50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 42 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
monikamariell
Õppematerjali autor
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
ja Jaapanis on ta kuni 40 m kõrgune tihedalt harunenudpüramiidja võraga ja meetrilise tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250) HK OKASPUUTAIMED Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud. Siia kuulub kolm seltsi ihnlehikulaadsed (väljasurnud, moodustas põhja- ja lõunapoolkeral metsi, millest hiljem tekkis kivisüsi), hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed (kõige
Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales
rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales
liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Perekonna nimi ladina keeles alati suure tähega Näiteks Primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda Primula. 10. Uue liigi kirjeldamine Seda reguleerib Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri koodeks Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse rahvusvaheliste botaanika kongresside ajal. 11. Botaanika koodeksi reeglid 1. Taksonite nimetused antakse nomenklatuursete tüüpide alusel. Liik, alamliik, varieteet, vorm kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond -- tüüpliigi alusel Sugukond -- tüüpperekonna alusel 2. Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid. Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid