ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekotirakust, viljastamata munarakust. Nt võilill ja kortsleht. 20. Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korv õisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar. 21. Kellel esinevad koguluuviljad? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 22. Mille poolest erinevad teris ja seemnis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud, esineb kõrrelistel ja teraviljdel. Seemnis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud, nt päevalilleseemned ja teised korvõielised viljad. 23. Miks tekivad aastarõngad? Aastarõnga koht puitub ära ja peale tekib uus kiht, aastarõngaste järgi saab teada taime vanuse
· Pähklike - viljakest jäik, puitunud, pähklist väiksem. TATAR, PÄRN, KIBUVITS Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS · Teris nahkjas viljakest on seemnekesega kokku kasvanud NISU, RUKIS Tõru pähkel, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. TAMM, KIVIVILJAK Seemnis viljakest on nahkjas, ei kasva seemnekesega kokku PÄEVALLILL · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR Jagutiibvili -VAHER · Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. PÕLDRÕIGAS · Lihakvili lihaka viljakestaga, enamasti paljuseemnelised
delfi.ee/norm/70647/4660544_Ibdcec.jpeg http://images.travelpod.com/users/nipitiri/21.1247236299.sinep.jpg http://1.bp.blogspot.com/eSXJzIc/Kirevvarsakabi.jpg VARSAKABI hERNES SINEP HOBUKASTAN SULGVILJAD TÕRU TERIS PÄHKEL SEEMNIS TAMMETÕRU RUKIS PÄHKEL PÄEVALILL
• Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast • Perekonda kuulub 70-80 liiki • Valguslembene põuakindel lühipäevataim Välimus • Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud • Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied • Lehed suured ja südajad • Õisiku läbimõõt kuni 40cm • Vili on lapik puitunud kestaga seemnis • Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda • Ei talu happelisi ega sooldunuid muldi • Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve • Idanemistemperatuur 16 kraadi Saadused • Seemned • Päevalilleõli • Sööt
Hariliku pärnapuu vili. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukkur_(botaanika) Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud. Teris esineb kõrrelistel, sealhulgas teraviljadel. Rukki teris. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Teris Tõru on kuiv sulgvili, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. Tõru esineb tammedel ja kiviviljakutel. Tõruks nimetatakse ka tammetõru.[1] Tammetõru. Foto: https://morfoloogia.weebly.com/kuiv-vili.html Seemnis on vili, mis meenutab väliselt seemet, kuid on tegelikult üheseemneline kuivvili. On tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud. Seemnised võivad olla varustatud kileja äärisega või tiivakujulise lisandiga, mida nimetatakse ka tiibviljaks. Kui kaks tiibvilja on kokku kasvanud, siis nimetatakse vilja kaksiktiibviljaks. Seemnised on päevalilleseemned ja teised korvõieliste viljad. Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia
mikropüül - ava, kust siseneb tolmutoru hiilumi teises otsas ava, kust väljub embrüo viljakest + idujuur seemnekest Käbid Jugapuu "viljad" Männi seemned VILJAD Lihakad Kuivad mari avaviljad sulgviljad laguviljad kukkurvili seemnis jaguvili luuvili kaunvili teris lülivili õunvili kõder, pähkel kõdrake tõru kupar Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud vaarikas Vilikond mitmest õiest maisi tõlvik , ananass
Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatatakse harilikku päevalille ja tema sorte enamasti ilutaimena Päevalillesortide kõrgus ulatub 40cm kuni 4-5 m Lehed on suured ja südajad Õisiku läbimõõt kuni 40 cm Vili on lapik äraspidimunajas puitunud kestaga seemnis, mille tuum sisaldab rohkesti õli (õlipäevalillesortidel kuni 65%) KASVATAMINE Valguslembene põuakindel lühipäevataim Eelistab keskmise raskusega vett hästi läbilaskvat toitaineterikast mulda Ei talu happelisi ega sooldunud muldi Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve KASUTAMINE Kuivatatud ja kooritud päevalilleseemneid süüakse Seemnetest valmistatakse päevalilleõli
lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar 4. (2) Kellel esinevad koguluuviljad (2 näidet)? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 5. (3) Mille poolest erinevad teris ja seeminis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. 1. (2) Mis on risoom? Kellel esinevad? ka juurikas) on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Risoomist lähtuvad lisajuured. Risoomil leidub pungasid, millest kasvavad risoomi harud ja maapealsed võsud ehk rametid. Risoom on sümpodiaalne (ehk sümpoodium), kui ta pikeneb külgpungadest (seejuures võsud lähtuvad nii ots- kui külgpungadest), ning monopodiaalne (ehk monopoodium), kui ta pikeneb otsapungadest (seejuures võsud lähtuvad külgpungadest).
-Õisi kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks, enda ehtimiseks, toiduna, vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena. -Sigimikust areneb vili. -Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist. -Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest. -Kaheidulehelise taime seeme koosneb idulehtedest, idupungast, iduvarrest, idujuurest ja seemnekestast. -Seeme vajab idanemisel vett, soojust ja õhku.
Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal kilejas ääris või vööt) koosnev üldkatis. Õied on kollased, keskosas pikakarvalise krooniga. Äärisõitel esineb sageli alumisel pinnal violetjas vööt. Õietolm võib esineda või puududa. Õitseb peamiselt maist juulini, vahel teist korda augustis ja septembris. Võilill on putuktolmleja. Vili Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas. Ülaosas on ta kaetud teravate ogakestega. Seemnise laiem osa on 0,3-0,5 cm pikkune, nokk aga 0,7-1,3 cm pikkune. Seemnisel on valgetest lendkarvadest pappus, mis on 0,6-1 cm pikkune. Leht Tavaliselt on lehed kaarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni jagused lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. Lehehõlmad on allakäändunud tippudega, sageli hambulised
Mitmeseemnelised- õunvili-õunapuu mari-tomat kõrvitsvili-arbuus kõrvits herberiin-sidrun üheseemnelised -luuvili-kirss,ploom 13. Kuidas jaotatakse kuivvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid. Mitmeseemnelised-kaun-hernes kõder-kapsas kupar-moon üheseemnelised-pähkel-sarapuu tõru-tamm seemnis-päevalill teris-rukis 14. Kuidas levivad viljad tuule abil, too näiteid. Lennukarvadega-võilill tiibadega-saar, vaher 15. Kuidas levivad viljad loomade abil, too näiteid. Söövad-pihlakas,aroonia haakuvad-takjas, mõõla seemned 16. Kuidas toimub seemnete iselevi, too näiteid. Paiskviljad-lemalts 17. Kuidas levitab seemneid inimene, too näiteid. Teadlik levitamine-porgand,hernes,kapsas juhuslik-rakvere raibe 18
176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157. AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab kupar 158. avaneb kaanekese, avade või hammaste moodustumise teel tõru on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mille alus asub tihedasti kokkukasvanud õiekattelehtedest moodustunud lüdis 159. seemnis 160. üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mille seemnekest ei ole viljakestaga kokku kasvanud pappus 161. on korvõieliste seemiste küljes olev "vihmavari", mille abil seemned levivad; moodustub õite tupplehtedest võilille pappustega varustatud seemnised kinituvad õisikupõhjale kõder 162. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse üle kolme korra, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge kõdrake 163.
o Jaguvili –laguneb pesadeks. o Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. • Kogu-e. Liitvili –tekkinud ühe õie mitmest emakast. • Edasine jaotus: viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv. Viljade liigitus: • Kuprataolised (kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar). • Pähklitaolised (pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris). • Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants). • Luuviljad (luuvili, koguluuvili, kuiv luuvili). SEEME Seeme on kõrgemata taimede paljunemisek ja levikuks vajalik elund. Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega. Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: • Endospermi (kaer, moon). • Perispermi (äiakas). • Idusse (aeduba). • Endospermi ja perispermi (pipar).
K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks) Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed, nektaariumid) osadest. Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused). Kuivviljad- avaviljad(kukkur, kõder, kaun, kupar, karp) sulgviljad(pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass). korvõisikust moodustub vilikont takjas. Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest
kaetud võrkjate villkarvadega. Leht: aarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni -jagused lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. http://tere.kevad.ed Õis: esinevad ainult keelõied, mis on koondunud tihedasse paljuõielisse u.ee/2003/taimed/vo ilill.jpg korvõisikusse Vili: Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas. Paljunemisviis: eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Tunnus: Kollase õiega rohtaime, murdes tuleb varrest piimjat vedelikku. Nimetus: Siberi lehis Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: külgjuurtega, sügavale ulatuvad
Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel. Lootekoti arengus võib nutsell täielikult kaduda 10) Seemne ehitus ja tüübid • Eriline taime elujärk • Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline
37. Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38. Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas) Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39. Kuivviljad. Avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp.
37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas) Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39.Kuivviljad
lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. 3.3. Vili Korvõieliste vili on seemnis, sel võib olla karvadest lennuvahend pappus. Tavaliselt tolmeldavad korvõielisi putukad ja sellepärast on nad olulised putukate kasvatamisel. Valmis seemned levivad sageli tuule abil. Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha. 4. Levik Korvõielised kasvavad kogu maakeral: eriti vormirohkelt esindatud parasvöötmes ühe-, kahe-,
Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse raoga õisikut, kogutakse siis, kui vähemalt pooled õied on avanenud. Korje vahe võib olla 2-5 päeva. Droog tuleb kohe kuivatada kas pööningul või varikatuse all õhukese kihina laiali laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise võib lõpetada siis,
Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ilma seemneteta vili Paljasvili ainult sigimikust koosneb Rüüsvili sigimik ja teised õieosad Perikarp sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad jaguvili, lülivili Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas) Vilikond mitmest õiest (mais, ananass) Liitvilikond eri õitest moodustunud Perigoon ehk lihtne õiekate üks ring õiekattelehti Kaheli õiekate esinevad tupp- ja kroonlehed
jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi kasvab pigem niisketel aladel kasutamine: Rahisti ja uinuti, preparaatide valmistamine, veidi mürgine 7)Angervaks sugukond: roosõielised liitleht; paarissulgjad eelistab niiskeid kasvukohti sisaldab C vitamiini Nimetused: Angerpüdse, Risthammas Kasutamine: jookide maitsmine, meetaimena(mesilastele), verejooksude ja kõhulahtisuse
sirel Sulgviljade tüübid Pähkel- üheseemneline puitunud viljakestaga vili, mis pole seemnega kokkukasvanud. Viljakesta ümbritseb kattelehtedest moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök Tõru- erineb eelmisest viljatüübist nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti alusel kokku kasvanud n tamm Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid Seemnis- kahest viljalehest arenenud ühepesaline vili, viljakest nahkjas n põõsasmaran Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline kuivvili n vaher Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu,
seemneteta vili, näiteks banaan. ·Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. ·Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. ·Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari.Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. ·Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) ·Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse
juurmise kodarikuna. Õied on väiksed lehterjad või keeljad, mõlemasugulised (paljudel reduktsiooni ehk kromosoomide arvu vähenemise tõttu ühesugulised), asetsevad tihedasti koos kausi- või kerakujulises korvikus ehk korvõisikus, mille alust ümbritseb rohtseist või kilejaist kõrglehtedest üldkatis. Õiekroonid on kokku kasvanud 5 kroonlehest (liitlehine), kujult on kroone mitmesuguseid. Korvõieliste vili on seemnis, sel võib olla karvadest lennuvahend pappus. 4.Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada. Õisiku ehitus: suur hulk õisi moodustavad kokku ühe suure õiesarnase ebaõie. Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on
mööda viljalehe selgmist juhtkimpu. Kauna ja kukru vahel pole sageli võimalik ranget vahet teha, esinevad üleminekud. Kupar (capsula) on ühe või mitmepesaline, vähemalt kolmest viljalehest kujunenud avavili. Kupar avaneb enamasti kas septitsiidselt või lokulitsiidselt. Kui tekkiv ava on rõngasjas, nimetatakse sellist vilja karbiks. Sulgviljadest on tavalisemad pähklike, pähkel, tõru, seemnis, teris ning jaguvili. Pähklike (nucula) moodustub ühest viljalehest ja on enamasti ühe-, harvem aga kahe- või rohkemaseemneline. Sageli esineb kogupähklike (multinucula). Maasikas (fragum) on kogupähklikese erijuht, siin on lihakale, tugevasti arenenud õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi. Maasikvili esineb ainult perekonnas maasikas (Fragaria). Kui pähklikesed on ümbritsetud õiepõhjast (täpsemalt hüpantiumist) tekkinud lihakatest kudedest, kujuneb tõrsik ehk
Koguvili - tekkinud mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud-vaarikas, põldmari; vilikond - mitmest õiest-maisi tõlvik, ananass. liitvilikond - eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi; autohooria - oma vahenditega Seemne idanemine - on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Vivipaaria - seeme idaneb elava taime küljes.
Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse raoga õisikut, kogutakse siis, kui vähemalt pooled õied on avanenud. Korje vahe võib olla 2-5 päeva. Droog tuleb kohe kuivatada kas pööningul või varikatuse all õhukese kihina laiali laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise
· Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. · Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. · Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. · Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) · Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp
Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral – ülemisest sigimikust moodustub nt karuli ‘mari’, alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp
otstarbekas putukate ligimeelitamise süsteem (õisiku kuju, suurus, värvus ja lõhn) on ühendatud rohkete üksikõite garanteeritud viljastamisega ja viljade tõhusate levimisviisidega. * Õisikut väljastpoolt (noores eas) ja alt (hiljem) katvad õisikukandlehed moodustavad suuremal või vähemal määral kompaktse üldkatise. Nii kujunebki õisiku korvitaoline üldilme, mis on andnud sellele õisikutüübile nime. * vili sageli lendkarvadega varustatud seemnis. * Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: putkõied, keelõied, ebakeelõied, lehterõied. * Korvõielistel on suur majanduslik tähtsus. Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. * Õite avamine õisikus algab servast ja jätkub keskosa suunas (vastavalt sellele toimub ka viljade valmimine). * Korvõielistel on rohkesti tolmeldajaid, sest need on hästi silmapaistvad ja magusad (nad püüavad
Nendel sug. puuduvad asteriididele iseloomulikud iridoidid. Sugukond Asteraceae korvõielised o rohtne, piimasoontega (vaik või lateks) ja keeruka sekundaarse ainevahetusega (varuaine inuliin, iridoidid puuduvad) Lehed: vahelduvad või vastakud Õied: korvõisikutes Õiekate: 5-tine Kroon: liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest) o Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare). o Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster. o Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artisok (Cynara scolymus)
Kroon on viietine, tupp muutub karvakimbuks ehk pappuseks või taandarenenud. Tolmukkond koosneb viiest vabade niitide ja toruks kokkukasvanud peadega tolmukast. Selline tolmukkonna ehitus on iseloomulik üksnes korvõielistele. Emakkond on tsönokarpne, kahest viljalehest. Emakaid on üks. Sigimik alumine, 1-pesaline. Pikk emakakael paikneb tolmukapeadest torus, sellest ulatub välja tavaliselt 2-hõlmaline emakasuue. Vili- sageli lendkarvadega varustatud seemnis. Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: 1. Putkõit peetakse tavaliselt lähtetüübiks. Kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, vahel ühesuguline. 2. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele
sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. - Avaviljad on kaun (harilik hernes), kõder (harilik hiirekõrv), kõdrake (kuukress), kupar (ogaõun) ja kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks). - Sulgviljad. Pähkel (sarapuu), pähklike (harilik pärn) tõru (tamm), teris (rukis) ja seemnis (päevalill). Pähklikese erinevus tõelisest pähklist on see, et pähklike on arenenud ühest (pähkel mitmest) viljalehest moodustunud sigimikust. - Laguviljad - mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. (põldrõigas) Taime järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid. Lihakviljadest toituvad mitmed loomad, kes sellega aitavad kaasa seemnete levikule
Kroon on viietine, tupp muutub karvakimbuks ehk pappuseks või taandarenenud. Tolmukkond koosneb viiest vabade niitide ja toruks kokkukasvanud peadega tolmukast. Selline tolmukkonna ehitus on iseloomulik üksnes korvõielistele. Emakkond on tsönokarpne, kahest viljalehest. Emakaid on üks. Sigimik alumine, 1-pesaline. Pikk emakakael paikneb tolmukapeadest torus, sellest ulatub välja tavaliselt 2-hõlmaline emakasuue. Vili- sageli lendkarvadega varustatud seemnis. Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: 1. Putkõit peetakse tavaliselt lähtetüübiks. Kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, vahel ühesuguline. 2. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele
N: nõmm-liivatee, rohemünt, piparmünt, põldmünt, vesimünt, valge iminõges, verev iminõges, mets-nõianõges, soo-nõianõges, koldnõges, käbihein, harilik tihashein, harilik pune, lääne- südamerohi, harilik parkhein. Sk. Korvõielised - rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole. Esineb piimmahl. Kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud, taandarenenud tupplehtedest tekib pappus. Lehterõied, putk- ja keelõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis. Vili: seemnis. I alamsuguk. Putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied. II alamsuguk. Keelõielised - õisikus ainult keelõied. N: harilik piimjuur, harilik karutubakas, sarik-hunditubakas, harilik linnukapsas, harilik jänesesalat, pihkane ristirohi, voolme-ristirohi, madal mustjuur, harilik soolikarohi, harilik kuldvits, kanada kuldvits, paljas võõrkakar, karvane võõrkakar, põld-piimohakas, kare
Vili: kupar Eestis perekonnad: kellukas Campanula sininukk Jasione lobeelia Lobelia rapuntsel Phyteuma Sugukond korvõielised Asteraceae # rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole # esineb piimmahl # kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud # taandarenenud tupplehtedest tekib pappus # lehterõied, putk- ja keelõied # õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis # vili: seemnis Selts uniohakalaadsed - Dipsacales Põhjapoolkera taimed, 2- 8 sugukonda, olenevalt käsitlusest, 1000 liiki Praegu tunnustatkse kahte sugukonda – muskuslillelised ja kuslapuulised Sugukond kuslapuulised - Caprifoliaceae Kuslapuuliste alla kuuluvad uniohakalised, palderjanilised, harakkuljuselised Vastakud lehed ja keerukad õisikud Eestis looduses perekonnad: Kuslapuu,lumimari,äiatar,uniohakas, tähtpea, peetrileht, harakkuljus, palderjan Sugukond muskuslillelised – Adoxaceae
Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti. See on üheaastane rohttaim. Vars on püstine, harunenud, kergelt udemeline ja sageli üleni lehistunud. Alumised lehed on mölajad, pika rootsuga ja teritunud tipuga, ülemised lehed on piklikud või äraspidisüstjad, lühirootsulised või rootsuta. Õied on ruuged või kuldkollased, moodustades pikaraolise korvõisiku. Saialill õitseb juunist septembrini. Vili on kringeljalt kõverdunud seemnis, mis valmib vastavalt sellele, millal taim on ära õitsenud. Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse raoga õisikut, kogutakse siis, kui vähemalt pooled õied on avanenud. Korje vahe võib olla 2-5 päeva. Droog tuleb kohe kuivatada kas pööningul või varikatuse all õhukese kihina laiali laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C.
perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Vilja Pähklike Kupar Seemnis, Kõder või Kukkurvili või tüüp millel võib kõdrake, pähklike, harva olla viljalehti 2, marjataoline. karvadest sigimik lennuvahen sünkarpne. d pappus.
..2,4 cm, asuvad üksikult pikkadel peenikestel raagudel varreharude tippudes. Õisikupõhi on iseloomulikult kuhikjas, seest õõnes, 3-realise üldkatisega. Õisiku serval on 10...15 valget keelõit 5...9 mm pikkuse küllaltki kitsa naastuga. Õisiku puhkedes on keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla. Putkõied on kollased. Õitseb juuni lõpust septembrini, vahel veel oktoobriski. SEEMNED - Peaaegu ruljas, alusel ahenenud pisut lapik lendkarvadeta seemnis. Värvuselt hallikaspruun, (3) 4-5 valkja ribiga. Seemnise pikkus on 1-2 mm. Valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. Idanemiseks vajavad seemned rohkesti valgust ja niiskust. Ajalugu Teekummel pärineb algselt Kagu-Euroopast ja Põhja-Aasiast, on aga nüüdseks kogu Euroopas naturaliseerunud. Tema ravitoime oli tuntud juba antiikajal. Keskajal kasutati teda peamiselt naistehaiguste puhul. Ebausklikud pidasid kummelit maagiataimeks. Kui tuppa
Lihakviljad Kuivviljad Valminult lihakad ja mahlased sisaldavad väga vähe vett Marjad, õunviljad ja luuviljad AVAVILJAD SULGVILJAD avanevad ja ei avane, sest neis on seemned varisevad ainult üks seeme (kaun, kupar, kõder, (pähkel, seemnis, teris, pähklike) Seemnete ja viljade levimisviisid: Levimisviis Viljad Levimist soodustavad tegurid Loomade abil pihlakas, takjas, sarapuu viljad lihakad, toitvad, värvuselt silmatorkavad. viljadel haakekonksud, vili toitaineterohke, suur
enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast • Lihtvili – moodustamisest võtab osa ainult üks emakas ▫ Jaguvili – laguneb pesadeks ▫ Lülivili – murdub üheseemnelisteks lülideks • Kogu- e. Liitvili – tekkinud ühe õie mitmest emakast • Edasine jaotus: ▫ Viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv Viljade liigitus Kuprataolised ◦ Kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar Pähklitaolised ◦ Pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid
annaabi.ee 
