Iluaianduses kasutatakse madalama kasvukõrgusega sordirühmi. Looduslikud liigid on väga kõrged. Vajavad päikesepaistelist tuulevaikset kasvukohta, sügavat huumus- ja toitaineterikast ja vett läbilaskvat mulda. Kukekannused on tundlik liigniiskuse suhtes. Õisikute raskuse tõttu vajavad toestamist. Kukekannuseid kasutatakse püsilillepeenras, vabakujulise rühmana murus. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda ja taluaeda. Väga hea ka lõikelillena. 15. Kurekell Mitmeaastaste rohttaimede perekond tulikaliste sugukonnast. Neid on ca 100 liiki, millest enamus on looduslikult levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Euroopas kasvab looduslikult 20 liiki. Kurekelladele on iseloomulikud dekoratriivsed kolmesõrmised lehed. Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju
Morfoloogiline liigitus (emakate arvu järgi) Lihtvili moodustub ühest emakast. Jaguneb: Jaguvili laguneb pesadeks Lülivili murdub ristsuunaliste ebavaheseinte kohalt üheseemnelisteks lülideks Liitvili tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud ANANASS Kogukukkurvili apokarpsest emakkonnast kukkurvili KUREKELL Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Liigitus tekkimise põhjal · Paljasvili - PLOOM Rüüsvili - alumise sigimikuga, vilja moodustamisel osaleb ka õiepõhi SÕSTAR · Koguvili tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud VAARIKAS, RUKKILILL
v Nendega kõrvuti kasvavad ka poolpõõsad v Kõrreliste vahele jääb ruumi veel samblikele ja lühiealistele õistaimedele v Rohtlavööndi ülemineku alal metsavööndis näeme metsatukkasid (puid) v Taimed on võimelised säilitama niiskust, kuivaperioodil keeravad lehed rulli Erinevaid kõrkjalisi: v Habehein v Preeriarohi v Stepirohi Lühiajalisi õistaimi: v Kullerkupp v Palu kurekell v Anomaalne pojeng Puid: v Hikkoripuu v Hõbevaher Loomastik: v Savanniga võrreldes liigivaene v Suurem osa on pisiimetajad, närilised v Elavad urgudes ning toituvad rohtla taimedest v Suuremaid imetajaid vähe v Rohttaimed on toiduks näiteks piisonitele v Leidub ka lihatoidulisi loomi, linde ja putukaid Loomad: Piison v v Koiott v Stepi Vaskuss v Suur trapi Rohtla nimetusi: v
Gustav Ernesaks (1908-1993) Elulugu: Sündis Tallinna lähedal. Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppe...
Waldsteinia ternata Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata · Kõrgus 10-15 cm. · Õitseb mai kuni juuni. Kollased õied. · Lehed igihaljad, läikivrohelised, sarnanevad maasikalehtedega. · Sobib igasugune muld. · Ääretult vastupidav ja kaunis pinnakattetaim! Sobib masshaljastuseks. Päikeselises kasvukohas võib varakevadine päike lehti kahjustada, kuid uued lehed kasvavad kiiresti vanade asemele. Sobib ideaalselt varjuaeda. Sinine kurekell Aquilegia caerulea Sinine kurekell Aquilegia caerulea · Kõrgus 25-100 cm. · Erinevatel sortidel erinevad värvused. Palju siniseid, valgeid ja lillasid. · Kurekell on üks vähenõudlikumaid dekoratiivtaimi, mis kasvab nii päikesepaistel kui varjus, ta on mullastiku ja hoolduse suhtes leplik ning talvekindel. Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas
parasvöötmekliimaga New Mexicos algab see aga 3660 m kõrgusel. Vahetult allpool lumepiiri paiknevates metsades kasvavad kuused, männid ja nulud, allpool segunevad need kaskede ja mägivahtratega. Suurem osa Kaljumäestiku arktilisest piirkonnast on kaetud kidurate kaskedega. Viljatul taigapinnasel kasvavad lehtpuud kased, paplid ja haavad. Kaljumäestiku arktiline osa ning Euroopa Alpid on taimestikult sarnased. Ülalpool metsapiiril kasvavad ka siin samblikud, kurekell ning pajud. IMETAJAD Sarnaselt taimestikuga sõltub ka loomade maailm geograafilisest laiuskraadist ning kõrgusest. Nii nagu karibuu elutseb vaid mägede põhjaosas Kanada territooriumil, võib ka hunti kohata ainult Kaljumäestiku arktilises osas. Teisteks kõrgustes elavateks loomadeks on lumekitsed, lumelambad, põdrad ja rebased. Madalamal kohtab valgejänest, ümisejat, ühis-rohtlahaukurit ning koiotti. Must- ja valgesaba-pampahirvi esineb lääneosas
Riigid: Argentiina, Uruguay, Kasahstan, Hiina, Mongoolia. Mullad: Mustmuld Rohtlate nimetused: 1) Euraasia: stepp (Ungari: pusta) 2)Põhja- Ameerika: preeria 3)Lõuna-Ameerika: pampa 4)Lõuna-Aarfika: veld Taimed: ülekaalus on kõrrelised ja lühiealised õistaimed. Tüüpilised taimed: hõbevaher, hikkoripuu, kullerkupp, anomaalne pojeng, sulg- stepirohul, palu kurekell, suureviljaline tamm, piisonirohi, preeriarohi, habehein. Kultuurtaimed: mais, nisu, oder, suhkrupeet, päevalill. Loomad: liigivaene, enamasti pisiimetajad ja närilised. Tüüpilised loomad: piison, stepi-vaskuss, pimerott, Kalifornia tuttvutt, koiott, stepituhkur, preeriakudres, ühis-rohtlahaukur. Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS: Kliimavööde: parasvööde(mereline) Kliima: sajab palju, aasta vältel võrdselt.
Püsilillepeenra väetamine Ka püsilillepeenar vajab väetist, kuid seda ei saa mulda kaevata.Väetamist alustada siis kui taimed hakkavad kasvama. Püsilillepeenart võite kevadel multsida. Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed vastasel korral võib mõne taime kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed võivad hävida. Püsikute väetisevajadus on väga erinev. Tugevakasvulised ja lopsakad püsikud vajavad rohkem väetist. Padjandtaimi jt madalakasvulisi püsikuid väetada väga tagasihoidlikult väetis võib taimi põletada. Üleväetatud taimed on õrnad ja haigustele vastuvõtlikud. Ka võivad nad kaotada oma iseloomuliku vormi ja värvi.
tarvitaks. Näited: hikkoripuu, hõbevaher, vaskuss, pimerott, suurtrapp, tuttvutt, piisonirohi, preeriarohi, sulg-stepirohi, tuhkur pojeng, kurekell, tamm, habehein. Asub peamiselt Valitseb kuiv ja Seal on tavalised mullad. Aga Taimed on kohastunud põuaga. Vahemerelise vööndi loomastikus Vahemereline vahemere ääres. päikseline suvi ning kuna seal on enamasti mere Ülekaalus on enamasti igihaljastest leidub vähe ainuüksi sellele vööndile Põõsastik ja Natukene Austraalia vihmane ja külm talv
Adonis sp adoonis (mitmed liigid) V Aethionema sp kivikress (mitmed liigid) L Alyssum sp kilbirohi (mitmed liigid) L Androsace sp nõmmkann (mitmed liigid) K Antennaria dioica harilik kassikäpp Aquilegia flabellata var. pumila jaapani kurekell Arabis ferdinandi-coburgi 'Variegata' tähtkarvane hanerohi 'Variegata' Artemisia schmidtiana 'Nana' Schmidti puju 'Nana' Aster alpinus alpi aster Azorella trifurcata harkjas asorell Aubrieta sp aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) L Campanula cochleariifolia pisikellukas K Corydalis sp lõokannus (mitmed liigid)
teel ega juurevõsundite abil! · Borisi mõõl (harrastusaednik Jüri Annisti järgi) · Roomav kipslill · Adoonis · Sinilill · Ümaralehine kivikress · Helmikpööris · Kassikäpp · Madalakasvulised hostasordid · Lehvikjas kurekell · Leviisia · Hanerohi · Karukell · Madalad astilbesordid · Kevadmagun · Harkjas asorell · Basiilikulehine seebilill · Aubrieeta · Kivirik · Madalaksvulised nelgid · Mägisibul
külgmisest TIIVAST ja kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS. Tupp liitlehine, viie tipmega 108. KIIVERJAS ÕIS Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis 109. sinine käoking KANNUSJAS ÕIS Kroonleht pika õõnsa väljakasvega, kannuseid võib õies olla üks või mitu 110. harilik käokannus 111. harilik kurekell LEHTERJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt 112. ogaõun KELLUKJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille alumine osa on avar, ümar Tupp liitlehine 113. ümaralehine kellukas RATASJAS ÕIS Korrapärane liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa moodustab lühikese putke, ülemine osa laiub aga lamedalt ühes tasapinnas 114. meelespea
TAIMERIIK Legende lilledest: SINILILLE tekkimisest teatakse järgmist muistendit. Vanasti olnud taevas üsna madalal, nii et käega saanud katsuda. Elanud siis rätsep, kellel olnud palju lapsi. Et nende järele pole suudetud alati valvata, käinud lapsed sageli sõrmega taevast torkimas. Sõrmeaugud säravatki nüüd tähtedena. Kord võtnud rätsep vitsakimbu ja hakanud lapsi taeva torkimise pärast karistama. Seejuures löönud ta taevast vitsakimbu otsaga suured sinised tükid välja, mis maha langedes purunenud pisikesteks sinisteks taevakildudeks. Vanajumal vihastanud ja tõstnud taeva kõrgemale. Taevakildudest aga tärganud sinililled. MAASIKAS-Kui Vanaisa oli loonud maasika, unustanud ta sellel õisi teha. Mõned maasikad kasvanud õunapuude all. Need näinud igal kevadel õunapuid ilusasti õitsemas ja sügisel vilja kandmas. Maasikad läinud Vanaisa juurde paluma, et nemadki õitseda ja vilja kanda tohiksid. Va...
tomat, apelsin nendel on tupplehed) ja rüüsviljad (alumisest sigimikust, teistest õie osadest, kuid harva õisiku osadest( nt. Õun) nendel on raag all, nt. maasikas (selle peal on osaviljad) lihakas osa on õiepõhi.) Tüübid: Kogukukkurvili kõige ürgsem ja kõige ühesemalt võrreldav käbiga, sellest on arenenud teised viljad. Koosneb paljudest osaviljadest, milles on rohkem seemneid. Algne evolutsiooniline lähtetüüp kõigile viljadele. Nt. kurekell. Kullerkupp, varsakabi, enelas. kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg). Lihtkukkurvili ühe emaka vili nt. põldvares e. põldkukekannus. Kaun (liblikõielistel) kukkurvilja erivorm, ühe pesaline, palju seemneid. Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill.
koondunud tipmistesse tähkjatesse õisikutesse ja õitsevad kesksuvest sügiseni. Kasvab hästi toitainetevaesel ja hea drenaaþiga mullal. Eelistab valgusküllast ja sooja kasvukohta AQUILEGIA X CULTORUM - AED-KUREKELL • kolmesõrmised lehed. Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju. Kurekell on talvekindel LIATRIS SPICATA - TÄHKJAS LIATRIS • varred kuni 50 cm kõrgused, tugevalt lehistunud. Korvõisikud väikesed, 8-13 õielised, koondunud teraviljapea sarnasesse õisikusse, mille pikkus on kuni 35 cm. Õied torujad, purpur-punased, harvem valged. Kasvab hästi päikeselises soojas kohas. Muld mõõdukalt kuiv, värske, toitaineterikas. RODGERSIA AESCULIFOLIA - HOBUKASTANILEHINE RODGERSIA • Juurmisel lehed väga suured ning jäigad.
radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking). Osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. N: roomav tulikas, sootulikas, kaartulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, metsülane, kollane ülane, harilik sinilill, aas-karukell, palu-karukell, kollane ängelhein, kurekell-ängelhein, kurekell, kullerkupp, kollane käoking, sinine käoking. Sk. Nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad, vars sageli jämenenud sõlmekohtadega. Lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta. Õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine, õieneelus lisakroon, tolmukaid kümme, tupp liit- v. lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas.
* Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill). Veel harilik kullerkupp, varsakabi, umbrohuna hari-põldkukekannus (kasut ravimina mõne nahahaiguse vastu), harilik kurekell (kasut dekoratiivtaimena). * Rohttaimed, harva liaanid. * Tervete või mitmeti lõhestunud lehtedega. Abilehed puuduvad. Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline. Õiekate lihtne või kaheli, sisemised kattelehed võivad nektaariumiteks muunduda, tolmukaid harilikult palju, sageli esinevad staminood-nektaariume, viljalehti ja seemnealgmeid palju või üks. * Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
Vili: mitmesugune o Tulikalistele iseloomulikud pikenenud õiepõhjaga ja spiraalselt paiknevate rohkearvuliste õieosadega õied on primitiivsed, sellist tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades. o Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane (Anemone), sinilill (Hepatica), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill o Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele Sugukond magunalised Papaveraceae
kannab kas ainult emakaid (günofoor - kappar) või ka tolmukaid (androgünofoor kannatuslill, kappar, ämbliklill). Kõlutolmukad e. staminoodid. Need on ilma tolmukapeata tolmukad, säilunud on vaid tolmukaniit. Oma olemasolu õigustamiseks on kõlutolmuka niit omandanud teisi ülesandeid - on muundunud kroonlehe taoliseks või nektaariumiks. Kannus on kotjas pikem või lühem õiekatte väljakasve, mille tipus asub nektaarium (kukekannus, lemm-malts, kurekell, käokeel (="ööviiulid"), käpp, kannike). Õie ehituslikud süsteemid Õie põhjale kinnituvad lehelist päritolu õie osad süsteemi järgi: kas 1) spiraalselt (mittetsükliline=atsükliline õis) (magnoolia) 38 2) tsükliliselt - männastena, tavaliselt 5 ringi: tupplehed, kroonlehed, 2 ringi tolmukaid ja emakad (nt
kannab kas ainult emakaid (günofoor - kappar) või ka tolmukaid (androgünofoor kannatuslill, kappar, ämbliklill). Kõlutolmukad e. staminoodid. Need on ilma tolmukapeata tolmukad, säilunud on vaid tolmukaniit. Oma olemasolu õigustamiseks on kõlutolmuka niit omandanud teisi ülesandeid - on muundunud kroonlehe taoliseks või nektaariumiks. Kannus on kotjas pikem või lühem õiekatte väljakasve, mille tipus asub nektaarium (kukekannus, lemm-malts, kurekell, käokeel (="ööviiulid"), käpp, kannike). Õie ehituslikud süsteemid Õie põhjale kinnituvad lehelist päritolu õie osad süsteemi järgi: kas 1) spiraalselt (mittetsükliline=atsükliline õis) (magnoolia) 2) tsükliliselt - männastena, tavaliselt 5 ringi: tupplehed, kroonlehed, 2 ringi tolmukaid ja emakad (nt. kukeharjad, ka õunapuu). 3) pooltsükliliselt (=hemitükliliselt) ühed õie osad paiknevad ringidena, teised spiraalselt (vesiroos, kurekell, maasikas, kibuvits).
Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised Viljaks kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur Tulikad on mürgised! · Roomav tulikas, soo-tulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik sinilill, perek karukell, perek ängelhein, kurekell, kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking · Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar · Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) · Verehurmarohi · Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta
puuduvad, kroonlehed läigivad Õied tipmises õisikus, harva üksikult Lihtne õiekate, õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised Viljaks kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur Tulikad on mürgised! Roomav tulikas, soo-tulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik sinilill, perek karukell, perek ängelhein, kurekell, kurenupp, kollane käoking (Eesti mürgiseim taim; LK), sinine käoking Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) Verehurmarohi Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva
sugukon valge suureõieline härjasilm, brokoli, salu-siumari, na liigid iminõges kellukas karikakar, kaalikas, naeris, võsaülane, eestis (kurekatel), kassikäpp, redis, raps. kollane ülane, ümaralehin hunditubak metsülane, harilik e kellukas, as, raudrohi kurekell, harilik harilik varsakabi, põld- kellukas, varesejalg, harilik kare sinilill, väike kellukas, hiiresaba, aas- kerakelluka karukell, kibe
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
