Sobiv pH 6,0-6,5 5,5-6,0 Üle 5,5 Ohtlikud kahjustajad Kahjurid: Pahklest – musta sõstra pungades Lehevaablased – söövad karusmarja ja punase sõstra lehti Marjavaablane – musta sõstra marjades Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel Sõstrarooste – punase sõstra lehtedel ja viljadel Reversioon e. täidisõielisus – viirushaigus mustal sõstral, kandub edasi pahklestaga 3. Kultuuride tähtsus. Kõiki saab viljelda täielikult mehhaniseeritud tehnoloogiaga. Must sõstar – varajane kandealgus, C-vitamiini (160 mg%) sisaldav hinnaline mari.
Maasikafüüsalist nimetatakse ka rosinafüüsaliseks, kuna ta viljad sobivad väga hästi kuivatamiseks. Maasikafüüsalise viljad on magusamad, maasika maitsega ja lõhnaga. Vilju kasutatakse keedise ja sukaadi valmistamiseks. Peruu füüsalist tehakse ka veini. Kuivatatud viljadest tehakse kompotti. Füüsalis sobib hästi salatiks, püree ja ikra valmistamiseks ning konserveerimiseks analoogselt rohelise tomatiga. ravimeditsiinis kasutatakse füüsalist neeruhaiguste puhul. Füüsalise viljadel eemalda õitupp, pese kuuma veega, et paremini eemaldada liimjat ainet, millega viljad on kaetud. Füüsalise vilju võib värskelt säilitada pikemat aega. Füsioloogiliselt valminud vilju võib säilitada 1-2 kuud, ja tehnilises küpsuses kogutud vilju 1-4ºC juures kuni kevadeni. PASSIOON Kannatuslille vilja, mida kutsutakse ka purpurpassiooniks, on pruunikasvioletne kuivanud nahka meenutav koor. Kui see on veidi kühmuline ja krimpsusning vali näeb välja, nagu peaks selle ära
Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest Nt etaanhapeetüületanaat Estrid on vedelad või tahked ained. Enamasti meeldiva puuvilja lõhnaga. Need on läbipaistvad ning vees halvasti lahustuvad. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (nt: sidrunikoores). Veel on nendeks looduslikud rasvad (nt: vaalarasv) ja vahad (nt: õhukese kihina viljadel, okastel). Keemilised omadused: Hüdrolüüsimine o Happeline hüdrolüüs (+H2O H+) o Aluseline hüdrolüüs (+Leelis nt: KOH) Kasutusalad: o Lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena kasutamine ( karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfüümitööstuses) o Lahustiteks värvidele ja lakkidele o Ravimite valmistamisel kasutamine o Suurtes kogustes ka plastide ja kiudainete tootmiseks
Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. · Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. · Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Kaheidulehelised Üheidulehelised · Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. · Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Toitekude kujuneb keskrakust. · Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud. Üheiduleheline seeme
kasvu suunamises. Kasvueas muru tuleb suve jooksul niita 4-8 korda. Ridade vahed niidetakse traktorniidukiga, istutusribad muruniiduki või trimmeriga. Haigused Vertitsilloosne närbumistõbi seda põhjustab mullas peituv mikroseen Verticillium dahliae. Koorel on oranzikad laigud, võra hõrenenud, lehed väikesed, hallid, varisevad varakult. Viljad on märgatavalt väiksemad, väiksema mahlasuse ja halvema maitsega. Endomükoos viljadel põhjustab seen Monilia. Viljad on kahvatud ja tohletunud. Viljad kaotavad oma meeldiva lõhna, nende sisu veeldub ja värvub määrdunud valgeks. Kärntõbi viljadel tekitaja Fusicladium carpophilum. Kahjustatud lehed ja viljad kattuvad järk-järgult tumeda kirmega ja varisevad. Kahjurid Roheline lehetäi esimesed lehetäide kolooniad võivad astelpajudel elada juba mai kuus. Lehetäide teine põlvkond ilmub juunis. Kui lehetäisid on väga palju, siis võiks pritsida.
Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega kokku ei puutu. Õhk peab saama läbikäija. Sortide valik mõni haigestub massiliselt, mõni mitte. Viljad hävitab. Suve teine pool ilma saagita, kui vihmane suvi. 6. Ebajahukaste (lk43). Tumedam peaks olema kui jahukaste. Lehe all rohkem ja all ääres. Võib esienda kollakaid ringe. 7. Märgmädanik Kuju muutub, toiduks kõlbmatu. Esineb lihakatel viljadel. 8. Lehemädanik (lk 55), Lehtedel või vartel laigud, mis pärast muutuvad pruuniks ja lõpuks hävinevad. Fungitsiidid. Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma
Seda võite kasutada nii tihti kui soovite. Metallisooladeta , ilma keemiliste värvaineteta, bakterivaba. Senna paneb juuksed särama Senna (Cassia obovata) lehed sisaldavad palju antrakinoon- ja krüsofaanhapet, mis mõjuvad hästi nii nahale kui juustele. Amla taltsutab kahused juuksed Amalaki õislehik (Emblica offi cinalis), tuntud ka kui amlapuu ehk inglise keelest otse tõlkides India karusmari (Indian gooseberry) sümboliseerib Indias nooruslikkust ja tervist. Kõnealuse puu viljadel on antibakteriaalne toime ja need sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Oluline on kui hakkate juukseid värvima, teha endale selgeks ,mida te täpselt soovite, kas toonida, värvida poolpüsivärviga või kui sul on juustes halli siis aitab täis püsivärv. Alati tuleb hoolikalt lugeda läbi juhendid kuidas värvida , sest värvidel on ka erinev kastus. Kindlasti oled kuulnud, et ühed juuksevärvid on koduseks värvimiseks paremad kui teised ning osasid on ka lihtsam kasutada.
tehti 8000 aastat tagasi kartuliga. Maguskartuli uurimise käigus avastati, et see on aretatud kartulist ning paar mulla bakterit muutsid selle maguskartuliks. GMO on muutnud taimed kahjuritele vastupidavamaks ning taime süües võib kahjur isegi surra. Tänu sellele on vähenenud taimemürkide kasutamine kuni 80% võrra. On tekkinud ka lisa probleem. Enne sai viljale pritsitud mürgi maha pesta, sest mürk oli vilja peal, kuid GMO viljadel on kahjurivastane mürk vilja sees, mida ei saa eemaldada. See paneb inimesi muretsema, sest kardetakse, et see mürk võib ka inimesele kahjulik olla. Õnneks aga ei tohiks see inimesele mürgine olla, sest see mis ühele liigile on mürgine ei pruugi teist liiki mõjutada. Näiteks inimene võib vabalt sokolaadi süüa, kuid kui anda seda koerale võib see surmaga lõppeda. GMO taimed vajavad palju vähem väetist kui tavalised taimed, sest nad
tehti 8000 aastat tagasi kartuliga. Maguskartuli uurimise käigus avastati, et see on aretatud kartulist ning paar mulla bakterit muutsid selle maguskartuliks. GMO on muutnud taimed kahjuritele vastupidavamaks ning taime süües võib kahjur isegi surra. Tänu sellele on vähenenud taimemürkide kasutamine kuni 80% võrra. On tekkinud ka lisa probleem. Enne sai viljale pritsitud mürgi maha pesta, sest mürk oli vilja peal, kuid GMO viljadel on kahjurivastane mürk vilja sees, mida ei saa eemaldada. See paneb inimesi muretsema, sest kardetakse, et see mürk võib ka inimesele kahjulik olla. Õnneks aga ei tohiks see inimesele mürgine olla, sest see mis ühele liigile on mürgine ei pruugi teist liiki mõjutada. Näiteks inimene võib vabalt sokolaadi süüa, kuid kui anda seda koerale võib see surmaga lõppeda. GMO taimed vajavad palju vähem väetist kui tavalised taimed, sest nad
(90%) 16. Miks ei tohi korjata seeni linnast või maanteede lähistel? Kuna nad koguvad endasse erinevaid aineid(metallide ühendi ) ehk mürgiseid aineid., mida nad saavad koos toitaainetega saastunud mullast . 17. Nimeta parasiitseeni, kellel parasiteerivad, millist kahju tekitavad? Roosteseened:teraviljadel, taimedel , taimed muutuvad kiduraks ja saagikus langeb Nõgiseened:tervalijadel , muudavad teriste sisu mustaks eosmassiks, hävitavad , saak langeb Jahukasteseened:lehtedel, viljadel , marjadel , lilledel , rikub viljade välimust 18. Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? Kasulikkus:lagundajad , elupaigaks ja toiduks loomadele , sümbioosis mõndade loomade ja taimedega Kahjulikkus:kahjustavad puid , põhjustavad loomadele haigusi 19. Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 20. Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Kasu:Toiduks , ravimiks , loomasöödaks (söödapärmid), käsitööks
keskkondades. Räästumine rasvade riknemine õhu käes seistes. Estrid ja amiidid. Estrite ja amiidide mõiste ja iseloomulikud rühmad. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhapete soolade nimetustega, tunnuseks on lõpp aat. Amiidide nimetused moodustatakse karboksüülhapete nimetusest, asendades liite- hape tunnusliitega-amiid. Estrite leidumine looduses ja omadused- leidub taimede lehtedel, vartel ja viljadel õhukese kihina,meeldiva lõhnaga lenduvad vedelikud. Estrite hüdrolüüs-reageerimine veega, mille tulemusena tekivad uuesti estri lähteained- karboksüülhape ja alkohol. Ekstrahheerimine- Räästuma- Hüdrolüüs loomorganismis- rasvad hüdrolüüsuvad seedetraktis ensüümide toimel rasvhapeteks ja propaantriooliks. Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad.
Selle tekkimiseks on kaks erinevat tingimust, mis mõlemad on seotud liigse niiskusega. Esimine tingimus, mis tema tekkimiseks on vaja, on pidev niiskus. See võib tekkida kui mingil perioodil on väga sagedast sadu esinenud, või kui taimejuures oleval veel pole kuhugi ära imbuda ja taim on pikemat perioodi märg. Teine põhjus, miks ta tekkida võib, on peale pikemat kuiva perioodi läheb järsult liigniiskeks. ,,Botrytis cinerea" põhjustab taime viljadel (näiteks maasikatel) hallitumist ehk see seen katab kogu marja oma hallikate eostega, mis meenutab tuhka. Botrytis cinerea Teine ülisagedane seenhaigus taimedel on harilik rooste. Erinevalt teistest seenhaigustest, harilik rooste esined sageli just tervetel ja kasvavatel taime osadel (näiteks lehed). See seeneliik levib kõige sagedamini õhu ja vee kaudu, kui ta on sattunud eluks võimelisse keskkonda ja on levima hakanud, siis
kustutajana Kuidas valida, säilitada ja töödelda? Valikul tuleks otsustada esmalt vilja küpsuse üle. Ülevalminud viljade sisu on pruunikas, kuivavõitu ja olekult urbselt käsnjas. Lõunamaa asukana pelgab ka Baklazaani vili liigjahedust. Temperatuur paar pügalat üle nulli on baklazaanile liiga jahe ning kooreosa muutub inetult pruuniplekiliseks. Ka Baklazaan koorimisse saab mitmeti suhtuda. Vanematel ja suurematel viljadel soovitatakse koor eemaldada, sest selle aluskihti on sordist sõltuvalt sageli koondunud mõrkjamaitselised ained. Seevastu noori vilju tarvitatakse sageli koos kaunivärvuselise kooreosaga. Juba lahtilõigatud baklazaani pind tumeneb õhuhapniku toimel suhteliselt kiiresti. Selle vältimiseks soovitatakse lõikepindu piserdada sidrunimahlaga. Paprika 3 Paprika pärineb Ameerika mandrilt
tuhk muudab keskkonna leeliseliseks, see on vana tõrjeviis karusmarja- jahukaste puhul).) Haigustunnused Mõne aja pärast peale nakatumist muutuvad haiguse tunnused nähtavaks. Välised haigustunnused (sümptomid) võimaldavad panna esialgse diagnoosi, mida on vaja täpsustada mikroskoopilise uurimisega. Haigestuda võivad taime kõik organid. Tähtsamad haigustunnused: Laiksused. Enamasti esinevad taime lehtedel, vartel, viljadel normaalse värvuse kaotanud aladena. Laigud on tavaliselt kindlapiirilised, erineva suuruse ja kujuga. Värvusemuutused. Tekivad siis, kui on häiritud assimillatsiooniprotsess ja kloroplastide normaalne funktsioneerimine. Sagedamini esineb kolletumine (kloroos). Kirmed. Taimeosad on kaetud erinevat värvi (valkjas, hallikas, roosa, pruun, must) kihiga. Kirmed võivad olla kohevad või mõnel juhul vaevalt märgatavad, asuda lehtede üla- või alapoolel. Pustulid
tihti isegi vastukäival moel. Üleilmastumine või põhjustada ka konflikte ja arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks. Ta väidab, et erinevalt ühiskondadest, mis jagasid omavahel hüviseid ja kaupu, peavad tänapäeval olema valmis jagama riske ja probleeme. Olenko, K. ja Toots, A. (2005) Ühiskonnaõpetus, Tallinn: Koolibri Iga sajand toob endaga kaasa teadusliktehnilise edukäiguga kaasnevad uued hüved. Paraku on nendel magusatel viljadel sageli liiga mõru kõrvalmaitse. Füüsikas, bioloogias, psühholoogias tehtud avastused lubavad luua üha võimsamaid ja erakordselt ohtlikke relvaliike ning tööstuse, kommunikatsiooni ja transpordi arengu kõrvalnähud toovad märkimisväärset kahju keskkonnale ja inimese tervisele, kulutavad planeedi loodusvarasid. Peamisteks globaalprobleemideks võib nimetada biotehnoloogiliste eksperimentide
end veel teine apelsinihakatis punnitab. Nabaapelsinid on väga kvaliteetse viljalihaga ja et neil on nii omapärane, kõigile silma hakkav tunnusmärk küljes, siis osatakse neid turul nõuda. Naba on kujunenud nagu kvaliteetse vilja tunnuseks. Marokost imporditud apelsinide seas oleme Eestiski näinud lisapunniga nabaapelsine. Teine väärtuslik rühm, jaffaapelsinid on nime saanud Iisraeli linna Jaffa järgi. Nende viljadel on paks mesokarp, neid tuntakse paksukoorelistena. Kahekümnendail aastail läksid moodi nõndanimetatud veriapelsinid, mille viljalihal on punakas varjund, sest see sisaldab värvainet antotsüaani. Moepuhang läks nii valdavaks, et kusagil polnud punaka lihaga sorte nii palju võtta kui nõuti. Osavad ärimehed süstisid siis tavaliste sortide puudel kasvavatesse noortesse viljatesse söögipeedi mahla ja turustasid neid valminult tublisti kallima hinnaga nagu moekaupa ikka
eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka sellist mida vajatakse ja tuntakse. Peale selle, et korjatakse tuntud taimi , koguge üksnes terveid taimi. Putukate pool kahjustatud, vigastatud, elujõetud, tolmused taimed jätke sinnapaika, neil puudub ravijõud. Ka aias peaks raviks võetama taim, mida poleks töödeldud kemikaalidega ega kasvatatud mineraalväetisetega. Neil viljadel puudub ravijõud, veelgi enam nad võivad olla ohtlikud, eriti lastele. MILLAL RAVIMTAIMI KOGUDA Parim kogumisaeg on siis, kui taim sisaldab kõige rohkem toimeaineid, seetõttu järgigem etteantud juhiseid eri taimede kohta. Õite, lehtede kogumiseaeg on kuiv, päikesepaisteline päev, soovitav enne keskpäeva. Korjamisel ei tohi olla taim märg. Eesti rahvatarkuse järgi on parim aeg ravimtaimede kogumiseks vanakuu
On tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud. Seemnised võivad olla varustatud kileja äärisega või tiivakujulise lisandiga, mida nimetatakse ka tiibviljaks. Kui kaks tiibvilja on kokku kasvanud, siis nimetatakse vilja kaksiktiibviljaks. Seemnised on päevalilleseemned ja teised korvõieliste viljad. Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:V%C3%B5ilille_seemnis.jpg Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel. Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel. Harilik vaher. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg
marjakultuurina. Vaarikas ja pampel ehk aedmurakas moodustavad muraka perekonnas eraldi alamperekonna. Vaarikas annab kergesti juurevõsusid, mistõttu on ta aias üsna tülikas, levides kiiresti algselt kasvukohalt edasi. 1.4 Kasutamine Vaarikas on väärtuslik põõsas, sest temast saab kasutada kõiki osi: lehti, varsi, õisi ja vilju. Vaarikalehetee alandab paistetust ning sellest tehtud kompress leevendab silmapõletikku. Vaarika viljadel on meeldiv maitse ja aroom, mistõttu neid tarbitakse laialdaselt nii toorelt kui ka töödeldult. Viljad sisaldavad vähesel määral salitsüülhapet, millel on 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Framboise_Margy_3.jpg 5 higistamajav toime. Viljadest valmistatakse toor- ja keedumoosi, zeleed, siirupit, mahla, likööri, veini jms. 1.5 Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis 1.5.1Toitained Toitaine Väärtus 100g Ühik kohta
mis vajavad aastast järejkasvatamist, enne kui neist saavad standartsed istikud Suureks plussiks on väga ilus punane sügisvärv. Ka õitsemise ajal on hekk ilus. Kadri Karp Eesti Põllumajandusülikoolist rõhutab, et aroonia puhul on vaat et tähtsaim fakt, et see on täiesti haiguse- ja kahjurivaba. Kannatab suurepäraselt heitgaase. Miinused- raske saada tihedat, ühtlast hekki, nõuab reeglipärast, tugevat lõikamist. Kipub alt jääma hõredaks. Aroonia viljadel on mõned unikaalsed omadused. Nimelt on neis 2...3 korda rohkem joodi, kui teistes tuntud puuviljades või marjades. Samuti ei ole talle vastast P rühma vitamiinide osas. Aroonia vilju (ka mahla) on väga kasulik manustada juhul, kui sinu vere kolesterooli tase on kõrge, ja vererõhk kipub kõrvu kohisema panema. Sealjuures on omapärane see, et normaalse rõhuga inimestel arooniate söömine vererõhku ei alanda. Arooniate manustamine tuleb kasuks radioaktiivse kiirituse kätte
Efektse välimuse ja väga kaubandusliku nime- dragon fruit- tõttu on metskaktusete istandike palju rajatud ja rajatakse intensiivselt veelgi. Väga populaarsed on metskaktused Vietnamis ja üldse Aasias, ent neid kasvatakse palju ka Lõuna-Ameerikas riikides. Tihnikkaktused (Stenocereus) Kui viigi-ja metskaktuste vilju kasvatatakse ja turustatakse üle maailma juba ammu üsna laialdalest, siis ülejäänud kaktuste viljadel on reeglina vaid kohalik, ehhki mõnes piirkonnas vägagi arvestatav tähtsus. Siiski on tihnikkaktuse liik (Stenoccereus queretareonsis) Mehhikos juba kultuuristatud. Sedagi liiki on indiaanlased suureviljalise viigikaktuse kõrval juba vähemalt poolteist tuhat aastat enne Kolumbust kasvatanud ning praegusteski istandikes kasvanud taimed on Kolumbuse-eelsete valitud kloonide otsesed järglased. Vähegi märkimisväärset ristamist ja teadliku sordiaretust selle liigiga seni tehtud pole.
piimjas vedelik, mis tavaliselt janujoogiks ära juuakse, vaid kookose viljalihast saadud tõmmis. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses. Kookospähkli avamine on tõsine ettevõtmine. Luukestal paiknevatele väikestele õõnsustele tuleb naela abil haamriga lüüa ja siis pooled ettevaatlikult avada. Kauplustesse müügile tulevatel viljadel on kaks pealmist kihti eemaldatud. Kookospähkli kvaliteeti saab enne ostmist määrata loksutades - kõlblikel viljadel on sees kookospiim. Seistes muutub kookospiim tahkeks ega ole nii väärtuslik nagu värskelt. Kookospiimast saab meeldiva kokteili, kui sellele lisada sulatatud jäätist ja purustatud puuvilja- või marjatükke ning aniisiseemneid. Sisse süüa, peale määrida Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse riivitult kondiitri- ja kosmeetikatööstuses, see on
mille vilja ülaosas koore all end veel teine apelsinihakatis punnitab. Nabaapelsinid on väga kvaliteetse viljalihaga ja et neil on nii omapärane, kõigile silma hakkav tunnusmärk küljes, siis osatakse neid turul nõuda. Naba on kujunenud nagu kvaliteetse vilja tunnuseks. Marokost imporditud apelsinide seas oleme Eestiski näinud lisapunniga nabaapelsine. Teine väärtuslik rühm, jaffaapelsinid on nime saanud Iisraeli linna Jaffa järgi. Nende viljadel on paks mesokarp, neid tuntakse paksukoorelistena. Euroopas enne söömist apelsinid kooritakse, seepärast kaubastatakse siin sorte, mille koor tuleb viljalihast kergesti lahti. Mujal maailmas seevastu lõigatakse apelsin katki ja pressitakse mahl välja. Nõnda on näiteks Kuuba apelsinisordid viljalihast raskesti eralduva kestaga. Kuna apelsini kasvatatakse maailmas mõlemal poolkeral väga erineva kliimaga aladel, siis on võimalik värsket apelsini osta kogu aasta ringi
värvi muutumist aines. · Igal viljal on ka oma ajalugu. · Igal viljal on erinevad keemilised omadused. · Kõige rohkem kulus värvi muutuse saavutamiseks NaOH lahust õunal. · Kõige vähem kulus värvi muutuse saavutamiseks NaOH lahust pirnil. · Kõik uuritud viljad on meil ka kodus igapäevases kasutuses. · Paari lihtsa võttega sai koguda palju vajaliku informatsiooni. · Igas viljas oli tervisele midagi kasulikku. · Ka lihtsaltel viljadel võib olla raviomadusi. Kasutatud kirjandus http://www.calmia.ee/fviljapuud.html http://www.loc.gov/rr/scitech/mysteries/onion.html http://et.wikipedia.org/wiki/Sibul http://nammy.pbworks.com/Pirn http://et.wikipedia.org/wiki/Tiitrimine http://et.wikipedia.org/wiki/PH Raamat ,,Maailma viljad" http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak1/tiitrimine_ylevaade.pdf http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?20717 Lk 8/9 Lisad
Ostmine Sileda läikiva koorega granadill on täiesti eksimatult toores ning muutub söödavaks alles siis, kui koor muutub silmnähtavalt kortsuliseks; kättevõtmisel tundub vili raskena ning koor on väga kõva. Eriti on välimuse muutumine märgatav Brasiilia granadilli juures, Malaisia variandi koore välimus nii drastiliselt ei muutu. Toasoojuses küpseb toores vili nädala jooksul. Säilitamine Soovitav on lasta viljadel valmida toatemperatuuril ning seejärel säilitada neid jahedas. Kasutamine Sisu süüakse enamasti lusikaga otse koorest, kuid püreeritud sisu kasutatakse väga tihti magusroogade ja kastmete valmistamisel, kohupiimasegudes, pudingutes ja kreemides, tarretavates magusroogades, kokteilides ja punsides. Säilitamine 8-12º C ideaal ºC 7-10º C 3-4 nädalat 100 g passionit annab: Total Fat -1g kiudained- 10g suhkruid - 11g Vitamin A - 1272 IU
Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. Vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas mahushapu aprikoosivärvi viljaliha , millest sisaldub suur kiuline , munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme . Maitse : Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset. Sisaldus : Mangos on palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 45 mg% ning rikkalikult provitamiini A. Viimase sisalduse poolest on mango silmapaistvaim puuvili. Seetõttu on ta hinnatud toit imikutele ja haigetele, eeskätt seedimist soodustavana ja lahtistina toimiva vahendina. Energeetiline väärtus: 100 g/44 kcal/185 kJ. Valmimine : Mango koristatakse poolvalminuna ja pakitakse ettevaatlikult puitvillaga vooderdatud pappkarpidesse
apelsini. Ostmine Sileda läikiva koorega granadill on täiesti eksimatult toores ning muutub söödavaks alles siis, kui koor muutub silmnähtavalt kortsuliseks; kättevõtmisel tundub vili raskena ning koor on väga kõva. Eriti on välimuse muutumine märgatav Brasiilia granadilli juures, Malaisia variandi koore välimus nii drastiliselt ei muutu. Toasoojuses küpseb toores vili nädala jooksul. Säilitamine Soovitav on lasta viljadel valmida toatemperatuuril ning seejärel säilitada neid jahedas. Kasutamine Sisu süüakse enamasti lusikaga otse koorest, kuid püreeritud sisu kasutatakse väga tihti magusroogade ja kastmete valmistamisel, kohupiimasegudes, pudingutes ja kreemides, tarretavates magusroogades, kokteilides ja punsides. Guajaav Kirjeldus Guajaav kasvab kuni 10 m kõrgusel paljuharulisel puul, mille kodumaa on Lõuna-Ameerikas, kuid mida kasvatatakse kõikides troopilises vööndis asuvates maades.
Bioloogia TÜNK MV 3) Väikeseened elupaik (kasvukoht) Tähtsus ja kasutamine PÄRMISEENED HALLITUSSEENED NUTTHALLITUS ROHEHALLITUS PARASIITSEENED ROOSTESEENED Kõrreliste vartel, taimevartel NÕGISEENED Kõrreliste teristel JAHUKASTESEENED Viljadel ( marjadel) ja lehtedel KARTULI-LEHEMÄDANIK Kartulil, tomatil EPIDERMOFÜÜDID Inimese nahal, küüntel nakkavad; ( seenhaigused) LAGUNDAJAD PIGILAIKSEENED Vahtra, lepa lehtedel LIMASEENED (~400 liiki) TEESEEN c) Samblikud (~13 600 liiki) *poolseened-poolvetikad 8
· Õietolmu sattumine infektsioonitilka suurendab märkimisväärselt nakatumist ·Levikuks soodsad - madal temperatuur (keskm 12 C°) - kõrge õhuniiskus (taimede märg pind) · Optimaalne spooride arenguks on õhuniiskus üle 80% (90%) infektsioonitilk temperatuuri vahemik 18 24 °C (5h) + 5 °C Tomati-pruunmädanik, -lehemädanik Phytophtora infestans · Kahjustab vilju ja lehti · Nakkus levib kartulilt tomatile · Opt üle 75% õhuniiskus ja temp 14-23 °C · Viljadel on mitmesuguse kujuga ebamäärase piirdega pruunid sissevajunud ja kõvad laigud · Lehtedel tekivad hallikasrohelised laigud, mis hiljem haaravad kogu lehestiku · Kahjustab peamiselt hilist tomatisaaki Tomati-ruugehallitus Cladosporium fulvum · Kahjustab ainult lehti · Alates õitsemisest on lehtedel ümmargused või ebakorrapärased rohekaskollased laigud. Alumisel küljel on eostest ja eoskandjatest moodustunud hallikaspruun kirme. · Levib kogu lehestikule
Ka kännasõisik on võrreldes teistega väiksem kui harilikul pihlakal ja pooppuul ulatub see 10 cm-ni, siis tuhkpihlakal jääb kännasõisiku suurus enamasti 5-8 cm vahele. Viljade suuruses nii suuri erinevusi pole enamasti on kõik umbes 1 sentimeetrise läbimõõduga, kuigi hariliku pihlaka viljad võivad mõnevõrra suuremad olla. Siiski on kolme pihlaka vahel ka sarnasusi. Nii näiteks on kõikide ühiseks tunnuseks see, et nende lehepooled on erinevat värvi. Kõikide puude viljadel esineb punast varjundit ning puude õied on valged. 8 2. PIHLAKATE ERILISUS Pihlapuud võivad olla erilised väga mitmes mõttes. Ühest küljest on nad väga kaunid puud, mida kasutatakse iluaianduseski, teisest küljest on juba vanadest aegadest saadik leitud pihlakale ka praktilisi rakendusi. Järgnevalt ongi neid kahte aspekti veidi lähemalt vaadatud. 2.1 Väike-Saadu pihlakas
harunenud. *Mitmerakulised karvad jagatakse: -üherealisteks - harunenuteks - soomuskarvadeks- Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. - sammaskarvadeks. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu. *Olenevalt sellest, millise ilme annavad kattekarvad taimeosale, eristatakse siid-, ude-, taker-, vilt- ja karekarvu. *Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. *Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. *Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. *Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma). Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega
· Täkked - lehe servades on peaaegu ühelaiuse vahega korrapärase kujuga käärukesed või sälgukesed. · Roodamine ehk skelteerimine - lehe kude on kas täielikult või suures ulatuses ühelt küljelt ära söödud, nii et terveks on jäänud lehe sooned ja osaliselt ka vastaspoole epidermis · Aknad - lehed on roodunud väiksemate laigukestena, vastaspoole epidermis on terve · Lohud ja lohukesed - lehtedel, vartel, okstel või viljadel kas mõnemillimeetrise läbimõõduga või suuremad madalad laiad lohud. · Augud - vartel, viljadel või juurtel sügavamad kahjustused. Selle sügavus ei ole suurem kui kahjustuse läbimõõt · Koopad - viljades, mugulates, juurtes või juurviljades võrdlemisi suure ulatusega, sagedasti ebakorrapärase kujuga sügav kahjustus. · Õõnsused - kogu vili, mugul, juur või juurvili seest õõnestatud · Kaevandid - lehtedes, vartes, viljades, mugulates jm
seemned puhtida. o Liblikõieliste jahukaste talvitub taimedel ja taimejäänustel, levib õhuvoolude abil. o Ristikuroosted talvitub talieostena taimejäänustel, suvel levib suvieostena. Söödaväärtus langeb!! Tõrje: söödahein niita varakult ja madalalt, fungitsiidid. o Ristikuvähk 5 aastat mitte külvata. Haiguskindlad sordid. o Puuviljamädanik eosed levivad viljalt viljale. Ohustatud eelkõige vigastatud viljad. Haigustekitaja säilib maha kukkunud viljadel, levib sealt järgmisel aastal tuule ja putukate abiga noortele viljadele. Saagikadu kuni 30%. Tõrje: võra harvendada, mädanevad viljad ära korjata ja maha matta, keemiline tõrje. o Õunapuu-kärntõbi nakatuvad kergesti puuviljamädanikku. Seeeen talvitub eostena varisenud lehtedel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: sügisel eemaldada puude alla varisenud lehed ja viljad ja need maha matta. Haiguskindlad sordid, fungitsiidid.
on vihmaussid kõige tähtsamad pinnase viljakuse ülalhoidmisel ja toiteelementide efektiivsel ringlusel. 8. Millised tegevused hävitavad vihmausse? Vihmausside jaoks toidukättesaamise küsimus väga oluline. Enamik liike on aktiivsed ka sügisel seni, kuni esimesed öökülmad algavad. Samuti on oluline eemaldada aiamaalt nii vähe orgaanilist ainet kui võimalik ja lasta igasugustel taimedel, sealhulgas langenud lehtedel ja viljadel laguneda ja mädaneda. Igasugune mullas toimuv põllumajanduslik tegevus avaldab mõju vihmaussikoosluse arvukusele ja mitmekesisusele, mõju võib olla negatiivne või positiivne Enamasti on tegemist mullatemperatuuri, -niiskuse, orgaanilise aine hulga ja kvaliteedi muutuste tagajärjega Mida suurema ulatusega ja sagedam on koosluste häirimine, seda väiksem on vihmausside arvukus ja biomass Maakasutuse intensiivistamine toob kaasa mitmekesisuse vähenemise ja varisest toituvate liikide
ained ning süsiv, AH. Kasvu soodustaad epidermise surnud rakud. ARV SUUREM- ÕITSEMISE AEG. Algusfaasis epifüüdid vähendavad idanevust, kuid moodustavad taimedel biloogilise barjääri, takistades parasiitide tungimist kudedesse. 19. Taimede epifüütne mikrofloora juured ja mugulad jne.: rohkem mikroobe kui risosfääris. Pseudomonas Herbicola, fluorescens, Myobacterium spp, Aerobacter aerogenes, Bacillus Subitilis. Jne. 20. Mikroobide elutegevust mõjutavaid tegureid viljadel. Epifüüdid mõjutavad-viljade valmimisel nende niiskusisaldus väheneb, mikroobide areng väheneb.Küpses viljas-mikroobid anabioosis. Mikrofloora- spoore mood.kepikujulised bakterid. Pseudomonas Herbicola aureum.Mikroobide elutegevust mõjutavad-niiskussisaldus ja temperatuur. Mikroobide paljunemisel-vilja kuumenemine-hingamine.kuni 60 kraadi. Esinevad mükotoksiinid.seened. Niisked ilmad-Frusarium Graminearum. 21. Juuretiste mõiste ja ülesanded
maailma troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme soojemates piirkondades: ulatuslikumalt Lõuna-Euroopas, Egiptuses, Venemaa lõunaosas, Ukrainas, Kesk-Aasias, Jaapanis, Hiinas, USAs, Lõuna-Ameerikas jm. Eriti armastatud toiduvili on arbuus Türgis. Arbuus on üheaastane ja lamanduvate vartega (nagu kurk ja melongi), mis võivad kasvada 4-5 m pikaks. Viljad on enamasti keraja kujuga ning võivad olenevalt sordist ja kasvutingimustest olla väga erineva suurusega (0,5-25 kg). Koor on viljadel sile, paks, enamasti tumeroheline või tume-valkjasrohelise mustriga. Viljaliha on valminud arbuusil tavaliselt punane, kuid esineb ka oranzika, kollase, valge või rohekasvalge viljalihaga sorte. Pruunid kuni mustad kõvad seemned paiknevad mitte vastavas seemnekambris nagu melonil või kurgil, vaid viljalihas laialipillutult. Viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett ja suhteliselt vähe suhkruid. Maitse vesiselt magus, läägevõitu, nõrgalt aromaatne. Arbuusisorte on palju
võtab kiiremini üles, kuid tuleb ka rohkem sodi kombaini sisse. (Viljakasvatus, 2008. Foorum põllumeestele ). Säilitustingimustest kõige olulisem on õige temperatuur. Temperatuuri tõstmisega 10 ºC võrra tõuseb hingamiskiirus 2-4 korda. Kartuleid on üldiselt kasulik säilitada võimalikult madalal temperatuuril. Optimaalseks peetakse alla 6ºC. Enamiku värskete köögiviljade säilitamiseks sobib õhuniiskus üle 90%, osadel viljadel soodustab liiga kõrge õhuniiskus juurte arengut (nt porgand). Toatemperatuuril säilib kartul vaid lühikest aega. Kartulit tuleb säilitada pimedas. Säilitamistingimused ei tohi olla ka liiga niisked. Kui kartul on mingil põhjusel märjaks saanud (näiteks turul vihma käes olnud), siis tuleb kartulil lasta lahtiselt toatemperatuuril kuivada. Eriti vähe aega säilib suvine värske kartul, kui kartulil on koor veel lahti, sellist
Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta ja alguses kasvab taim aeglaselt. Tolmule ja saastele vastupidav. 4. Kadakas (juniperus communis)
taasviljuvateks ehk remontantmaasikateks. Maailma levinuimaks taasviljuvaks sordiks on 'Selva', mis võib rahvusvaheliselt kanda ka nimetust 'Selvaever'. Sort sobib hästi neile, kes tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest. (Marjaraamat, 2006) 2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse ta segamini kahe teise maasikaliigiga. Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas. Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt ümber, maasikal aga sellest eemalehoiduvad, ka on muuluka mari lapikum ning teise maitsega. Kõrge maasikas on aga suurekasvulisem, viljadki on suuremad ja lehed ning varred palju karvasemad. Metsmaasika kirgaspunased, aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Maasika seemned sisaldavad hiniinisarnast mõruainet fragariamiini, mis tekitab mõnel inimesele nahalöövet
Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset. Mangos on palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 45 mg% ning rikkalikult provitamiini A. Viimase sisalduse poolest on mango silmapaistvaim puuvili. Seetõttu on ta hinnatud toit imikutele ja haigetele, eeskätt seedimist soodustavana ja lahtistina toimiva vahendina. Energeetiline väärtus: 100 g/44 kcal/185 kJ. Mango kodumaa on Ida-Aasia, India, malaisia, Filipiinid ja Lõuna-Hiina. Indias tunti mangot
kahe ja üheidulehelised, nende tunnused.- Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht. Üheidulehelised taimed on näiteks enamik teravilju. Üheiduleheliste taimede lehed on tavaliselt rööp- või kaarroodsed ja piklikud, hästi arenenud lehetupega. Õis koosneb kolmest osast. Enamasti on nad rohttaimed ning neil on narmasjuurestik. Üheiduleheliste taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud. Seeme on seemnekestas tugevasti kinni, teris on ühest osast tömp, teisest otsast terav. Teravas osas paikneb idu koos idulehe, iduvarre ja idujuurega. Kaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida[1]) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass. 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma
Siin saab eristada kahte tasandit: kasutus otsese toidupoolisena ja raviotstarbel. Kõige rohkem pruugitakse toiduks ikkagi loo peategelase vilju. Looduslike puude viljad jäävad väikseks (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm), samuti ei hiilga nad massiga nende tagasihoidlik raskus ei soodusta isegi rippumist viljavarre küljes. Lisaks on vilju raske koguda (torkivad astlad, viljade väiksus, võrdlemisi kehv saagikus) ja nende maitsegi pole kõige isuäratavam. Isegi täisküpsetel viljadel on raske luuseemet viljalihast eraldada ning viljaliha on suhteliselt kasinalt. Värvuselt on valminud viljad tumedad ja neid katab kerge vahakirme. Ometi on põhjamaades neid vilju korjatud ja toiduks pruugitud lausa aastasadade vältel. Miks siis ometi? Üks põhjus on kindlasti põhjamaade looduslike olude viljanappus, mis soosis peaaegu kõikide söögikõlblike viljade kasutamist. Teist selgitust peame otsima laukapuu viljade biokeemilisest koostisest
Sest: Väga valgurikas toit kahjustab maksa ja neerusid Väljutab kaltsiumi Põhjustab sageli rasvumist Autrotroofne ainevahetus Taimne fotosüntees Kloroplastides toimuv protsess, mille käigus veest ja süsihappegaasist valguse mõjul sünteesitakse esmane orgaanika ning kõrvalproduktina vabaneb hapnik Fotosünteesi füsioloogia: Põhiliseks fotosünteesivaks organiks taimel on leht, kuid fotosünteesi võime on veel vartel ja viljadel Lehe ehitus: Pealt katab lehte epiderm ehk kattekude, mille rakud on läbipaistvad ning ei fotosünteesi. Epidermi all on põhikude, mis jaguneb: 1. sammaskude rakud tihedalt üksteise kõrval ja sisaldavad palju kloroplaste. Põhiliseks ülesandeks ongi fotosüntees 2. kobekude rakud paiknevad hõredalt, palju vaheruume, rakkudes on vähe kloroplaste. Vastutab gaasivahetuse ja veeaurumise eest
Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad, purustab rakukestad viljas ja kiirendab pruunistavate ensüümide tööd kuivatamise ajal.
pleekimiskindlaks muuta, värvitakse nendega koduses majapidamises ka tänapäeval. Looduslikke värvaineid saadakse mitmesuguste taimede lehtedest, juurtest, vartest, õitest, viljadest ja koortest. Taimede ja nende osade kogumiseks on parim aeg: lehtedel pungade puhkemisest kuni täiskasvamiseni (mida nooremad lehed, seda tugevam värvitoon saadakse), õitel õitseajal, koortel koore lahtioleku ajal, juurtel ja viljadel sügisel. Värvimiseks kasutatavad taimed on: kaselehed ("hiirekõrvad") - rohekaskollased värvitoonid; kasekoored - kollakasroosad värvitoonid; lepakoored - pruunikad värvitoonid (tubakapruun); lepalehed - pruunikaskollased värvitoonid; toomingakoored - roosakad värvitoonid; sireli lehe pungad - kollakasrohelised värvitoonid; kuusekoor - pruunikad värvitoonid; kuusehabe - hallikad värvitoonid; õitega kanarbik - kollakad ja roosad värvitoonid;
Mitmerakulised karvad jagatakse üherealisteks, harunenuteks, soomus- ja sammaskarvadeks. Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu. Olenevalt sellest, millise ilme annavad kattekarvad taimeosale, eristatakse siid-, ude-, taker-, vilt- ja karekarvu. Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. Kõrvekarvade ehitust on kirjeldatud pikemalt töös nr. 65. 5.1.3. Õhulõhed Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma). Need tekivad meristemoidse
Tsütokiniinid – vananemise vältimine, rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemispuhkus. Abtsiishape – venimiskasvu ja rakujag pidurdumine, vananemise kiirendamine. Etüleen – lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirend, venimiskasvu pidurdumine. Fenoolsed ühendid –taime kasvu regulatsioon, immuunsus, ensüümide aktiveerimine. Etüleen on gaas, taimehormoon, mis aitab viljadel küpseda ja põhjustab taimede vananemist, lehtede ja õite närtsimist ning varisemist, soodustab idanemist ja avaldab mõju juba väga väikestes kogustes. Etüleeni võivad toota kõik taime organid, aga vananevates kudedes ja mahlakates viljades on selle tootmine suurim. Etüleeni leidub mittetaimsetest allikatest ka põlemisgaasides (autode heitgaasis, ruumide kütmisel, sigaretisuitsus, gaasipliidi kasutamisel) ja seda toodavad osad hallitused.
Viljad sisaldavad: virgutavat teobromiini, kofeiini, lihaseid stimuleerivat teofülliini üle 700 muu komponendi. Kakaooad sisaldavad valke, rasvu (kakaovõi), süsivesikuid, kofeiini, teobromiini, tanniini, tselluloosi (kiudaineid rikkalikult), oblikhapet, vähesel määral mineraalaineid (fosfor, kaalium, raud jt), kaduvväike kogus A- ja B- rühma vitamiine. 40. Kakao töötlemine (etapid). Seemnete eraldamine Korjatud kakaopuu viljadel viljakest lõhutakse. Viljades leiduvad seemned eraldatakse ja kuhjatakse hunnikutesse. Fermenteerimine Kääritamine Muudetakse ubade biokeemilist koostist. Protsess kestab temperatuuril 4050 kraadi 39 päeva. Kuivatamine Pruunistunud kakaooad kuivatatakse päikese käes või kuivatusahjudes 5060 kraadi juures. 1-2 nädalat kestva etapi kestel kaotavad oad üle poole oma kaalust. Kuivatamise ajal omandavad oad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi.
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-12 m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu. Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied või õisikud: Kahesugulised, koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel, kas püstised või tagasikäändunud. Emakakaelu 15 (7). Lõhn on ebameeldiv. Putuktolmlejad Liigi eritunnusedEnamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Kasvukoha nõuded: Enamasti võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse suhtes: eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Valgusenõudlikud
erütrotsüütide hulk ja emoglobiini hulk. Sellel eripäral põhineb kõrgmäestiku treening. Tänapäeval alpituba. See muutus on pöörduva iseloomuga. REK: 1) näited inimese, taimede ja loomade tunnuste muutumisest. 2) Mutatiivse ja modifikatsioonilise muutuse võrdlus. 3) Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse võrdlus. 4) Muutlikkuse tüübi identifitseerimine konkreetse näite alusel. Näiteks lehtede arv oksal. Luuseemne esinemine viljadel. INIMESE GENEETIKA 1)õpilastele pakub huvi 2) suht kiirelt arenev 3) praktilise väärtusega Inimese geneetika uurimisobjekt: Inimese pärilikkus ja muutlikkus. Inimese tunnuste kujunemine. Inimese evolutsiooni. Pärilikke haigusi ja nende ravimise võimalusi. Inimese geneetika takistavad asjaolud: Suur hulk kromosoome, paljude tunnuste kvantitatiivne muutlikkus. Vähe järglasi inimesel, põlvkondade vaheldumine on aeglane. Ristamiskatseid teha ei saa
annaabi.ee 
