Selle ja mõne teise leiu põhjal on oletatud, et seda tüüpi mükoriisa mängis tähtsat osa maismaataimede tekkes. Selle hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. KOTTSEENED Hõimkond kottseened (Ascomycota) hõlmab enda alla ca 75% seni kirjeldatud seentest. Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened samblikke moodustavad seened ning enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist. Kokku moodustavad nimetatud organismid monofüleetilise rühma. Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine hilistekkeline tunnus, mis piiritleb antud hõimkonda, on eoskott ehk askus
Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav seen Kottseened- toiduaine riknemist põhjustav halliku liik Kandseened- põhiliselt söögiks kasutatavad seened Kübar- seene viljakeha ülemine lai osa Jalg- alumine kandev v. toetav osa seenel Eos(spoor)- paljunemisotstarbeline rakk,mis moodstub protistide,seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel Eosleht- kõrgemate eostaimede muundunud leht, mis kannab eoslaid Torukesed- paljuliigiline lihaka viljakehaga (söögi)seen, millele on iseloomulikud kübara allkülje torukesed
Varrak, 2009 Kuresoo, R. Relve, H. Rohtmets, I. Eesti elusloodus. Varrak, 2005 KLASS HÕIMKOND RIIK limakud limakud seened pruunvetikad heterokondid protistid punavetikad punavetiktaimed protistid rohevetikad rohevetiktaimed protistid Mucoromycotina ikkesseened seened Mucorales ikkesseened seened ascomycetes kottseened seened pezizomycetes kottseened seened kottseened kottseened seened kottseened kottseened seened kottseened kottseened seened Eurotiomycetes kottseened seened Lecanoromycetes kottseened seened Lecanoromycetes kottseened seened Lecanoromycetes kottseened seened
Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi Must nutthallitus Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus nigricans Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi KOTTSEENED Harilik karikseen Karikseen Karikseenelised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Sarcoscypha austriaca Sarcoscypha Sarcoscyphaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Ruuge trühvel Trühvel Trühvlilised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened
orgaanilist ainet Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Seenraku organellid · Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma · Tuumamembraan ümbritsetud membraaniga
· Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittmesugulisel teel.
*Biotroofid: elus orgaaniliste ainete lagundajad, hangivad toitu elusatest rakkudest haustorite ehk seene rakuväljasopistuste abil. Biotroofid jagunevad parasiitideks, kes toitudes teevad peremehele kahju, ja sümbiontideks, seen+vetikas=samblik. 4 HÕIMKONDA. *Ikkesseened: paljunevad mittesugulisel. Toitumisviisilt on sakrotroofid (leidub puu- ja juurviljadel) ja biotroofid (mükoriisa). Paljuneb sprangiumite ehk eoslatega. Nt. musttäpphallik, mis levib toiduainetel, ja sõnnikuhallik. *Kottseened: suguline paljunemine eoslad paiknevad 8 kaupa kotis, need on haploidsed. Mittesuguline paljunemine paljunevad koniididega, nt. rohehallik. Kottseened on enamasti hallitus- või söögiseened, nt. kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud
BIOLOOGIA KT Seened - Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. - Kõik on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. - Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest, mis on moodustunud pikkadest hulktuumsetest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates kasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. - Seened paljunevad enamasti eoste abil, nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini erist...
(Chlorophyceae) (Chlorophyta) nutthallikulaadsed Incerta sedis ikkesseened (Mucorales) (Zygomycota) nutthallikulaadsed ikkesseened ikkesseened (Mucorales) (Zygomycetes) (Zygomycota) tiksikulaadsed (Helotiales) hüüvikseened kottseened (Leotiomycetes, (Ascomycota)alamhõim alamklass kond (Pezizomycotina) (Leotiomycetidae) (Leotiales) hüüvikseened kottseened (Leotiomycetes, (Ascomycota) alamklass (Leotiomycetidae)
elusorgaanilise aine tarbijad. Võivad olla parasiidid või sümbiondid. Paljunemine: -mittesuguline: - koniidid ehk lülieosed - sporangioumid ehk eoslad -suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava. võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas). Pauna lõhkedes pilluvad laiali seemned.
Vakuoolid on taimeraku veemahutid, sisaldavad mitmeid varuaineid ning loomi ligimeelitavaid aineid, koguvad endasse jääkproduktid 4. Seened Seened on heterotroofid. Seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Seeneniidistik on mütseel. Seened võivad olla: · Saprotroofid- toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid- toituvad elusast orgaanilisest ainest Seened saavad olla nii ainuraksed (ümarad pärmiseened) kui ka hulkraksed (nt kottseened, hüüfides on vaheseinad) Seened jagunevad: · Kottseened (pärmiseen, mürkel) · Ikkeseened (täpphallikud) · Kandseened (pilvikud, majavamm) Seenerakk on ümbritsetud membraaniga. Membraanist väljapoole jab seentele iseloomuliku koostisega rakukest (koosneb kitiinist, on õhem ja elastsem kui taimel). Ta kaitseb ja toestab seenerakku, annab talle kindla kuju
sisuliselt hulktuumne rakk. Kasv hüüfidena või üksikrakkude pungudes (pagaripärm). Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Nii näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Eoste ja koniidide tüübid: Eoseid nimetatakse vastavalt tekkeviisile: sügospoor (Ikkesseened-Zygomycota); kotteos (Kottseened-Ascomycota); kandeos (Kandseened-Basidiomycota). Sugulise paljunemise geenid: Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk- rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise. Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin.
See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost). · Eoskannad kokku moodustavad eoslava. · Seened jagunevad nelja hõimkonda- ikkeseened, kottseened, kandseened ja viburseened. Viburseened- elavad vees, paljunevad eostega ja liiguvad viburitega. Kõige vähem uuritud hõimkond. Ikkeseened- Evolutsiooniliselt vanemad seened, millel puuduvad rakuvaheseinad. Meenutavad ühte hiidrakku. On olemas nii sapotroofid(paljunevad sparangiumite abil, nt musttäpphallik), kui ka biotroofe(palju ka sümbionte, nt mükoriisa). NT: prk täpphallik, prk kerahallik, prk sõnnikuhallik
orgaanilist ainet · Saprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest · Biotroofid toituvad elusast orgaanilisest ainest · Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvad liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened Ainu- ja hulkraksed seened: 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened Kottseened - pärmiseened, rohehallik, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud, nutthallikud Kandeseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Rakukest koosneb kitiinist Seened paljunevad eostega Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid Mükoriisa Samblikud TUNNUS BAKTERIRA TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAK KK K 1. RAKU KEST
- seentest saab ravimitööstuses eraldada penitsilliini ja tsükloporiini, mis pärsib immuunsüsteemireatsiooni, kasutatakse operatsioonides + seentest saab ensüüme, mida kasutakse toiduainetööstuses paksendaja + lõhnavõimendajana ja millest valmistatakse pesuvahendeid - põhjustavad seenhaigusi - põhjustavad toiduainete riknemist Seente jaotus. * ikkeseened * kottseened * kandseened * viburseened Ikkeseened. * põhiliselt hallitusseened * toitumiselt saprotroofid * leidub toiduainetelt, puu- ja juurviljadelt * mükoriisa koosseisu kuulub ka biotroofe * paljunevad sporangiumite abil (mittesuguliselt) * siia kuuluvad ka seened, millel puuduad rakuvaheseinad. Näited: * musttäpphallik rakuvaheseinteta, paljude tuumadega
ainult kandseened: torikseened ensüümid: tsellulaasid: ekso-ja endoglükanaasid kiire protsess, oluline huumuse tekkes valgemädanik, lagundab hemitselluloosija ligniinijärgi jääb valge, kiuline puidumass - biotehnoloogiline kasutus paberitööstuses ei kaota tugevust mädanemise algstaadiumides põhjustavad ainult kandseened kiire protsess ensüümid: Mn-peroksidaasid, lakaasid, ligniini peroksidaasid pehmemädanik. sarnane pruunmädanikule põhjustavad eranditult kottseened aeglane protsess võib toimuda ekstreemsetes tingimustes –külmas, kuivas, liigniiskes kahjustab vanu puitesemeid puidukaitsevahendid ei aita Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Mükoriisa mõiste – sümbioos seente ja maismaataimede juurte vahel, seene ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid
Eukarüoot, ehk päristuumne, tuum on ümbritsetud tuumamebraaniga Heterotroofne, ehk seenad kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid, ehk toituvad surnud orgaanlilisest ainest Biotroofid, ehk toituvad elusast orgaanilisest ainest Hüüfid, ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks, ehk mütseeliks v.a. pärmseente puhul Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Seeneraku organellid Tuum tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma Rakumembraan ümbritsetud membraaniga Rakukest koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest Mitokondrid varustavad seenerakku energiaga Membraansetest struktuuridest tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid Seente paljunemine Seened paljunevad mittesuguliselt, eostega Seente osa looduses
sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 2. Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid. Hk. Glomeromycota Maailmas 160 liiki. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium)
· lagundavad ehitisi (nt. majavamm) · tekitavad allergiat (nt. vamm) · mükoos seennakkushaigus => süvamükoos- organismi sees (nt.pärmseen) 4 hõimkonda: 1) Ikkeseened mütseelis enamasti vaheseinad puuduvad paljunevad sporangiumites valminud eoste e. koniidide abil sporangiume kandvad hüüfid on alati suunatud valguse poole - fototropism nt. käpphallik (tekitab hallitust), perekond sõnnikuhallik 2) Kottseened kõige liigirikkam ja mitmekesisem mütseelis hästiarenenud vaheseinad mittesuguline paljunemine toimub koniidide abil suguliseks paljunemiseks vajalik eoskott e. askus, kus sees on eosed (8 kaupa) nt. pärmseen; pintselhallik, kerahallik, punaliudik viljakehad on mürkelil ja kogritsal parasiitkottseened: jahukaste, sitikaseen, kaseluudik, tungaltera 3) Kandseened kõige enamtuntud
säsikiirte parenhüümis Pehmenenud puidupinnad, Säsikiirte ja säsikiirte rakud hävinud, rakuseinte Bakterid Sama mis eelmine mikroskoopilised tunnelid kahjustus rakuseintes Basidiomycota kandseened Ascomycota kottseened Deuteromycota teisseened Zygomycota ikkeseened Peamised puituasustavad mikroorganismid: Mädanikutekitajad (rakuseina erosioon ja/või suurte >2m poorjate tühikute teke) Valgemädanikud (üheaegsed lagundajad) Kahjustatakse kõiki rakuseina koostisosaid. Rakuseinte progresseeruv, luumenist lähtuv rünne. Põhjustajateks: kandseened, mõned kottseened. Valgemädanikud (järjestikku lagundajad) Kahjustatakse kõik rakuseina koostisosasid,
ehk hüüfi Hallitusseened 2 ● Toituvad orgaanilistest ainetest ● Enamik elab surnud organnilistel ainetel ● Hallitusseened: Nutthallitus, Pintselhallitus, Kolbhallitus, Valge Hallitus Pärmseened ● Pärmseened on päristuumsed mikroorganismid ● Paljunemisviis: pooldumine või pungumine ning esineb nii haploidseid kui diploidseid paardumistüüpe ● Kera- või munakujulised Pärmseened 2 ● Kahes hõimkonnas: Kottseened ja kandseened ● Põhiline energia allikas on keemiline ja oksüdeeritava aine ehk elektroni doonori loomus om orgaaniline ● On võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma. Seenhaigused ● Seenhaiguste põhjustajaks on seened, mis parasiteerivad teistel elusorganismidel. ● Nakatutakse niiskete ruumide põrandate, riietumis- ja duširuumide kaudu, kokkupuutel teiste inimeste või pinnasega. Seenhaigused 2 ● Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis
(polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota Maailmas 170 liiki, Eestis teada 70. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin. Obligaatsed sümbiondid: mükoriisamoodustajad: arbuskulaarne mükoriisa (eriti rohttaimedel, ka sammaldel), eriti toitainevaeses keskkonnas. Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas
annab taimedele ka kasvuhormoone. Seened saavad aga taimelt süsivesikuid jt orgaanilisi aineid. Saprofüüte on looduses 3 korda enam kui parasiite. Parasiidid on tavaliselt spetsialiseerunud kindlale peremeestaimele, teisi liike nakatamata. 2.4. Seente klassifikatsioon (Mycota, Fungi) Seeneriik jagatakse hõimkondadeks paljunemisviiside alusel. Seened jagatakse 3 hõimkonda: 1) Vetikseened - Phycomycota 2) Kottseened Ascomycota 3) Kandseened Basidiomycota 4) Lisaks on mittetäielike seente rühm teisseened (Deuteromycetes, Fungi imperfecti) 2.4.1. Hmk vetikseened Vetikseente hõimkond jagatakse kaheks alamhõimkonnaks: ürgseened ja seigseened. Vetikseeni nimetatakse ka alamateks seenteks, sest nende seeneniidid on rakuvaheseinteta. Vetikseentel viljakehad puuduvad, nad paljunevad sugutult lülieoste abil (aga ka suguliselt).
See mükoriisatüüp valitseb liigirikastes niidukooslustes ja vihmametsades, mõjutades taimeliikide ohtrussuhteid, seega koosluste mitmekesisust. Mükoriisa teised vormid Mükoriisa teised vormid. "Lähiminevikus", viimase 50 miljoni aasta jooksul on tekkinud mitmesuguseid mükoriisavorme, kus seensümbiondiks on enamasti samad kand või kottseened, mis moodustavad mõnedel peremeestaimedel ektomükoriisat. Mükoriisa areng on olnud eriti mitmekülgne kanarbikulaadsetel. Kanarbikulistel on välja kujunenud arbuskulaarse mükoriisaga sarnane erikoidne mükoriisa, kus seenehüüfid kasvavad rakkude sees. Erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast ei levi aga sümbiontne seen rakust rakku, vaid peab alustama iga taimerakku asustades otsast peale: läbi välimise rakuseina.
hapniku) SEENERAKK Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel) Biotroofid - toituvad elusast org. ainest (kuuseriisikas) Hüüfid e. seeneniidid Mütseel e. seeneniidistik Üherakulised - pärmiseen, täpphallik Hulkraksed - kottseened Seened looduses: - Lagundajad: tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks - Sümbiondid: aitavad talitleda teistel organismidel - Mükoriisa: seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga - Samblikud: liitorganism, mis moodustub vetikast ja seenest - Parasiidid: toituvad teiste arvelt(majavamm)
Kloroplast: fotosüntees Kromoplast: sisaldab värvilisi pigmente Leukoplast: talletab varuaineid (värvuseta) Seenerakk Heterotroofne - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid - toituvad elus orgaanilisest ainest HÜÜFID ehk seeneniidid sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk MÜTSEELIKS Üherakulised seened on nt: ümarad pärmseened KOTTSEENED(pärmseened), IKKESSEENED(täpphallikud), KANDSEENED(pilvikud) Bakterid Üherakulised eeltuumsed organismid, kes paljunevad pooldudes Vibur: selle abil bakterid liiguvad Jätked: selle abil bakterirakk kinnitub Kapsel: kaitsebarjäär Spoorid: moodustavad osad bakterid ebasoodsates keskkonnatingimustes BAKTERITE KUJU: pulkbakterid, kerabakterid, spiraalsed bakterid, jätketega bakterid RAKUORGANELL MILLISTES RAKKUDES PEAMINE ÜL
rohevetikatest. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades, et loomad viljakehad koos eostega ära sööks ja nii eoseid laiali viiks. Ikesseened--kõige lihtsamad ainuraksed seened. Paljud neist on parasiidid. Näiteid: hallikseened (rohehallik aitab toota penitsiliini; sõnnikuhallik on oluline surnud orgaanilise aine lagundaja; nutthallik, musttäpphallik, sõnnikuhallik). Kottseened--ainu- ja hulkraksed seened. Näiteks: pärmid (paljunevad pungumise teel!); jahukasted tekitavad viljade pinnale jahu taolise kihi; kaseluudik hävitab kasepungad, tekitades peenikeste okste vohamist; söödavad kottseened on näiteks korgits, mürkel, trühvlid. Kandseened--suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majasvamm. Seente osa looduses Lagundajad--tagavad aineringe maal.
edukat ainevahetust väliskeskkonnaga (siin avaldub sarnasus inimese soolestikuga - kõhuõõnde mahtuval pikal sooltorul on kokkuvõttes suur imamispind). Pigmentide mitmekesisus - seeneriigis leidub palju erinevaid värvaineid, pigmente. HÜÜF- Pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit. MÜTSEEL- Seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum. 6. Seente mitmekesisus. Ikkesseened, kottseened, kandseened. Pärmid, pungumine. Ikkesseened -- elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi tekitaja, kartuli lehemädaniku tekitaja ning nutthallitus. Kottseened -- (eosed valmivad kinniste moodustiste sees) - kõrgemad seened; esinevad lülieosed*; enamik liike on saprobiondid (vt Seente toitumisviisid). Siia rühma kuuluvad näiteks
osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised
· Hüüfid kasvavad pidevalt sinnapoole, kus on rohkem toitaineid. Seenet evolutsioon: - eristusid u 500 milj a tagasi - on loomadega lähemalt suguluses kui taimedega - loomade ja seente ühine eellane võis olla vees elav koloonialine protist Seente mitmekesisus · Ikkesseened must täpphallik, sõnnikuhallik. + lagundajad -toiduainete riknemine · Kottseened kera-, pintselhallik, jahukaste, söögipärm, sitikaseened(hallitused, söögiseened, par-d) + kääritamine, teadusuuringutes mudelorganismina, samblike moodustajad, toiduainetööstuses -parasiit taimedel · Kandseened väävlik, austerservik, roosteseened, kukeseen, puravikud + lagundavad orgaanilist ainet, osalevad mulla tekkes, toit, pärm(pagaritööstuses), alkoholi tootmine
..55 kraadi juures, sinetusseened 22...28 kraadi juures. 11. Pruun- ja pehmemädanikud. Pruunmädaniku tekitajaid seeneliike on märksa vähem kui valgemädaniku tekitajaid. Enamus neist on seotud okaspuudega. Pruunmädaniku tekitajad lagundavad eelkõige taime rakukestas esinevaid polüsahhariide, tselluloosi ja hemitselluloosi. Selle tulemusena muutub lagunev puit pruuniks ning lõhestub kuubiku kujulisteks osadeks. Pehmemädanik on kolmas mädaniku tüüp, mida tekitavad bakterid ning mitmed kottseened, tavaliselt aga terve seente ja bakterite kompleks mädanemise n.ö. lõppstaadiumis kui mädanev aine on juba pool-mullastunud. Pehmemädanik võib olla nii metsa kui ka laomädanik. Kasvavatel puudel on pehmemädanik väga märg, eba normaalselt kõrge pH väärtusega, kõrge gaasisurvega mädanik ja esineb peamiselt lehtpuude tüves, eristades koorepragude vahelt vett ja lima. 12. Majavamm, tuletael, must kõrbik- iseloomusta.
Ühed ohtlikumad seente poolt eristatavad oksiidi on aflatoksiinid mida toodavad perekond kerahallikud mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite kaasabil. Ikkseente hulka kuulub nii saprokui ka biotroofe. Osa saprotroofe võib sageli leida toiduaintele . Biotroofide hulka kuuluvad tähtsad rohttaimede mükroriisa moodustaja Ikkseente mittesugulisel paljunemisel arenevad eosed sporangiumides. Kottseened on liikide arvu poolest suurim seente rühm. Viljakeha sisepinnal tekivad piklikud eoskotid,igas eose kotis on 8 haploidset eost Pärmseenteks nim. seeni millel on hüüfitaoline kasv asendunud pungumisega. Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid parasiite, nt sitikaseen. Sitikaseen kandub ühelt putukalt teisele kokkupuutel või eosteabil. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel,mida nim. eoskandadeks. Eoskannad ja
Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju Kahjustavad puid Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid) Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Kasu Toiduainetööstuses Farmaatsiatööstuses (antibiootikumid) Söögiks
Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks: · Viburseened (Chytridiomycota) · Jõnksviburseened (Blastocladiomycota) · Neocallimastigomycota · Krohmseened (Glomeromycota) · Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teisseened (Deuteromycetes). Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena.
saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad ning
seinteta) munaseentel,. Seen kui eluvorm- 3 näidet. Vist ka 3 erinevat hõimkonda Seeneriik(vibur, ikkes, kande:puravik),; Esiviburlased(munaseened); Limaseened(kratisitt) Hulgatuumsed seened. Näide Glomeromycota-hulgatuumne seeneniit, Ikkesseened-hulgatuumne seeneniit, Viburseened- hulgatuumne seeneniit, Munasseened-hulgatuumne seeneniit., Limaseened- Hulgatuumne liikumisvõimeline plasmoodium. Millised on rakuvaheseintega seened? Kottseened(rakkudeks jagunenud niit), kandeseened(kakstuumne seeneniit)... äkki on veel ei tea Putukate seen haigused Ei tea............!!!!! Mutatsioonide variandid. Punktmutatsioon(ühe nukleotiidi muutus), Insertsioonid(tuleb midagi vahele), deletsioon(ärakustutamine), dupliktsion, inversioon, translokatsioon(ümberpaigutumine), kromosoomi duplikatsioon, plasmiidid(bakterid) , retroviirused. Geenimutatsioonid: Parandatakse, Enamus neutraalsed, Negatiivsed, Nende toimumine sisse programmeeritud.
Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised muutused? Mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. 6) Millest sõltub ontogeneesi käik?
KLASS: 11-K1 TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM SEENED Seeni on nii hulk- kui ka üherakulisi organisme. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil sünteesida anorgaanilisi aineid orgaanilisteks aineteks, seetõttu ei kuulu nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1.Viburseened- taimede, loomade, seente parasiidid 2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed 3.Kottseened- maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid. 4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud, samuti majaseen On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse seenerühmadesse. Seenerakud ei moodusta kudesid erinevalt teiste organismide puhul sarnase ehituse ja talitusega rakkude kogumikud seda teevad
või mitu rakuuuma. Nad on heterotroofid- kasutavad vajaliku energia saamiseks teiste org. poolt sünt. org. ainet. Seen on hulkrakne ja keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes mood. neist seeneniidistik ehk mütseel. Paljunevad eoste abil. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehades. Söögiks kasutatakse kandseeni. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist, vaid mitmetest hallikute liikidest.(Kottseened). Hallitanud toit on mürgine, sest sisaldab hallikute eritatud mükotoksiine. Pärmseened- üherakulised. Seenerakus pole plastiide ja vakuoole, muidu loomaraku sarnased. Üherakulised pärmseened on ümarad, hulkraksete seente hüüfe mood. rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikude rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosned seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Rakukest jääb membraanist väjlapoole-koosneb kitiinist ja õhem
7. Miks taim veepuudusel närbub? Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. 8. Millistest osadest koosneb hulkrakne seen? Koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid.
*leukoplastidvärvusetud(varuained) juurtes, mugulates VAKUOOLID *vee reservaar *kindlustavad raku siserõhu e. Turgari *nooremates on tioitained *vanemates varuained SEENERAKK Eukariootne päristuumne Heterotroofne saab energia orgaanilise aine lagundamisel Hüüfid seeneniidid, kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks 1)üherakulised *ümarad pärmseened *hulgatuumalised täpphallikud 2)hulkraksedhüüfides esinevad vaheseinad *kottseened EHITUS *tuumpaikneb tsütaplasmas(üks või mitu) *raku membraan *rakukestkoosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest *mitokondridvarustavad rakku energiaga *Golgi kompleks.lüsosoomid, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik *varuainena glükogeen *jääkainena koguneb karbamiit SEENED SARNANEVAD LOOMADEGA PLAJUNEMINE *eostega, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel *mittesugulisel teel tekkinud eostest arenevad kohe uued seeneniidid
Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid) · Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad) · Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid) · Okasnahksed · Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad, Linnud, Imetajad) Eesti elusloodus · Eesti taimestik · Eesti rohevetikate nimestik · Eesti samblikud
Tööleht: Rakk tsentrosoom H. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 9x3 mikrotuubulist. 5. Jaga järgnevad seened sobivatesse rühmadesse. Kirjuta kasti täht. 8 p a)pärmiseened, b)rohehallikud, c)täpphallikud, d)jahukasted, e)majavamm,f )kärbseseened, g)roosteseened, h)mürkel Kottseened Kandseened Ikkesseened b) c) f) e) h) d) a) g) 6. Sõnasta rakuteooria põhiteesid. 3 p a)Kõik organismid koosnevad rakkudest................................................. b)Rakk on elussüsteemielementaarüksus..................................................... c)Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 7
seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid.
Seened kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. AINU- JA HULKRAKSED SEENED: 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened Seeneraku organellid: Tuum Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Rakumembraan Ümbritsetud membraaniga. Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. Mitokondrid Varustavad seenerakku energiaga. Membraansetest struktuuridest: Tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Seeneraku ehitus: Seente paljunemine: Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente osa looduses:
Seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil. Mitmekesisus Seentel on kolm peamist hõimkonda: a) ikkesseened- neid võib sageli leida mitmesugustel toiduainetel.Valminult on nad musta värvi ja nähtavad ka palja silmaga b) kottseened- on liikide arvu poolest tõenäoliselt suurim seente rühm. Siia kuuluvad perkonnad kerahallik ja pintselhallik, aga ka head söögiseened kurrelid ja mürklid. Enamik pärmseentena tuntud seeni kuulub samuti kottseente hulka. Neid võib pidada majanduslikult kõige olulisemaks seenerühmaks. c) kandseened- hulka kuuluvad tuntud söögiseened. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosiste lagundajad. Sellesse seenerühma kuulub ka puujuurte sümbionte ja taimede 2arasite.
Carl Linne Töötas välja kahesõnalise nimetamisviisi ehk binaarse nomenklatuuri Kirjeldas väga palju taimeliike ja süstematiseeris need Theophrastus Botaanika rajaja Hakkas taimeriike kirjeldama ja uurima Robert Hooke Leiutas 1. hästi toimiva valgusmikroskoobi(1665) mis suurendas 40x Võttis kasutusele mõiste "rakk" SEENED Klassifitseerimine ehk rühmitamine: 1. IKKESEENED- Kõige algelisemad, puuduvad niitide rakuvaheseinad, nt hallitusseened 2. KOTTSEENED- Kottjad moodustised milles on kinni eosed, mis pole õhule avatud, nt pärmseened, nuttseened 3. KANDSEENED- Eosed on millegi küljes kinni ja õhule avatud, nt riisikad, puravikud Üldised tunnused: 1. Hüüfid(seeneniidid) moodustavad mütseeli(seeneniidistiku) va. pärmseen 2. Heterotroofid- peavad saama valmis toidu 3. Rakukest on kitiini taolisest ainest 4. Suur aktiivne pind- niite on nii palju, et nad hõlmavad suure imamispindala 5
Ehitus: koosnevad seeneniitidest e hüüfidest mis moodustavad seeneniidistiku e mütseeli, ainu- või hulkraksed, päristuumsed, rakkudel kitiinist kestad. Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits, pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9. Kuidas seened paljunevad? eostega(mittesuguliselt/suguliselt), vegetatiivselt(niidistikuga). 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 11
Seened meie kodus Mikro ehk hallitusseened Seentest üldiselt · Seeni võib leida pea kõikjalt mullast, veest, taimedest, loomadest ja ka moosipurgilt. · Maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki. · Eestis on umbes 4500 liiki seeni. · Seeneriik jaguneb nelja hõimkonda Viburseened, Ikkeseened, Kottseened ja Kandseened. · Peale nende on veel kunstlik rühm Teisseened. Ehitusmükoloogia · Käsitleb põhiliselt kott- ja kandseeni. · Neid jagatakse mikroseenteks ja puitu lagundavateks seenteks. · Mikro- ehk hallituseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. · Mikroseente kolooniaid kutsutakse kõnekeeles hallituseks. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kerahallik ( tomatil )
Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine Eoste abil (enamikel) Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune) Vajadus looduses ja inimese elus Lagundajad – tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedel kättesaadavaks
annaabi.ee 
