lehelaba aluselt tipuni. *kaarroodne leht lehelaba aluselt kulgevad lehetippu mitu enamvähem ühetugevust kaarjat leheroodu. *võrkroodne leht rood moodustavad võrgustiku. Leheseis: Taimel lehed moodustavad lehestiku. Lehed asetsevad varrel korrapäraselt. Seda asetust nimetatakse leheseisuks. Igasse sõlmekohta võib kinnituda üks,kaks või rohkem lehte: *vah elduv leheseis e. spiraalne leheseis lehed kinnituvad võrsele ükshaaval.
Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
· kasv piiratud · ei kanna teisi organeid · dorsoventraalse sümmeetriaga Liitleht lehed on võrsel paralleeleselt. neid on palju, vaata sibula antud lehelt Lihtleht leht on võrsel üksikult. Roodumine sõrm, sulg, lehvik ja rõõproodumine. Lehetipp terav, teritunud, tömp, ogatipp, pügaldunud ja ümar. Lehe serv saagjas, kahelisaagjas, hambuline, täkiline, kaarhambuline, loogeline Lehe alus südajas, kiiljas Vahelduv leheseis Vastak leheseis Männaseline leheseis Valgusleht - on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees. Varjulehtedel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. Kserofüütne leht (kuivustaimede) ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad neil aktiivsel
- Ataktosteel 18) Leht, lehe osad • Taime vegetatiivne organ • Kasv on ajas ja ruumis piiratud • Ei kanna õisi, aga lisapungad! • Lehe osad – roots, laba, tupp, rood 19) Lehtede tüübid Lehed võivad olla kas liitlehed või lihtlehed. 20) Lihtlehed ja liitlehed Kui rootsule kinnitub üks lehelaba, on tegu lihtlehega (Pärn, vaher). Kui leherootsule kinnitub omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest, on tegu liitlehega (Pihlakas). 21) Leheseis. Lehe muudendid. Ala, päris ja kõrglehed Leheseis on liigile omane lehtede asetus: - Vahelduv - Spiraalne - Vastak - Männaseline Lehe muudendid: • Leheastel • Leheväänel • Füllood • Veekoguja leht • Õhukoguja leht • Püünislehed Alaleht - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused).
Kohvipuu Liisi Palu 10B Kohvipuu välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade. Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad. Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas.
mis näevad ühesugused välja, 6 põõsad, aga leidub ka üksikuid tolmukat ja 1 emakas. Liilialised on värvunud rohttaimi. õiekattelehtedega üheidulehelised, mille Tavaliselt on neil liitlehed ilma esindajatel on õiekate tupeks ja abilehtedeta, vahel leidub krooniks eristumata. astlaid. Leheseis on kõige Valdav enamik on kaar või sagedamini vastak. Lehtedel rööproodsete lehtedega, sibulate, mugulate või risoomidega püsikud. leidub läbipaistvaid näärmeid, Õiekate on kolmetine, viljaks on kupar mis sisaldavad õli ja annavad või mari, seemned pole mustad hea taime osadele lõhna. eristamistunnus asparilaadsetest. Need ongi peamised tunnused,
soomuste näol või lehearmid. Mugul on maa-aluse võsu tipmine tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Sibul on muundunud võsu, mille vars on lühenenud ja muundunud sibula kannaks. Sellele kinnituvad tihedalt lihakad lehed e. sibula soomused, milles talletuvad varuained. Lehed Lehtedes toimub taimedele vajaliku orgaanilise aine valmistamine. Leheseis vahelduv vastak männaseline lehekodarik Lehe välisehitus lehetipp leheserv lehelaba lehrood leheroots Lehtede roodumine
Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu Rombjas n arukask Hõlmine n harilik luuderohi Kilpjas n kilplehik Neerjas, nooljas, odajas esinevad soojalembeste liikidel Lõhestunud lehtede jaotus Hõlmised lehed- väljalõiked ei ületa veerandit lehelaba laiusest n harilik tamm Lõhised lehed- väljalõiked ulatuvad veerandist kuni peaaegu pooleni lehelaba laiusest n punane tamm Jagused lehed väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni n viirpuud Lehtede asetus e leheseis Vahelduv e spiraalne- igasse sõlmekohta kinnitub üks leht n kask, tamm, pärn Vastak- igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte sirel, vaher, saar Männaseline- sõlmekohta kinnitub kolm või enam lehte n eerika Õis Tupplehed Kroonlehed Kaheli õiekate Üheli õiekate Ühesugulised Kahesugulised Ühe- kahe- ja kolmekojalised Õisikutüübid Vastavalt harunemisviisile: a) kobarõisikud e ratsemoossed
Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad). 26. Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed. Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina
Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad. 25.Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad). 26.Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed. Idulehed- esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed.
Lehe laba võib olla erineva KUJUga munajas, elliptiline südajas, lineaalne, ümar jne. Lehe roots võib olla laienenud ja vart ümbritsev, moodustades tupe. Lehe labas moodustavad juhtkimbud lehe rood. ROODUMUSELT on leht rööp- või kaarroodne (enamasti üheidulehelistel taimedel), sulg- või sõrmroodne (enamasti kaheidulehelistel taimedel), enamasti viimastest tuleneb, eriti peenemate roodude osas, võrkroodne leht. Lehtede paigutus varrel on leheseis. See on enamsti kas vastak, spiraalne või harvem männaseline. Lehtede eri tüübid. Pärislehed. Alalehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu alusel (nt. pungasoomused). Kõrglehed väikesed, enamasti soomusjad lehed võsu tipus, enamasti õie/õisikuraol. Vahel on kõrglehed muutunud õie kroonlehtede sarnaseks, asendades meelitustöös viimaseid (jõulutäht jt. piimalilled, õlglill). Idulehed paiknevad seemnes, selle
Võsu muudendid: · risoom- on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Oma vanemas osas ta sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. · maa-alused võsundid e. stoolonid · mugul · mugulsibul · köitraod e. väänlad · astlad · ogad Lehe osad: abilehed, roots, laba, rood. Lehtede tüübid: · lihtlehed · liitlehed- pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Leheseis: · vahelduv · spiraalne · vastak · männaseline · fibonaci rida lehe muudenid: · leheastel · leheväänel · füllood · veekoguja leht · õhukoguja leht · püünislehed ½ IV Osast Generatiivsed taimeorganid. Õis, õie tekkimine. Õie osad. Õievalem ja diagramm. Kaheliviljastumine. Õisikud, õisikute tüübid. Generatiivsed taimeorganid: 1. õis, 2
lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) ·Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) ·Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) ·Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte. Esilehed: arenevad idulehtedest, lihtsaima ehitusega.
leherootsust; Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest; roodumine - Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-,rööp-, kaarroodumine; lehetipp teritunud, terav, ogatipuga, pügaldunud; alus südajas, kiiljas; -serv hambuline, saagjas, kähardunud, kahelisaagjas, loogeline. Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis. Idu- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, esi-, järg-, päris- ala- varre alusel, soomusjad; ja kõrglehed - õisiku piirkonnas, tihti värvilised. Lehe siseehitus: epiderm - Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe - epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne
lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) · Lehetipp, -alus ja serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) · Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) · Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte.
lehvikroodne (all vasakul), rööproodne (all paremal) Lehetipp, -alus ja –serv Lehetipp: Teritunud Terav Ogatipuga Pügaldunud Ümar Lehealus: Kiiljas Südajas Leheserv: Eristatakse: saagjas (üleval vasakul), kahelisaagjas (üleval keskel), hambuline (üleval paremal), kähardunud (all vasakul), loogeline (all paremal) Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis Vahelduv – lehed kinnituvad võrsele ükshaaval (üleval vasakul), vastak – lehed kinnituvad paarikaupa võrse vastasküljele (all), männaseline – lehed kinnituvad võrsele vähemalt 3-kaupa ühes punktis (üleval paremal) Idu-, esi-, järg-, päris-, ala- ja kõrglehed Idulehed: paiknevad seemnes, selle idanedes võivad tulla maapinnale (aeduba, kapsas) või jääda maa sisse (hernes). Esineb üks või kaks idulehte.
kaenlapungaga sõlmest ja sellest allpool paiknevast sõlmevahest. Pung Pung on lühivõrse, mis koosneb kasvukuhikuga kaetud metameeride algmetest – vegetatiivne pung Kui kasvukuhik on muutunud õie või õisiku algmeks – vegetatiiv-generatiivne pung Kui pung koosneb ainult õie või õisiku algmetest, puuduvad fotosünteesivate lehtede algmed – generatiivne pung Asukoha järgi: ◦ Ladvapungad ◦ Külgpungad: kaenla-, lisa-, sigipungad Võsu makroskoopiline ehitus Leheseis: spiraalne, vastak, männaseline Kasv: pikkusesse apikaalse meristeemi abil, paljudel taimedel vahekasv Harunemine: ◦ tipmine – kasvukuhikust tekib kaks või enam telge ◦ Külgmine – uued teljed tekivad võsutipust madalamal Kasvu suund: ◦ Vertikaalne – püstised, haakuvad, väänduvad ◦ Horisontaalne – lamavad, roomavad Võsu muudendid Risoom – mitmeaastane maa-alune võsu Mugul – varre jämenenud osa, varuainete mahuti Maapealne
suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 59. Sgk. huulõielised. Terpenoidid Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või –soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik – ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine. Kroon alati viietine, kroonlehtede kokkukasvamise tõttu on ta alumine osa putkjas
kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine. Kroon alati viietine, kroonlehtede kokkukasvamise tõttu on ta alumine osa putkjas. Tüüpilistel juhtudel on kroon kahehuuleline, ülahuul koosneb kahest, alahuul
kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36. Sugukond huulõielised- Labiatae, Lamiaceae. Sugukonda kuulub 4000 liiki (üle 200 perekonna). Mitme- ja üheaastased rohttaimed, poolpõõsad, harva põõsad. Kasvavad kõigil mandritel, peale Antarktise, kuid kõige suurem on liigirikkus Vahemeremaades, Ees- ja Kesk-Aasia põuastel aladel. Vars neljakandiline. Leheseis vastak. Abilehtedeta lihtlehed. Vars ja lehed on kaetud näärmekarvade või soomustega, mis eritavad eeterlikke õlisid. Õisik ebamännase mitmesugused tüübid. Õied sügmorfsed, tihti kahehuulelised, harva peaaegu aktinomorfsed. Tupp liitleheline, kellukjas, putkjas või kahehuuleline, tavaliselt viietine. Kroon alati viietine, kroonlehtede kokkukasvamise tõttu on ta alumine osa putkjas. Tüüpilistel juhtudel on kroon kahehuuleline, ülahuul koosneb kahest, alahuul
annaabi.ee 
