Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 20...
e) taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras KLIIMA 2. Mille poolest Norra diagramm erineb teistest? a) Norras on sademete hulk kõrgem b) Temp. Kõikumine on väike 3. Millised tunnused iseloomustavad taiga jõgesid? a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud 5. Miks kasvavad okasmetsavööndis vaid kõige vähenõudlikumad lehtpuud? a) Sest seal on lühike suvi. b) Niiskust on vähe. 6. Miks Aasia siseosades, Jenissei jõest idas, on levinud vaid lehise-heletaiga? a) Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised b) kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke 7
alusmetsaga avamaastikud - maa-alustes metsatukad või niidud ja käikudes võserikud heinamaad. Vaatlemis 07.01.2017 07.01.2017 08.01.2017 07.01.2017 03.01.2017 e aeg Tegevus- jäljed lumel jäljed lumel jäljed lumel jäljed lumel mutimullahunnik jäljed vaatluspai metsa ääres põllupeal aias põllupeal aias k Miks on vaatlus huvitav?- saab käia looduses ringi ja värsket õhku hingata ja põnev on otsida loomi ja loomategevusjälgi.
Lihtsalt vihm ajas tal tuju ära, alati see vihm. Hetkel sadas, nii vahelduse mõttes. Sadas just seda sorti vihma, mida ta eriliselt vihkas, eriti siis, kui ta sõidus oli. Ta oli sellele numbrigi pannud. Vihm number 17. Kusagilt oli ta lugenud, et eskimotel on lume jaoks üle kahesaja sõna, ilma milleta nende vestlus oleks ilmselt üsna üksluine. Nii teevad nad vahet õhukesel ja paksul lumel; kergel ja raskel lumel; lörtsisel lumel; hapral lumel; lumel, mis tuleb kerge puhanguna; lumel, mis ajab hange; lumel, mille naaber oma saapatalla all kaasa toob ja üle sinu ilusa puhta iglupõranda levitab; talvelumel ja kevadelumel; lumedel, mida mäletad oma lapsepõlvest ja mis olid kirjeldamatult paremad lumed, kui ükski moodne lumi olla võiks; peenel lumel; sulgjal lumel; mäelumel; orulumel; lumel, mis sajab hommikul; lumel, mis sajab õhtul; lumel, mis hakkab äkki sadama just siis, kui mõtlesid kalale
meie seast mõne testivõitja rehvid, kuid olles õpilane, seab rahakott siiski üsna ranged piirid. Minu rehvivalikul oli üsna tähtsaks kriteeriumiks rehvi laius. Kuna igapäevaselt sõidan autoga mis on tagaveoline ja kaalub 1000 kg kanti, siis enamlevinud 185 laiusega rehvid ei sobinud. Olude sunnil ostsin Master Nordic 3 taastatud naastrehvid. Mõõduga 175/65 R14. Kasutasin neid eelmisel talvel igapäevasõiduks ning tuleb öelda, et lumel ja sellisel pinnasel, nagu linnatänavad enamiku talvest kaetud on, on rehv täitsa arvestatava pidamisega, jääl seevastu aga jätab soovida. Talve haku sõidan veel samade Masteri rehvidega, kuid õige talve jaoks kasutan sel aastal Ässä rehve, mis on Soomes taastatud. Nende kilomeetrite põhjal, mis Ässä rehvi möödund talvel proovida sain jäi mulje väga hea. Lumel ja jääl oli pidamine nii Masteri rehvist, kui ka Continental Wintervikingist peajagu üle
peas on müts tal punane, nägu ikka naerune. ********* Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud, nägin ainult kingipakke. Nüüd ma hüppan rõõmust lakke, tänama peab jõulutaati, tema ju need kingid saatis! ********** Ega vaiksel talveööl päkapikk ei maga tema käib siis luuretööl meie akna taga. ************* Tere kallis jõuluvana teen Sul kohe mitu paid. Mul nii rõõmus meel on täna, et Sa külla tulla said. ************* Kelle valged jäljed lumel? Keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astuse? linnukesed teavad vastust
· Suvine-sügisene periood (juuni-oktoober/november, kuni lume tulekuni): Erialase treeningu osakaalu suurendamine. Harjutamine maastikul. Treeningud rullsuuskadel, mäkketõusuviiside immiteerimine, suusataja erialased harjutused. Jätkata tuleb üldkehalise ettevalmistuse treeninguid, näiteks sõudmist või orienteerumist. · Talvine ehk lumeperiood (lume tulekust selle sulamiseni): Tuleb alustada kohanemist lumel, sõites aeglases tempos, läbides pikki vahemaid. Edaspidise harjutamise aluseks saab võistluste ja suusamatkade kalenderplaan, mis hõlmab valdavalt nädalavahetusi. Nädala sees jääb tegevuse eesmärgiks võistlusest taastumine ja sportliku vormi hoidmine. SUUSATAMISE POSITIIVSUSEST JA RISKIDEST Suusatamise positiivsed mõjud - suusatamine sobib igas vanuses
takistab tõukel suuskade tagasilibisemist. Tahkeid pidamismäärdeid kasutatakse üldiselt miinuskraadidega. Lisaks eelnevale on viimastel aastatel tulnud laialdasemlt kasutusele nonwax suusad kujutab endast suuska mille pidamisala on karestatud ning haakub tänu sellele lume külge. Selle miinuseks on see, et seda saab kasutada ainult 0-kraadi ja lume sajuga. Nende suuskadega suutis A.V edestada Liberecis ka ülejäänud konkurente. Libisemismäärded Suusad paneb lumel liikuma imeõhukene veekile, mis tekib hõõrdejõu mõjul vallanduva soojusenergia tõttu suusapõhja ja lume vahele. Kui suusk libisema lükata, siis suusapõhi tekitab lumekristallide vastu hõõrudes soojusenergiat, mis paneb kristallid sulama ja seeläbi tekitab veekihi. Suusk libiseb lumel ainult veekile olemasolul. Mida külmel ja kuivem on lumi, seda õhem on liikumisel tekkiv veekile ja seda kehvemini suusk libiseb. Pidamismäärded(kliister)
Haikud 5+7+5 Lilled õitsevad Kohe läheb soojemaks Õues on kevad Lõoke lõõritab Vesi sillerdab kaua Suvi on käes Lehesadu nüüd Tähed vaikivad kurvalt Punased lehed Vanaema hea Lumel tahan viibida Kaua tuba soe Kaua õues sa Pimedus vaatab otsa Tahan kevadet Õunapuu väljas Lehed langevad kaua Sügis on majas Lapsi tuuakse Rannas ollakse kaua Suvi on mõnus
Laul põhjamaast Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed tali-, taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, lainte maa ja rannamaa, sind ei jäta ma.
Mäger Teele Meriste ja Raili Õunapuu V klass Metsküla Algkool 2005 Välimus Kuuluvus Värvus Pikkus foto: Remek Meel Kaal Fotod internetist Levik Maailmas Eestis Läänemaal Ameerika mäger Jäljed lumel Jäljed mullal Fotod internetist Toit Taimed loomad putukad Fotod inter netist Paljunemine Pulmade aeg Poegade sünd Talvitumine Eluiga Fotod internetist Küttimine Eestis Läänemaal Kasutamine Jahimehejutt Fotod internetist Probleemid vaenlased liigikaitse Euroopa linnades
KONTROLLTÖÖ SUUSATAMINE VASTUSED 1. Tõmba ring ümber õigele vastusele (vastustele) 1. Mis on suusatamine? a) liikumise viis lumel libiseva kattega pinnasel b) Edasi liikumine mis tahes pinnal c) kahe suusaga ja keppidega edasi liikumine 2. Kust pärinevad vanimad jäljed suusatamisest? a) Kiviajast b) Kaljujoonistelt c) Rauaajast 3. Kus on suusatamine kõige populaarsem? a) Suveolümpial b) Taliolümpial 4. Millised suusatamise liigid on olemas: a) Murdmaasuusatamine b) vigursuusatamine c) mäesuusatamine 5
Ülesanded RÕHK (8. Klass) 1. Inimene kelle mass on 70 kg hoiab käes 10 kg massiga kotti. Kui suure jõuga rõhub see inimene maapinnale? 2. Kui suurt rõhku avaldab alusele 60 kg massiga sportlane, kui ta seisab: a) maapinnal kingades, mille taldade kogupindala on 500 b) jääl uiskudes, mille toetuspindala on 150 c) 1,6 m pikkustele ja 7,5 cm laiustel suuskadel lumel 3. Pariisis asuva Eiffeli torni mass on 9000 tonni ja toetuspindala 450 . Kui suurt rõhku avaldab torn maapinnale? 4. Auto, millel on 4 ratast ning iga ratta toetuspindala on 120 , avaldab teepinnale rõhku 250 000 Pa. Kui suur on selle auto mass? 5. Räägitakse, et tütarlaps teravate kontsadega kingades lõhub põrandat rohkem kui elevant. Kontrolli järgmiste andmete alusel selle väite tõesust
Robustsest kulutatud täisnahast mootorratturi, ratsa, sõjaväe ja töösaapad on tõsiselt in. Maskuliinsusega mängimine ei ole sel talvel patt! Kontsad on kas jässakad ja rasked või siis küll peenemad, aga sel juhul kummalise kuju või detailidega (näiteks on uskumatult kiidetud moeröögatuseks kujunenud Nicholas Kirkwood'ilt Rodartele disainitud küünlavahakonts). Värvid peaksid hallis sügises ning kiiskaval lumel sel sügistalvel kindlasti silma torkama! Traditsioonilisest mustast on aina rohkem mööda mindud, kuigi ega ta kuskile kadunud pole. Tõeliselt tundliku trenditajuga naine kannab sel sügis talvel klassikalise joonega kinga. Muide, ka ümar nina on taandumas, väidetavalt on kõige moekamateks taas just terava ninaga kingad. Bag satchel Bag lamb returned Doctor bag Favor of faux fur zebra bag Vintage bag Bag "sheep"
mu akna all laiub kunklik maastik maakera suurima männimetsaga tihti nähtakse seal sind paljasjalgsena läbi lume tuskamas sume naeratus näol põsed õhetamas Ja siis veel see kirju sitsikleit mis laseb aimata su kauneid rindu muuseas: ma armastan sind Mu truudus on ruudus, kvardraadis Kui sa saja kilomeetri kaugusel hullupööra jooksed lumist künkast alla paljaste päkkade patsudes aga võib-olla armastan hoopis kedagi teist üle kõige armastan su puhaste rikkumata pöidade jälgi lumel Kas oled täna juba armastust sa teeninud? Kas oled armastuse ära teeninud?
paranemise tõttu libiseb iga järgmine eelnevast kiiremini ja võib eelmisele otsa sõita. Halva nähtavuse korral lubatakse järgmisel laskuda siis, kui eelmine teatab allajõudmisest hõikega. Tasasel maal sõites tuleb harjutada pidama suusapikkuse jagu vahet. Eessõitja kandadele sõitmine näitab vähest suusaoskust ja kultuuritust. Harjutuspaika jõudmise järel sõidetakse lumepind mõned korrad läbi (õhuke pehme lumekiht kõval lumel soodustab harjutamist) või valmistatakse ette uus harjutuspaik (sõidetakse lumi läbi ja vajutatakse tihedaks). Põhiosa (30…35 min). Ülesanded: Ettenähtud liikumisviiside õpetamine, kinnistamine ja täiustamine, vajalikke võimete arendamine. Kui tunni ülesandeks on teatud liikumisviisi(de) tehnika õppimine, siis on soovitav seda teha põhiosa esimesel poolel, rakendades juurdeviivaid harjutusi ja mängulisi elemente. Põhiosa
elada. Erikohastumus Nagu paljud teised rohusööjad loomad, on ka valgejänes toiduks paljudele teistele loomadele. Tema suurimad vaenlased on polaarrebane, hunt, ilves ja kaljukotkas, seetõttu pole midagi imeks pandavat selles, et see jänes on pidanud kohastuma oma kaitse värvuse ning liikuvuse ja välejalgsuse kaudu. Kui talvel lumi maad katab, muutub valejänese karvastiku värvus puhasvalgesks nng musaks jäävad vaid kõrvaotsad, seetõttu muutub ta valgel lumel ja jääl praktiliselt märkamatuks. Kevadel muutub karvastiku värvus (tempeatuurist ja biotoobist olenevalt) tumedaks mustjaspruuniks või pruunikaks. Seda muutust reguleerivad õhusoojus ja päeva pikkus. Valgejänes sõltub kohastumisel teda ümbritsevast õhukeskkonnast. Nendes piirkondades, kus lund pole, ei muutu ka jänese karvastik valgeks. Inglismaa põhjaosas elutsevatel valgejänestel jääb karv ka talvel tähniliseks
Suusatamine 1. Mis on suusatamine? a) mäest laskumine uiskudega b) spordiala, mis koosneb ujumisest, laskesuusatamisest ja rattasõidust. c) traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel 2. Mida kasutatakse suusatmises tasakaalu hoidmiseks? a) suusakeppe b) suuski c) suusakeppe ja suuski 3. Kust on pärit vanim suusk? a) Hiinast b) Norrast c) Rootsist 4. Mis spordiala on suusatamine? a) harrastus- ja võistlusspordiala b) lõbuspordiala c) võistlusspordiala 5. See on kõige populaarsem ... spordiala. a) suveolümpiamängude b) taliolümpiamängude
vastava aluspesu võrgustik võimaldavad vedelikul keha pinnalt aurustuda, jättes nii keha ümber kuiva õhukihi.. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4. Suusavarustus : suusad (suuskade pikkus), kepid (keppide pikkus) Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi
Nad lahkuvad pesast peaaegu kohe, ent lendama õpivad alles 10 päeva pärast. LUMEPÜÜ ISELOOMULIKUD OMADUSED Suvesulestik: Maskeeriv, hallikaspruuni värvi ülapoolega. Keha alapool on aastaringselt valge. Isaslinnul on hästi näha nn. "roosi" punast nahakurdu silmade kohal. Talisulestik: Üleni valge, vaid saba servad jäävad mustaks, isaslinnul kulgeb noka otsast silmani must vöö. Talvel kaitsevad tihedad suled külma eest ning maskeerivad. Jalalabad: Suured ja sulgedega kaetud, lumel jaotavad linnu keharaskuse suuremale pinnale ja hoiavad ära lumme vajumise. Suled aitavad ka temperatuuri hoidmisel. Munad: Üsna suured, tumekollast värvi, tihedalt tumedate laikudega kaetud. Lend: Kevadel demonstreerib mängiv isaslind pulmatantse, mille käigus on hästi näha servadest musti sabasulgi, mis loovad kontrasti valgete tiibadega.
meenutavad maismaataimi, punavetikad on vormirohked, rohevetikad meenutavad Punavetikad rohelisi aasu. 5) Nimeta vetikate kasvukohti. Vetikate kasvukohad: · Veekogus: mage- ja merevees · Niiskel mullal · Puutüvedel Osad vetikad: · Majaseintel · Kuumaveeallikates · Polaaraladel lumel 6) Iseloomusta sinivetikaid. Sinivetikate rakkudes pole tuuma ja nad kuuluvad bakterite hulka. Sinivetikad elavad nii meredes kui ka mageveekogudes. Neid võib leida kuumaveeallikates ja arktilistel aladel. Sinivetikad moodustavad kolooniaid. Mõned sinivetikad põhjustavad soola ajal ,,vee õitsemist". Nad eritavad vette mürgiseid aineid. 7) Võrdle vetikaid ja sõnajalgtaimi Vetikad Sõnajalgtaimed
üleminekud äärtel. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Nad töötasid vabas õhus Monet suutis edasi anda looduse muutlikust, nt veepinna sillerdust Renoir huvitus peale maastiku ka inimkeha kujutmist. Degast huvitas keerukate liigutuste tabamine, nt balletitseene Claude Monet ,,Impressioon. Tõusev päike" Impressionism jõudis Eestisse alles 20.sajandil. Järjekindel impressionism huvitas ainult üksikuid eestlasi. Esimene eesti kunstnik, kelle loomingus võib leida impressionismi mõju oli Ants Laikmaa
suunda, näiteks reageerib taime õis öö ja päeva vaheldumisel või soojusele, kas siis avab õied või sulgeb. Taim reageerib puudutusele. 7. Kas sinivetikad on vetikad? Miks? Kuidas peaks neid nimetama? Sinivetikas näeb küll välimuselt välja nagu vetikas, kuid tegelikult on ta hoopiski bakterite hõimkond. 8. Nimeta vetikate kasvukohad! Mage- kui ka merevees, niiskel mullal, puutüvedel ja majaseintel isegi kuumaveeallikates ja osa kasvab polaaraladel lumel. 9. Mis on tallus? Tallus – lihtsa ehitusega, organiteks eristumata keha. 10. Kuidas vetikad paljunevad? iseloomusta lühidalt! Vetikad paljunevad suguliseltja mittesuguliselt. Suguta paljunemisel ainuraksed vetikad poolduvad, hulkraksed moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. Sugulisel paljunemisel moodustavad sugurakud, mille ühinemise tulemusena areneb uus vetikas. 11. Millised vetikad kasvavad madalamas, millised sügavamas vees? Miks? Too näited! Kõige
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik ...
Sebastian Loeb Mees, kes on igas olukorras rahulik. Võtkem või näiteks selle hooaja algus, mil ta saavutas oma esimese MM-tiitli. Esimesed edukad sõidud tegi Sebastien Loeb asfaldirallidel. Algul arvati, et ta on järjekordne prantslasest asfaldiäss. Selgus hoopis, et talle meeldib lumel sõita ja üllatas kõiki võiduga Rootsi lumistel teedel ja oli esimene, kes katkestas põhjamaalaste 53 aastat kestnud võiduahela Rootsis. 1995. aastal, mil Loeb tegi alles esimesi samme rallispordis, käis ta Rootsis kolmepäevastel kursustel, mida viis läbi endine Ralliäss Anders Kulläng. Sebastieni jaoks olid need fantastilised kolm päeva, mis veeti jäätunud järvel kihutades
aga äkki Une Mati jõuab Sinust jälle ette. Igavesti Sinu kati Jõuluvana, tule juba jõululõhna täis on tuba. Kiirelt - kiirelt päkapikud, kui hiljaks jääd, siis jõulud rikud. Saingi selle mis tahtsin, teist pakki ei teinud veel lahti Saadan Sulle suure musi mitte väikse põseka Saadan jõulu kallistusi teele helge mõttega... Loodan, et me suurest kiirest vahel aega võtame Teineteise hoolimiseks aega, tahtmist leiame. Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! Tere,kallis jõulumees, väike tüdruk on su ees, luba, et ma tantsin veidi, ma sain päkapikult kleidi. Laulu võiksin laulda ka, aga ainult emaga. Jõulumeest on saatnud edu, tema põdral nelivedu. Saani peal on nahkne tool, ABS ja rallirool. Jänkul polnud jõulupuud jänku palus: väike kuusk kasva mulle jõulupuuks.
Põhiliselt on nad ainuraksed ja lihtsa ehitusega organismid.Siin esineb nii auto-kui heterotroofe.Protiste leidub praktiliset kõigis ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga.
Minna üle veerehõõrdumisele (ratas) Pinnad krobelisemaks Kasutada 2 pinna vahel vedelikku (õlitamine) Hõõrdumise liigid: SEISU.- väga levinud. (me ei suuda liigutada raskeid esemeid, seetõttu seisavad enamus esemeid paigal) LIUGE.- tekib kui pinnad libisevad teineteise peal. N: suusad lumel. VEERE.- tekib kui on tegemist veeremeisega. N: ratas. Hõõrdejõud sõltub: RÕHUMISJÕUST mida suurem on rõhumisjõud seda suurem on liikumine. 3 KOKKUPUUTUVATEST PINDADEST materjalist, pindade karedusest, pinnakonarlusest.
Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% infrapunane soojus, 8% ultraviolettvalgus päevitus. Osa neeldub, (pilved, osoon, veeaur, aerosoolid, tolm), osa peegeldub tagasi. Maapinnale jõuab umbes pool kogukiirjusest. Suurem osa neeldub maapind soojeneb, alles siis soojeneb õhk. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Värskel lumel kõige suurem (0,8-0,95), musta pöetud põllu albeedo 0,15. Kiirgusbilanss maapinnalt peegeldunud ja maapinnal neeldunud kiirjuste vahe. Positiivne maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab mp soojeneb, soojus läheb sügavamale. Osooniauke tekitavad freoonid ehk tugevad katalüsaatorid. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine.
hästi arenenud. Sõrgatsitest jääb jälg vaid pehmel pinnasel liikudes või kui jalalaba kiirel liikumisel paindub. Erandiks on metssiga või põhjapõder, kelle sõrgatsid paiknevad nii madalal, et ulatuvad ka tavakõnnil maha. Karu Ilves Metskits Jäljed leitud aadressilt: http://www.beartracker.com Iga üksik jalajälg näitab looma liikumissuunda ning tavaliselt pole selle määramine raske. Sageli venivad jäljed lumel suuremaks, kuna libedal pinnasel loomad libisevad. Sageli on aga üksikjälgede uurimisest olulisem vaadelda jäljegruppe ning seda, kuidas üksikud jäljed neis üksteise suhtes on paigutatud. Tundes eri liikumisviisidele vastavaid jäljeridu, võib öelda, kas loom on kõndinud, traavinud, hüpelnud või hoopis galoppi jooksnud. Kõndides moodustavad looma jäljed kaks paralleelset rida. Parem- ja vasakpoolsetel jälgedel on selge vahe ning sammude vahe on lühike
2.Impressionism (19 sajandi lõpp) Impressioon tähendab muljet. Impressionismi võib vaadelda murrangulise nähtusena Lääne-Maailma kunstiarengus.Impressionism on uue ajastu alguseks kunstiajaloos.See oli eeskujuks järgnevatele kunstnike põlvkondadele julgustama kasutada heledamaid värve.nende jaoks ei ole tähtis see,mis on pildil kujutatud vaid kuidas pilt on maalitud.Impressionistid tõid oma piltidele esimesena kaasaegse suurlinna.Selle rahvarohkeid tänavaid,kõike liikuvat,tantsuplatse,suitsevaid vedureid.Esemeid ei tule maalida sellisena nagu teame neid olevat vaid sellistena nagu näeme. Impressionstide eelkäijaks ja esimeseks juhiks oli EDUARD MONET.Tema üheks pöördeliseks teoseks on ,,Eine roheluses" AUGUST RENOIR`d huvitas peale maastiku ka inimese keha kujutamine, eriti akti maalimine. Tihti on inimesed tema maalidel justkui üks osa värviküllasest loodusest. Samas kujutas ta palju ka linnarahva lõbustusi ja piknikke, millest õhkub e...
tsuuga, ebatsuuga, kadakas (можжевельник), jugapuu (тисовая сосна), seeder (кедр), sekvoia ja seedermänd Tumetaiga Heletaiga • Mandrite • Mandri siseosas servaaladel • Külmem kliima ja • Pehmem kliima vähem sademeid ja rohkem • Mänd ja lehis sademeid • Kuusk ja nulg Okaspuude kohastumised • Okaspuudel on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. • Nad on igihaljad ( вечнозеленые); fotosüntees saab alata varakevadel esimeste soojade ilmade saabumisel. • Okkad takistavad aurumist • Paks ja tihe koor kaitseb pakase (мороз ) eest TAIMED • Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okas-metsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. • Põõsaid ja rohttaimi kasvab
Atmosfäär: siit pärineb hapnik, mida on vaja elusolenditele ning lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär: toimub orgaaniliste ainete süntees, elavad organismid. 4. Too näiteid erinevate energia liikide kohta looduses, kirjelda energia muundumist looduses. Energia liigid looduses: • mehhaaniline energia (potensiaalne energia+kineetiline energia) a)potensiaalne energia b)kineetiline ehk liikumisenergia N: mäetippude lumel on potensiaalne energia, kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetilise energia. • elastsusenergia N: maakoore liikumine • siseenergia ehk soojusenergia N1: külm käsi ja kuum kulp teineteise vastu panna, kulbilt kandub käele energia, tunneme sooja. N2: hoovused. • keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5
04 [email protected] ) Looduslik vöönd Taimed (näited ) Loomad (näited ) 1. Poaaralad Vetikad kuna nende elutingimused on Jääkarud ja vaalad enamusel neist on naha ookeanis soodsamad ning on ainsad all rasvakiht või on neil tihe karvastik. teadaolevad taimed mis kasvavad jääl ja Morsad suudavad ujudes magada,liblikate lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine. tuiskab talvel lumi ,mis kaitseb külma eest. 2.Tundrad Kanarpik ,samblikud kääbuspõõsad Põhjapõdrad suvel liiguvad Põhja-Jäämere kasvavad maad ligi tihetate padjandite tuulisele rannikule,kus on vähem verd
teist värvi kui vanaloomadel. Valgejänese keha on piklik ja väga painduva selgrooga, mis hüppamisel kõverdub ja sirgub, see aitab tal kiiremini joosta. Joostes sooritab jänes 2-3 meetri pikkuseid hüppeid. Tema kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut sellest üle ja on painutatud. Saba on lühike ja ümar. Üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel.Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. Valgejänesed on enamasti 45-70cm pikad ja kaaluvad 2000-5800g. Sabapikkus on neil 40-80mm. Tagakäpa pikkus on 120-165mm. Valgejänes elab Eestis peamiselt metsades ja soodes. Lääne-Eestis ka kadastikes. Magab tavaliselt metsas või põõsas kivide varjus. Vahetevahel kraabib uru poegade varjamiseks. Külmade ilmadega on väga olulised lumme kaevatud urud. Valgejänes on hämariku –ja ööloom. Päeva veedavad nad tavaliselt kuskil varjatud kohas (nt põõsa all)
vedelikul keha pinnalt aurustuda, jättes nii keha ümber kuiva õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine, 2015) 5 3. Klassikalise sõiduviisi energiakulu Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud
KLIIMA Peamine kliimat kujundav tegur on asend/asukoht. Kindlasti ka hoovused. Sademeid on seal väga vähe ja kui sajab siis peamiselt uduvihma, udu esineb sageli. Temperatuur on aasta ringselt madal, kuigi Põhja poolkeral on umbes aasta ringselt umbes 40 kraadi võrra soojem. TAIMESTIK Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Seal elavad jääkarud, kelle peamiseks toiduks on kalad ja hülged. Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad
Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi.
Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Neoimpressionism (ka puäntillism või divisionism) oli kunstivool 19. sajandi lõpul. Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges- Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul
kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel, kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid. Põllumaade läheduses hävitavad saaki. TÄHTIS JAHILOOM. 2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid. Looduses on neid palju, inimene üritab oma saagist eemale hoida. Neid kontrollib leopard. Söövad loomset toitu, lamba ja kitsetallesid ja tapavad ka jahikoeri. Elavad karjades. 3)Habesiga-nagu metssiga, aga pikemad jalad. Nimetuse saanud hallide karvade järgi, mis on suust kõrvadeni
(sügavamal kui teised vetikarühmad) Magevees ja maismaal esineb umbes 150 liiki punavetikaid. Enamik punavetikaid on hulkaksed, värvuselt valdavalt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Neist toodetakse agarit kallerduvat ainet, mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. Rohevetikad üle 8000 liigi, enamik elab magevetes, vähemal määral leidub neid ka mullas, puutüvedel ja isegi lumel. Rohevetikate seas on nii üherakulisi, koloonialisi kui hulkrakseid vorme. Osa rohevetikaid elab sümbioosis vees elavate algloomadega, selgrootute või seentega. Rohevetikad on taimedele väga sarnased, sisaldavad sama tüüpi klorofülli ning plastiidides sisalduv säilitusaine on tärklis. On liike mis suudavad taluda madalaid temperatuure, tugevat päikesekiirgust, erakordselt madalat toitainete taset. Osad võimelised kasvama lumel, põhjustades
põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa.Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvutingimused on seal rasked. Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Rannikul leidub samblikke. Polaarmagun Kivirik LOOMASTIK.
loodusluule. Erinevalt Juhan Liivist ei tundu talved minule nii nukrad, kuigi mõnikord tekitab valge monotoonne maastik tüdimust küll. Ka poriga segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede, põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus nukker. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoodest minu süda valudest. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest,
Levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. Igihaljad puud alustavad kevadel esimese soojaga kiirelt fotosünteesi ega raiska aega lehtede loomiseks. Lehised kasvavad peamiselt lausalise igikeltsaga aladel. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Okasmetsade vööndis kasvavad ainult vähenõudlikumad puud kased, lepad, haavad, pihlakad. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe. Metsaalune on tavaliselt kaetud paksu samblavaibaga ning seal kasvab palju igihaljaid puhmad mustikad, pohlad ja teised. Väga omapärased okasmetsad kasvavad Põhja Ameerikas, Vaikse ookeani rannikualades. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks
tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju-, kase-, haavaoksad ja võrsed ning koor. Halljänese peamiseks elupaigaks on põllud ja niidud. Nii nagu valgejänest võib pidada metsajäneseks, võib halljänest pidada põllujäneseks. Kuidas erineb nende välimus? Valgejänes on, nagu nimigi ütleb, valge värvusega. Täpsemalt, tema kasukas on lumega ühte tooni siiski ainult talvel. Selline värvus kaitseb teda. Liikumatult lumel lösutav jänes ei hakka lume taustal silma. Halljänes on talvel pruunikashall. Suvel on valgejänes ja halljänes ühtviisi hallid. Valgejänesel jääb vaid sabaots pealtpoolt valgeks, halljänesel on sabaots must. 6 Jooksuaeg kestab veebruarist juunini. Sigimine on polügaamne, aastas võib olla 2 või 3 pesakonda. Poegade arv 1--6. Tiinus vältab kuni 50 päeva
Kohati tundus mulle, et tegemist oleks külmunud veega, kuid tegelikult pikemalt pilti uurides selgus, et tegemis on siiski puuoksaga, mis on jääga ümbritsetud. Pildi autoriks oli Tiiu Pällo, "Jääaeg". Seejärel oli koondatud kokku erinevatelt autoritelt pilte maailmast. Pilt Mont Blancist, Kreekast, Türgist, Sitsiiliast, Veneetsiast. Pille Leppiku poolt sooritatud pilt Veneetsiast oli nagu postkaart. Veel oli palju pilte külmast talvest. Näiteks nagu külmunud käbid lumel, härmatisest ja kansulaveest. Kunstiliseks pildiks peaksin siiski magavat kassi. Esmasel vaatlusel tundusid kassi pea all olevat punased pihlakad. Lähemalt vaadates selgus, et tegemist on hoopis kassikrõbinatega, mille peal kassi pea toetus. Autor tundus olevat hea huumorimeelega, sest ka pildi nimeks oli pandud "Ka magavale kassile võib hiir suhu joosta". Pilt on loodud laenuosakonna töötajalt, Merike Harvoltilt. Kassidest on pildi loonud ka Piret Viljamaa "Kassiriiul".
o 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; o suved on soojad vihmased ja niisked; o taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Taimed Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Inimtegevus
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
* termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetiline energia. 2. Elastsusenergia tuleneb molekulide võimest venida, kokku suruda nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia.
võrgustik võimaldavad vedelikul keha pinnalt aurustuda, jättes nii keha ümber kuiva õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad. Kui saabas on tihedalt ümber ja pigistab, siis hakkab jalg külmetama. Külmema ilma ja ettevalmistamata rajal koheval lumel sõites võiks kasutada saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 3. Õige suusa valimine Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 – 30 cm pikemad kui kehapikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
