EESTI TAIMESTIK (1)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Eesti loodusgeograafia

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused

Assimilatsioon , dissimilatsioon.
Assimilatsioon on toitainete omastamine , dissimilatsioon ära andmine.

Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused.
Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid , vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad . Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind .
Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed
Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad

Prosenhüümne ja parenhüümne rakk .
Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse . Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.

Mis on kude? Kudede liigitus.
Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks . Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed.

Algkudede ülesanded, paiknemine .
Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e lateraalsed, asuvad kambiumis ja korgikambiumis. 3)vahelmised e interkalaarsed, asuvad lehe alusel varres, sõlmevahes.

Initsiaalrakk , kiirdrakk.
Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Initsiaalrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed.

Haavakude.
Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus , mis on sekundaarne algkude, võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest.

Kasvukuhik.
Tipmised algkoed asuvad varre ja juure tipus . Need algkoed paiknevad koonilise moodustisena – kasvukuhikuna, mida ümbritsevad soomusjad lehealgmed.

Põhikoe iseloomustus, ülesanded, paiknemine. Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm), säilituspõhikude.
Põhikude on vähe diferentseerunud, rakud on õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Põhikoe rakud osalevad lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui sinna ulatuvad päikesekiired. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud , varuvalk või - rasv (tilkadena)

Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine.
Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm . Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm - katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad .

Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid.
Kutiikula –struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile.
Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb.

Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine.
Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine . Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse ). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks.

Korkkude , korp , lõved
Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid.

Tugikudede ülesanded, paiknemine.
Tugikoed (mehaanilised koed ), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi -- kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Tugikudede asetus lehes võib olla väga mitmekesine .

Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud ).
Kollenhüüm on lihtsaim tugikude , mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud , vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine - ja puidukiud . Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad. Kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised . Kivisrakke võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti ning sellel põhinevad klassifikatsioonid on sagedaste üleminekute tõttu vähekasutatavad

Juhtkudede ülesanded, ehitus ja paiknemine. Tõusev ja laskuv vool. Juhtkimpude ehitus, tüübid. Sõeltorud, saaterakud, trahheed , trahheiidid.
Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi temamaapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1) kontsentriline - üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi (juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem), millest sisemine tüvi ja sealt hiljem arenev korp valmib, või üks puidurakk (ksüleem). Ksüleemis trahheed- ( sooned ) on trahheiididest täiuslikumad. need esinevad enamikul katteseemnetaimedel ning vähestel sõnajalg- ja paljas -seemnetaimedel. Trahhee rakkude otsmised rakukestad on kas kadunud, nii et moo-dustub pidev toru, või on rakukestadesse tekkinud piklikud avad. Ka trahheed on täiskasvanult surnud ja puitunud, nende rakukestad võivad seestpoolt olla spiraalsete (spiraaltrahhee), rõngasjate (rõngastrahhee) või võrkjate (võrktrahhee) paksendustega., trahheiidid- esinevad enam-vähem kõikidel soontaimedel. need on prosenhüümsed, tippudest ahenenud, täiskasvanult surnud, puitunud kestadega rakud. Trahheiidide rakukesta siseküljel võib olla mitmesuguseid spiraalseid või rõngasjaid paksendeid., puidukiud- esinevad vaid katteseemnetaimede puidus, okaspuudes neid pole., puidupaerenhüüm- koosneb nõrgalt puitunud kestadega elusatest põhikoerakkudest, mis paiknevad kitsaste radiaalsete ribadena -- säsikiirtena. Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas..

Erituskoed
Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik , siis ekskreediks (eritiseks).
ekskreet -- mittevajalik eritis
sekreet -- elutegevuseks oluline eritis
gutatsioon -- tilkvee eritamine
Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp - või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast , torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid.

Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine : pea-, külg-, lisa-, idujuur . Juure vööndid.
Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid ( risoom , sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid , poolparasiidid .
Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur – idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur – juurestiku keskne , idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur – peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik – seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis - e. kasvuvööde – pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde – algab püsikudede kujunemine ja tekivad juurekarvad (ainete imamine); 1-4cm, Jagunemisvööde külgjuurtega, Juurekübar. Ehitus: Epibleem e. risoterm – juurte katte-/imikude; erinevused epidermist: imeb, ei ole ôhulôhesid, ei ole kutiikulaid. Esikoor- Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm. Kesksilinder- Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evolutsioonist annab ülevaate joonis. Juhtkimp- Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem ja floeem on asetunud vaheldumisi, ribadena. Juurestik- taime maa-alune osa. Juure muudendid -tekke poolest juured, kuid omavad lisafunktsioone. Säilitusjuured – lihakad juured, milles rikkalikult arenenud säilitusparenhüüm. Juurviljadel paksenevad kambiumi tegevusel nii hüpkutüül kui ka peajuur. Muguljuur – muguljalt paksenenud lisa- vôi külgjuur (daalia, bataat, aedrôigas?). Esikoores palju toitaineid, tärkliserikkad. Hüpokutüül – varre kôige esimene lüli idukaelast varre lehtedeni; hüpokutüüljuur on nn lisajuur (varrest arenenud). Risoom- e. juurikas ( vars !) – mullas püsti, kaldu vôi rôhtsalt paiknev lihakas maa-alune vars, mis täidab mingit säilitus ülesannet. Mugul – ümara kujuga tugevasti paksenenud lühivôsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet, nt. kartul (vars!). Maapealne vôsund - pikk peenike roomav vars, täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet, nt. metsmaasikas. Sigisibul – taime maapealsetel osadel arenev muguljalt paksenenud lühivôsi, vegetatiivse paljunemise funktsioon. Sagedamini arenevad ôisikuis (küüslauk) vôi lehtede kaenlais. Kui rohelised, vôivad fotosünteesida. Juuremügarad e. aktinoriisad – sümbiontsete baterite moodustatud paksendid taimede juurtel, milles toimub molekulaarse lämmastiku redutseerimine (nitrogenaas): N2 + 3H2  2NH3. Sagedamini esinevad liblikôielsitel liikide juurtel. Taimed saavad nii 65-96% vajaminevast lämmastikust. Seenjuur e. mükoriisa – muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. Holoparasiid e. täisparasiidid – klorofüllita taimed, millel puudub fotosünteesivôime. Täisparasiitide tunnused: haustorid , toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid – fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 – 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem ; peremehega kahene suhe -– konkurents (valgus) ja parasitism ; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda).
19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid.
Ehitus: epiderm, esikoor, steel , kambium . Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne).
Varre ülesanded: külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport; fotosünteesiproduktide transport. Põhitunnused: maapealne asend; kasvab kaua pikkusesse; kannab lehti; harunemisvõimeline; radiaalse siseehitusega; rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed). Varre muudendid-Evolutsiooni tulemusena võivad varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus ; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa-aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad , maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse – epiderm, koore parenhüüm, endoterm , floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor – koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne – kaheks harunenud teljed, monopodiaalne-

Pung . Esikasv, teiskasv .
Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega.
Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired.

Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel. Avatud ja suletud juhtkimp.
Juhtkimbud asuvad kesksilindris kas ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised) või korrapäratult laialipillatuna (üheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest.
Üheidulehelistel ja osadel kaheidulehelistel taimedel puudub juhtkimbus kambium ning juhtkimp säilitab kogu taime eluea jooksul algse ehituse. Sellist ehitustüüpi nimetatakse suletud juhtkimbuks. Kaheidulehelistel ja enamikul paljasseemnetaimedel esineb kambium, seega ka teiskasv, ning juhtkimp on avatud.

Aastarõngad.
Kasvuperioodil moodustab kambium endast sissepoole puidurakke ehk
ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Aastarõngad on puidu igaaastane juurdekasv. Aastarõngaste laiuse järgi saab määrata
puidu kasvutingimusi, visuaalselt hinnatapuidu tihedust ja kõvadust ning määrata
puidu vanust.

Varre tüübid: puitunud ja rohtne, mono - ja polükarpne.
Jagunevad rohttaimed (ühe-kahe-ja mitmeaastased) ja puittaimed(puud, põõsad, puhmad). Monokarpsed(aediiris,emaputk,mets-harakputk)- õitsevad 1x elutsükli jooksul, polükarpsed(har. merikapsas, mänd, pärn) mitu korda.

Lehe tunnused, ülesanded. Liit- ja lihtleht, roodumine , lehetipp ja -alus, -serv.
Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid
# dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu . Kaarroodne leht- leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam- vähem ühetugevust kaarjat roodu. Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Lehe tipp-Terav- ühtlaselt ahenev lehetipp. Teritunud- järsult ahenev lehetipp. Ogatipp- väikest oga kandev lehetipp. Ümar- kumera piirjoonega lehetipp. Tömp- ilma teravikuta, enam- vähem lame lehetipp. Pügaldunud- väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus-Ümardunud alusega lehed. Südaja alusega lehed. Kiilja alusega lehed. Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart . Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe serv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. Täkiline- lehe serv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega. Sopiline- lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. Loogeline- lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Lainjas- lehe serv on lainjate voltidega, mis tekivad lehe serva kiirema kasvu tõttu. Ogaline- lehe servas on teravad ogad. Ripsmeline- lehe serval on harunemata karvad.

Vahelduv, vastak ja männaseline leheseis .
Lehed võivad asetseda varrel vahelduvalt, vastakult või männasena, sellele vastavalt öeldakse, et leheseis on vahelduv, vastak või männaseline. Sõlmekohta kinnitub siis vastavalt kas üks (näit pärn), kaks (näit sirel) või rohkem kui kaks lehte (näit pk madar esindajad).

Idu-, esi-, järg-, päris- ala- ja kõrglehed.

Idulehed - esimesed lehed, mis tekivad taimel, on olemas juba seemnes. Reeglina terveservalised, lõhestumata ja morfoloogialt lihtsamad, kui järgnevad lehed.

Esilehed arenevad taimel peale idulehti. Enamasti kujult lihtsamad ja suuruselt väiksemad kui hiljem arenevad järglehed. Esilehtede kuju vaadeldakse eeskätt kui eellastelt päritud tunnust. Nt elupuul ( Thuja ) on esilehed okkakujulised (elupuu on okaspuu ), järglehed – soomusjad. Haava ( Populus tremula) esilehed on sarnased paplite lehtedele ( haab ja paplid kuuluvad ühte ja samasse perekonda pappel - Populus). Pärislehed- väljaarenenud juba. Alalehed on soomusjad, asuvad varre alusel. Kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised.

Lehe siseehitus: epiderm, sammas- ja kobekude , õhulõhed, juhtkimp.

Valgus- ja varjuleht. Lehtede varisemine. Kserofüütne leht. Lehemuudendid.
Lehtede varisemine-Enne lehtede langemist väheneb mineraalainete transport lehtedesse ning lehes lagunevad paljud ühendid, nt klorofüll; osa säilitusaineid ja ioone transporditakse lehest muudesse taimeorganitesse, nt umbes 50 % fosforist ja lämmastikust. Seejärel kujuneb kaitsekiht - korgistunud rakkude kiht lehe eralduskihist varre pool. Peale kaitsekihi tekkimist eralduskihi rakkude vahelamellid ja osalt rakkude kestad limastuvad ja puhetuvad ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid .
Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed
Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed.
Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks.

Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne , suguline.
Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine , risoomide, mugulate , sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor . Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. ( Karusammal , sõnajald, kollad ). Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel).
Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas - ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism.
Sugurakud e. gameedid tekivad gametofaasis
2n – diploidne kromosoomiarv
n – haploidne kromosoomiarv
Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed

Viljastamine , sügoot.
Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk .

Õis, õieosad, nende paigutus . Õiediagramm, õievalem.
Õiediagramm:
Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥
K -- tupplehed
C -- kroonlehed
A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid)
G – emakad
* kiirjas
K(5) tupplehed on kokku kasvanud
C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil
G5 ülemine emakas
Reeglina on õieosi kordne arv

Perigoon . Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim.
Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed
Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON
Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis – ôies nii tolmukad kui emakad.
Kahekojaline e. diöötsiline taim – isas- ja emasôied sama liigi eri isenditel (paju, kanep , humal, seljarohi).
Ühekojaline e. monoöötsiline taim – isas- ja emasôed asuvad ühel ja samal isendil ( kask , lepp , tamm, sarapuu, kuus, mänd)

Õisik. Õie muudendid (kinnitumisvahendid, astlad, vivipaaria )
Õisik-pisikesed õied koondunud õisikusse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näevad välja nagu õied
Astlad: Astlaks võib muunduda kogu leht või osa lehest * Astelde peamine ülesanne on kaitsta taime mitmesuguste, eelkõige taimtoiduliste selgroogsete loomade eest. Kuivade kasvukohtade taimedel (nt kaktuselised) väheneb astelde ( endised lehed) arvel taime transpireeriv pind. (kaktuselised, kukerpuu, ohakas )
Köitroad: Esinevad nõrgavarrelistel taimedel, kellel nad talitlevad roni-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda osa lehest (hernel, elulõng ja mungalill)
Vivipaaria: seeme idaneb elava taime küljes

Õitsemine. Sessoonsus. Õite liigitused .
Õitsemine- Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi.
Õite liigitus- Sõltuvalt sellest, kuidas õied on korraldanud isassugurakkude edasi-kandmise (tolmlemise) teisele õiele jaotatakse taimed tuul- ja loomtolmlejateks.
Sesoonsus- Monokarpne õitseb üks kord, polükarpne õitseb mitu korda
Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud

Tolmlemine
Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale
Isetolmlemise vältimine: *emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel *valmivad erineval ajal *asuvad õies nii, et tolm ei satu emakasse
Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist
Risttolmlemine: taimede tolmlemisviis, mille puhul õie emakasuudmele sattuv õietolm pärineb teiselt taimelt
Isesteriilsus: Füsioloogiline isetolmlemise vältimine – isesteriilsus– väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). St ei viljastu oma õietolmuga.
Isefertiilsus: võime viljastuda oma õietolmuga
Emaka ehitus: emaka suue , emaka kael , sigimik
Tolmuka ehitus: tolmuka niit, tolmuka pea
Tolmuterade valmimine ja vabanemine : Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest: 1. Arhesporogenees. Noores arenevas tolmukapeas jaguneb üks subepidermaalne meristemaatiline rakk periklinaalselt. Sisemine rakk suureneb ning muutub arhespooriks, välimine jaguneb korduvalt, andes endoteetsiumi, vahe- ja tapetkihi. 2. Mikrosporogenees. Arhespoor jaguneb, moodustades suure hulga tolmuterade emarakke (mikrosporotsüüte). Iga tolmutera emarakk jaguneb meiootiliselt, andes neli haploidset mikrospoori, mis moodustavad ühe tetraadi. Järgnevalt tetraad harilikult laguneb. Mikrospoorid kattuvad kestadega ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks.
3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia , tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus.
Idanemine : Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad , kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust.
Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist.

Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia
Vili – on struktuur mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav pole oluline
Seeme- kôrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist.
Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad – ôiepôhi, ôiekate.
Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik
Partenokarpia – vili moodustub ilma viljastamiseta

Koguvili , vilikond , liitvilikond.
Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas)
Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass)
Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari)

Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili , pomerantsvili .
Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad – avaviljad ( kukkurviljad , kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar ), sulgviljad ( seemnis , teris , pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili).
Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised
Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun)
Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat )
Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom , vaarikas)
Pomerantsvili: on lihakvili ( apelsin , sidrun)

Kuivviljad. Avaviljad: kukkur , kõder, kõdrake, kaun , kupar, karp.
Kuivviljad: valmimisel vee sisaldus väheneb, mitmeseemnelised *ühepesaline, avaneb ühe õmblusega
Kukkur: ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. (põld- varesjalg )
Kõder: (ristõielised) kahepesaline
Kõdrake: lühike, pähkeljas kõdrake
Kaun: (liblikaõielised)- avaneb kahe õmblusega
Kupar: mitmepesalised ( moon , nurmenukk , nelk, pajulill , hobukastan)
Karp: avaneb kaane ärakukkudes ( teeleht )

Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Jaguviljad.
Sulgviljad: Kuivviljad jaotatakse kahte suurde rühma: avaviljad ja sulgviljad. Küpsenud avaviljad avanevad ning nende sees olevad seemned varisevad. Sulgviljad varisevad aga tervikuna , nende sees on vaid üks seeme. Avaviljadest tunduimad on kastan ja hernes , sulgviljadest aga pähkel.
Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn)
Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu)
Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök)
Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned)
Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar)
Laguviljad:
Jaguvili: Jagunevad.( vaher , põldrõigas)
Lülivili:

Viljade ja seemnete levi.
*Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi – kaun, kurereha, lemmmalts)
*Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas , kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon).
*Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult – heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. “Tahtlikult” loomade abil. Linnud või hiired koguvad varusid (tõrud, suured seemned/viljad – tamm, sarapuu, saar, teraviljad ) Sipelgatega seemnel/viljal on söödav lise
*Vesilevi: veetaimedel – kerged ujuvad või limased seemned (vesiroos, tarnad )
*Inimlevi: inimesele eripärasele tegevusele kohastunult – põlluumbrohtude seemned/viljad on muutunud kultuurtaimede omadele tehnoloogiliselt väga sarnaseks (rukkiluste, linatuder).

Seemne idanemine.
Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad. Vee imendumine algab umbes 0 kraadi juures, temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini.
Peale vee ja hapniku, on seemnete idanemiseks vajalik ka kindlat temperatuuri. Ühed seemned hakkavad idanema temperatuuril 5-10, teised - temperatuuril 12-15. Temperatuuri suurendamisel kuni 30 kraadini, idanevus kõigil seemnetel suureneb. Temperatuur on positiivne tärkamisele. Seemned, mis on idusid ajanud muutuvad idanditeks. Kuid mitte kõik ei anna normaalseid tõusmeid. Et idusid ajanud seemned kannaks välja idulehtedeni, on vajalik kindel niiskustase, hapnik, toitained ja kaitse haigustekitajate ja kahjurite vastu. Seemne idanemisel ilmub kõigepealt idujuur. Tärganud tõusmete hulka ei arvestata kõiki idanenud seemneid, vaid ainult neid, millel on normaalselt arenenud idandid . Mida paremini on seemned valminud, seda kõrgem on neil tärkamisenergia. Taimede seemned on väga erinevad suuruse ja massi poolest. Erinevad on ka seemnete säilitamise aeg. Seemnete tärkamisaeg ühtedel taimedel on 3-4 päeva, teistel tärkavad mitme nädala, kuude ja isegi aastate pärast. (isujuur – hüpokotüül – idulehed – esilehed)

Süstemaatika üksused, liigist suuremad ja väiksemad taksonid, binaarne nomenklatuur
Süstemaatika e taksonoomina tegeleb meie planeedi organismide kirjeldamise ja rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon.
Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine.
Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS . Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet .
RIIK REGNUM
alamriik subregnum
HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta
alamhõimkond subdiviso --phytina
KLASS CLASS --opsida
alamklass subclass --idea
SELTS -- laadsed ORDO --ales
SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae
alamsugukond subfamilia --oideae
TRIIBUS TRIBUS -- eae
PEREKOND GENUS
alamperekond subgenus
SEKTSIOON SECTION
LIIK SPECIES
alamliik subspecies
varieteet varietas
vorm forma

Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised
*rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa * narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised * palm , iiris, tulp , rukis, mais, liilia.

Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad
*Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar , mis areneb gametofüüdi peal *Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil
*hõikonna alla kuulub 3 klassi *maksasamblad -keha on lapik tallus, niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad *kõdersamblad *lehtsamblad –keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest, varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Siia alla kuulub perekond turbasammal (varres püstised, oksad kimpudena, lehed ühe rakukihilised, risoidid puuduvad, tipust kasvavad alt surevad) ja karusammal (püstised, okstega, lehtedel kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad )

Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad.
*enamasti väljasurnud rühm *rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad *lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek -ga (konnaosi, raudosi , aasosi, põldosi, metsosi , soo-osi)

Hõimkond sõnajalgtaimed:
Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki
*vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor

Sõnajalgtaimede klasse
- Pärisraikad

1)Kollad (200, Eestis 6)
2)Selaginellid (700, Eestis 1)
3)Lahnarohud (60, Eestis 2)

Osjad (32, Eestis 8)
Keerdlehikud

1)Sõnajalad ja maokeeled (üle 10 000, Eestis 28)
Kilpjalalised: ( kilpjalg )
Naistesõnajalalised: (naistesõnajalg, laanesõnajalg)
Soosõnajalalised: soosõnajalg
Sõnajalalised: (laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg)

Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid
Sammaltaimede elutsükkel: Ürgne taimerühm. Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil.
Sõnajalgade elutsükkel: Elutsüklis taimed on diploidsed. Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel. Eoses areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.)

Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad.
*Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud ) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline ( kadakas ), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata ( jugapuu , hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised („toakuusk“) on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal.

Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus.
Vastust sisaldab 49. ja 53

Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja kaheidulehelised.
Vastus viimase küsimuse all

Sugukondade iseloomustus ja esindajad:
Korvõielised: *rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole *esineb piimamahl *kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud *taandarenenud tullelehtedest tekib pappus *lehterõied, putk - ja keelõied *õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis *vili seemnis (har võilill, karutubakas, har kuldvits , tuliohakas, soo-ohakas, arujumikas, har raudrohi , har härjasilm, lõhnav kummel , har puju )
Mailaselised: *rohttaimed *lehed vastakud või vahelduvad, liht või liitlehed *õied sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane , külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi)
Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits , kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun)
Sarikalised : *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat , köömen, seller , porgand, mürkputk, soo-piimaputk)
Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts , punapeet, spinat , suhkrupeet, raudmalts)
Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole *sisaldavad sinepiõli *vili kõder, kõdrake, pähklike, laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga – palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas , har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas )
Kanarbikulised: * enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed *õis viietine, kroon lahk- või liitlehine, tolmukaid 10 *vili mari või kupar *eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl , mustikas, sinikas , sookail, hanevits)
Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud *sisaldavad eeterlike õlisid *õied huuljad *kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune *õied ebamännastena või paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus *vili pähklike (salvei, iisop , meliss, basiilik , lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune ,
Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied radiaalsümmeetrilised või monosüm *osa tolmukaist õiekattelehtedest muutunud nektaariumiks *vili kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas , kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking)
Nelgilised : *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel , loopealsetel (valge pusurohi, käokann, vesihein, mets-tähthein, põld-kadakkaer)
Roosõielised: *liit- või lihtlehed *lehed vahelduvalt *abilehtedega, mis võivad olla leherootsuga liitunud *õied viietised, radiaalsüm *võib esineda välistupp *õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest *vili pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk – enelalised (enelas, pihlakas ), kibuvitsalised (mõõl, maran , murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu , pihlakas, viirpuu ), ploomipuulised ( kirsipuu , ploomipuu, toomingas ) *veel – lillakas , ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht
Kellukalised : *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas , ümaralehine kellukas)
Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba , lääts, ristik, vikk , lutsern, seradell)
Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae)
PEREKOND: lepp (Alnus)
         sanglepp (Alnus glutinosa)
         hall lepp (Alnus incana )
PEREKOND: kask ( Betula )
         vaevakask (Betula nana )
         madal kask (Betula humilis)
         arukask (Betula pendula)
          sookask (Betula pubescens)
Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae)
PEREKOND: tamm ( Quercus )
         harilik tamm (Quercus robur)
Mustikalised:
Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae)
PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus)
         niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus)
PEREKOND: võhumõõk ( Iris )
         kollane võhumõõk (Iris pseudacorus)
         siberi võhumõõk (Iris sibirica)
Liilialised : SUGUKOND: liilialised (Liliaceae)
PEREKOND: maikelluke (Convallaria)
         harilik maikelluke (Convallaria majalis)
PEREKOND: kuldtäht (Gagea)
         kollane kuldtäht (Gagea lutea)
PEREKOND: leseleht (Maianthemum)
         leseleht (Maianthemum bifolia)
PEREKOND: ussilakk ( Paris )
         ussilakk (Paris quadrifolia)
PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum)
         harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum)
Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae)
PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis)
         püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis )
PEREKOND: tolmpea (Cephalantera)
         valge tolmpea (Cephalantera longifolia)
PEREKOND: kuldking (Cypripedium)
         kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
PEREKOND: pisikäpp (Epipogium)
         lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum)
PEREKOND: sookäpp (Malaxis)
         harilik sookäpp (Hammarbya paludosa)
PEREKOND: putukõis (Ophrys)
         kärbesõis (Ophrys insectifera)
PEREKOND: käpp (Orchis)
         jumalakäpp (Orchis mascula)
         hall käpp (Orchis militaris)
PEREKOND: käokeel (Platanthera)
         kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)
Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae)
PEREKOND: kastehein ( Agrostis )
         harilik kastehein (Agrostis capillaris)
PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus)
         aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis)
PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum)
         lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum)
PEREKOND: värihein (Briza)
         keskmine värihein (Briza media)
PEREKOND: kastik (Calamagrostis)
          metskastik (Calamagrostis arundinaca)
PEREKOND: kerahein (Dactylis)
         harilik kerahein (Dactylis glomerata)
PEREKOND: orashein (Elymus)
         harilik orashein (Elymus repens)
PEREKOND: aruhein (Festuca)
         lamba aruhein (Festuca ovina)
         punane aruhein (Festuca rubra)
PEREKOND: helmikas (Melica)
         longus helmikas (Melica nutans)
PEREKOND: timut (Phleum)
         põldtimut (Phleum pratense)
PEREKOND: pilliroog (Phragmites)
         pilliroog (Phragmites australis )
PEREKOND: nurmikas (Poa)
         murunurmikas (Poa annua)
PEREKOND: lubikas (Sesleria)
         lubikas (Sesleria caerulea)
Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae)
PEREKOND: tarn (Carex)
         harilik tarn (Carex nigra)
         põistarn (Carex vesicaria)
PEREKOND: mõõkrohi (Cladium)
         lääne mõõkrohi (Cladium mariscus)
PEREKOND: villpea (Eriophorum)
         ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium)
         tupp villpea (Eriophorum vaginatum)
PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora)
         valge nokkhein (Rhynchospora alba )
PEREKOND: kõrkjas (Scirpus)
         alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus)
         metskõrkjas (Scirpus sylvaticus)

Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus.
ÜHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae)
KAHEIDULEHELISED (Eudicotyledoneae)
Monofüleetiline
parafüleetiline
rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud)
vôrkroidsed lehed (sulg, sôrmroidsed)
lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu
on abilehed; lehed laiad
3 ôieosa
4-5 ôieosa
narmasjuurestik
sammasjuurestik
enamasti rohttaim
emb- kumb
1-kaviline tolmutera
3-kaviline tolmutera
hajusad juhtkimbud, kambium harva
kambiumiga juhtkimbud ringina
ei ole eristunud esikooreks ja steeliks
esikoor ja steel
¼ liikidest; kôrrelised; käpalised e. orhideelised (ca 20000)! (enim)
¾ liikidest; roos-, liblik -, korvôielised (1/10 ôistaime liiikidest! ~ 25000).
Nt. palm, iris, tulp, bambus , rukis, mais, liilia.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 134 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

134 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merliiiin Õppematerjali autor

Sisaldab kordamisküsimusi koos vastustega.

Taimed, koed, sugukonnad, varred, lehed, õied.

taimestik koed sugukonnad lehed õied vars

Sarnased õppematerjalid

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid.

Bioloogia

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

· Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat · Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all · Kaunis kuldking · Rohekas käokeel · Laialehine neiuvaip · Kärbesõis · Jumalakäpp · Tõmmukäpp · Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed · Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

 Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi – mükoriisat  Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all  Kaunis kuldking  Rohekas käokeel  Laialehine neiuvaip  Kärbesõis  Jumalakäpp  Tõmmukäpp  Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed  Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Loodusteadus

doc

Eesti taimestik

esikoor - Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks; steel - Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel), steeli välimine rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder; kambium - Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised; Jagunemine (dihhotoomne - harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes

Eesti taimestik ja selle kaitse

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine Kattekude ehk epiderm

Eesti taimestik ja selle kaitse

docx

Botaanika

radiaalsed, ksüleemi põhikudet on rohkem, trahheesid ja trahheiide on arvukamalt. Malts ja lülipuit ei eristu hästi. Epipleemi peal asuvad juurekarvad- koguvad keskonnast mineraale. Juurekasvu pole nendel, kellel on mükoriisa. Üheidulehelistel taimedel juure teiskasv puudub kuid nende juured võivad puituda ja tugevaks muutuda. Mesofüüdid- taimed kes on kohastunud kasvama niisketel aladel mõõdukas temperatuuris(enamus eesti taimi) Kserofüüdid- kuiva taluvad taimed. Kohastum. vee säilitamiseks.(lehed pasud, kutiikula/vahakihiga, lehed jäigad suure osa mesofülli tõttu). Okkad on tugevalr muundunud kseromorfsed lehed. Hügrofüüdid- niiskustaimed. Hüdrofüüdid- veetaimed. Leheepidermi rakud eritavad väljaspoole vaha ja kutiini(moodust. kutiikula) Kutiikula pinnal võib koguneda vaha. Trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Kui karvad on väiksed ja madalad siis papillid e. näsad.

Botaanika

odt

Taimemorfoloogia alused

Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisa

Loodus

docx

Botaanika materjalid

1 Botaanika 2. *BOTAANIKA ON teadus taimedest *Botaanika eriharud: taime-… 1) Morfoloogia a. anatoomia b. tsütoloogia c. embrüoloogia 2) Süstemaatika a. florograafia 3) Taimegeograafia 4) (Taime-)ökoloogia 5) Taimefüsioloogia 6) Paleobotaanika *Botaanika seosed: 1) Agronoomia 2) Meditsiin – täpsemalt farmaatsia (=rohuteadus) 3) Looduskaitse *Botaanika areng Loodusrahvastel väga hea looduse tundmine: toit, ravi, ohud. Neil on olemas küllaltki objektiivne liigikontseptsioon Teaduslik botaanika: Vana-Kreeka (Theophrastos) Tänapäevane botaanika algas 17 sajandil: teaduslik kirjeldamine 19. sajand – kogunenud teadmiste üldistamine (detailide täpsem kirjeldamine ei andnud enam oluliselt uut teavet, osutus müraks) Praegu – kogunenud teadmiste ja üldistuste seostamine ja mõtestamine väljaspoole? TAIME RAKK Rakk: cellula – r

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid