Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptof...
Fantaasiateema kajastumine tänapäeva kirjanduses Koostaja: Marit Juursalu Juhendaja: õp. Leili Lind Fantaasiakirjanduse meelisteemad: Vampiirid Libahundid Zombid Tulnukad Alternatiivajalugu Maavälised eluvormid Maagiline realism ,,Kivid, tulnukad ja sekt", Reeli Reinaus Probleemid: Teose teemaks on tulnukatega seotud probleemid ja see, kuidas mõned inimesed neid uskumusi oma kasuks pööravad. Tähelepanu juhib autor sellele, et inimesi ei maksa usaldada, kui ei tunne neid lähemalt.
Biomolekulide esinemine Paljunemine Evolutsiooni vormid Sotsiaalne evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon on inimühiskonna ja tema kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate ajalooline areng ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikkuse kuhjumine järlaspõlvkondades. Inimene on ammu muutunud paljude teiste liikide evolutsiooni oluliseks mõjutajaks ja võimalik, et ohuks ka iseendalegi. Elu areng Maal Elu vees Eluvormid eelised Elu veest maismaale Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal Elu areng Maal Elu vees Eluvormid Prokarüoodid (3 miljardit aastat tagasi) Eukarüoodid (2 miljardit aastat tagasi) Fotosünteesivad proküraoodid Hulkraksus (1 mijardit aastat tagasi) Elu areng Maal Taimeriigi evolutsion maismaal Ürgraikad (sõnajalgtaime) 410 440 miljonit aastat tagasi Paljasseemnetaimed
Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda iga �ks, iga kell, iga ilmaga sooviga midagi luua. Olgu see siis kunstik, kes paneks r��kima t�hjad pinnad, v�i alternatiivsete...
maailmamere taset * soontaimed (eristunud juur/ vars/ leht) * korallrifid 4)Devon *Põhja-Ameerika ja Euroopa laamad asusid *maismaa taimestiku kiire areng (rohttaimed- koos ekvaatori lähistel. Neist põhja poole jäi osa >sõnajalad, puud-> metsad) tänapäeva Siberist ning lõunapoolk-l valitses * uued eluvormid endiselt Godwana ürgmanner. * esimesed selgroogsed loomad ronisid maismaale 5) Karbon * suured kivisöelademed *puukujulised sõnajalad ehk * sood * kilpkonnad kivisöeajastu * laamade kokkupõrkel tekkisid Apalatsi ja * sisalikud Uurali mäestikud
voolukiirusest, põhjasubstraadist, taimestiku koosseisust jmt tingimustest. Kõik need näitajad muutuvad kiirelt ja oluliselt vastavalt reostuse iseloomule ning veekogude muutmisel inimtegevuse tulemusena. Otsest inimtegevust ei suudeta kogu aeg jälgida. Sobivaimaks ajaks proovide kogumiseks on kevad (aprill-mai), sest sellel perioodil on põhjaloomastik kõige liigirikkam (leidub mitmete muutuste suhtes tundlike liikide vastseid. Veetaimede eluvormid: Veetaimede eluvormidel on seos veekogu ökoloogiaga: A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival ( tarnad, kollane võhumõõk; varsakabi, kõrkjad jt.); B - kaldavee taimed (h. kuuskein, hundinui, luigelill jne); C - ujulehtedega taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (nümfeiidid vesiroos, vesikupp); D - veepinnal ujuvad taimed (elodeiidid - vesihernes, kanade vesikatk); E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja (isoetiidid lahnarohi, näkirohi, vesilobeelia);
Käsnas on kahesuguseid tugirakke: räni- või lubiainest nõelakesed(tugevus) ja sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse moodustuvad kolooniad. Suguliselt: viljastatud munarakust areneb ripsmetega vastne. Ainuõõssetel on keha ühest otsast avatud suu. Suud ümbritsevad kõrverakudega kombitsad. Nende keha sees on suur õõs. Ainuõõssed: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Ainuõõssete eluvormid: polüübid ja meduusid. Varshüdra elab puhtas, mageveekogudes. Sale, sentimeetripikkune keha, elab millegile kinnituna ehk polüübina. Kevadest sügiseni paljuneb hüdra(lahksuguline) pungudes: keha pinnale moodustub kühm, kui see omandab hüdra kuju, siis see eraldub. Sügisel suguliselt: kehas arenevad sugurakud, kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates
BAKTERID · Bakterid on üherakulised eeltuumsed organismid. · Nad suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. · Tähtis roll aineringes: lagundajad, lämmastiku sidujad (nt mügarbakterid) · Esimesed tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ja olid esimesed eluvormid Maal. · Siiamaani vanim 25-40 miljonit aastat vana. Leiti merevaigus olnud mesilaselt. Bakterite suurus, kuju ja ehitus · Puudub rakutuum · Värvusetud, sinised või punakad. · Paiknevad üksikult või ahelatena. · Keskmine pikkus mõni mikromeeter. · Ehituselt väga lihtsad. · Ümbritseb rakukest, mille ümber on omakorda limakest. · Üks või rohkem vibureid edasiliikumiseks. Paljunemine · Põhiliselt pooldumise teel.
443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416 Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /. Kontinentaalse Devon kliima valitsemine. Maismaa asustasid uued eluvormid: hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel. Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud
vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISI VÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu. VABADUST EI TAGA TEADMISTE KASV. Ei ole iseenesest vabastavat või represseerivat DISKURSUST. LÕPLIKKU VALGUSTUST KANTI TÄISEALISEKS saamise mõttes ei ole, sest pole lõplikku sihti. VALGUSTATUSE, st. VÕIMEKUSE ja KOMPETENTSUSE kasv tuleb lahus hoida võimusuhete intensiivistumisest VABADUS = mitte AVASTADA, vaid KEELDUDA sellest, kes me oleme
Valgu kaudu probleemi lahendamine 1) Tekib keemiline probleemsituatsioon, see loob signaalmolekuli 2) Signaal jõuab rakutuuma, selle alusel leitakse tulemus DNA-st probleemi lahendav geen 3) Geenist tehakse käsukoopia ja see väljub tuumast ning seostub ribosoomiga 4) Ribosoom ehitab valmis valgu 5) Valk probleemi kohas keerdub kokku funktsionnalseks ja lahendab probleemi 20.11.14 Rakkude ehitus Arenguliselt on kõige vanemad eluvormid bakterid, seda sellepärast, et põhimõtteliselt on bakter kestaga ümbritsetud kogum elavat plasmat. Maa arengut silmas pidades said teist tüüpi eluvormid hakata arenema vaid siis, kui ookeanid enam ei keenud ja kui atmosfäär natukenegi hakkas pidurdama ultralühilainelise kiirguse levikut. Sellest tingituna on bakterid vähemalt miljard aastat vanemad kui muud eluvormid. Kui ürgookeanid olid saavutanud kõrgemat järku eluvormide jaoks sobivama temperatuuri,
liikide olukorda ja kandma uued andmed Punasesse Raamatusse. See võimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävingust. See on Punase Raamatu põhimõte. Üheks suurimaks globaalseks ohuks peetakse elustiku mitmekesisuse vähenemist. Et seda vältida, tuleb kõigepealt kogu elustik arvele võtta ning seejärel püüda peatada ohustatud taksonite kadu. Keskkond püsib vaid siis, kui suudame alles hoida kõik tema eluvormid. Seda rõhutades kirjutasid 157 riigi juhid 1992. aastal Rio de Janeiros alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. Muidugi on küsitav, kas tuleks säilitada parasiitseid, haigusi tekitavaid ja teisi nn. kahjulikke liike, kuid üldiselt on Eesti loodus Eesti esimese punase raamatu ( 1979 ) nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki soontaimi ja loomi. Teises ( 1988 ) lisandus valitud hulk samblaid, vetikaid, samblikke ja seeni, kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni.
Kik elusolendid koosnevad rakkudest. Lihtsamad eluvormid on herakulised organismid, kes paljunevad 2-ks jagunemise teel. Krgemad organismid, nagu ka meie ise, on nagu rakkudest koosnevad linnad, kus eri rakkude grupid tidavad eri funktsioone ning on omavahel hendatud keerukate kommunikatsioonissteemidega. Kik praegu eksisteerivad elusorganismid (ning kik neid moodustavad rakud) arvatakse prinevat hisest eellasest. Elu tekke ksimus on tegelikult ksimus sellest, kuidas tekkis esimene rakk. Meie teadmised elu tekke kohta on puudulikud ja tidetud paljude spekulatsioonidega. See on mistetav, sest pole htset seisukohta selleski, millised tingimused Maal enne elu teket valitsesid. Teadlased on hel arvamusel kll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. rgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Ettekujutus kaasaegsetest organismidest lubab oletada, et elu tekkele pidid eelnema (vi sellega kaasnema) jrgmise...
tudrakõdrad. Nii kujunes teistsuguse viljasuurusega linaumbrohi linatuder. 2. Aeglane valik nt laialehiste metsade liigid. Ühistest eellastest on pärit erinevad pärna liigid. 3. ... skeem. 4. Harilik jõhvikas on tekkinud suureviljalise ja väikseviljalise jõhvika hübriidina. 5. Kare kõre on amfiploid, mis on tekkinud looduses pehme kõrviku ja kirju kõrviku ristumisel. ELUVORMID. LIIKIDEVAHELISED SUHTED Eluvormide liigitused Taimed kasvades koos teatava kasvukoha ökoloogilistes tingimustes on omandanud evolutsiooni vältel kohastumusi, mis avalduvad ka nende välisilmes, morfoloogias. Erineva päritoluga taimerühmades on need kohastumused arenenud konvergentselt, st kujunenud erinevate elundite või nende osade ühetaolisteks muutumise teel. Selliseid taimerühmi, mis olenemata oma fülogeneetilisest sugulusest on kohastunud ühte
Kooslus Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil /samal ajal samas kohas) Ökosuhted ehk ökoloogilised suhted on organismide suhted üksteisega ja keskkonnaga Sünökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Ökosuhted: Ainult ühele osalisele kasulik/kahjulik: Kommensalism, amensalism, antibioos, kisklus, parasitism Mõlemale kasulik: Sümbioos, protokooperatsioon, mutualism Mõlemale kahjulik: Konkurents Mõlemale neutraalsed: Neutralism 1. Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen. Neutralism 2. Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-): Antibioos üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vah...
Oswald Spengler Saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste apologeetide hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjanduslikult kõrgetasemelise ajaloolis- poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler oli sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist. Õhtumaa allakäik Peateoses „Õhtumaa allakäik“ käsitleb ta maailma kultuuride üksteisest sõltumatut arengut, mis teeb iga kultuuri puhul läbi samad staadiumid (aeg on saatus ja ruum on juhus). Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu ...
miljardit aastat, enne kui see muutus selliseks maailmaks, milles me praegu elame. Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. Näiteks tolm sisaldab pisikesi osakesi aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi prootoneid, neutroneid ja elektrone. Järelikult maailm koosnebki aatomitest, prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Kui päikesevalgus triljoneid aastaid tagasi Maale jõudis hakkasid tekkima esimesed ookeanid, mille kallastel tekkisid esimesed eluvormid - rakud. 2 miljardit aastat peale ookeanite teket tekkis neis hapnik, mis võimaldas arenema hakata suurematel eluvormidel. Tekkisid selgrootud elusolendid ning 600 miljonit aastat tagasi oli järsk hüpe planeedi Maa ajaloos- tekkisid lõputul hulgal uusi mereolendeid. Tänapäeval on seda nimetatud nn Eluplahvatuseks. Sellega seoses hapniku osakaal suurenes, kliima soojenes, kuid elu oli võimalik vaid vees. 420 miljonit aastat tagasi tekkis taimkate , mis koosnes sel ajal peamiselt
1.)Kaasaegne sstemaatika tugineb flogeneetilisel printsiibil Monofleetiline rhm kaasaja sstemaatika eesmrk Rhm organisme mille hulka kuulub nende viimane hine eellane ja selle kik jreltulijad. Nited: imetajad, linnud, putukad, katteseemnetaimed. Parafleetiline rhm - mni jreltulijate rhm jb vlja, lejnud kuuluvad kik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad. Polfleetiline rhm : eluvorm. Mrav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju, sarnaselt toimivad organid, sarnase kitumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed. 2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused: Gaasivahetus ...
KAS UFOD ON OLEMAS? UFO-de all mõistetakse tundmatut lendavat objekti. Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu,mis ei pärine Maalt. Elu leidumine väljaspool Maad on väga tõenäoline ,sest Maa on planeet tavalises tähesüsteemis,tüüpilises galaktikas,milletaolisi on universumis KÜMNEID MILJARDEID! Teherani UFO-juhtum (1976) ( Kell 00.30 sai Iraani Sahhi Impeeriumi õhujõudude kommunikatsioonikeskus Teheranis neli telefonikõnet kodanikelt, kes teatasid, et on näinud tundmatut lendavat objekti, millest lähtus tugevat valgust. Pärast konsultatsiooni Mehrabadi lennujaamaga (tsiviilobjekt), kust oli võimalik objekti visuaalselt jälgida, saadeti asja kontrollima hävituslennuk F-4 Shahrokhi õhujõudude baasist. Lennuk tõusis kell 01.30 õhku ja suundus 40 meremiili kaugusele Teheranist põhja suunas. Raadioühenduses baasiga teatas lendur, et jälgib endast umbes 25 meremiili kaugusel tugevalt helendavat objekti. Liikudes 150 meremiili tunni...
Aga kui hakkad teistpidi mõtlema siis kui kosmos poleks lõputa, oleks see millegi sees, sest siis ta lihtsalt peab kuskil olema. Arvatakse, et ,,uus Maa" tekkis peale Suurt Pauku mis oli hiiglaslik meteoriit, mis põrkas vastu maad ning tappis peaaegu või kõik dinosaurused. Peale Suurt Pauku, oli Maa atmosfäär täis paksu tossu ning Maa oli vulkaaniline igalt poolt. Lõpuks muutus tossupilv vihmapilveks ja hakkas sadama. Tekkisid ookeanid ja seal juba uuesti esimesed eluvormid. Mõned arvavad, Jumal lõi Aadama, tegi Eeva Aadama küljeluust, saatis nad Eedeni Aiast välja, kuna sõid keelatud vilja ja siis tekkis inimkond. Mina kaldun arvama ikka selle esimese variandi poole, kus inimkond tekkis peale Suurt Pauku. Mind on alati huvitanud ka maailma imed. Näiteks püramiidid. Egiptuse püramiididest on kõige suurem Giza Püramiid. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest",
kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsi lembeline.taimed : poolpõõsad, ogamalts, läätspuu. · Liivakõrb Kõige levinum.Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel.tuuletõttu esinevad luited, mis vb ohustavad inimtegevust.liikuvad liivad takistavad taimede kasvu.kui taimed liivaall mattuvad, kasvavad kiiresti uued asemele.tähtsamad eluvormid on kõvalehelised põõsastimed.taimed:valge saksauul,liiva akaatsia. · Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi . Elustik Taimestik : talub suurt kuumst ja kuivust .Kõige rohkem on taimedest liblikõielisi, korvõielisi, altsalisi. Kuivalembelised taimed on : saksauulid, kolligoonium, agaav, aaloe, kaktused,piimalill. Mitmeaastased rohttaimed :puju, kaameliastel. Kõrbepäritolu kultuurtaimed on arbuus ja melon.kõrbes kasvatatav tähtsaim
- Samuti mõistetakse tektoonika all tektoonilisi liikumisi, mis on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes. Kus Eestis esineb: - Esineb ka Eestis, eriti paelisel pinnasel aga ka savipinnaste ääre aladel, kus savipind läheb üle nt liiva pinnaseks Tektoonilised praod ja miks inimesele ohtlik: - Pragudest pihkuvad õhu osakesed, mis on kokku puutunud erinevate maa sisemuses piknevate eluvormid, looduslike materjalidega (olgu nad raua, väävli, vase jne ühendid, radioaktiivsete gaasidega jne). Tardkivimid ja setendid ning muud pinnased. Milline on orgaanilise maailma geoloogiline toime ? Mis on moreen, kruus ja liiv? Kuidas on tekkinud mehaanilised ehk purdsetendid? Mis kujul, kus esineb Eestis tardkivimeid ja miks just sellisel? Tardkivim: - tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami – magma – diferentseerumisel ja
Kuidas XIX sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia on noor teadusharu, iseseisva teadusharuna kujunes see välja alles 19. sajandil. Küll aga ulatuvad orgaanilise keemia algus kaugesse aega inimkonna ajaloos. Juba esimesed inimesed puutusid kokku orgaaniliste ainetega ja nende reaktsioonidega, ehkki nad ise sellest teadlikud polnud. Valmistati toitu, töödeldi loomanahku, saadi taimedest värvaineid need kõik protsessid on osa orgaanilisest keemiast, mida siis veel määratletud poldud. Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks. See orgaanilise keemia definitsioon ei erine palju tänapäevasest, kuid erinevuse tekitas see, et usuti kindlalt, et orgaanilisi ühendeid ei ole võimalik laboratoorselt valmistada, vaid need tekivad vaid organismides erilise elujõu ehk vis vitalis mõjul. 18. ja 19. sajandi keemiaõpikud koosnesid peami...
BIOLOOGIA KORDAMINE ,,BIOLOOGIA UURIB ELU" MÕISTED 1. Anatoomia biloloogiateadus, mis uurib organismide ehitust 2. Bioloogia teadus, mis uurib elu (ilmingud, eluvormid) 3. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10. Populatsioon ühel alal elavad sama liiki organismid 11. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus...
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud veega, mis moodustab maailmamere.
Olümpose jumalad Katrin Karu Rutt Poolakese 1.KU Viljandi Gümnaasium 2013 Olümpose jumalad Kutsuti mitmetel viisidel, millest tuntumad on: - Olümpose jumaluste ring - Kaksteist jumalat Jumalate sünd Kreeka mütoloogias puudus ainuisikuline jumalik looja. Maa ja Taevas "tekkisid" tühjusest ning tõid koos ilmale maised eluvormid. Alguses oli Kaos, kuju ja valguseta korrapäratus. Kaosest tekkis Gaia (Maa-Ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele; sügaval tema all keerlesid Tartarose udud Seejärel ilmus Eros, ilma tema jõuta poleks sündinud jumalaid, gigante, loomi ega inimesi. Korratusest tekkisid ka kaks pimedat jõudu: Erebos (allmaailm) Gaia all ning Nyx (öö) tema kohal. Nyxi ja Erebose ühtimisest tekkis Aitheri (õhk), ning Hemera (päev).
o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29,783 km/s · Maa keskmine läbimõõt on 12 745,5 km, · Maa ümbermõõt on ca. 40 000 kilomeetrit, · Maa pindala on ca. 510 miljonit km2, · Maa mass on 5.9736×1024 kg, · Maa päev on tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit,
Kõige levinum ja elusolendeile kõige soodsam kõrbetüüp Niiskusevarud on tunduvalt suuremad kui savi ja soolakõrbetes. Sademeid on siin erakordselt vähe. Liivakõrbes on rikkam taimestik kui teistes kõrbetes ja selles suhtes polegi päris õige teda kõrbeks nimetada. Liivakõrbed Liivakõrbes nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu Tuule tegevuse tõttu esineb rohesti luiteid Liivakõrbe tähtsamad eluvormid on kõvalehised põõsastaimed, näiteks liivaakaatsia, lehitud põõsad (efedra, valge saksauul) jt. Soolakõrbed http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/83272.htm/ Soolakõrbed Soolakõrbed on nende kõrbete üldnimetus, mille pinnase soolsasisaldus on suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale (nt Suur nõgu PõhjaAmeerikas)
orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 7. 1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA. 8.Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid-Lamarck:keskkonna mõjul on liigid muutuses, areng toim. pidevalt keerukuse suunas, seda põhjustab keskkonna muutumine, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, ei rääkinud veel sellest et liikidel on ühised esivanemad. Darwini põhiline erinevus varasemast on selles, et ta hakkas kohe mõtlema ka põhjustele. 9.Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal- Vanimad elusorganismid tekkiside umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased üherakulised ja tuumata. 10.kuidas võis kujuneda hulkraksus- Tekkisid üherakulised ja tuumata
kliimaga [7]. Karjäär on geoloogidele huvi pakkunud juba pikka aega, eriti tänu sealsetele rikkalikele mineraalileidudele: Kalanast pärinevad Eesti kõige suuremad barüüdikristallid, sealsetest kivimikihtidest on leitud kaunist kaltsiiti, dolomiiti ja püriiti. Praegu on Kalana leiukoht kõige rikkalikum vetika-lagerstätte kogu maailmas [3]. Paladel olevad vetikad on mineraliseerumata osadest koosnevad eluvormid, mis on säilinud vaid erandkorras. Mattumiseks on vaja konserveerivaid tingimusi: kiiret setete alla mattumist, hapnikuvaegust ja teatud keemiliste elementide suurt kontsentratsiooni, mis hoiaks orgaanilise aine lagundajaid eemale. Kalana lagerstätte on lisaks veel eriline selle poolest, et sealt on pärit maailma vanimad kivistunud vetikate eoslad. Kalana-sarnaseid lagerstätte-sid on teada vaid Põhja-Ameerikast, kus eri liike on seal määratud poole vähem kui Kalanas [5].
Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud trotsivad gravitatsiooni. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 a tagasi- sai kergemini kaitsta end
Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4. Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud N: loote areng inimesel. 5. Molekulaarbioloogiline võrdlus mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. II Elu areng Maal Eluvormid Eelised · Esmased heterotroofid said energia PROKARÜOODID( ~3 miljard a tagasi) orgaanilistest ühenditest Ilma tuumata! · Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest
kuid siiski väga tähtsad ja kindlasti ka põnevad loomad. Eelajalooline elu Kui 4600 miljonit aastat tagasi tekkis planeet Maa, ei olnud sellel elu. Raevutsesid vihmatormid, sähvisid piksenooled, tulemäed purskasid välja mürgiseid gaase ning polnud Maad ümbritsevat õhkkonda atmosfääri -, mis oleks kaitsnud päikesekiirguse eest. Pikkamööda tekkisid soojad madalad mered. Nes meredes, vee kaitse all, tekkisid esimesed eluvormid. Neid esimesi elu algeid nimetatakse eelajaloolisteks, sest nad tekkisid enne kirjutatud ajalugu. Eelajaloolise elu ainsad tunnistused on kivistised loomade ja taimede säilinud jäänused. Enam kui 2000 miljoni aasta vanuste kivististe põhjal on teada, et ühed kõige varasemad eluvormid olid bakterid. Järk-järgult tekkisid ja arenesid taimed, mida nimetatakse sinirohelisteks vetikateks. Vetikad kasvasid ringidena või madalate sammastena,
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid
Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest. 12.Kas Marsil on elu?Miks? Marsil võivad olla eluvormid kuna Marsi atmosfäärist on leitud metaani jälgi, mis võib olla tekkinud bakterite elutegevise tagajärjel. L13.Kus paiknevad Marsi suuremad veevarud? Suurimad veevarud asuvad 30. ja 60. laiuskraadi vahel paari meetri sügavusel maa all. Varem aevati et suurimad varud asuvad poolustel segatuna süsinukust. 14.kuidas seletada kaht tüüpi planeetide tekkimist? Kaht tüüpi planned tekkisid meie päikesesüsteemi tekkimise ajal, kui päikesesüsteemi alge oli
vesi vedelal kujul ei esine. Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimitest. 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Kuna eluvormid on tootnud hapnikku, on atmosfääri koostis muutunud. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid mitte hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitses Maad Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu teke võimalikuks ka väljaspool ookeane
Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma kliimaga alade taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Rohtsed liigid asetsevad pigem külma kliimaga aladel, enamik puid põõsaid troopilistel aladel. Maaviljelisuse seisukohalt on tähtis tema sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Sugukonna määramistunnused Mitmeaastased, võib ka 1 aastased Lehtede asetus on vahelduv, rootsulised, tavaliselt liitlehised, harva terved (nt perekond leetpõõsad)
Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Erinevus boreaalsetest metsadest. Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi. Abiootiline keskkond, erosioon. Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood, aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. Subtroopilised metsad. Vahemere-tüüpi subtroopiliste metsade paiknemine, kliima. Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Tähtsamad puude perekonnad. Niiskete
6. hulkraksete tekkimine Hulkraksed tekkisid, kui rakukogumikus arenes rakkudevaheline tööjaotus nii kaugele, et rakud ei saanud enam üksteiseta hakkama. Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad. Esimeste hulkraksete loomarühmade puhul olitegemist kehavälise viljastumisega,hiljem arenes kehasisene viljastumine. Kambriumiajastul tekisid esimesed keelikloomad.Seejärel arenesid kiiresti selgrootud loomad. Devoni ajastul hakkasid maismaad asustama uued eluvormid, näiteks kahepaiksed, kivisöeajastul ilmusid roomajad.Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osatähtsus, uueks struktuuriks olid seemed. Keskaegkonna ajastul ilmusid esimesed algelised imetajad, samuti dinosaurused. Juuraajastu oli roomajate hiilgeaeg, ühest roomajate harust arenesid välja linnud. Kriidiajastul toimus õistaimede levik ja surid välja dinosaurused. Imetajate kiire evolutsioon toimus uusaegkonnas. 7. Loodusliku valiku vormid ja tagajärjed
12. Leaves are sprouting- lehed tärkavad 13. Legumes, leguminous plants- kaunviljalised taimed 14. Nitrogen- lämmastik 15. Plumule- idupung 16. Pollination- tolmlemine 17. Prune the roots- juuri kärpima 18. Radicle- idujuur 19. Reproductive organs- paljunemisorganid 20. Root system- juurestik 21. Root system spreads through the soil- juurestik hargneb mullas 22. Seed dispersal- seemnete laialipuistamine 23. Shoot system- taime maapealne osa 24. Simple forms of life- lihtsad eluvormid 25. Soil lacks sufficient oxygen- mullas ei ole piisavalt hapnikku 26. Specialized function- kindel funktsioon 27. Spit testa- lõhenenud seemnekestake 28. Stage of rapid growth- kiire kasvu faas 29. Sunlight is necessary for photosynthesis- fotosünteesi jaoks on vaja päikesevalgust 30. The amout of moisture in the soil- niiskuse hulk mullas 31. The basic parts of a the plant- taime põhiosad 32. The ripened ovary of the plant- õie valminud sigimik 33
andmed Punasesse Raamatusse. See võimaldab looduskaitse administratiivasutustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävingust. See on Punase Raamatu põhimõte. Üheks suurimaks globaalseks ohuks peetakse elustiku mitmekesisuse vähenemist. Et seda vältida, tuleb kõigepealt kogu elustik arvele võtta ning seejärel püüda peatada ohustatud taksonite kadu. Keskkond püsib vaid siis, kui suudame alles hoida kõik tema eluvormid. Seda rõhutades kirjutasid 157 riigi juhid 1992. aastal Rio de Janeiros alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. Muidugi on küsitav, kas tuleks säilitada parasiitseid, haigusi tekitavaid ja teisi nn. kahjulikke liike, kuid üldiselt on Eesti loodus Eesti esimese punase raamatu ( 1979 ) nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki soontaimi ja loomi. Teises ( 1988 ) lisandus valitud hulk samblaid, vetikaid, samblikke ja seeni, kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni. Seevastu
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,PUNASED RAAMATUD" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Mis on punased raamatud?..................................................................................................3 Eesti punased raamatud.......................................................................................................4 Esimene Eesti punane raamat...................................................................................... 4 Teine Eesti punane raamat.............................................
sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist
Omamoodi põnev on käia maailma eri paikades, mis kliima poolest oluliselt ei erine, kuid kus isolatsiooni tõttu on evolutsioon saanud kulgeda eri rada pidi. Üks esimesi biogeograafia reegleid, mis pärit juba paari sajandi tagant, on tuntud Buffoni seaduse nime all: kliima poolest sarnaste, kuid geograafiliselt isoleeritud piirkondade loodus on erisugune. Huvitav on jälgida, millised näevad välja meil leiduvate liikide sugulased, missugused omalaadsed eluvormid on siin tekkinud, millised liigid hõlmavad eri kasvukohti. Pampa taandub põldude ees. Pampa on Argentina keskosas tuhandetel ruutkilomeetritel laiuv rohune tasandik. Selle Atlandi ookeani poolne niiskem lääneosa on riigi tähtsaim põllumajanduspiirkond. Mullad on siin looduslikult väga viljakad ja seetõttu on kunagised looduslikud rohumaad peaaegu täielikult üles haritud. Põldudel kasvatatakse peamiselt nisu,
Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4. Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud N: loote areng inimesel. 5. Molekulaarbioloogiline võrdlus mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. II Elu areng Maal Eluvormid Eelised · Esmased heterotroofid said energia PROKARÜOODID( ~3 miljard a tagasi) orgaanilistest ühenditest Ilma tuumata! · Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest EUKARÜOODID (~2 miljard a tagasi) · tekkisid organellid, kujunes
sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika Herki Pedak Punane raamat Iseseisev töö Juhendaja Helmo Hainsoo Tartu 2009 Sisukord 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Punase Raamatu ajalugu 6 Eesti Punane raamat 7 Graafikud Sissejuhatus Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta. Põhilisteks argumentideks mille järgi punane raamt koostatakse on levik, uurituse aste, seisund. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest: punane, kollane, valge, roheline, hall. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid ja liigid mis on väljasurnud või selle äärel, kollastele väheneva arvukusega, neile tuleb tähelepanu pöörata ning kindlasti looduskaitse alla võtta, valgetele haruldased liigid, rohelistele ...
Ettekanne Maa 1. Algus. 2. Maa Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga (pilved). Maal on üks kaaslane Kuu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere ja 29 % on kaetud maismaaga. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine. 3
väikesest hulgast eellasliikidest, kuid ta ei suutnud esitada tõsiselt võetavat mehhanismi liikide muutumise kohta ega tõendeid Maa vanuse kohta. Carl von Linne nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda varem taimede peal seda märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta mõistis, et organismid on kohastunud elama neid ümbritsevas keskkonnas. Kohastumise mehhanismina pakkus ta välja, et elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele. Seda hüpoteesi on tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Georges Cuvier fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus. Samas arvas, et liigid on muutumatud: alguses loodi
küljest. 8. Võrdle polüüpi ja meduusi. sarnasused erinevused Mõlemad on ainuõõssed Polüübil avaneb suu ülespoole, meduusil allapoole. Mõlemal on kombitsad ning kehaõõs. Polüüp kinnitub veekogu põhja, meduus hõljub vees. koed Mõlemad on ainuõõssete eluvormid. Hüdrad, meriroosid, korallid-polüübid Karikloomad, meririst- vastseeas polüübid, täiskasvanuna meduusid. 9. Mis iseloomustab ainuõõsseid: iseloomulikud tunnused, elupaik, toit, liikumine? Ainuõõssed elavad vaid vees. Suurem osa neist soolases vees, kuid võib leida ka neid mageveest. Keha on neil kiireliselt sümmeetriline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
