Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Botaanika eksami konspekt 2017 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati ?
  • Paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik - apomiksis (esineb võilill, kortsleht ?
  • Paljunemisega. (sugulise paljunemisega ?
  • Kui pärisbakteritele ?
  • Milleks baktereid vaja ?
  • Mis rohevetikal ( ?
  • Kui õistaimede eellased ?
 
Säutsu twitteris
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ
  • Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega.
    Botaanika eriharud:
    1) morfoloogia (ehitus)
    - anatoomia (koed & organid )
    - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus)
    - embrüoloogia ( looteline areng, seeme )
    2) süstemaatika (liikide rühmitamine)
    - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad)
    3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse)
    4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia
    5) taimefüsioloogia
    6) paleobotaanika (väljasurnud taimed)
    Seosed teiste teadustega:
    • botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia ( rohud -ravimid; rohuteadus )
    • agronoomia ( maamajandus ja põlluteadus)
    • looduskaitse

  • Kes on taim?
    Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid , ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist .
    Päristuumsed organismid, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud.
  • Eluslooduse suurrü hmitused : esmane eluvorm, riik. Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Taimeriigi käsitlused erinevas mahus .
    Riikidesse jaotamise võimalusi:
    a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod
    b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod
    c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid , (viirused) - eluvormi meetod
    d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid , bakterid
    e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad , limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod
  • Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused.
    Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda. Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad: liikumiseks on vaja liikumise organeid (nt sisemised: lihased, ja välised: mis kannavad edasi, uim, vibur vms). Lihastele on vaja tugipunkti – toest. See võib olla sisetoes või välistoes. Liikumiseks on vaja piisavalt arenenud meeleelundeid, et saada kätte toitu. Meeleelunditest saadud signaalist aru saamiseks on vaja närvisüsteemi.
  • Taimeraku ehitus
    Rakk : cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge ( Hooke )
    Raku ehitus: Rakku ümbritseb kest, mis muudab raku tugevaks ehituskiviks. Kestast saab läbi pääseda vaid kanalite kaudu.
Kesta all on õhuke kiletaoline membraan . See laseb aineid valikuliselt sisse ja ja välja.
Raku keskel on tuum, milles hoitakse pärilikkusainet. Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust.
Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub rakkude paljunemine. Energiat annavad rakkudele jõujaamasarnased mitokondrid ja rohelised päikesepatareid - plastiidid.
Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.
Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool , mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges .
    Taimerakule tähelepanuväärne
    1. Organellid
    a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani.
    (1) Proplastiidid
    (2) Kloroplastid: membraanid : graanid, strooma
    (3) Kromoplastid
    (4) Amüloplastid (leukoplastid)
    Tekised
    2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga
    a. Kristallid (Ca-oksalaat)
    3. Varuained
    a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest
    b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!)
    c. Õlitilgad
    4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal
    5. Raku kest
    a. Vahelamell (primaarne rakukest ) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos ): kuni rakk kasvab
    b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos -> mitsell mikrofibrillid-> fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos)
    c. Puitumine (ligniin)
    d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin)
    e. Ränistumine
    f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti)
    g. Poorid (esmane rakukest)
  • Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine.
    1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid – nii konkurentide tõrjeks kui söögi surmamiseks.
    2) Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal kujunes fagotsütoosi võime. Esmakordselt tekkis Maa peal loomne toitumine. Seni olid kõik heterotroofsed organismid toitunud seenselt, seedides toitu väljaspool keha ja lagundamise saadusi imendades. Esmatähtis oli leitud söögi kinnihoidmine ja seeditu maksimaalne imendamine, milleks oli vaja seeditav objekt/ subjekt ümbritseda võimalikult igast küljest – kuna toitu oli nüüdsest vähem. Fagotsütoosi teke eeldas raku sisetoese teket. Raku osade kohendamine saagi vastu ja hiljem selle ümbere tähendas raku osade liigutamist – see on võimalik aga vaid sisetoese olemasolul . Kuid pole sisulist erinevust enda saagi ümbere liigutamisel (=fagotsütoos) ja teise kohta loivamisel – tekkis ka amöboidne liikumine.
    3) Esimesed fagotsüteerivad bakterid suutsid seedida püütud saagist väikese osa. Nälja piiril elades võis neil poolsurnuna saaki neelates ka oma vähese seedimisvõime ja kaitsevõimega raskusi tekkida – seedimata võis jääda ka saagi kromosoom. Kuna seedimata saagi hulgas võis esineda ka teiste molekulide seedimisele spetsialiseerunud heterotroofe (kolooniast lahti kistud poolsurnud isendeid), siis nende kromosoomi (osaline) seedimata jäämine võis anda tekkinud kompleksile tunduvalt parema toidu kasutamise võime. Saakorganismide kromosoomide (osaliselt) seedimata jätmine kujunes seega kasulikuks fagotsüteerivale bakterile. Lõuna seedimata jätmise tulemusena tekkis hulgakromosoomne rakk. Kuna fagotsüteerivad bakterid olid ilmselt valdavalt saprotroofsed ja vaid harva õnnestus neelata teine elus bakter , siis polnud ka karta rakkude liigset saastumist võõraste geenidekromosoomidega. Esmapilgul ebardlike monstrumite ellujäämist võimaldas vaenlaste puudumine nende elupaigas. Ka omasuguseid oli esialgu vähe. Sellise eduka hulgakromosoomse bakteri jagunemise seisukohalt oli oluline kõigi kromosoomide üheaegne jagunemine – edukaks osutusid vaid need järglased, kes said võimalikult tasakaalustatud valiku kromosoome. Hakkas kujunema mitoos. Võimalik, et hulgakromosoomsuse tekkel on oluline osa olnud ka plasmiididel, kes oma varjumisvõimega aitasid maskeerida ka võõraid kromosoome. Kirjeldatud viisis on siiski võimalik näha sümbioosi. Algsed “ kiskja -saak” suhted raku sisekeskkonda sattunud kromosoomide vahel oli soodsam taandada kromosoomide sümbioosiks. Selline sümbiogeneetiline eukarüootse kromosoomistiku kujunemine seletab hästi ka eukarüoodi geenide arhe- ja eubakteriaalset päritolu. Siiski jäävad siin võrdväärsetena konkureerima ka muud võimalused geenide ülekandest algeukarüootide ja erinevate bakterite vahel (nt. arhebakter Methanococcus jannashi genoomis on nii eu- kui arhebakteritele omaseid geene (Kyprides et al. 1997)) kui ka võimalus mitokondrite geenide siirdest rakutuuma.
    4) Üksikud hulkuvad hulgakromosoomsed alg-eukarüoodid neelasid aeg-ajalt ka üksteist – “liigikaaslasi”. Ka sel juhul võis allaneelatu jääda seedimata, see võis osutuda veelgi tululikumaks, kui võõra seedimata jätmine. Alla neelatud “liigikaaslasel” võis rakus olla tasakaalustatud hulgal kasulikke geene, mida neelajal polnud, samuti vastupidi. Võimalus saada ohtlikke geene oli aga palju väiksem kui päris võõra organismi kromosoomi säilitamisel. Nii võis kahe raku segamisel saada kiiresti veelgi parema raku. Seega oli omasugust kasulik ära tunda, alla neelata ja seedimata jätta, et siis taas lahku minna. Nii võis tekkida söömata lõunast paralleelselt hulgakromosoomsusega ka suguline protsess.
    5) Kui alg- eukarüoot oli endasse liitnud enamuse võimalikke kasulikke bakterite geene (kromosoome), polnud kromosoomide lisandumine enam kasulik. Oli vaja kindlamini eristama hakata omasid ja võõraid kromosoome (geene). Oma kromosoomide kaitseks tekkis tuumamembraan. Kas see toimus venna neelamisel (neelatud liigikaaslase membraanist sai algtõuke ka tuumamembraani teke) või mingil teise sisemise ümberkorralduse tulemusena, jääb lahtiseks. Alg-eukarüootide laiemat levikut piiras nende tundlikkus ultraviolettkiirguse suhtes. Seetõttu jäid nad ka vee-fotosünteesi ilmumise järel enam sügavamate veekihtide elanikeks, võimaldades nii vee pinnakihtides laialdaselt levida ja areneda uutel heterotroofsetel organismidel – heterotroofsetel eubakteritel.
    6) Alles väljakujunenud tuumamembraaniga alg-eukarüootidega (=Archezoa) liitus endosümbioosi tulemusena mitokondri eellane (proteobakter). Kuna on välja arvestatud, et see toimus üle 2,2 miljardi aasta tagasi , seega ajal, mil atmosfääris polnud veel hingamiseks piisaval hulgal hapnikku, toetab see ideed, et esimesed mitokondriaalsed eukarüoodid kujunesid stromatoliitide sisemuses kaitstuna ultraviolettkiirguse eest lokaalse kõrgema O2 tingimustes . Siin on veel huvitav märkida, et ilmsed esimesed Maa elustiku dominandid – arhebakterid näivad omavat DNA hulga kohta suhteliselt rohkem geene kui eubakterid. Algsetes toitainevaestes ja kiskjavabades elukooslustes oli ilmselt vajalik ja võimalik optimeerida ainete kasutamist maksimaalse kokkuhoiu suunas, hiljem on seda üha enam takistanud vajadus edukaks tegutsemiseks vaenlase vastu. Konkurentne valiku surve on asendunud üha enam surmavaenlase või sõbra (kiskja, parasiidi või sümbiondi, edifikaatori) valikusurvega.
  • Plastiidi tekkepõhjused ja teed. Primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed plastiidid.
    Vanimad eluolesed olid ainuraksed ilma tuumata organismid-prokarüoodid. Viimaste praegused esindajad on bakterid. 2mld a tagasi päristuumsed-eukarüoodid.Eristusid tuum, mitokondrid, plastiidid ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. Plastiidid ja mitokondrid paljunevad raku sees pooldudes- andis aluse oletusele, et need organellid on arenennud rakkude sees sümbiootiliselt elama asunud bakteritest. Niisugust päristuumsete rakkude rakkude tekke hüpoteesi nim Endosümbioos - erinevat tüüpi prokarüootide liitumine. Aeroobsed bakterid+ tuumaga rakk=mitokonder, fotosünteesivõimelistest bakteritest kloroplastid. Eukarüootne organism neelas sinivetikaraku, mis seejärel sai kõigi plastiidide eellaseks. Kõik plastiidid põlvnevad vabalt elavast sinivetikast. Kolm haru primaarseid plastiide, millest kaks (puna- ja rohevetikate haru) on andnud aluse sekundaarseteks endosümbioosideks. Sekundaarsetel endosümbiontidel ei ole säilinud enam oma mitokondreid. Tertsiaarne variant ka olemas.Plastiidid on taime kasvukuhiku rakkudes kõik ühesugsed- neid nim proplastiidideks. Rakkude spetsialiseerudes moodustuvad mitut tüüpi plastiidid. Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks.
  • Taime koed. Kudede liigituse erinevad alused
    Kude on sarnase päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm.
    Nimetus ja ülesanne
    Allrühma nimetus
    Asukoht taimes
    ALGKUDE e meristeem
    Algkoest kujunevad kõik teised koed. Algkoe rakud on väikeste mõõtmetega ja paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Meristeemi rake iseloomustab veel kiire paljunemisvõime ja eristumis- ehk diferentseerumisvõime (võime muutuda teiste koeliikide rakkudeks)
    Tipmine
    Varte ja juurte tippudes
    Külgmine meristeem e kambium
    Silindrina piki telgelundeid (taime organ, millel on radiaalsümmeetriline ehitus- vars (tüvi), juur )
    Vahemeristeem
    Varrelülide alumises osas (nt kõrrelistel sõlmedes)
    Haavameristeem e kallus
    Elundite vigastatud kohtades
    KATTEKUDE
    Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja mitmesuguste kahjulike välismõjude eest
    Epiderm on tavaliselt üherakukihiline, koosneb elusatest rakkudest; epidermi katab kutiikula või vahakiht; epidermi moodustised on karvad , papillid, õhulõhed (karvad all; papillid e näsad on epidermise madalad väljasopistised (aaskannike); õhulõhe on mitmest epidermiserakust koosnev moodustis taime gaasivahetuseks (sh veeaur)).
    Lehtede, noorte varte ja viljade pinnal
    Kork sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epidermirakkude asemele, korgirakkude seined on paksenenud, sinna on ladestunud teatud aine (suberiin). Korkkoesse tekivad lõved (erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus pärast epidermise ja õhulõhede hävimist).
    Varre ja juurte mitmeaastase osa pinnal
    Korp tekib puudel ja põõsastel korgi asemele, kui see jämeneva varre survel rebeneb
    Varre ja juurte vanade osade pinnal
    PÕHIKUDE e parenhüüm
    Moodustab mitmesuguste taimeelundite põhimassi. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, rakkude vahel on rakuvaheruumid. Parenhüümsetes rakkudes toimuvad mitmesugused protsessid: fotosüntees , varuainete säilitamine, ainete imamine jms.
    Assimilatsiooniparenhüüm sisaldab kloroplaste, rakkude vahel on rohkesti õhuga täidetud rakuvaheruume
    Lehtedes, noortes vartes
    Säilituskude (siia kogunevad tärklis jt suhkrud , rasvained, valgud)
    Vartes, juurtes ja nende muudendites, seemnetes ja viljades
    Imikude
    Juure imavas vöötmes (juure piirkond, millel asuvad vet imavad juurekarvad ), idulehtedes (algselt seemnes paiknevad moodustised, mis enamikul taimedel tulevad idu arenedes maapinnale, kus suurenevad ja muutuvad roheliseks, mõnedel jäävad maa sisse ja on toidubaasiks idule)
    Aerenhüüm – suurte rakuvaheruumidega
    Veealustes elundites, õhu- ja hingamisjuurtes
    TUGIKUDE
    Annab taimevarrele paindlikkust ja kandejõudu, juurtele tõmbekindlust ja lehtedele vastupanuvõimet ilmastikutingimustele
    Kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud (mitte puitunud !) seintega elusatest rakkudest; esmane tugikude, enamasti asetseb epidermise all.
    Noortes telgelundites, lehtedes
    Sklerenhüüm (niinekiud ja puidukiud) – ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena. Rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna.
    Telgelundites
    Skleriidid ( kivis - ja tugirakud) – ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud
    Lehtedes, viljades
    JUHTKUDE
    Moodustab koos tugikoega juhtkimpe (tugi- ja juhtkoest koosnev taime osa); juhtkude koosneb torukujulistest rakkudest, need võimaldavad vedelike kiiremat liikumist taimes; juhtkimbu seda osa, mille kaudu kulgeb tõusev vool (juurtega vastuvõetud vee ja mineraalainete liikumine taimes ülespoole lehtedesse, õitesse, viljadesse), nimetatakse puiduosaks e ksüleemiks, laskuv vool (lehtedes valminud ja vees lahustunud orgaaniliste ainete voog allapoole, varustamaks taime alumisi osi toitainetega ) toimub aga niineosa e floeemi kaudu.
    Trahheiidid on puitunud seintega pikkadest surnud rakkudest; trahheiidid on ca 1 mm pikkused, ühest trahheiidist teise pääsevad ained pooride kaudu.
    Puidus ( okaspuud )
    Trahheed e sooned on surnud, omavahel liitunud paksuseinalistest rakkudest; trahheede kestad paksenevad ebaühtlaselt, nii tekivad näiteks spiral- ja rõngastrahheed
    Puidus ( katteseemnetaimed )
    Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt trahheedest rakuvaheseinad ei hävi – nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks. Sõeltorude seined ei puitu. Kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval on saaterakud.
    Niines
    ERITUSKUDE
    Eritised on lisaks mittevajalikkusele taimel tihti ka kaitseks taimtoiduliste loomade vastu, liigse vee eritemiseks, putukate ligimeelitamiseks, varuaineteks
    Piimasooned on elusad rakud, mille vakuoolides (varufunktsiooniga rakuorganell) sisaldub piimmahl (magun, piimalill , Hevea piimmahlast saadakse kautšukki)
    Elundite sisemuses
    Eritusrakud paiknevad hajusalt teiste rakkude vahel (nt teepõõsal ja loorberipuu lehtedes)
    Näärmekarvad (epidermi moodustised; eristatakse haake-, näärme-, katte-, kõrvekarvu (kõrvenõges))
    Nektaariumid (hulkraksed näärmed , mis toodavad õites leiduvat magusat mesimahla, nektarit)
    Elundite välispinnal
  • Taime algkoed. Tipmine, külgmine ja vahe-meristeem (algkude). Sekundaarsed akgkoed.
  • Taime põhikoed. Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi.
  • Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed.
  • Taime tugikoed . Primaarsed ja sekundaarsed tugikoed.
  • Taime juhtkoed. Ksüleem ja floeem .
  • Juhtkimp , selle ehitus ja tüübid.
  • Taime ertituskoed
  • Taime osad. (eraldi: õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed)
    ÕISTAIMED :
    Paljunemisorgan - õis koos viljaga. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed , kroonlehed , tolmukad ja emakas . Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemed . Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest otsast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud . Mõnedel taimedel on lisakd juurtele ka risoom e maa-alune võsu. Vet ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse.
    SÕNAJALGTAIMED :
    Paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sagely kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sagely näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured . Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kola -, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliseks pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospesadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospesadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades.
    ALAMAD TAIMED:
    ( vetikas ): tallus , kudedeks eristumine puudub või on vähene. Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ja rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast . Viimase kuju järgi on antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on 2 viburit, mille abil koppvetikas liigub.
  • Taime vars. Primaarne vars ja selle kudede kujunemine algkoest. Taime kesksilinder ( steel ) ja selle tüübid.
    Vars on vajalik ainete juhtimiseks ja võimaldab päiksele lähemal olla.
  • Primaarne vars


  • Kasvukuhikust:
  • protoderm  epiderm
  • proparenhüüm  esikoor
  • püsimeristeem prokambium
    • protofloeem
    • prokambium 
    • Metafloeem
    • Kambium
    • metaksüleem
    • protoksüleem
  • algsäsi  säsi
  • Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi)
  • Protosteel
  • Aktinosteel (kiirjas: juur)  plektosteel (põimjas: kollad )
  • Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed)
  • Sifonosteel (toru-)
  • Eusteel, artrosteel (:kaheidulehelised)
  • Ataktosteel (: üheidulehelised )
  • Peritsükkel (välimine kiht)  lisajuured ja - pungad
  • Sekundaarne vars: teiskasv . Varre muudendid.
  • Sekundaarne vars: teiskasv


  • Teispuit
  • Aastarõngad
  • Teissäsikiired
  • Malts - ja lülipuit
  • Teiskoor
  • Fellogeen: felleem + felloderm
  • Korp
  • Lõved
  • Säsikiirte laiendid
  • Varre muudendid


  • Võsuastlad
  • Säilitusvars
  • Assimileeriv vars
  • Köitraod
  • Maa-alune vars = risoom
  • (risoom-) mugul
  • Stoolon
  • Taime juur. Primaarne juur ja selle kudede kujunemine algkoest. Juure teiskasv.
    Milleks?
    Vee ja mineraalide hankimiseks; kinnihoidmiseks

    Juure esikasv


  • Kasvukuhik
  • Differentseerumine nagu varre tipus : jagunemisvööde; lisaks:
  • Kalüptrogeen  juurekübar
  • Pikenemis - e kasvuvööde
  • Imamis- e differentseerumisvööde
  • Juhtimisvööde
  • Epibleem: talitleb imikoena
  • Endoderm : läbilaskerakud, Caspary jooned
  • Radiaalne juhtkimp: aktinosteel

    Juure teiskasv:


    1 Floeemi ja ksüleemi vahele tekib kambium
    2 Peritsükkel  fellogeen
  • Juure muudendid
  • Säilitusjuur (ksüleem, floeem, kambiumirõngad)
  • Juuremügarad
  • Mükoriisa
  • Vesikulaar-arbuskulaarne ( endo -)
  • Ektotroofne (mükoderm)
  • Haustorid
  • Õhujuured ( mitmekihiline juurenahk=risoderm)
  • Leht. Lehe evolutsiooniline kujunemine ja tähtsus; mikro - ja makrofüllia.
    Milleks?

    Lehe eritüübid


  • kserofüütne leht
  • Kseromorfne
  • okas
  • Eukserofüütne
  • Sukulentne
  • Veetaimede lehed: õhukambrid
  • Veesisesed
  • Ujulehed
  • Ontogeneetilised eritüübid
  • Idulehed
  • Esilehed
  • Järglehed
  • Asukohapõhiused eritüübid
  • Alalehed
  • Pärislehed
  • Kõrglehed

    Erilehisus


  • Heterofüllia
  • Anisofüllia
  • Mesofüütne leht, selle koeline ehitus ja kudede toimimine.
  • Epiderm
  • Karvad ja papillid=näsad
  • Kutiikula ja vahakiht
  • Õhulõhed
  • Sulgrakud ja õhupilu
  • Kaasrakud
  • Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal
  • Mesofüll
  • Sammas- ja kobekude
  • C4-taimedel pärgmesofüll
  • Juhtkimp
  • Kinnine
  • Kimbutupp
  • Lehe roodumus
  • Leheroots ~primaarne vars
  • Eralduskiht
  • Lehe eritüübid. Ökoloogilised, ontogeneetilised ja asukohapõhised eri tüübid.
  • Lehe muudendid
  • Köitraod
  • Leheastlad: Tervest lehest; Lehe osast; Abilehtedest
  • Püünislehed
  • Õie evolutsiooniline kujunemine.
    Õis – evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii mikro- kui ka makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies emasgametofüüdi homoloog – lootekott, mikrospoorist isasgametofüüdi homoloog – tolmutoru. Õit võib ka käsitleda kui determineeritud kasvuga võsu, mille lehed on muundunud erinevateks õite osadeks. Õis muundunud võrde-varrest ja lehtedest. Neli lehetüüpi: 1) tupp 2) kroon 3) isasgametofüüte kandvad lehed-tolmukad 4) emassporangiume – viljalehed- moodustavad emaka. 1&2 võivad olla eristumata- sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont pole)
  • Õite tähtsus.
    õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundikd käbi ( isas -, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis.
  • Õite ehitus - osad ja nende varieerumine.
  • Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne , tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat , apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria;
  • Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud , tsükliline, mõned õieosad redutseerunud , ühesuguline, sigim alumine- õunapuu , sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad . Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad:
    - ühekojaline e monoöötiline taim – isas- ja emasõied asuvad ühel ja samal isendil ( kask , lepp, tamm, sarapuu, kuusk , mänd).
    - kahekojaline e diöötiline taim – isas- ja emasõied sama liigi eri isentidel (paju, kanep , humal, seljarohi).
    - kolmekohaline e triöötsiline taim – emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (saar).
    Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti.
    ÕIE OSAD
    Muundunud vars, kuhu kinnituvad õit moodustavad lehed (muundunud lehed), on õiepõhi. Õiepõhi kinnitub õierao (=varre) abil tavalisele vegetatiivsele varrele. Õiepõhjale kinnituvad nelja tüüpi muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tupp- ja kroonlehti koos nimetatakse õiekatteks. Tupplehed on teiste õie osade kaitseks, tavaliselt rohelised või peaaegu värvitud. Kroonlehed on tavaliselt eredavärvilised, putukate ligimeelitamiseks. Mõnede taimede kroonlehtedel (nt ristõielistel) võib eristada varretaolist pinnukese ja lehetaolist naastuosa. Kui tupplehed ja kroonlehed pole eristatavad – on peaaegu ühesuguse ehituse ja talitlusega ( tulp , liiliad , nartsiss ) või on üks neist kadunud (esinevad anatoomilises mõttes ainult tupp- või kroonlehed) (sinilill, ülane, kask, hanemalts ), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid. Tolmukad koonsevad tolmukaniidist ja ühest, harva mitmest tolmukapeast. Tolmukapea koosneb tavaliselt kahest tolmukaktoist, mis on omakorda kahepesalised. (tolmukakott = mikrosporangium) Tolmuterad pole mitte sugurakud , vaid isasgametofüüdid (isased eellehe analoogid), kus alles tekivad sugurakud. Sugurakud tekivad alles tolmuteras, seal kujunevad 2 rakku, mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel- 1 viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib enrosperm. Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e megasporofüllid. Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest. Sigimik on viljastamise järel kõige olulisem vilja moodustaja, kuid selles võivad osaleda ka teised õie osad. (kile joonisega sigimiku siseehitusest, võimalusel mõned suured sigimikud seemnealgmete silmaga vaatlemiseks - kõrvits, tulp) Viljalehel areneb seemnealgmes nutshell (=megasporangium). Lootekotis paiknevad munarakk ja teistuum, milled viljastamise järel areneb seeme. Ühel viljalehel võib paikneda (1)2 kuni palju seemnealgmeid ühe munarakuga. Lisaks neile õie anatoomilistele osadele on paljudes õites veel 1 füsioloogiline osa – nektaarium . Seal tekib magus mahl tolmeldajate ligimeelitamiseks, millest mesilased toodavad mett . Nektaarium võib paikneda kõigil õie osadel, harva isegi väljaspool õit – õieraol või kõrglehtedel.
    ÕIEOSA MUUDENDID
    Õie osade kuju võib varieeruda küllaltki suurel määral, ilma et nende ülesanne muutuks. Esiletoomist väärib 2 muudendit, mille olemasolu on tingitud nende erilistest ülesannetest. Lisaks on omapärane pikenenud, kaelataoline õiepõhi, mis kannab kas ainult emakaid (günofoor-kappar) või ka tolmukaid (androgünofoor-kannatuslill, kappar, ämbliklill).
    Kõlutolmukad e staminoodid on ilma tolmukapeata tolmukad, säilunud on vaid tolmukaniit. Oma olemasolu õigustamiseks on kõlutolmuka niit omandanud teisi ülesandeid – on muundunud kroonlehe taoliseks või nektaariumiks. Kannus on kotjas pikem või lühem õiekatte väljakasve, mille tipus asub nektaarium ( kukekannus , lemm-malts, kannike )
    ÕIE EHITUSLIKUD SÜSTEEMID
    Õie põhjale kinnituvad lehelist päritolu õie osad süsteemi järgi: kas
  • Spiraalselt (mittetsükliline= atsükliline õis) (magnolia)
  • Tsükliliselt – männastena, tavaliselt 5 ringi: tupplehed, kroonlehed, 2 ringi tolmukaid ja emakad (nt kukeharjad, õunapuu)
  • Pooltsükliliselt (=hemitsükliliselt) - ühed õie osad paiknevad ringidena, teised spiraalselt (vesiroos, maasikas, kibuvits , kurekell )
    Reeglipäraselt on kõigis ringides võrdsel arvul õie osi – enamasti kas 3 ( üheidulised ), 4 või 5 ( kaheidulised ) – õied on kas kolmetised, neljatised või viietised. Spiraalselt paiknevaid õie osi on enamasti palju (>12). Õie osade paiknemise süsteem väljendub ka õie sümmeetrias. Sümmeetrias eristatakse 4 tüüpi (kile joonisega. Õieg võivad olla
  • Kiirja sümmeetriaga (ka korrapärane; 3 kuni palju sümmeetriatelgi, ka paljude õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) – tulp, ülane, õunapuu, kukehari .
  • Sügomorfsed (=monosümmeetrilised) – ühe sümmeetriateljega – kannike, lõvilõug.
  • Bisümmeetrilised (kahe sümmeetriateljega= - väga harva – murtudsüda
  • Ebasümmeetrilised – väga harva – kannalised
    ÕITE EHITUSE ÜHTSUS JA VARIEERUVUSE PEAPÕHJUSED
    Tüüpiline ehitus
    Varieeruvus
    4 tüüpi muundunud lehti viies ringis
    Õieosade ringi kadu, seetõttu õiekate lihtne (isegi katteta õis), ühesugulised õied, steriilsed äärisõied
    Erinevates ringides sama õie piires võrdne arv õie osi
    Üksikute õie osade kadumine tsüklitest, seetõttu mõnes ringis vähem osi kui teistes
    Õie osad lihtsatd, “tüüpilise” kujuga
    Õie osade kuju varieerumine (väga suurest väljavenimisest väga suure kokkusurutuseni igas võimalikus suunas)
    Õieosad kõik eraldi
    Õie osade kokkukasvamine, seetõttu näiv õie osade vähenemine ringides, õie osade “vale” kinnitumine – ringidevaheline kokkukasvamine
    Suured õied üksikult
    Õite koondumine õisikuks, mis meenutab üht õit, seetõttu õie osade funktsioonide jaotumine erinevates õisiku osades paiknevate õite vahel.
  • Õisikud. Tähtsus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Botaanika eksami konspekt 2017 #1 Botaanika eksami konspekt 2017 #2 Botaanika eksami konspekt 2017 #3 Botaanika eksami konspekt 2017 #4 Botaanika eksami konspekt 2017 #5 Botaanika eksami konspekt 2017 #6 Botaanika eksami konspekt 2017 #7 Botaanika eksami konspekt 2017 #8 Botaanika eksami konspekt 2017 #9 Botaanika eksami konspekt 2017 #10 Botaanika eksami konspekt 2017 #11 Botaanika eksami konspekt 2017 #12 Botaanika eksami konspekt 2017 #13 Botaanika eksami konspekt 2017 #14 Botaanika eksami konspekt 2017 #15 Botaanika eksami konspekt 2017 #16 Botaanika eksami konspekt 2017 #17 Botaanika eksami konspekt 2017 #18 Botaanika eksami konspekt 2017 #19 Botaanika eksami konspekt 2017 #20 Botaanika eksami konspekt 2017 #21 Botaanika eksami konspekt 2017 #22 Botaanika eksami konspekt 2017 #23 Botaanika eksami konspekt 2017 #24 Botaanika eksami konspekt 2017 #25 Botaanika eksami konspekt 2017 #26 Botaanika eksami konspekt 2017 #27 Botaanika eksami konspekt 2017 #28 Botaanika eksami konspekt 2017 #29 Botaanika eksami konspekt 2017 #30 Botaanika eksami konspekt 2017 #31 Botaanika eksami konspekt 2017 #32 Botaanika eksami konspekt 2017 #33 Botaanika eksami konspekt 2017 #34 Botaanika eksami konspekt 2017 #35 Botaanika eksami konspekt 2017 #36 Botaanika eksami konspekt 2017 #37 Botaanika eksami konspekt 2017 #38 Botaanika eksami konspekt 2017 #39 Botaanika eksami konspekt 2017 #40 Botaanika eksami konspekt 2017 #41 Botaanika eksami konspekt 2017 #42
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor monikamariell Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kordamisküsimuste vastused, õppejõud Tõnu Ploompuu
    bakter , rakk , juur , bakterid , viljad , õied , rakud , viljas , sigimiku , tolmlemine , õistaimed , muundunud

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    50
    doc
    Botaanika Eksam
    50
    doc
    Botaanika Eksam
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    17
    doc
    Üldbioloogia eksami konspekt
    33
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
    18
    odt
    Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
    10
    doc
    Botaanika eksam
    68
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun