Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

EESTI TAIMESTIK (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused
  • Assimilatsioon , dissimilatsioon.
    Assimilatsioon on toitainete omastamine , dissimilatsioon ära andmine.
  • Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused.
    Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid , vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad . Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind .
    Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed
    Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad
  • Prosenhüümne ja parenhüümne rakk .
    Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse . Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.
  • Mis on kude? Kudede liigitus.
    Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks . Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed.
  • Algkudede ülesanded, paiknemine .
    Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e lateraalsed, asuvad kambiumis ja korgikambiumis. 3)vahelmised e interkalaarsed, asuvad lehe alusel varres, sõlmevahes.
  • Initsiaalrakk , kiirdrakk.
    Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Initsiaalrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed.
  • Haavakude.
    Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus , mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest.
  • Kasvukuhik.
    Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus . Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena – kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed.
  • Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude.
    Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud , varuvalk või - rasv (tilkadena)
  • Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine.
    Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm . Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm - katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad .
  • Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid.
    Kutiikula –struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile.
    Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb.
  • Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine.
    Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine . Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse ). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks.
  • Korkkude , korp , lõved
    Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid.
  • Tugikudede ülesanded, paiknemine.
    Tugikoed (mehaanilised koed ), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine .
  • Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud ).
    Kollenhüüm on lihtsaim tugikude , mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud , vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine - ja puidukiud . Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad. Kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised . Kivisrakke võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti ning sellel põhinevad klassifikatsioonid on sagedaste üleminekute tõttu vähekasutatavad
  • Juhtkudede ülesanded, ehitus ja paiknemine. Tõusev ja laskuv vool. Juhtkimpude ehitus, tüübid. Sõeltorud, saaterakud, trahheed , trahheiidid.
    Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi temamaapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1) kontsentriline - üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi (juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem), millest sisemine tüvi ja sealt hiljem arenev korp valmib, või üks puidurakk (ksüleem). Ksüleemis trahheed- ( sooned ) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas -seemnetaimedel. Trahhee rakkude otsmised rakukestad on kas kadunud, nii et moo-dustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega., trahheiidid- esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid., puidukiud- esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole., puidupaerenhüüm- koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas..
  • Erituskoed
    Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik , siis ekskreediks (eritiseks).
    ekskreet -- mittevajalik eritis
    sekreet -- elutegevuseks oluline eritis
    gutatsioon -- tilkvee eritamine
    Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp - või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast , torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid.
  • Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine : pea-, külg-, lisa-, idujuur . Juure vööndid.
    Ehitus: epibleem,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    EESTI TAIMESTIK #1 EESTI TAIMESTIK #2 EESTI TAIMESTIK #3 EESTI TAIMESTIK #4 EESTI TAIMESTIK #5 EESTI TAIMESTIK #6 EESTI TAIMESTIK #7 EESTI TAIMESTIK #8 EESTI TAIMESTIK #9 EESTI TAIMESTIK #10 EESTI TAIMESTIK #11 EESTI TAIMESTIK #12 EESTI TAIMESTIK #13 EESTI TAIMESTIK #14 EESTI TAIMESTIK #15 EESTI TAIMESTIK #16 EESTI TAIMESTIK #17 EESTI TAIMESTIK #18 EESTI TAIMESTIK #19
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merliiiin Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sisaldab kordamisküsimusi koos vastustega.

    Taimed, koed, sugukonnad, varred, lehed, õied.

    taimestik , koed , sugukonnad , lehed , õied , vars

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    hei profiilipilt
    hei: aitas küll
    12:13 23-08-2011


    Sarnased materjalid

    18
    odt
    Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
    14
    doc
    Eesti taimestik
    33
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
    68
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
    21
    pdf
    Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT
    84
    docx
    Botaanika eksami konspekt 2017
    80
    doc
    Metsabotaanika
    14
    doc
    Eesti taimed ja taimekate



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun