatud kõrvaga", ,,Tähine öö", ,,Viljaväli varestega". Paul Gauguin ta oli van Goghi sõber. Õppisid mõlemad koos Pisarro juures. Kuni 35 aatsani töötas ta eduka börsimaaklerina. Samal tegeles ta kunsti kogumisega. 35 aastates avastas ta, et hakkab kunstnikuks, jättis pere maha ja sukeldus boheemlaste ellu. 1888
annaabi.ee 
