VANASÕNAD 1. Koera keele otsas rohi, kassi keele otsas tõbi. 2. Koer magab, saba kuulab. 3. Ega koer koera ei salli. 4. Väikesed koerad hauguvad ikka rohkem kui suured. 5. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed. 6. Kukk, koer ja kirikuhärra saavad suu eest süüa. 7. Hunt tahab kurjutamist, raha lugemist, saks palumist. 8. Õhta on kõik kassid hallid. 9. Mida armsam laps, seda valusam vits. 10.Vanapoisi armastus on nagu kassi kriimustus. 11. Kaks koera taplevad, kolmas saab kondi. 12. Ega koer tuult haugu. 13. Kes väljas kassike, see kodu koerake. 14. Lumi on ree rasv. 15. Kui kevade müristab hange peale, siis lumi tuleb lehe peale. 16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22. Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn
Õhksilmuste korrapärane paigutus koepinnal kujundab koekirja. Õhksilmus suurendab silmuste arvu koekirjas, seega peab igale õhksilmusele kaasnema ühe põhikoe silmuse vähendamine. Ühes kirjakorras peab õhksilmuste ja kahandatud silmuste arv võrdne olema vitsasid. Vitsaks nimetatakse risti ( horisontaalselt) üle kudumi kulgevat silmuste rida. Vitsaks nimetatakse risti ( horisontaalselt) üle kudumi kulgevat silmuste rida. Vits kootakse enamasti silmuste ümber põhikoe või kirjalõngaga. Et saada kudumile vitsataolist algusäärt, on võimalik kasutada mitut tuntud silmuste loomise võtet ja kahte erinevat värvi lõnga. 5. Mustriskeemi lugemise põhimõte. 6. Kirjakord, selle määramine skeemil. 7. Silmuste arvutamine tööproovi järgi ja kohandamine mustrile. 8. Ringse kudumise tehnoloogia (keskelt alustatud) ja mustri lugemise põhimõte. 9
,,Virk ema - laisad tütred, laisk ema - virgad tütred." Et kui ema laste eest kõik ära teeb, siis lapsed muutuvad laiskadeks ning ise ei tee midagi ära. Ja kui ema on laisk, siis kasvaad virgad lapsed, sest siis peavad lapsed kõike ise tegema. Ma leian, et see on vastupidi. Kui on virk ema, siis see näitab ka lastele eeskuju ning kasvavad ka virgad lapsed. Ja kui on ema laisk, siis ega lapski kuskilt eeskuju ei näe ja kasvab ka ise laisaks. Kuigi kindlasti on ka erandeid. ,,Mida valusam vits, seda armsam laps." See tähendab seda, et kui last hästi karmilt ja vitsaga kasvatada, siis kasvab palju tublim laps. Pigem on nii, et kui last karmikäega ja vitsaga kasvatada, siis laps kardab enda vanemat ning ei julge midagi teha, aga see ei tee lapsest armsamat last. Last tuleks kasvatada mõistlikult, mitte liiga karmilt, aga samas ka mitte vati sees, reeglid peaksid paigas olema. Kui last liiga
Ma olen kevadine sulavesi maanteel, ma olen rnalt susisev hupall, ma olen tstuse robot tispretel ma olen kutsikas. Ma olen ellu rgand mngukaruke, ma olen trehtel kuhu valatakse snu, ma olen pilvest lbi tungiv pikesekiir, ma olen viljapea viljapllul. Ma olen kpsev ploom unaaias, ma olen vikese tnni vits, ma olen kitarrimng trummide prinal, ma olen, ma olen, ma olen...
3. Leidke rahvapäraseid võrdlusi. Kasutage ära kõik harjutuse lõpus toodud sõnad. 1. terve nagu purikas___________________________ 2. märg nagu kassipoeg, kass___________________________ 3. pehme nagu samet, siid, vaha_________________________ 4. selge nagu seebivesi_____________________________ 5. väriseb nagu haavaleht, tallesaba____________________________ 6. must nagu öö, karusitt______________________________ 7. vaene nagu kirikurott______________________________ 8. kadunud nagu vits vette____________________________ 9. kõveras nagu koerakirp___________________________ 10. kaval nagu rebane, kapsauss_____________________________ kassipoeg, vaha, purikas, haavaleht, kapsauss, vits vette, kass, samet, karusitt, rebane, koerakirp, kirikurott, tallesaba, öö, siid, seebivesi В 1. laisk nagu porikärbes, lambasoolikas______________________________ 2. paljas nagu porgand, püksinööp_____________________________ 3. aeglane nagu tigu____________________________ 4
Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kunstmuinasjutud puhtalt autorilooming. MUINASJUTTUDE LIIGID LOOMAMUINASJUTUD peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused; Imeesemed torupill, kott, nui, vits LEGENDMUINASJUTT Sarnaneb imemuinasjutuga, kuid on seotud kiriku, kristlike pühakute, Jumala imetegude või taevaliku kogemusega; Sisu on moraliseeriv; Levinud Setumaal NOVELLMUINASJUTT Uuemad ja kirjanduslikumad muinaslood; Nutika võit rumala üle; Kangelane ei kasuta võluvõimeid, vaid oma mõistust MUINASJUTUD RUMALAST KURADIST Kaval inimene (Kaval-Ants) tüssab tugevat, kuid rumalat Vanapaganat
pingil istuvat heleda peaga mustas nahtagis lbe ngu peas nagu kogu maail kuuluks talle.Poisi krval oli nende kooli tdruk Lydia kooli ilusaim tdruk ja ka hea pilane.Poisi krval istus veel ks poiss kellel oli arm nol.Tommy ja Kribu mdumisel hakas valge peaga poiss mlisema Tommyga milline kole jope tal on nii,et tal lhevat silmangemine kohe ra ja krval istuv poiss tmbas Tommyl jope lukkust kinni ja tmbab selle nii krgele kui saab. Tli kigus tuleb vlja valge peaga poiss on Joel ja armingu Vits. Selgub ka ,et Joel on nende koolis uus pilane. Tommy elavab vikses ridaelamus koos emaga .Tommy ema ja isa elavad lahus ning ema on pikka aega haige olnud kuid suvel leidis ta endale uue hobi kruuside vrvimise reisil.Ka ema oli peigmees Frederik kuid nemad lihtsalt kohtusid.Frederik ttas politseis.Isal seevastu oli juba abiellunud ja ka kaks uut last teise naisega nemad elasid hsti.hel hommikul kooli minnes poisid kuulevad valjemat hlt ning hiilisid vaatama mis toimub
o Sellele slaidile 2 nuppu: mis viib viimasele slaidile mis viib esimesele slaidile Gert Kaasik 2 Õpilased o Gert Kaasik o Regor Laanemaa o Raimo Prants o Elen Mägi o Sander Puppart o Kristo Jõgi o Kristjan Kull o Joel Vits o Ander Nabi o Carlos Manuel Leemet o Marek Viirok o Cauro-Kaspar Kadakas Gert Kaasik o Jalmar Tõnsau o Kris-Endrik Tambaum o Sander Sumla o Henry Kahver o Sven Raaper o Erik Rambi o Ken Kivi o Dmitri Ivanov 3 Õpetajad
Ma ei mõtle selle all füüsilist vägivalda vaid seda, et lapsi tuleks ikkagi karistada, et nad ei läheks "halvale teele." Ilma karistuseta jääb lapsele mulje, et ta võib teha kõike sest keegi ei keela. Lapsevanemal peaks olema vähemalt mingisugune kontroll lapse üle, aga see ei tohiks olla ka liiga suur kontroll kuna see võib teha rohkem halba kui head. Ma pole küll lapsevanem, ning ei tea mida tuleks reaalsuses teha lapse kasvatamiseks, aga tean enda pealt, et vits ei tee lapsest paremat inimest. See võib olla küll hetkeline lahendus, aga see ei muuda midagi paremaks, võib teha just halvemaks. Ma nõustun väitega, et lapsi tuleb karistada, aga mitte füüsiliselt, alati saab asju lahendada teisiti. Kasutatud materjal: 1. Mari-Liis. (2017) HEAD LAPSED KASVAVAD VITSAGA VÕI VITSATA? Blogi. https://mammublogsite.wordpress.com/2017/04/24/head-lapsed-kasvavad-vitsaga-v oi-vitsata/ (loetud: 03.10.18). 2.Riigiteataja. (2016) LASTEKAITSESEADUS.
Armul ei ole mõõtu. Kus haige on, seäl on käsi; kus arm on, seäl on silm. Kes armastust külvab, see armastust leikab. Vesine on veliste arm, sõklane on sõsarde arm. Armastus ja tuli ei ole laste mänguasjad. Mida armsam laps, seda kibedam vits. Armul pole põhja. Armastus on hullem kui soetobi; soetobi Musu armastuse mõedupuu. ajab pää paljaks, armastus ajab perse paljaks. Liki luud om liha makus, ao tullõh tütrik armas. Noorus armu kergitap, vanus kokku vantsutap. Ken päävä tõinetõist vihkav, nii ööse
kindlaks teha, siis sellised andmed ei ole isikuandmed ning nende kohta ei kehti isikuandmete kaitse seadus. Ehk neid saab kasutada ilma isiku nõusolekuta. Kui tegemist on uuringuga, kus andmeid võetakse ainult ühest andmekogust, saab umbisikustamist teostada üsnagi lihtsalt. Selleks tuleb isikut tuvastada võimaldavad andmed asendada teatud kokkuleppelise koodiga. Number 579 Number 579 Teele Vits [none] 49102066034 [none] Vallaline Vallaline kõrgharidusega kõrgharidusega 6 Kui uuringud hõlmavad mitmes andmekogus hoitavaid andmeid, on lugu veidi keerulisem, aga lahendatav. Lahendamiseks on kaks võimalust.
4-7 aastastele 4. MOODUSTA SILPIDEST TAIMENIMED JA KIRJUTA JOONELE: KUM MUS NÕ NUR KI GES ME TI MEL BU A VITS NUKK JAD MAR KAS .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ..................................................................................................................
rütmikamaid palu. Koosnes mitmest umbes 7-8minutilisest loost, mis järgnesid üksteisele ilma pausideta. Muusika oli lõbus ja uudne ning väljamõeldud keel äärmiselt huvitav. Koor oli tasemel, et nii rasked lood selgeks õppis ja tantsijad olid ka arvatavasti oma ala profid. Algul oli tunda esinejate pisut närvis olekut ning ebakindlust või isegi häälevärinat, aga see kadus pärast paariminutilist lavalolekut kui vits vette. Arvestades esinejate vanust ja ehk ka lavakogemust on see täiesti arusaadav. Süzee oli väga omapärane. Kujutati nagu salapära kahe maailma vahel- tantsijate ning lauljate. Tantsijad hakkasid lauljates huvituma ning tahtsid nendega suhelda. Lõpuks lauljad ning tantsijas sulandusid ning muutusid kui üheks kauniks, armsaks pereks. Hästi armas ning lihtne sisu. Lõppes ameerikaliku ,,happy ending"-uga. Etendus ise oli väga nauditav
perifeeriast. Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühed jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Nii näiteks on eesti vanasõnades peaaegu pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või peab neile andma ka ihunuhtlust. (Nt. Vili ei kasva vihmata, lats ei ilma vitsata. Ja Mida armsam laps, seda kibedam vits. Kuid Lahke sõna aitab rohkem kui vits. Ja Hea laps kasvab vitsata.) Teisalt on vanasõnade ellusuhtumises ja maailmavaates midagi läbivalt ühtset. Nad on julmade sotsiaalsete ja majanduslike olude peegeldus. Maailm on vanasõnades karm ja vaenulik keskkond, kus halba leidub rohkesti, head aga jätkub vaid vähestele. Töö ja vaev selles maailmas on paratamatu. Teatakse, et suhtlemises kehtib üldine tasakaalureegel: kuidas sina teistega, nii teised sinuga. Igal sammul tuleb teha ka kompromisse
Fifth level kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus, aus meel, ettevaatlikkus, nõutud olid ka täpsus ja hea mälu. · Õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli ning olema samuti ettevõtlikud ja vaprad. · Noored kaupmehed pidid kõik olema ka head sõdalased. · Nii kodus kui koolis, oli põhiliseks karistajaks vits. · Kere peale anti nii koolist popiviskamise, kui kirikuteenistuselt jalgalaskmise eest, õunavarguse est, kauaks väljajäämise ja lihtsalt sõnakuulmatuse eest. · Kui linnas õhtul kontorid ja käsitöökojad suleti, pidi iga õpipoiss jääma väravatest sissepoole, see oli ammune ja kindel komme. Käsitöölise kasvatamine Click to edit Master text styles Second level
Miks ta mulle midagi ei räägi? Ma pidin südmused veel korralikult läbi käima. Järgmisel hommikul otsisin üles Triinu vanemad. Nad olid alguses pisut tõrksad ja ei tahtnud midagi rääkida, kuid lõpuks murdusid ning jutustasid, mida teadsid. Nende ainus laps Triin oli vanemate silme alt plehku pannud ja arvatavasti jõe äärde sillale mängima läinud. Koju ta aga tagasi ei naasnud. Murest murtud vanemad otsisid teda kõikjalt, kuid kahjuks tulutult. Tüdrukutirts oli kadunud kui vits vette. Tema ema nendib masendunult, et nende kallil lapsel pole isegi hauda, kuhu lilli viia. Minu jaoks oli kõik selge. Olin enam kui kindel, et isa teab sellest, kuid ei taha rääkida, sest ta on Triinu kadumisega mingil viisil seotud. Oma kasuisa ma võimude kätte anda ei tahtnud. Ta pidi mulle ise kõik ära rääkima. Seega läksin õhtul tema juurde ja pakkusin välja, et võiksime minna vanaema juurde. Ta oli nõus. Tegelikult aga viisin ma kasuisa Selja jõe äärde
Esse.(V.Jõemetsa artikkel- Kuidas lapsest saab inimene.) Viimasel ajal on aina rohkem hakatud avalikustama juhtumeid, milles juhitakse tähelepanu peredes kasvavatele väärkoheldud lastele. Probleem, millest siiani silmad maas mööda käidi, on õnneks sattunud üha enam tähelepanu alla- antud teemal ilmub palju artikleid, toimub arutelusid. Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega. Ega tolleaegne talurahvas ei teadvustanud endale, et ka väi...
kari koos. Metsloomi peletati lõkke ja mitmete maagiliste kommetega nagu aiateivaste jm esemete kokku sidumisega (nende lõuad jäävad suletuks); ka lüpsti sümboolselt aiateibaid ja loeti seda tehes piimaloitse. Karjavits tuli koju tuua ja õhtul räästasse torgata, kus see püsis kogu suve. Selline käitumine tagas karjaõnne. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud, sest murdmine kandus üle loomadele. Niisiis varuti vits eelmisel päeval või paar päeva varem. Ülepea oli esimene karjavits oluline maagiline ese, millega tuli ettevaatlikult toimida, sellega ei võinud asjatult loomi lüüa jne. Maagilistest nõiakommetest oli tuntud näiteks varahommikune karja jälgede pööramine kodu poole ja leitud hundijälgede pööramine metsa suunas. Selle maagilise teoga mõjutati mõlemaid soovitud suunas liikuma. Laudaläve alla asetati mõni raudese, et loomade jalad ja nad ise püsiksid terved ja et nad
tunniks sinna. Karjane pidi kogu päeva karja juures olema ja tähele panema, et keegi võõras inimene esimesel karjapäeval karja juurde ei tuleks. Kardeti nö "kurja silma", mis loomadele suve jooksul pidi õnnetusi ja haigusi tooma. Karjasel võis ainult kepp kaasas olla. Kui lehmad esimese karjapäeva õhtul koju tulid, tõttas perenaine neile vastu, et kõik nende piim ja või endale saada. Karjasele visati vett kaela, et see suvel karja juures magama ei jääks. Vits, millega karjane hommikul loomad laudast välja ajas, tuli õhtul lauda räästasse riputada, sest siis pidid loomad suvel korralikult kokku jääma ja õhtul rahulikult koju tulema. Karjavitsa ja oksi ei tohtinud murda ega lõigata, sest see kandus üle loomadele. Samuti pidi karjane ise sellel päeval ettevaatlik olema, et temaga midagi ei juhtuks, sest kõik, mis temaga juhtus, kandus edasi loomadele. Oluline oli ümber karja käimine (ehk karja piiramine), et see püsiks suvel koos.
13. Kiil olõ-õi kässiga kokko kõnõlnu 14. Pääle mihklepäävä es tohi mitte enäm karja julgeste metsa laske, siis ol'li palovasigal metsä õigus 15. Paha siga, parem õnn 16. Palju siga lagastavad lakke vedelaks 1. Aasta ja laps, see naise taks 2. Armas ema, armsad lapsed 3. Mida armsam laps, seda kibedam vits 4. Aus laps nutab ahju peal, värdias värava taga 5. See on eit, kes leiba teeb ja lapsel laksu p-se lööb 6. Essin lapsed ei saa nii palju pessa 7. Ema korjab lapse tagand, isa pillab laiali 8. Emal üks söömavahe, lapsel kümme söömavahet 9. Emä helli lapsele, laps vali vanemalle 10. Emä lastele ladusa, lapsed emäle ladusamad
124. Ühte tundi tuluta, ära iial kuluta. 125. Üleannetu poiss ja pahur siga need teevad alati pahandust. 126. Ülekohus ei seisa kotis. 6 KÕNEKÄÄNUD 1. Ajas pilli lõhki. 2. Ei lausu valget. 3. Ei seisa pudeliski paigal. 4. Hea nagu ema süda. 5. Jahvatab nagu tatraveski. 6. Jooksis vasikaga võidu. 7. Jäi kahe silma vahele. 8. Jänes põues. 9. Kadus nagu tina tuhka. 10.Kadus nagu vits vette 11.Kange nagu juurikas. 12.Kaval nagu rebane. 13.Kädistab nagu harakas. 14.Laisk nagu porikärbes. 15.Lasi leiba luusse. 16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel. 7 21.Nagu kivi kaelas. 22.Nagu orav rattas 23.Nagu silgud pütis. 24.Nagu sukk ja saabas.. 25.Nagu öö ja päev. 26.Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. 27
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : ...
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU Ursus arctos L. · suur, massiivne, hele-...
lõhed ja murrangud. Peale nende on avastatud ka mitmeid nõrgemaid anargiavõrgustikke. Radiesteesia- geostatsionaarsete väljade uurimisega tegelev teadus. Radiesteesia kasutab väljade uurimiseks nii füüsikalisi meetodeid ja instrumente nagu geigeri loendajad, magnetomeetreid, stsintilaatoreid jm. Kasutatakse ka biofüüsikalisi meetodeid. Uuringutes kasutatakse sageli biofüüsikalisi meetodeid nagu pildamine. Pildamine- selle all mõeldakse käes hoitavat indikaatorit. Pendel, vits või spetsiaalselt valmistatud pöörlev raam. Pildamine eeldab teatud vaimset taset. Kui inimese vaim saavutab loovühtsuse vaimse maailmaga, tekib tema biovälja vahendusel jõud, mis paneb pilda liikuma. Päripäeva liikumisele vastab positiivne väli ja vastupäeva liikumisele negatiivne väli. Põhjendust sellele siiski ei ole, sest pilda reageerib ka ruumis, mis on igaltpoolt topelt ekraniseeritud ja maandatud, mistõttu seal puudub igasugune magnetväli.
1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine) Noorte inimeste (14-18) täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks tunnistamise kombetalitus Initsiatsiooni ettevalmistav etapp Tutvustati hõimu kombeid ja rituaale Valmistati ette tööeluks Õpetati käsitlema relvi, jahipidamist Kasin toit, karastamine Vastupidavus- ja julguseproovid Küpsuskatse
Rebane:Andsid mulle juua ? Räästas:Andsin. Rebane:Nüüd aja mind naerma,aga muidu ausõna söön su pojad elusalt ära. Räästas:Ära söö rebane ,ma ajan su naerma. Räästas muutus kurvaks,jäi mõttesse,kuidas saaks rebase naerma ajada,seejärel ütles: Räästas:Tule mulle järele! Nad läksid metsast välja ,jällegi külavaheteele.Rebane puges rukkisse,jäi ootama.Teed mööda sõitis toosama mees,kes oli endist vet vedanud,mees ise istus eespool,tema selja taga istus poeg, vits käes.Räästas lendas juurde ,istus mehe õlale ja hakkas teda nokkima. Poeg:Oi ,taat.Sinu peal istub lind!Ära liiguta ennast ma löön ta maha. Vanamees ei jõudnud õieti kuuldagi ,mida poeg ütles ,kui too tõstis vitsa ja nähvas isale vastu õlga. Mees:Oi pojuke ,mis sa teed? Poeg:Ole vakka taat!Üks lind istub järjest su õlale ja ma tahan teda kätte saada. Mees:Siis püüa teda ,aga ära peksa(vastas isa talle oiates valust)!
Kure ja hane juures kasutati valget lina, suurrätti, kuuevarrukast pistetud käsi kujutas linnupead. 20. sajandil võttis hoogu erinevateks ametimeesteks või teisest rahvusest inimesteks rõivastumine. Näiteks riietuti kireva riietusega mustlaseks, mis ühtlasi lubas kaartidega ennustada ja kätt vaadata. Tahma või värvidega määriti end ka mooramaa meheks või neegriks. MÕISTATUSED Mardiisa küsib mõistatusi ja pererahvas peab vastama. NÄITEKS: Pikk vits pihlakane, üle mere toomingane? - Vikerkaar Linnamees paneb tasku, maamees viskab maha? - Tatt Missugune tera ei idane? - Noatera Pikem kui mõõk, kõveram kui nuga? - Vikat TÄNAN KUULAMAST!
läila, kuid tema meeleparanduse-jutlused kukkusid kui kivile; naer oli neile vastuseks. Näkk Uus järv ei olnud veel kuigi vana, kui selle kohta juba rahvasuus jutt tekkis: järves elab näkk. Mitugi eestlast, isegi rüütlid ütlesid järve kaldal mõnikord ülikena võõrast neidu näinud lahtiste kullakarva juustega kas ujuvat või kaldal istuvat ja laulvat, kuid iga elava hinge liginemisel kui vits vette kaduvat. See ei võinud muu olla kui näkk, kes sakslaste usu järgi oma haleda ja ilusa lauluga inimesi hukatusse meelitavat. Eeslaste usk ütles niisamuti vete sügavustes veejumalaid, vete-ema, Ahtit ja Vellamo neitsit elavat. Munk Bernhard juhtus temaga kokku ning sai aru, et see ei olnudki näkk, vaid inimene. Näkk küll kartis teda algul, kuid hiljem ta siiski harjus ära ja sai aru, et mungas pole ohtu. Neitsi oli oma endise mänguseltsilise Jutiku unustanud
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim
arvestas partneritega ja enamuse arvamusega ning kontrollis õiglast kasumite jaotamist. Kaupmehed olid linna majanusliku elu dikteerijad. Neist said sageli maadeuurijad, teaduse edendajad, uute võimaluste ja ainete otsijad. Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt linna, kloostri- või katedraalikoolis, kus nad pidid selgeks saama kirjutamise, lugemise ja arvutamise. Lisaks keskajale omaselt, said nad ka usuõpetust. Nii kodus kui koolis oli peamiseks karistajaks vits. Sarnaselt kõikide teiste keskaegsete seisustega, kasvatati ka kaupmeeste poegi õpipoisi meetodil. Oluline oli taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Kaupmehe õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli, olema ettevõtlikud ja vaprad. Noored kaupmehed pidid olema ka head sõdalased, et end kaubareiside ajal kaitsta. Oma oskuste arenedes hakkas poisi isa
Kordusküsimused: 1. Millest lähtudes valitakse silmasuurus nakkevõrkudega püügil 2. Kas ja kui kontrastne peab nakkevõrk vees olema 3. Milline on tavaliselt nakkevõrgu horisontaalrakendus, miks 4. Mida tähendab "lõhemäng" 5. Millise lipuga tähistakse nakkevõrgujada merepoolset otsa 6. Mis on õngekonksu "säär" 7. Kui pikk võib olla triivõngejada 8. Mis on mail 9. Millise jaotumisega kalu püütakse õngedega 11. Püük lõkspüünistega §7. Lõkspüünised (1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud. (2) Lubatud lõkspüünised on: 1) mõrd juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7; 2) 4) [kehtetud - RT I 2005, 28, 201 jõ...
oskus ka kodudesse. Küünlad ilmusid hiljem. Lapsi kuuske ehitama tavaliselt ei lubatud, sest kuusk pidi olema üllatus. Koos jõulupuuga kodunes jõuluvana. Jõuluvana käis perest peresse alates jõululaupäevast, tõi perele kingitusi ja talle tuli tänutäheks salmi lugeda. Tema rõivastuseks olid pahupidi kasukas, karvamüts, vildid ja labakindad. habe oli linapeost. Kaasas oli vitsakimp. Nii mõnestki mälestustest selgub, et vits polnudki juhuslik kaunistus, vaid seda läks mõne nähvi andmiseks tõepoolest vaja. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija. Jõulukaarte on saadetud juba 19. saj lõpust, leeviku sai see 1920. aastatel. Kaarte saadeti peamiselt sugulastele ja need hoiti mälestuseks. Enamasti saadeti need ümbrikuta. 1980. aastatel hakkas vohama pühadekaartidele albumide kirjutamine. See komme oli populaarne nii linnas kui maal.
* Tilia x vulgaris läänepärn - lehed südajad, ühemad - alt kahvatu rohelised - rood sisse vajutatud - karvatutid helepruunid või hallikad (suured, ebaühtlased, mustad täpid, pealt pole siserootsu näha!) * Daphne mezereum - harilik näsiniin - lehed õhukesed - talbja kujuga - tipust tömp teravad - terve servalised - alus pikalt rootsune laskuv (nagu indiaani vits kui võrse, tumerohekas tuhm, hallikas valge alt) * Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood (tumerohelised pealt nagu veresooned hargnemas, pikad tervad tipud, väga väga õrnad saagjad servad) * Acer pseudoplatanus mägivaher
Metsloomi peletati lõkke ja mitmete maagiliste kommetega nagu aiateivaste jm esemete kokku sidumisega (nende lõuad jäävad suletuks); ka lüpsti sümboolselt aiateibaid ja loeti seda tehes piimaloitse. Karjavits tuli koju tuua ja õhtul räästasse torgata, kus see püsis kogu suve. Selline käitumine tagas karjaõnne. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud, sest murdmine kandus üle loomadele. Niisiis varuti vits eelmisel päeval või paar päeva varem. Ülepea oli esimene karjavits oluline maagiline ese, millega tuli ettevaatlikult toimida, sellega ei võinud asjatult loomi lüüa jne. Maagilistest nõiakommetest oli tuntud näiteks varahommikune karja jälgede pööramine kodu poole ja leitud hundijälgede pööramine metsa suunas. Selle maagilise teoga mõjutati mõlemaid soovitud suunas liikuma.
23. Igal inimesel omad head ja vead. 1.24. 1.24. Silm on hinge peegel 1.25. 1.25. Suu teeb suure linna, käsi ei tee kärbse pesagi. 1.26. 1.26. Veri paksem kui vesi. 1.27. 1.27. Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 5 1.28. 1.28. Heal lapsel mitu nime. 1.29. 1.29. Käbi ei kuku kännust kaugele. 1.30. 1.30. Isa sõna enam kui ema vits. 1.31. 1.31. Ema hellitab, isa karistab. 1.32. 1.32. Lapsel valutab sõrm, emal süda. 1.33. 1.33. Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida ühte ema. 1.34. 1.34. Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks. 1.35. 1.35. Hea naine vaese varandus. 1.36. 1.36. Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. 1.37. 1.37. Parem üheksa sõpra kui üks vaenlane. 1.38. 1.38. Parem üks vana sõber kui kaks uut. 1
Eesti Mereakadeemia Lõkspüünis Referaat Anniki Jalast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................
sisuplaanis esitab teksti 1. pool "asja" ja 2. pool vastandab talle "sellesama asja osa" või millegi "asja juurde kuuluva", st. moodustab nn. absoluuttarindi. Sellised hübriidvormid (eriti siin toodud allrühmad B2a...c) on kogu rahvusvahelises mõistatusloomes ülitootlikud. Toome sellestki rühmast põgusalt liigitatud näiteid. B1. Topeldatud atributiivtuumad: kujundis "asjad" (anumad, töö- ja sõiduriistad, rõivad), hooned, rajatised: Lihane tõrs, raudne vits (sõrmus sõrmes); Must rätik, rohelised ääred (põld); Pisuke pajake, magus roake (pähkel); Valge vaat, punane pulk (hani); maastikuelemendid, botaanilised ja põllunduslikud objektid: Lihane sard, ravvatse toe (hobune); Püha kuhi, pikk varras (kirik); Valged põllud, mustad peenrad (aknad); loomad, linnud, nende kogumid: Hall härg, mäda selg (või pudrusilmas); Hani haljas, pea paljas (saunaviht); Must koer, valge
perekondadest ja õpetajad pidid neid juhatatama õige usu, moraali, traditsioonide ja kommete maailma. Isad hoidsid neil pilku peal ja püüdsid varakult tutvustada oma eriala alustega. Ka siin, nii kodus kui koolis, oli põhiliseks karistajaks vits. Kere peale anti nii koolist popiviskamise, Keskaegne tänavapilt kui kirikuteenistuselt jalgalaskmise eest, õunavarguse ja kivilahingute eest, kauaks väljajäämise ja lihtsalt sõnakuulmatuse eest. Poisist sai kaupmehesell, kelle isesesva tegutsemise õigus laienes, keda usaldati üha enam. Ta võis saata kaupu teise linna, kontrollida maha- ja pealelaadimist, ühesõnaga vanema, meister-kaupmehe ja ka gildi valve all tõestas ta pidevalt oma suutlikkust
• ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber • värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske • mütoloogia: põrgu, taevas(?) • arvsõnad: tuhat Germaani laenud (I–II at eKr – 13. saj; 269–397 tüve) • tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses • somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ • loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, kana, haigur, haugas, tursk • olme: mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, kell (kirikukell), vibu, kott, ling, lukk, pael, padi, katel, leib, taigen, õlu, juust, roog, hame, kangas, lõng • ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas • religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas • sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi laenud (..
see meelitaks pikset ligi. Tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Karjamaagia Oluline oli peletada eemale metsloomad, vältida karja kadumist, tagada neile tervis ja hoida kari koos. Karjavits tuli koju tuua ja õhtul räästasse torgata, kus see püsis kogu suve. Selline käitumine tagas karjaõnne. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud, sest murdmine kandus üle loomadele. Niisiis varuti vits eelmisel päeval või paar päeva varem. Oluline oli ümber karja käimine (ehk karja piiramine), et see püsiks suvel koos. Hunditõrje usuti, et püha Jüri seob või lukustab jüripäevast mihklipäevani hundi suu koduloomade suhtes. Ka loitsudes pöördutakse just sellise palvega püha Jüri poole. Piimanõidus Jüripäeva varahommikul käisid perenaised piima nõidumas. Seda tuli teha enne päikesetõusu ja salaja. Toiming, mida nähti pealt, võis pöörduda pere kahjuks, ka
Korstna siseseinast peab olema 250 mm põrand, kui on vill on vahel siis peab olema 100 mm välisseinast. Kuni 30 mm põrandalaud võib ulatuda korstnani. Korstna ja laepennide vahe peab olema vähemalt 100 mm Korstnasse ei tohi panna pöördsiibrit. Siiber, mis pannakse korstnasse võiks olla tahapoole kaldu, et kondents vesi ei jookseks sisse. Moodulkorstnad. Metallist torud topelt seinaga. Sees on tulekindel soojustus. Tuleohutus nõuded on tootja poolt kaasa pandud. Metallkorstnal käib vits peal, mis ühendab liited. Liited tuleks kokku suruda. Vill peaks olema ilusti vahel. Üks variant on keskel keraamiline toru ja ümber kivi. Sees võib olla samot või portselan toru. Kivid on omavahel ühendatavad. Kõikidel moodulkorstnatel on eri nõuded, mis on kaasas juhistega. Üks variant on laavakivist, mida võib laduda spetsiaalse seguga. Korstna kõrgus katusel. Korsten peab katusest välja ulatuma 80 cm või olema ülevalpool
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske mütoloogia: põrgu, taevas (?) arvsõnad: tuhat Germaani ja skandinaavia laenud(I–II at eKr – 13. saj; 221–377 tüve) tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, olme: mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi ja vanavene laenud (...–13. saj; 41–75 tüve) viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes
On samas ka selliseid kohti, kus alkohol on positiivsemas valguses serveeritud: ,,Mine söö oma leiba ja joo oma veini. Vein teeb meele rõõmsaks". Jeesus muudab veegi ju veiniks. Rõhutatakse mõõdukat, tasakaalukat tarbimist. Mainiti ka alkoholi raviefekti tapab baktereid. Russowi tekstides on karm protestantlik suhtumine. Kutsub talupoegi korrale, hurjutab. Seostab Liivimaa sõja teket alkoholi ja teiste naudingutega liialdamisega -> Jumala vits. Tol ajal pruukisid talupojad väga palju alkoholi ja keskkond oli ihadele ja naudingutele orienteeritud. Suureks probleemiks muutub see 18. ja 19. sajandil, mil kasutusele võetakse piiritus. Pea iga mõisa juures oli viinaköök. See tõi mõisale päris korralikult sisse. Mingi osa imporditi Venemaale, suurem osa jäi kohale ja realiseeriti kõrtsides. Siis hakatakse sellest teemast tõsisemalt rääkima. Morrali kõrvale tõusis ka meditsiiniline ja sotsiaalne diskursus.
Tihtrehvi ventiil kinnitatakse velje külge. Rehvid Ratta kandevõime, veeremissuuna täpsuse ning veo- ja pidurdusjõu edasiandmine sõltub mantli ehitusest. Mantli mustrilist pealispinda nimetatakse protektoriks ehk turviseks. Selle all paikneb venimatu vahevöö. Nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest koordikihist, mis ei lase kummil välja venida ega katkeda. Et mantel veljelt maha ei tuleks, on tema mõlemas äärises terastraatidest vits. Sõltuvalt koordiniitide suunast jagunevad rehvid radiaal- ja diagonaalrehvideks. Radiaalrehvid veerevad kergemini ja pehmemalt ning nad on diagonaalrehvidest poolteist korda kulumiskindlamad. Radiaalrehvide puuduseks on õhukesed küljed. Diagonaalrehvide mõõtmeid tähistatakse nii tollides kui ka millimeetrites. Näiteks 6,15-13 (155-330) tähendab, et rehvi laius on 6,15 tolli (155mm) ja istepinna läbimõõt on 13 tolli (330mm)
orgaanilised ained, mis vahutavad ja hakkavad vereliblede membraane hävitada. Neid saab muuta söödavaks kui panna vina sisse likku, seda ksutatakse reumarohuna, teine leotus teebtäiesti puhtaks. Alles jäävad magusad pähklid??? Kastan on pöögiline, tamme sugulane. Võib süüa kastanit paetult. Hobukastan ja kastan ei ole sugulased. Hobukastan on mingi seebipuu. Väiksemad seemned Hanemalts (näljaleib vene keeles) sisadavad saponiine. Vits hanemalts müüdi seemneid maasika spinati nime all.Vähese saponiini kogusega. Üheaastane taim. Linnurohud täiest söödavad nagu tatraterad. Probleem on nende kokku korjamisel. Hapuoblikas seemned söödavad Rebasehein aialilled (rebaseseaba) ka tähtjas rebashein. Seemned täiesti söödavad umbrohuks ei kasva, sest linnud söövad äa. Parthein kasvab seal kuus riis. 100a tagasi olla nedi soomes kogutud, nii, et müüdi poes mannana. Timut meeutab hirssi
000.041 2 50 12 D4 tihvt 000.000.040 2 4 H8/js7 a4 11 Vits 2 000.000.039 1 10 Vits 000.000.038 1 9 Kinniti 2 000.000.037 2
Kaupmehe aust Sai Seisuslik uhkus. Kaupmehed õpetasid oma poegi ja õpipoisse samuti õpipoisimeetodil nagu ka kõik teised kaasaegsed seisused. Eriti oli hinnatud taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli, olema ettevõtlikud ja vaprad. Õpetuse algusest peale jälgiti poisi ausat meelt. Raha nõudis täpsust ja head mälu. Nii kodus kui koolis oli karistajaks vits. Kui poiss kasvas hakkas isa üha rohkem teda rakendama, väikesi ülesandeid andma, kusjuures kontroll oli tugev ja karistus karm. Käsitööliste kasvatus kujundas äärmiselt olulise eetilise eluprintsiibi: tööd tuleb teha hoolega ja korralikult. Töö ja töökasvatuse väärtustamine oli käsitöölise kasvatuse puhul esmatähtis. KRISTLANE .TALUPOEG 13
põlvel kiigutab, kiigutab vanakuradi lapsi; Kes põlle eest märjaks teeb, saab joodiku mehe · Retoorilised tõrjevormelid e. reparteed, st. pareerivad, iroonilised, norivad vastused mitmesugustele pärimistele, soovidele, palvetele, kurtmistele, vabandustele, hinnagutele, solvangutele jne.; lähtuvad konkreetseist sõnadest partneri poolt öeldus: (Anna... --) Anna jäi Tartus rongi alla; (Ei usu! --) Anna urruaugule musu! (Ei viitsi... --) Kui ei viitsi, võta vits pihku! (Ise... --) Ise on sealaudas; (Kuhu? --) Kuke suhu; (Ma mõtlesin... --) Kalkun ka mõtles (et muneb aga...); (Ma nägin unes... --) ...et kassi pee põles...; (Miks? --) Sest koera nimi oli Viks ~ Reks ~...; (Mis kell on? --) Ratastega masin ~ Viisveerand kuus ~ Uuurmaakri leivakannikas; (Mis nimi? --) Nipitiri; (Oleks... --) Oleks on paha poiss ~ Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss; (Palun... --) Kirikus palutakse Jutujätkud ja naljasõnad · Lollitavad jätkud vanasõnadele
muidugi uhukustab kuidas anids niimodi, et teist korda enam ei taha. Vaheapel on väike Ekke jooksnud ja oma emale Enekenesele rääkind, et isa on kodus. Ka Neenu soovitab minna Ekkel vaatma Enekest. Eneken nuttab ja nad embavad pikka ega sositades asju üksteise kõrva. Väike käib lutsu viskamas ja ei möista miks kaks nii kauka kallistavad, kui nad sisse lähevad järgneb väike Ekke ja leiab kaks põlvil vanaema ees kel ühes käes vits, teises raha. Kui viimaks Eneken küsib kas Ekke leidis lahtiseid allikaid vastab ta, et leidis ag arvab, et kodus kõik on kõige parem. 8. Kulminatsioon või lõpplahendus (vastavalt kumb olulisem) Kulminatsiooni haripunkt on võimalikult näiteks siis kui Pohja- Noora mägede vahel maanteel mõistab Ekke lõpuks, et need teed on hüpnotiseerivad ja alati pettust tekkitavad, sest veel ei ole tal olnud õnne ja rõõmu erinevate etappide tagajärgedena. 9. Autori keel ja lauseehitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
