Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kased" - 202 õppematerjali

kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: puit on hajulisooneline, valkjas, tihe, kõva ja raske (tihedus vahemikus 0,6….0,9 gr/cm³), valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit.
thumbnail
21
doc

Laanemetsad

2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekooslused Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks ­ liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Varjud Vargamäel" - essee

H.Tammsaare" Tõe ja õiguse" I osa põhjal Kuigi mäe otsas on varje kõige vähem, saabusid Andres ja Krõõt Vargamäele , kus nende igapäevaelu saatsid varjudena surm ning lõputu töö. Minu arvates aitavad just varjud näha ja mõista elu õigesti- seda nii inimeste kui ka kogetu näol. Ning kui Andres kunagi peaks leidma selle "tõe ja õiguse", millesse ta uskus või püüdis uskuda, siis usun, et sedagi tänu kõigile inimestele ja raskustele, mis ta teele sattusid. Minu jaoks juhatas teose tegevustiku sisse just üks vari minevikust- hullumeelne parun, kellest inimesed teadsid lugusid rääkida, et too olla tahtnud Vargamäe soost põldu teha. Tema tahtnud kõike teisiti teha, kui Jumal oli seadnud: kus mägi, sinna org, kus org, sinna mägi. Omamoodi seadis just see tegelane üles minu ootused Andrese suhtes ning andis Vargamäele mingi mineviku. Vargamäe meenutas mulle väga mu enda kodukohta. Ka minu kodu on mäe otsas ja mitte kuigi kaugel asub soo,...

Kirjandus
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kliima soojenemine

Näib, et ilm on oma märklauaks võtnud ka meteoroloogia ja meteoroloogidega seonduva. Näiteks Praha uputus ülemöödunud suvel kahjustas Karli ülikooli meteoroloogiaraamatukogu. Trombid rüüstasid hiljuti Hollandi meteoroloogiateenistuse rajaja, tuntud meteoroloogi BuysBallot' haua ja selle ümbruse. Ka minu enda suvilast Murastes tuiskas 4. juulil 2002 üle maadligi pugiga äikesepilv, mis painutas rohuni noored kased , kõrge paekalda all aga murdis suuremaid puid. Meie kliima sõltub oluliselt tingimustest PõhjaAtlandil, suuremastaabilise atmosfääri tsirkulatsioonimustrist ja tsüklonaalsest aktiivsusest. Nagu näitavad Sirje Keevalliku, Kai Loitjärve, Jaak Jaaguse ja teiste Eesti teadlaste uurimused, on tsüklonite aktiivsus Eestis kasvanud ja tormituuled varasemaga võrreldes sagedasemad. Praegu on veel vara väita, et kliimamuutused on toonud kaasa ka tornaadode arvukuse tõusu...

Bioloogia
146 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kask

5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................6 2 Sissejuhatus Kask kuulub heitleheliste tuultolmlejate lehtpuude ja- põõsaste perekonda. Kaskesid on põhjapoolkeral umbes 60 liiki. Eestis on neli erinevat kase liiki esindatud. Neist kõige rohkem on arukaskesid. Kased on meie metsade koosluses ja ökosüsteemis väga tähtsal kohal, sest üle 20 % meie metsades kasvavates puudest on just kask. Kaskedel on väga palju kasutusalasid, mis teevad kasest väärtusliku puu. Kaskedel on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna kask on üks eestlase lemmik puudest. Eri liiki kaskede põhierinevused Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask....

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

· Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,,...

Kirjandus
478 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

1668 John Wilkins ,, Essee filosoofilisest keelest"; keele mõistline analüüs. 18. saj: - huvi ,,juurte ,, vastu kui uus dimensioon; J. G. Herder (1744 ­ 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest ja universaalsest grammatikast" 1751. Esimesed tõsised kased keeli võrrelda. 5. 19. sajand Murrang keeleteaduses. Keele olemuse otsimine ajaloo kaudu Võrdlev-ajalooline, laiemalt diakrooniline keeleuurimine. 18.-19. saj vahetus - huvi pöördumine keelte ajaloo, muutumise, aga selle kaudu eriti nende suguluse vastu. 18. saj lõpp - võrdlev-ajaloolise keeleteaduse teke. János Sajnovic (1733-1785) tõestas leksikaalse ja grammatilise võrdluse abil (1770), et ungari ja lapi keel on geneetilises suguluses....

Keeleteadus
239 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Salumetsad

Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased , haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill,...

Loodusõpetus
104 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Grammatika

c) kui järellisand on rõhutatud:Teie, õpilased, ei mõista alati vanemate muresid. 3) omastavas käändes olev lisand eraldatakse ühe komaga (eestpoolt): Betty Alveri, eesti luuletaja juubelit tähistati Jõgeval. Kooloniga eraldatakse 1) selgitav lisand:Nüüd järgnes kõige olulisem: laulatus. 2) loetelulisand:Riiulil oli kõike: ilukirjandust, ajakirju, ajalehti. Mõttekriipsu(de)ga eraldatakse 1) loetelulisand:Kuused, kased ja männid ­ need on minu kõige armsamad puud. 2) rõhutatud lisand:Pille ­ tõeline daam ­ meeldib kõigile. Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses.Sõnade ja fraaside asend lauses ei olene kuigi palju sellest, mis lauseliikmena sõna või fraas esineb. Selles mõttes on eesti sõnajärg suhteliselt vaba. Sõnajärg näitab eesti keeles pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mis on reema (mida millegi kohta öeldakse)...

Eesti keel
217 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Mullad : leetmullad Taimed : kuused, nulud, männid, lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad : Taimed : kased , pajud, haavad, jalakad, saared, vahtrad, tammed, pöögid, pärnad Loomad : metskitsed, hirved, metsnugised, halljänesed (Euraasias), skunksid, pesukarud, vapitid ( Põhja-Ameerikas), kaeluskarud, vesihirved, vöötoravad, ussuuri tiigrid ( Aasias) Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani...

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõrboja Peremees sisukokkuvõte

,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil...

Kirjandus
304 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Emajõgi

Põhi on mudane. Siin on kujunenud ainulaadne soode ja luhtade maastik. Kuna soo pind on tasane, siis suurvesi ujutab ta igal aastal üle. Turbalade on siin kohati isegi 10 m. Alale jääb 80 soosaart ning 8 tumedaveelist järve, suurimad neist Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu (84 ha). Valdav osa alast on peamiselt tarnakooslustega lagesoo. Kohati moodustavad madalad kased ja pajuliigid hõreda võsa. Emajõe Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega linnuala. 6 Emajõgi suubub Peipsisse kolmes harus: koosa jõgi vasakul, peaharu keskel ja Kalli jõgi paremal. Suudmeharude vahe on 5 km. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Kalli jõe lang on väga väike mistõttu võib ta Kalli järve ja emajõe vahel voolata mõlemas suunas...

Hüdrobioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nõmmemetsa taimekooslus

Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks ­ liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ökosüsteemid

ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde lim...

Ökoloogia
119 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arukask

Arukask (Betula pendula Roth) Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 4­7 ja laius 2,5­4,5 cm...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ökoloogia spikker

taimed ­ paksulehelise tüüpi taimed. Päeval valdav C3 ja öösel C4 C4 taimed ­ esmased produktid peamiselt 4 süsinikulised orgaanilised happed. Tüüpilised C3 taimed: Nisu (Triticum vulgare)Rukis (Secale cereale)Raihein (Lollum perenne)Kerahein (Tactylis glomerata)Põlduba (Vicia feba)Aed e türgiuba (Phaseolus multiflorus)Valge ristik (Trifolium repens)Lutsern (Medicago sativa)Kõik tammed ­ QuercusKõik pöögid FagusKõik kased BetulaKõik männi liigid Pinu Tüüpilised CAM taimed:Kõrbesukulendid (Echinocactus fendleri, ferocactus ecanthoides ja Opuntia polycentha, epifüüt tilandsi Tüüpilise C4 taimed:Mais ­ Zea maysSuhkruroog ­ Sacchrum officinaleHirss ehk kukeleib ­ Panicum miliaceu...

Ökoloogia ja...
134 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kalevipoeg

Aga Kalevi ja Linda pulmad saidki toimuma. Tuli palju pulmalisi ja toimus uhke pidu. Tantsiti Harju, Viru jpm. Tantse. Iga pidu saab läbi, lõpuks sai Kalevi ja Linda pulma pidu läbi. Ja oli koju mineku aeg. Salme läks koos tähega kaasa, tähe koju ja Linda läks Kaleviga kaasa. Linda jättis Lesega jumalaga ja nad lahkusidki.... Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutavad kamberis; Linda lind, ei tunnud leina, Tun'd ei teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, sõitis kaasa sõudemisel Üle laiu lagedaida, Läbi pakse metsasida, sõitis päeval päikese valgel, Öösel hõbesõlge valul Kalevite kodu poole, kaasa siidikamberie, Kus oli seatud kena sängi, Padjuline puhkepaika. Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3...

Kirjandus
295 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, a)

Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. 2. kui munarakk viljastatakse nt oktoobris, siis areng peatub näiteks kui loom talveunes on, ja siis kui loom ärkab, siis mingi aja pärast areneb munarakk edasi. Esineb metskitsel, karul 3. boreaalne ­ kliima soe ja kuiv, keskmine temp kõrgem kui praegu. Domineerivad männikud, laialehelised metsad hakkavad levima: kased , lepad, jalakad, pärnad, tammed, saared, sarapuud. algas lõunapoolsete liikide sissetung: tarvas, punahirv, metssiga, metskits. Hea elu metsseal, mägral, siilil, mutil. Tulid metsnugis, tuhkur, metskass. Lindudest värvulised, kaladest koha, säga latikas, linask. Inimene koeraga moodustas topeltkiskja. 4. kiskjalised. Eestis: rebane, kährikkoer, hunt. Loomad on kohastunud loomse saagi püüdmisele. Haamaste tüübid on hästi arenenud. Jäsemed teravate küünistega....

Eesti loomasik
53 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Võimalik, et mõrsjaitkud olid ennevanasti tuntud Eesti teisteski piirkondades ning muutusid hiljem kurva sisuga pulmalauludeks (eriti mõrsja kodust lahkumisel) ja lüürilisteks lauludeks abielunaise raskest elust. NÄIDE Pulmalaulud "Millal meie sinna saame" 2 tk NOOT Millal meie sinna saame, 2x kus meil suitseb sooja rooga, kus aga kased kallerdavad, ja meil maitseb magust õlut, sinna uhke oone'elle, õõtsub õlletoobike, kõrge'elle katuselle, liigub viinaklaasike. 6.4. Mängu- ja tantsulaulud Laulumängud olid pühade ajal üks põhilisi meelelahutusi. Neis on põimunud üheks laul, dialoog ja tantsuline liikumine. (Laulumängudest on lähemalt juttu p 13.)...

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Nimetu

Rootsi Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ü...

Aerofotogeodeesia /...
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun