Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts Chenopodium album L. Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orie...
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium ...
võsad Kirju kõrvik huulõielised üheaastane Põllud, söödid seemnetega põld Konnatatar tatralised mitmeaastane Põllud, söödid seemnetega rohumaa Harilik tatralised üheaastane Aiad, teeservad seemnetega rohumaa linnurohi Valge maltsalised Üheaastane Aiad, põllud seemnetega põld hanemalts Kahar tatralised Ühe või Põllud, seemnetega rohumaa kirburohi kaheaastane jäätmaad Rukkiluste kõrreline Ühe või Põllul seemnetega põld kaheaastane Põldsinep ristõieline Üheaastane Teeservad, seemnetega põld põllud
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib põhjustada tsöliaakiat
Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised). Teraviljade saaki tarvitatakse toidu valmistamiseks (harilikult jahu, kruupide, tangude või helvestena), tärklise-, piirituse- ja õlletööstuses ningloomasöödaks. Teravili on inimkonna põhitoidus; terade saamiseks kasvatatakse teravilja rohkem kui 50%-l kogu maakera külvipinnast. Terades on kõiki inimesele ja loomadele vajalikke toitaineid: valke, rasvu, sahhariide, mineraalaineid, vitamiine jms. Valkude ja sahhariidide suhe umbes 1:7 on inimorganismile
haiguste korral. Kuid samas kuulub virn paljude teesegude koostisesse, osadega neist võideldakse isegi vähi vastu. Roomava madara pikkadest peentest juurtest on saadud punast värvainet. Harilik malts (haraline malts, päris malts) Harilik malts on meil väga tavaline umbrohi. Harilikult peetakse maltsaks ühte veelgi sagedamat umbrohtu valget hanemaltsa. Kuid hanemalts on hoopis teise perekonna taim. Väliselt on hanemalts pehmem kui harilik malts. Lehed on harilikul maltsal hanemaltsa omadest mõnevõrra kitsamad. See-eest on harilikul maltsal väikesed lehekesed ka õite alusel, hanemaltsal pole. Hariliku maltsa emasõitel polegi õiekatet, on vaid väikesed lehekesed teiste õieosade kaitseks
kasvuhoone- ja laokahjurite tõrjeks. Umbrohtude Orashein Sencor WG 999 kr/kg Tärkamisjärg Herbitsiid tõrje Valge 70 selt, kui lühiealiste hanemalts 0,5 kg/ha 1 ha taimed ei ole kaheiduleheliste Põld- maksumus on üle 10 cm ja kõrreliste piimohakas 499,5 kr umbrohtude tõrjeks kartulil. Mõjub
Parboiling- auruga töötlemine Tehnoloogiline protsess, mille käigus säilivad riisis 80% vitamiinidest ja mineraalainetest Toorriisi leotatakse rõhu all, kestast eralduvad mineraalained ja vitamiinid, mis rõhu mõjul tungivad riisi tuuma Seejärel riis röstitakse , kuivatatakse, erladatakse kest ja lihvitakse, poleeritakse. VÄHEM LEVINUD TOOTED Saago- aroruut Saagotangud- granuleeritud tärklis Tärklis pestakse välja saagopalmi tüvedest Kinoa ehk Tsiili hanemalts Pärit Lõuna-Ameerikast, kasutatakse nagu riisi keedetult või hautatult Enne kasutamist pesta külma veega, muidu mõrkjas Pehmeneb 15 minutiga Gluteenivaba Amarant ehk rebasheina seemned Hirsist veidi suurem, kollakad seemned pähkli maitsega Palju valku, kiudaineid ja mineraalaineid (Ca) Brasiilia aroruut Manioki mugulatest valmistatakse jahu Tapiokki Maniokist saadav teratärklis LIHT- JA VALIKPAGARI TOOTED Lihtpagari tooteid iseloomustab: Nisu- või rukkijahust
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Jooksiklased (Carabidae) Referaat aines PK.0397 Eesti putukad Tartu 2015 Sisukord Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae).....................................8 Sissejuhatus Jooksiklased (Carabidae) on röövmardikaliste suurimaid sugukondi (veebipõhine EE, 2006), kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Tä...
koosluste taimestikuga. Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks (maaharimine on kestnud selleks liialt lühikest aega, vaid mõned tuhanded aastad), vaid leidnud endale haritava maa tingimused kasvuks ja paljunemiseks sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks. Mitmed liigid, mis intensiivpõllunduse seisukohalt on umbrohud, ei pruugi mahepõllunduse seisukohalt umbrohud olla. Eesti umbrohte Eestis on pärismaisteks umbrohtudeks näiteks naat, vesihein, valge hanemalts, kõrvenõges. Arheofüütseteks umbrohtudeks on Eestis näiteks põldmagun, rukkilill. Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised,
Fastac 50-ga töödeldud taimik säilitabvastupanuvõime kahjurite suhtes kauaks. P Kulunorm-5 ml /10 liitri vee kohta 250 m² pritsimiseks Kordus-2, ooteaeg 30 p Hind-12.78 eur/kg Herneripslane (Kakothrips robustus) Ennetatav Viljavaheldus.Õige istutusmaterjali ettevalmistada.Taimejäänused korjata ja hävitada.Varajane külv. Agrotehniline Viljavaheldus.Paigutada hernes võimalikult kaugel kohadest, kus eelmisel aastal ripslased elasid. Füüsikalis-mehaniline Umbrohutõrje, erititi – hanemalts,ohakas.Sügisel sügavkünd. Bioloogiline Pritsida hernes raudrohuekstraktiga. Keemiline Decis 2.5EC Toimeaine: deltametriin 25 g/l Laia toimespektriga kiiretoimeline putukatõrjevahend.Kiire mõju.Sobib paljudele kultuuridele. Toimib nii kontaktselt kui söötmürgina Kulunorm-03.05l/ha veekulu 200...300 l/ha Kordus-2 Hind-380 eur/l Kestac 50 Toimeaine-alfa tsüpermetriin 50 g/l Kulunorm-0,4-0,6 l/ha 2015
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) ...
kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises viljeluses tavaliselt paranevad. Juurde tuleb ökoviljelusele omaseid umbrohuliike, nagu hiirehernes, põldohakas. Umbrohuliikide omavahelises konkurentsis mõnede liikide mõnede liikide domineerimine suureneb (nt hiireherned), teiste arvukus väheneb (nt harilik orashein). Siiski mitte kõik lisanduvbad liigid ei saa koosluses domineerivaks (nt rukkilill).
Olulisemad sugukonnad on: nelgilised (Caryophyllaceae), rebasheinalised (Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised (Polygonaceae). Sug. Amarantaceae rebasheinalised o Chenopodium quinoa kinoa (tsiili hanemalts) o Beta vulgaris harilik peet Punane pigment betaiin o Spinacea oleracea aedspinat o Atriplex patula h. malts o Chenopodium album hanemalts Sug Caryophyllaceae nelgilased o rohttaimed Lehed: vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Õied: sigimik ülemine (hüpogüünne), sageli ebasarikõisikutes (tsümoossed) Õiekate: 5-tine (pentameerne) Kroon: vabadest kroonlehtedest, aktinomorfne Tolmukad: 5 või 10; Viljalehti: 2-5 Sigimik: sünkarpne, aksillaarne (keskne) või basaalne (alumine) platsentatsioon;
orgaanilised ained, mis vahutavad ja hakkavad vereliblede membraane hävitada. Neid saab muuta söödavaks kui panna vina sisse likku, seda ksutatakse reumarohuna, teine leotus teebtäiesti puhtaks. Alles jäävad magusad pähklid??? Kastan on pöögiline, tamme sugulane. Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi seebipuu. Väiksemad seemned Hanemalts (näljaleib vene keeles) sisadavad saponiine. Vits hanemalts müüdi seemneid maasika spinati nime all.Vähese saponiini kogusega. Üheaastane taim. Linnurohud täiest söödavad nagu tatraterad. Probleem on nende kokku korjamisel. Hapuoblikas seemned söödavad Rebasehein aialilled (rebaseseaba) ka tähtjas rebashein. Seemned täiesti söödavad umbrohuks ei kasva, sest linnud söövad äa. Parthein kasvab seal kuus riis. 100a tagasi olla nedi soomes kogutud, nii, et müüdi poes mannana. Timut meeutab hirssi. Ei tohiks mürgised olla
Taliviljade tärkamisjärgne äestamine (idud peaksid 12 cm allpool mullakihti olema) on õigustatud, kui esineb tugev umbrohtumine talvituvate (kesalill, hiirekõrv, litterhein, vesihein) ja mitmeaastaste umbrohtudega. Kindlasti peaks talivilja tärkamisjärgselt äestama siis, kui eelviljaks on olnud taliraps või -rüps, sest siis on võimalik hävitada tärganud raps. Kevadeks on rapsi juured nii tugevad, et äestamine enam tulemust ei anna. Suviumbrohtude (v. hanemalts, kõrvikud, nälgheinad põld-rõigas jne.) rohkus sügisel talivilja orastes ei ole tavaliselt probleemiks, küll aga osutab kevadise umbrohutõrje teostamise vajadusele. Taliviljades on paraja harimise ajaks (kui muld on piisavalt kuivanud) umbrohujuured küllaltki sügavale arenenud. Rukis on siiski sügisel nõrgalt juurdunud ja äestamine on võimalik alles kevadel. Rukki äestamisega peab olema väga ettevaatlik, sest tema võrsumissõlm on vahetult mulla pinna all
Kõige enam sarnaneb ta mannaga, kuid konsistentsilt on sõmer ja meenutab pigem imepisikestest tükkidest koosnevat pastat. Selle valmistamine on imelihtne ja kiire. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu. Bulgur on populaarne Lähis-Idas, kus ta täidab sama rolli kui meil kartul või riis; valgu- ja süsivesikuterikkast bulgurist peavad lugu ka kogu maailma vegetaarlased. Kinoa - Lõuna-Ameerikast pärit kinoa ehk tsiili hanemalts sisaldab rikkalikult kiudaineid, mineraalaineid rauda, tsinki, seleeni, E-vitamiini. enne tarvitamist pesta terad veega, et eemaldada mõrkjas maitse. Keetmisel paisub kolmekordselt. sobib hästi suppidesse, ühepajatoitudesse ja prae lisandiks. Kinoaga saab edukalt asendada kuskussi, riisi, bulgurnisu, hirssi, tatart, amaranthi. al dente - Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade
Õige on väikeste algustähtedega: vormel 1 maailmameistrivõistlused. Kuidas kirjutada SOTI SEPP? Kui kirjutame väikese tähega soti sepp, tahame sellega märkida, et sepp on rahvuselt sotlane. Suure tähega Soti sepp tähendab 'Sotimaalt pärit sepp'. Ladina taimenimetus Chenopodium quinoa on eesti keeles kinoa. Selles sõnas on rõhk o peal. Ainsuse osastav on kinoad, mitmuse omastav kinoade. Botaanikas on sama taim tuntud kui tsiili hanemalts (väljaspool erialakeelt võib kirjutada Tsiili hanemalts). Kirjutage Kreeka jogurt (kohanimeline täiend suure tähega). Inglise nimest Newton tehtud lik-tuletis on newtonlik (väikese tähega). Kirjutage Skandinaavia kirjanduse tõlkija. Sõna jõulukuu on väikese tähega. Kirjutage kadrit jooksma. Kirjutage idarinne, läänerinne, looderinne (väikese tähega). Sõna filmiaasta on kokku ja väikese tähega.
tõendamaks, miks taim on hästi kohanenud karmides oludes hakkama saamisele (Gielwanowska, Pastorczyk, Lisowska, Wgrzyn, & Górecki, 2014); (Kellmann-Sopyla & Gielwanowska, 2015); (Pastorczyk, Gielwanowska, & Lahuta, 2014). Lääne-sõlmhein (Spergularia media) Üks artikkel, mis käsitleb füüsikaliste muutujate (setete ja põhjavee) mõju makrofüütidele, eesmärgiga teha kindlaks, kas neid võiks kasutada bioindikaatoritena (Veldkornet, Potts, & Adams, 2016). Teravlehine hanemalts (Chenopodium bonus-henricus) Kokku kaks artiklit, milles esimene keskendub Sveitsi mägipiirkonnale - eemärgiks oli välja selgitada metsikud söödavad taimed (Abbet et al., 2014), teine artikkel jäi keemia- farmakoloogia valdkonda (Kokanova-Nedialkova et al., 2015). 8 Mägi-lipphernes (Oxytropis campestris) Üks artikkel, milles kirjeldatakse Põhja-Kanada kaevanduste ökosüsteemide taastamise
mõlemasugulised või lahksugulised vastassoo elundite redutseerumise jälgedega. Õiekate lihtne, tupetaoline, isasõitel vahel taandarenenud. Tolmukkond tavaliselt viiest tolmukast, emakkond tsönokarpne, 2-3 (4-5) viljalehest. Sigimik ülemine, vahel keskmine, ühepesaline. Vili üheseemneline – pähklike, seemnis, ümbritsetud tupplehtedega. Siia kuuluvad perekond peet (harilik peet), hanemalts (valge hanemalts, müür-hanemalts) ja malts (aedmalts, läikmalts). Kasvab liivastel ja kivistel mererandadel. Vars püstine, harunenud, 10 - 30 cm kõrge.Lehed piklikmunajad või kitsas - elliptilised, mõnikord alusel väikese hambaga, varakult kolletavad.Tihedad rohekad liitõisikud lehtede kaenlas.Paljuneb seemnetega Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad. Õied hüpogüünsed, tavaliselt ebasarikõisikutes - tsümoossed
Väändunud varrel on iminapad, mis kinnituvad peremeestaimele ja siis toituvad selle kaudu. Raskesti tõrjutav.) 2. Paljunemisviis enamus paljuneb seemnetega (e. generatiivselt), pikaealised on aga võimelised paljunema peale seemnete veel ka juure- ja varretükkidega või lehtedega (e. vegetatiivselt); 3. Eluea pikkuse järgi - lühiealised ja pikaealised umbrohud Lühiealised: Siia kuuluvad 1-2 aastased umbrohud. 1-aastased: valge hanemalts, konnatatar, kirju kõrvik, raudnõges, harilik nälghein, harilik piimalill, harilik punand, tähkjas rebashein, põldrõigas, põldsinep, verev iminõges · Suviumbrohud hakkavad kevadel seemnest kasvama, võivad anda suve jooksul mitu põlvkonda, aga talve saabudes surevad; · Talvituvad umbrohud on suviumbrohud, mis hakkavad samuti kevadel seemnest kasvama, võivad anda suvel mitu põlvkonda, ületalve aga talvituvad lehekodarikuga või puhmana.
vastassoo elundite redutseerumise jälgedega. Õiekate lihtne, tupetaoline, isasõitel 32 vahel taandarenenud. Tolmukkond tavaliselt viiest tolmukast, emakkond tsönokarpne, 2-3 (4-5) viljalehest. Sigimik ülemine, vahel keskmine, ühepesaline. Vili üheseemneline pähklike, seemnis, ümbritsetud tupplehtedega. Siia kuuluvad perekond peet (harilik peet), hanemalts (valge hanemalts, müür- hanemalts) ja malts (aedmalts, läikmalts). Kasvab liivastel ja kivistel mererandadel. Vars püstine, harunenud, 10 - 30 cm kõrge.Lehed piklikmunajad või kitsas - elliptilised, mõnikord alusel väikese hambaga, varakult kolletavad.Tihedad rohekad liitõisikud lehtede kaenlas.Paljuneb seemnetega Sugukond nelgilised Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad. Õied hüpogüünsed, tavaliselt ebasarikõisikutes - tsümoossed
peavad lugu ka kogu maailma vegetaarlased. 20 3.6 Kinoa Kinoa, kunagine inkade püha vili, ilmus meie mahetoodete riiulitele mõni aeg tagasi ja need, kes selle "sabaga" seemne kasutamise ära on õppinud, vaimustuvad selle heast maitsest. Igapäevaelus ei tea me, et paljud maltsad (Atriplex), sh ka hanemalts (Chenopodium) või rebashein (Amaranthus), on kõik ühe suure, 2000-liigilise rebasheinaliste (Amaranthaceae) sugukonna taimed. Tänapäeval kasvatatakse tšiili hanemaltsa ehk siis selle seemneid, kinoad, Colombiast Tšiili ja Argentinani, aga ka Põhja-Ameerikas. Tšiili hanemaltsa õisikud on tihedad ja püstised, arenedes varre tipmiste lehtede kaenlas. Toiduks kõlbavad süüa ka lehed, kuid rohkem
aktinomorfsed, viietised (peale emakkonna), mõlemasugulised või lahksugulised vastassoo elundite redutseerumise jälgedega. Õiekate lihtne, tupetaoline, isasõitel vahel taandarenenud. Tolmukkond tavaliselt viiest tolmukast, emakkond tsönokarpne, 2-3 (4-5) viljalehest. Sigimik ülemine, vahel keskmine, ühepesaline. Vili üheseemneline pähklike, seemnis, ümbritsetud tupplehtedega. Siia kuuluvad perekond peet (harilik peet), hanemalts (valge hanemalts, müür- hanemalts) ja malts (aedmalts, läikmalts). Kasvab liivastel ja kivistel mererandadel. Vars püstine, harunenud, 10 - 30 cm kõrge.Lehed piklikmunajad või kitsas - elliptilised, mõnikord alusel väikese hambaga, varakult kolletavad.Tihedad rohekad liitõisikud lehtede kaenlas.Paljuneb seemnetega Sugukond nelgilised on võetud netist! Sugukond nelgilised Caryophyllaceae (2000) Rohtsed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad. Õied hüpogüünsed, tavaliselt
liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas)
vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas)
põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused Plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused - kõik need eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel
Vili: kaksikseemnis. N: metsporgand, naat, heinputk, mets-harakputk, emaputk, mesiputk, köömen, aedtill, mürkputk, täpiline surmaputk, harilik vesiputk, hiid-karuputk, soo-piimputk, euroopa metsputk, harilik aruputk. Sk. Maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa. Õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes. Tuultolmlejad. Viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega. N: valge hanemalts, aedmalts, harilik malts, randmalts, rand-ogamalts, harilik soolarohi, spinat, punapeet, saksauul. Sk. Liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud. Juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku. Liitlehed, sageli köitraoga. Õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine, õisik: kobar, nutt. Vili: kaun.
keelõielised - õisikus ainult keelõied. kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga, piimmahl, vili: kupar; Eestis kellukas, rapuntsel, sininukk. maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa, õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes, tuultolmlejad, viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega; valge hanemalts. nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad; vars sageli jämenenud sõlmekohtadega; lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta; õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine; õieneelus lisakroon; tolmukaid kümme; tupp liit- v. lahklehine; vili: kupar, pähklike v. kuiv mari, pöögilised - Pöögilaadsed on üldiselt tuultolmlejad põõsad ja puud, mille lehed on kaetud näärmekarvadega. Sageli on nad ühekojalised
metsputk), köömen, aedtill, petersell · Sugukond teelehelised · Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) · Sugukond tatralised · Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar · Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad · Valge hanemalts · Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts · Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid · Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek
teeleht) Sugukond tatralised Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad Valge hanemalts Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek
3. Odrajahu 4. Linnasejahu - saadakse kasvama läinud ja seejärel kuivatatud ning jahvatatud teraviljast, nimetatakse ka valgeks linnasejahuks. Hirsist saadavad tooted: 1. Hirsitangud - saadakse hirsiteradest tuumade vabastamise ning lihvimise teel 2. Hirsihelbed 3. Hirsijahu Tritik (ld Triticale) - saadi nisu ja rukki omavahelise ristamise teel, tehakse jahu Manioki mugulatest valmistatakse jahu (nn brasiilia aroruuti) ning teratärklist tapiokki. Kinoa ehk tsiili hanemalts - taim, mis annab arvukalt pisikesi söödavaid seemneid. Amarant - ehk rebasheina seemned, jahuks jahvatatult sobivad seemned kergitamata leibade valmistamiseks. 9. Täisterajahu koostis ja kaubanduslik nimetus. Täisterajahu tera jahvatatakse koos kestade ja idudega, suure toiteväärtusega, võrreldes teiste jahvatistega on tal mõnevõrra lühem säilivusaeg, sisaldab tavapärasest rohkem taimset rasva, mis rääsub kergesti ja annab jahule kibeda, ebameeldiva lõhna
sellel lehekodarik, teisel aastal aga vars ja õisik. Peedi jämenenud juurele on iseloomulik ristlõikes kihiline ehitus. Suhkrupeet (suhkrute hulk suhkrupeedis ulatub 20%-ni, punapeet ja söödapeet, viimast eriti hästi säiliva söödajuurviljana. * Oma suure vitamiinisisalduse tõttu on tähtsaks toidutaimeks ka spinat, mida kasut suppides ja salatina, sisaldab palju valke, A, B ja C vitamiine. * Sgk kuulub palju umrohtusid, nagu näiteks hanemaltsade perekonnas valge hanemalts (kõige sagedasem liik umbrohuna kui ka prahipaikadel, kahjulik taim, sest võtab mullast ära palju mineraalaineid, eriti fosforit, kaaliumi ja lämmastikku). Perek malts: harilik malts ja odaleheline malts (umbrohi, prahipaikades). Soolakutel kasvavad taimed perekonnast soolarohud: nende taimede kudedes võib olla soolade hulk üle poole taime kogumahust. Eestis leidub harilikku soolarohtu. * Kõrbepiirkondades kasvavad ka puu- ja põõsakujulised liigid. Must ja valge saksauul, võivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
