Iluatimede kasutamine Ülesanne 7 Aktsenttaimed • Roosbegoonia • Ilukapsas • Madal mätashari • Harilik kosmos • Fuksia • Heliotroop • Lemmalts • Eriline lobeelia • Aed-pärdiklill • Lilltubakas • Viirpelargoon • Petuunia • Suvifloks • Karvane päevakübar • Salvei Täitetaimed • Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges
Mugulbegooniat sobib istutada peenardele, rõdukastidesse, ripp-vaasidesse või aiapottidesse, samuti kalmistutesse. Dekoratiivsed õied ja pikk õitseaeg laiendab mugulbegoonia kasutamisampluaad kõige sobivam aktsenttaimena, kuid võib kasutada ka täitetaimena või kasvatada amplites. Joonis 2. mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) (http://www.thefloweringgarden.com/pics/begonia-tuberhybrida.jpg) Fuksia (Fuchsia) -värdfuksia (F.×hybrida) Kasvukoht peab olema tuulte eest kaitstud, huumus- ja toitaineterikas, niiskusthoidev. Sobilik potis-kastis kasvatamiseks, kui ka peenrale. Sobib siseruumidesse ja klaasitud rõdudele, välisterrassidele. Rippuva kasvuga sorte kasvatatakse eelkõige amplites. Väga dekoratiivne, seetõttu sobib hästi aktsenttaimeks, saab kasutada ka kontrasttaimena.
KONTEINERTAIMED 1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardinier Kinkima donner / regaler Lõhn odeur Peenar lit Punane rouge, roux Lillekimp - bouquet Lilla lilias/violet Kollane jaune Valge blanc Roheline vert Ilu - beau
Jõululilled Jõulukuuse kõrval kuuluvad 20. sajandi kodudesse toalilled, mille valik ja päritolugeograafia aina avarduvad. Mõned neist on olnud eriti hinnatud, sest õitsevad täpselt jõulude ajal, nagu kristusekroon, jõulukaktus, fuksia. Amarüllist ehk ratsuritähte on püütud ka ise kasvatada ja ilusaid suuri õisi õigeks päevaks ajatada. Paarikümnel viimasel aastal kuulub jõulude juurde jõulutäht ehk kaunis piimalill ehk poinsettia, mida ostetakse jõuluajaks poodidest. Kuigi jõulutähe erksad lehed võivad olla ka roosad, kollakad või valged, on muidugi punaseleheline vorm jõuludeks eelistatud. Jõulutähed kuuluvad Ameerikas jõulude juurde alates aastast 1828,
Vilt-ristirohi, Nägus mõrsjalill, Madal peiulill, Kõrge peiulill, Ahtalehine peiulill, Leeksalvei, Suur lõvilõug, Värd-kirinõges, Sinilobeelia, Suvilevkoi, Daalia, Harilik kosmos, Petuunia, Rand - kivikilbik, Gasaania, Kuldlill, Pärdiklill ja paljud teised suvelilled. Lilled amplisse: Petuunia, Surfiinia, Ripplobeelia, Aedsalvei, Raudürt, Lamav käokuld, Sultan - lemmalts, Vesikaak (bacopa) , Sinine tiiviklill, Rippuv raudürt, Pelargoon, Sarvkannike, Fuksia . Kokkuvõte Selle essee/referaadi kirjutamisel sain kasutada palju juba õpitud materjali, mis oli eelnevalt selgeks saadud või siis välismaal praktika käigus kogetud. Väga hea oli kirjutada ka sellest, mis tööl ikka ka vaja läheb. Sain lehitseda ka enda Unelmate Aia kogumikku ja leidsin sealt ka muid hetkel vajalikke nõuandeid lisaks. Kirjutada oli põnev ja pilte otsida tore. Selle kirjatööga sain ennast jälle täiendada ja natukese ehk
Pinnakattetaim, rõdutaim Egiptuse tähetrobi Pentas lanceolata Egiptuse tähetrobi Pentas lanceolata Õied punased, valged, roosad, lillad Poolvarjuline kasvukoht Õitseb juuni september Päikeseline või poolvarjuline kasvukoht Mullastik parasniiske ja viljakas Peenras suvelillena kasvatades meelitab aeda palju ilusaid liblikaid. Toalillena vajab mõõdukat kastmist, hoidke muld ühtlaselt niiskena. Peale õitsemist pisut kärpida Fuksia Fushsia Fuksia Fushsia Kirju õievärvusega Kasvukoht poolvarjus, vältida otsest päikesepaistet Õitseb juuni september Soolotaim, roni- või ripptaim, rõdutaim Ei talu mulla läbikuivamist Harfiõis Euryops Harfiõis Euryops Õis kollane. Õitseb juuni-september. Päikeseline kasvukoht. Meie kliiamas kasvatatakse harfiõit suvelillena.
või agressiivsena, voogavana, kurvilisena, lainetavana, virvendavana, dünaamilisena. Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled - liilia, iris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav. Liledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerisid tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalil põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol).
Kahjurid ja haigused Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Kasvuhoonekarilane- on väike (1,52 mm) jahukate tiibadega koiliblikat meenutav putukas. Kahjur imeb taimemahla lehtede alumisel küljel, valmikud toimetavad tipmistel lehtedel, vastsed veidi madalamal. Peamised kahjustajad on vastsed. Taime vähemalgi liigutamisel tõusevad valmikud lendu, kuid laskuvad kiiresti tagasi lehtedele. Levikut soodustab soe kuiv õhk. Karilase meelistaimed on tomat, kurk, salat, fuksia, gerbera, pelargoon, jõulutäht ja priimula, kuid ta võib toituda ka umbrohtudel. Taimelehtede pinnale ilmuvad ähmased kollakad täpid ja laigukesed. Kui kahjureid on palju, muutuvad lehed varsti üleni kollaseks. Karilase kleepuval eritisel mesikastel lööbivad nõgiseened katavad lehe tahmakirmega ja häiritud ainevahetuse tõttu lehed kuivavad. Kasvuhoonekarilasele meeldib soojus üle 25° ja kuiv õhk
see stimuleerida meie hinge sama sügavalt kui muusikahelid on selleks võimelised". Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks sõna-sõnalt kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled. Liilia, iiris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord on nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas pole enam ära tuntav. Lilledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerivad tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalill põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol).
vili: jabott õied ja viljad arenevad tüvel o P. Eucalyptus o Melaleuca teepuu-melaleuka Sug roodlehelised (Melastomataceae) Sug. kukesabalised (Lythraceae) hennapõõsas (Lawsonia inermis) granaatõunapuu (Punica granatum). Sug. pajulillelised (Onagraceae): o perekonnad pajulill (Epilobium), o kuningakepp (Oenothera), o fuksia (Fuchsia). Puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega, adaksiaalne (ksüleemi suhtes seespool asuva) floeem. Tolmukad on pungades sissepoole keerdunud. Õied on hüpantiumiga (õiepõhja ja sigimiku kokkukasvamisel tekkinud moodustis), mille servale kinnituvad tupplehed, kroonlehed ja tolmukad. FABIIDID Klaad 1 (Lämmastikku siduvate bakteritega sümbioos = S): Selts Fabales - oalaadsed Sugukond Fabaceae liblikõielised e kaunviljalised
diagramm. vees lahustumatu liim 3) Praktiline töö: a) (3a);toataimed aedoa seemne (tradeskantsia, fuksia, ehitus; säntpoolia, havisaba või b)toataimede begoonia), niiske puhas vegetatiivne liiv, terav nuga või
Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till), raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sagely puhas punane värvus (eestis pole), aaloed, nektarilinnud jt (seda ei näe putukad), eukalüptid, akaatsiad, papagoikirju, lõhnata fuksia, bromeelialised, kanna Nahkhiir-tolmlemine Suured, hästinähtavad, heledad, Baobab, durian, lõhnavad õisikud balsapuu Tuultolmlemine Õiekate taandarenenud, nektarit Kask, tamm, ja lõhna pole, õietolmu väga kõrrelised (rukis,
Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till jt.) /raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sageli puhas punane värvus (Eestis pole), aaloed, nektari- (seda ei näe putukad), sageli eukalüptid, akaatsiad, linnud, ka "papa-goikirju", lõhnata fuksia, mitmed teisi bromeelialised, kanna 40 Nahkhiir- Suured, hästinähtavad õisikud, Baobab, durian, tolmlemine lõhnavad, heledad õisikud. balsapuu
raipehais till jt.) /raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sageli puhas punane värvus (Eestis pole), aaloed, nektari- (seda ei näe putukad), sageli eukalüptid, akaatsiad, linnud, ka "papa-goikirju", lõhnata fuksia, mitmed teisi bromeelialised, kanna Nahkhiir- Suured, hästinähtavad õisikud, Baobab, durian, tolmlemine lõhnavad, heledad õisikud. balsapuu Tuultolmlemine Õiekate taandarenenud, Kask, tamm, nektarit ja lõhna pole, õietolmu kõrrelised (rukis,
annaabi.ee 
