KLAAS Klaas on olulise tähtsusega amorfne (mittekristalliline), anorgaaniline materjal mis madalatel temperatuuridel on tahke ja habras kuid kõrgetel temperatuuridel pehmeneb. Eksisteerib suur hulk erinevaid klaasitüüpe värvituist värvilisteni, läbipaistvast läbipaistmatuni. Erinevalt metallidest ja sooladest ei ole klaasil kristallilist struktuuri ning sellepärast ei sula ta mingil kindlal temperatuuril, vaid läheb tahkest vedelasse olekusse üle laia temperatuurivahemiku ulatuses. Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist (venitamine, pressimine, puhumine) valitakse sobiv temperatuuri vahemik. Fakt on see, et klaas on viskoosne materjal ja ta ei säili tahkena samas asendis igavesti.
valgusest ristsuunas levivad valguslained (footonid). Seega loob laseri valgustatud pind sensorile tunduvalt teravama ja kontrastsema kujutise kui tavaline "pehme" valgus. Ja mida teravam on foto, seda lihtsam ja täpsem saab olla ka fototöötlus hiire liikumise registreerimine. Tänu suuremale täpsusele töötab uus hiir ka mõnel sellisel tasapinnal, millel optiline hiir võib hätta jääda näiteks keraamilisel plaadil või klaasil. Peegeldus on aga endiselt probleemiks. 6 Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A 2.2.2.Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch)
Retsensioon Klaasehistöö tunni raames külastasime näitust, mis põhined klaasehistööl, välja oli toodud erinevaid variant, kuidas on võimalik klaasi töödelda, ning milliseid erinevaid olekuid ja vorme on võimalik klaasil edasi kanda. Kõige enam jäid mulle silma tehnikad nagu : puhumine, sulatus, külmtöötlus, vormisulatus, klaasimaal, vormi- ja liivalesulatud ning fotoprint. Samuti jäid mulle silma mitmed tööd mis pakkusid mulle lähemat huvi: Tiina Sarapu - KÕIK ON KAALUL Kõik mida tunneme, mõtleme, teeme, või tegemata jätame, omab tähtsust. Kaalulolek on pidev, tasakaalusolek üürike. Ars longa, vita brevis est. Tehnika: puhumine, sulatus, külmtöötlus Riho Hütt - IKAROS I. II. III. Riho Hütt on minu kodulinnast Rakverest pärit klaasikunstnik, seega pakkus tema töö mulle kõige enam huvi. Tehnika: külmtöötlus Sofi Arsas JÄRVED Järv kui maa ava või silm, mille kaudu avanevad vee- ja maa-alu...
Täheke taevas Taevas sinetab Laotab kuldsed kiharad Hellalt üle maa Üksik täheke helgib Justkui kutsuks mängima Külm on Karge talveilm Õrn lill närbub pakasest Pehme lumekatte all Jäälilled klaasil Külmetavad suudlusi Sinava mere Kohiseval muusikal On ürgne kõla. Ei seisa paigal Ükski leht tuule vallas Vaid õõtsub tasa. Kastepiisake, Kus helgib üksik läige, Langes murule.
Millises maailmas ma tahaksin elada? Maailm pole ideaalne. Siin leidub palju probleeme ja muresid. Samas on ka palju neid hetki mis meile rõõmu valmistavad. Igaüks arvab, et maailm võiks olla praegusest erinev. Ma tahaksin elada mõne ilusa lumesaju kuuli sees. Need on meeletult erilised. Samas on need nii lihtsad. Kui olin väike, siis oli mul neid isegi mitu, kuid nüüd on need kadunud. Arvatavasti kippusid need kergesti purunema. Ma tahaksin endale sellist kuuli, kus oleks päris oma linn sees. Lumi langeks hästi aeglaselt väikeste helbekestena. Ma võiksin mõnikord sinna linna minna, päris üksi ja seista keset tänavat ning nautida seda lund. Tunda kergeid helbeid näol ja neid oma põskede soojusega sulatada. See oleks päris minu maailm. Vargus oleks seal kuritegu ja saaksin helistada politseisse ning öelda: ,,Minult varastati fotoaparaat, milles oli film minu mälestustega". Nad vastaksid mulle...
Materjalina on klaas väga keskkonnasõbralik, sest temast ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid. Kuid samas klaas ei lagune looduses:prügilas või mujal keskkonda sattunud klaas säilib tuhandeid aastaid. Klaasi on väga hea ümber töödelda või taaskasutada st, et klaaspakendit on väga hea kasutada korduskasutus pakendina. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel looduslikult sulatatud toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas on veel ainuke materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene. Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on kasvuhoonete emissiooni vähenemine, energiakasutuse vähenemine ja keskkonna mitte saastamine, sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali, mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks
[26.12.07]. 7 http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm 8 http://www.annaabi.ee/klaas-m2671.html 9 http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm 10 https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid 5 Joonis 1. Tallinna Vabadussammas 6 1.3 Klaasi tüübid Kuna klaasil on palju erinevaid kasutusvaldkondi, on välja töötatud ka mitmeid erinevaid klaasitüüpe, mis vastaksid kõige täpsemalt oodatud omadustele. Paljusid klaasi tüüpe saab kasutada väga erinevates kohtades, kuid on ka väga spetsiifilise otstarbega klaase. Kirgas klaas – Kirgas (float) klaas on kõige levinum klaasi liik ehk tavaline lehtklaas, mis on ka aluseks suuremale osale klaasitööstuse toodetest. Kirgast
jne. Klaasid parandavad samas ka sõiduki aerodünaamilisi omadusi, mistõttu on auto voolujoonelisem ja tänu sellele on väiksem kütusekulu. Keerukamate lahendustega esi- või tagaklaasidele on juba integreeritud kaamerad, sensorid ning sealjuures ka antennid, mis on hea seepärast, et klaas ei neela raadiolaineid ja seetõttu on tagatud parem signaal navigatsiooni- ja raadioseadmetele. Igasugune defekt klaasil mõjutab sõitja mugavust ja eelkõige ka turvalisust. Seega järgnevas referaadis tutvustan erinevaid klaase, käsitlen lühidalt kuidas pikendada klaasi eluiga tutvustades parandamise tehnoloogiat. 1. AUTOKLAASIDE LIIGITUS 1.1. Lamineeritud ohutu (mitmekihiline) klaas Lamineeritud klaas koosneb kahest või enamast tavalisest klaasi kihist, mis on omavahel kokku liidetud polüvinüülbutüraal (PVB) või polüetüleeni (PET) tugeva kuid elastse aine vahekihtidega
kokkuostupunktides(Emex) vastavalt metalli tüübi järgi. Klaas Pudelite jm klaaspakendite valmistamiseks kasutatav klaasi toorained on liiv, kriit või muud kaltsium karbonaati sisaldavad mineraalid (nt. Lubjakivi) ja sooda ehk naatriumkarbonaat. Klaas on ainuke maaterjal, mida saab ümber tööfelda lõpmata arv kordi. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisele saadud klaasil. ,,Klaas on kõige puhtam pakend, mida on võimalik osta." 77% nõus (uuringud 2005 a.) Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korterühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutafa selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult enne kaevu või veekogukõrval ning peab arvestama kõigi
· Henri Rousseau, Niko Pirosmanasvili, Ivan Generalic, Maurice Utrillo · Eestis: Jaan Oad, Paul Kondas Henri Rousseau "Autoportree", "Pulmad maal". Henri Rousseau "Pulmad maal", "Karnevaliõhtu". Henri Rousseau "Unenägu" Henri Rousseau "Jalgpallimängijad", "Naine eksootilises metsas". Henri Rousseau "Magav mustlastüdruk" Henri Rousseau "Troopiline mets ahvidega". Ivan Generalic "Puuraiujad" Ivan Generalic "Isahirvede pulm", maaling klaasil. Niko Pirosmanasvili Niko Pirosmanasvili loomamaalid. KUNST 1. MAAILMASÕJA AJAL · Paljud kunstiinimsed pettusid kogu ühiskonnas ja selle väärtustes · Põlati nn. keskmist kodanikku · Absurdsustega sokeerimine ja endast välja viimine · Väärtuste (ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide) naeruvääristamine DADAISM · 1917 dada kunstigalerii rabav uudsus · Eelistati kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest
kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on suurem kui 90 kraadi, siis öeldakse, et see vedelik ei märga tahket pinda. Sellisel juhul vedelike molekulide omavaheline külge tõmme ületab tahke keha molekulide ja vedelike molekulide külgetõmmet. Nt : elavhõbe klaasil elavhõbe Kapillaarsus- Kapillaarsus on vedelike tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapilaaridest. Vedeliku tõusu või langust leitakse valemist h = 2 / gr r toru raadius, g 10 m/s(ruudus) , - vedeliku tihedus (kg/m (kuubis) ) Keemine- Keemisel toimub aurustamine, kogu vedeliku ulatuses. Vedeliku sees tekivad auru mullid, need paisuvad, kerkivad pinnale ja lõhkevad. Vedelik hakkab keema temperatuuril, mil
Milliste toitude juurde serveeritakse valget veini? Kala ja kanatoidud Mis jooki sobib serveerida supi juurde? Nimeta kolm vana veinikultuuriga maad. 1. itaalia 2.prantsusmaa 3. tsiili Mis vahe on vahuveinil ja sampanjal? Sampanja tehakse sampanja piirkonnas prantsusmaal Mis on aperitiiv? Mineta üks. Söögiisutekitaja(cherry) Mis on digestiiv? Nimeta üks. Seedimist soodustav vahend(liköör) Millisel temperatuuril serveeritakse konjakit? Toatemp. Mis vahe on punase- ja valgeveini klaasil? Punase klaas ümaram, valgel piklikum Nimeta kaks erikohvi liiki? 1. espresso 2. iirikohv Mida tähendab ,, All Inclusive,,? Kõik kaasaarvatud Kui kutsel on märgitud frakk, siis millega võib seda asendada? Tumeda ülikonnaga Mis vahe on sabakuuel ja frakil? Sabakube kantakse päeval Mida kannavad naised kui kutsel on kirjutatud smoking? Milliste riietuste juurde ei kanta käekella? Ja millal on see lubatud? Frakiga ei ole lubatud, tumeda ülikonnaga lubatud
värvi ka ristküliku kujulised. Selle peal on telekas ja DVD-mängija ning elektroonika. DVD-mängijat pole ma aasta jooksul puutunudki, ainult tolmupühkimise ajal. Kõrvale on Ka kuhjunud küünelaki pudelid, meik ja vahel isegi riided. Kummuti sisu on üsna sarnane. Kuigi sinna mahuvad ka õpikud ja muu huvitav kraam. Siis mu toas on veel laud, mille plaadid on klaasist. Pealmine klaas on läbipaistev ja alumine nagu merest leitud klaasikivi, millest midagi läbi ei paista. Laua all klaasil on föön, lokkitangid, koolutaja ja sirgendaja ning muud juhtmed. Tegelikult mu toas mööblit väga palju rohkem polegi. Võin veel öelda, et aknast on näha vaid tihedalt pargitud autosid nagu Tallinnas ikka. Kuid siiski pean lisama, et kuigi ma naudin oma toas ja kodus olemist väga, igatsen nädalavahetustel ikkagi vanaema majja, kus vahel on siiski kodusem. Pealegi pole seal Hermest ja segadust, mis nädala jooksul end mu tuppa laiali laotab.
klaas, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, suurendada murdumisnäitajat, värvuse muutmiseks ning sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. 3 KLAASI TOOTMINE Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas väga habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Tegelikult on tavaline aknaklaas vaid tahke vedelik. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi, seega on tal väga pikk elutsükkel. Klaasi tootmise põhiliseks keskkonna mõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaastus. Materjalina on klaas väga
Infravalguse lahti mõtestamine. Kõik kuumad kehad on valgusallikaiks. Lisaks nähtavaile elektromagnetlainetele ehk valgusele, kiirgavad kehad ka pikemaid ja lühemaid elektromagnetlaineid. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu. Oluline. Infravalgust kiirgub kõikidest kehadest, mille temperatuur on kõrgem kui teistel objektidel nende ümbruses. Infravalgus on tavaliselt valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. ning me tajume seda soojusena. Päikeselt tulenevad kiired neelduvad Maal ning selle tagajärjel tekib soojuskiirgus e infravalgus. Infravalguse allikateks on ka inimene, auto aga ka ahi ning küünal. Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse ,,kasvuhoone efektiks". Selle probleemi tuum seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur peaaegu, et ei alane v...
wikipedia.org/ ) 2. MATERJAL JA METOODIKA Materjaliks olid võetud 4 sirgete ning õhukestega klaasidega viinapitsi. Põhiaineks igasse klaasi oli 1/3 teelusikatäit pärmi, 1 teelusikatäis suhkurt ja teelusikatäit vett (edaspidiselt segu). Külmkapi temperatuur oli 7C. Soojas oli ligikaudu 27 kraadi.Autori metoodikaks oli asetada 2 klaasi seguga külmkappi ning 2 klaasi seguga sooja lambi alla. Katse alustati kell 16.00 ning lõpetati 18:00. Kõikides klaasides oli 1,2 cm segu. 2 klaasil oli lisaks 0,5 cm õlikiht peal. 1 klaas õlita segu ning 1 klaas õliga segu seisid 2 tundi soojas lambi all. 1klaas õlita segu ning 1 klaas õliga segu seisid 2 tundi külmkapis. 5 3. TULEMUSED Klaas nr.1- Soojas olev katseklaas ilma õlita. Klaas nr.2- Külmas olev katseklaas õliga. Klaas nr.3- Soojas olev katseklaas õliga. Klaas nr.4- Külmas olev katseklaas ilma õlita.
- Normaalse iseikoonilise nägemise puhul asetab taju triibud täppide peale. Aniseikoonia puhul ei ole mõlemad täpid triipude peal. 20.Millise telje suurendus reetina kujutisel häirib ruumi taju kõige rohkem ? - Viltune 21. Nimeta optilise klaasi kuju faktoreid, millega saad mõjutada suurendust? - kuju muutuseid saab teha klaasi keskkoha paksuse, ref indeksi ja pinna kumeruse muutmisel. 22. Nimeta optilisi lahenduse aniseikoonia korrigeerimiseks. KL, prillid (ühel klaasil muudetud kuju ja paksust), prillid, kus ühe silma optilist tugevust on muudetud, et klaasid oleks ilusad (ühe silma kujutis udusem), prillid ja KL (uduse silma visust parandatud KL-ga)
Puit-tähtis ehitusmaterjal,tarbeesemed,mööbel(puidupuru),kütus,tselluloosina,paberi valm,postide ja hoonete ehitamine,lauad,prussid,vineer.Mineraalid-mood.maakoores või maa sees,kindel keemiline koostis,enamasti keemilised ühendid(nt.kvarts SiO2),enamik on silikaadid,tuntuim kvarts.Kivimid-tekkinud mitmest mineraalis t,tähtsaimad on lubjakivi ja graniit.Lubjakivi:Koostis:Peamine koostisosa on kaltsiit,sisaldab savimineraale ja kvartsi,e.paekivi,põhiline koostisosa on CaCO3.Välimus:Silmaga saab näha selle pinnal kaltsiidikristalle,peal võivad olla mereloomade kivistised,kõva ja püsiv.Marmor:Koostis: Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist,koosnevad marmorid,kas kaltsiidist või dolomiidist.Lisandina võib marmor sisaldada kvartsi,küünekivi,granaate, pürokseene,diopsiidi,serpentiini jne.Marmor koosneb aga valdavalt kaltsiidist,mille kõvadus on 3,seetõttu saab marmorit nõelaga hõlpsasti kriimustada. Erineval...
See on antistaatiline, tõrjub mustust, tolmu ja teisi väikesi osakesi, seetõttu sobib kasutamiseks eriti inimestele kellel on astma või allergia. Linoleumil on pikk säilivusaeg. 7. Klaasplaadid Klaasist plaate tehakse klaaspudelitest, mis on viidud taaskasutusse kekustesse ja siis edasi saadetud tehastesse, kus need töödeldakse ümber klaasplaatideks. See taastuv ressurss on kiiresti muutnud suurepäraseks valikuks põrandakateks vannitoas ja köögi seintel. Klaasil on sarnased eelised teiste keskkonnasõbralike materjalidega. See ei ima vedeliku ja ei lähe hallitama. Seda on lihtne hooldada ja ei jää plekke. Klaasil on saadaval ammendamatul hulgal värve ja mustreid. Erinevalt keraamilistest plaatidest, klaas peegeldab valgust, lisades täiendavat valgust ruumi. 8. Kumm Kummi matid on valmistatud ümbertöödeldud rehvidest, mida tavaliselt leidub kohalikes jõusaalides või mänguväljakudel. Sellel on mõnus
katma et klaasi pinnale ei satuks värvi,tsemendi,segude jms jääke kuna neid hiljem puhastades on suur oht etklaasipindadele tekivad kriimud.Väikeste raskestieemalduvate jääkide käsitlemine abrasiivide, terasvilla või ziletiteraabil on mõeldav, kui toimida ülima ettevaatlikkusega, hoides ziletitera klaasipinnasuhtes tasanurga all.Mitte mingil juhul ei tohi teravate või abrasiivsete esemetegaklaasi puhastamist rakendada kogu klaasi pinna suhtes. Klaasil asetsevad informatiivsed kleebised tuleb eemaldada koheselt peale montaazi.Klaas on äärmiselt tundlik keevitus- ja lõikussädemete suhtes. Klaas, mille pinnale satub nimetatud osakesi, on jäädavalt kahjustunud, seetõttu tuleb hoolega vältida nimetatud tööde teostamist klaasi läheduses.Otse vastu klaasi (eelkõige kehtib klaaspaketi puhul) pinda ei tohi paigaldada mitte läbipaistvaid esemeid näiteks must kile,
Erinevalt klassikalistest silikoonide baasil klaasivahadest, mis ainult katavad klaasi vahasarnase libeda kihiga, loob Aquapel klaasi molekulidega keemilised sidemed ehk "saab klaasi osaks", mitte ei kleepu lihtsalt pinnale. See tagab kuni 6 korda parema vastupidavuse. Taastaja muudab klaasi pinna siledaks. Nii paraneb klaasipuhastajate töö efektiivsus, klaas muutub vett ja mustust hülgavaks ning kaovad nähtavust halvendav veekile ning pimedas sõites ka tuledest tulenev sillerdus klaasil. AQUAPEL GLASS TREATMENT reklaampakendis - klaasitaastaja - klaasivaha EELISED: * Uusim tehnoloogia * lihtne kasutada * kuni 6 korda pikem toime * vähene kulu * tavaline klaasipuhastaja ei vähenda Aquapeli toimet * toote uuesti pealekandmisel ei pea vana kihti eemaldama KASUTAMINE: 1. Puhasta klaas pigieemaldajaga 2. Võimalusel eemalda happelise vahendiga klaasilt ladestused 3. Viimistle klaasi klaasipuhastajaga 4. Kasuta taastajat vähemalt 20C temperatuuriga ruumis 5
tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul. Et ka aknaklaasi pind avaldab laengupolaarsust, kleepuvadki veepiisad sellele. Nimelt paigutuvad veemolekulid klaasi pinnal niimoodi, et nende negatiivsed poolused jäävad alati klaasi positiivselt laetud pinna poole. Põhjus on selles, et vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Veepiisk püsib klaasil ainult siis, kui ta on küllalt väike. Suuremad piisad langevad raskusjõu mõjul ala, sest viimane on veepiisast ja klaasi vahelisest tõmbejõust suurem. Põhimõtteliselt võiks ju vett kasutada ka liimainena. Pisikesi paberitükke õnnestub ajutiselt mingile pinnale kinnitada ka veega. Ometi pole vesi hea liim. Paber kukub seinalt niipea, kui vesi on aurunud ja “liim” otsekui õhku haihtunud. Veest veidi paremini liimib sülg. Kuigi ka see koosneb peaasjalikult vees (99%), on selles
1. Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine 2. Puidutööd: puiduparandused, lihvimine 3. Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine 4. Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus ETTEVALMISTUSTÖÖD 1. Akna pesemine olmemustusest Pühi aknalt harjaga tolm ja pese aken mustusest, kasutades tavalist pesuvahendit. 2. Märkimine Mõtle enda jaoks välja sobiv süsteem, kuidas aknad märgistada. Kasuta klaasil veekindlat vildikat või teipi. 3. Suluste eemaldamine Eemalda vajalikud sulused 4. Klaaside eemaldamine Eemalda klaasid, soojendades selleks kitti 5. Värvi eemaldamine Eemalda aknalt värv PUIDUTÖÖD 1. Puiduparanduste tegemine Tee vajalikud puiduparandused Vigade vältimiseks: o kasuta sama puiduliiki: männipuidust aken paranda männipuiduga. o võimalusel kasuta parandustükkide valmistamiseks samasuguse süü ja tihedusega puitu. Üldjuhul on aknad valmistatud tihedast puidust.
See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. [3] 4 2. KLAASI LIIGID Kuna klaasil on palju erinevaid kasutusvaldkondi, on välja töötatud ka mitmeid erinevaid klaasitüüpe, mis vastaksid kõige täpsemalt oodatud omadustele. Paljusid klaasi tüüpe saab kasutada väga erinevates kohtades, kuid on ka väga spetsiifilise otstarbega klaase. [4] Klaasi on võimalik töödelda lõpmata hulgal erineval moel. Töödeldud klaas kaitseb nii kuuma kui külma eest. Klaasi saab muuta helisummutavaks või turvaliseks. Klaasi annab tugevdada ja karastada, või hoopis
NATÜÜRMORT vaikelu - kujutab elutuid esemeid · püüti rõhutada materjalitunnetust faktuuri esemelikkust · Enamasti kujutati veinipeekreid vaagnaid isuäratavate puuviljadega portselanvaagnaid hõrgutisi WILLEM KALF 1622-1693 Teda huvitas · valguse peegeldumine ja murdumine värvilisel klaasil · intensiivsed värvid · rõhk valgusel ja varjul PRANTSUSE KUNST 17.sajandil (vanaklassitsism) Louis XIV stiil "Riik see olen mina." Arhitektuur · keelas baroki ära · välditi itaalialikke liialdusi · klassitsistlik suund · püüti jäljendada antiiki FRANQOIS MANSART 1598-1666 · arendas edasi renes.ajastu katusearhitektuuri traditsiooni o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus
vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks. Et klaasi ja fooliumi täielikult omavahel kokku liituks ja õhumullid väljuks, hoitakse klaasi veel mitu tundi kuumutatud survemahutis (autoklaavis) kõrge temperatuuri ja rõhu juures. Seejärel on klaas ja kile omavahel läbipaistvalt ühendatud. Lamineeritud klaasi väljapaistvaks omadusseks on ka terviklikkuse säilitamine. Nimelt on klaasil võime taluda survet isegi klaasi purunemise korral ja selle läbi avast mitte välja langeda. [4] 6. Klaasi painutamine Klaasi painutamiseks kuumutatakse kõigepealt klaasitahvel ahjus kuni tema pehmenemispunktini umbes 600 °C juures. Seejärel asetatakse klaas kas konkaavsele (nõgusale) või konvekssele (kumerale) vormile, mille järgi vütab ta oma lõpliku kuju. Pärast seda, kui klaas on võtnud vormi kuju, algab jahutusprotsess, mis viiakse läbi
6. Jälgitakse jogurti valmimist ja toimuvaid muutusi 2, 4, 6 ja 8 tunni jooksul. Tulemused kantakse tabelisse. 7. Teen viimased järeldused ja katse on lõppenud. 4 Tulemus: Aeg/Temperatuur Radiaarori juures Laual 24 °C Külmkapis 7 °C (h)/ (°C) 39 °C 2. tund Piim on soe ja Piim on jahtunud ja Muutusi ei ole klaasi peal on klaasil on üldse näha niiskusepiisad niiskusepiisad 4. tund Piim on natukene Pole uusi muutusi Ikka veel ei ole tihedam uusi muutusi 6. tund Piim on juba üsnagi Aine on tihedam Endiselt ei ole paks muutusi toimunud 8
klaaside vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks. Et klaasi ja fooliumi täielikult omavahel kokku liituks ja õhumullid väljuks, hoitakse klaasi veel mitu tundi kuumutatud survemahutis (autoklaavis) kõrge temperatuuri ja rõhu juures. Seejärel on klaas ja kile omavahel läbipaistvalt ühendatud. Lamineeritud klaasi väljapaistvaks omadusseks on ka terviklikkuse säilitamine. Nimelt on klaasil võime taluda survet isegi klaasi purunemise korral ja selle läbi avast mitte välja langeda. Siiditrükkimine Trükitav klaasipind paigutatakse metallraamile pingutatud motiividega kapronsiidi alla, misjärel kantakse kaabitsa abil peale siidivärv, alustades altpoolt. Kohtades, kus klaasile pole vaja värvi kanda, on tekstiili pind tihe ja läbilaskmatu ning kohtades, kus klaasile tuleb värvi kanda, läbilaskev.
Tema kasutusvaldkonnad on laialdased, sobides pea kõikjale. Eriti populaarne on mattklaasi kasutamine vaheseintes ja dusinurkades. Siidmatid klaasid sobivad eelkõige akendele ja ustele. Klaasid, mille paksus on vähemalt 8mm ning mida on karastatud, sobivad riiuliteks, lauaklaasideks, vaheseinteks ja usteks. Matistatud klaas on töödeldav nagu tavaline klaas: seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida jne. [4] 3.4 Optiwhite klaas Tavalisel klaasil on loomulikult kergelt rohekas või sinakas toon, mis on optiwhite klaasi puhul viidud miinimumini. Seega kasutatakse optiwhite klaasi eelkõige kohtades, kus soovitakse erilist läbipaistvust või juhul, kui on soov klaasi värvida. Nõnda on eriti kirkast klaasist klaasvitriinid ja muu mööbel, mis on mõeldud esemete eksponeerimiseks, kodutehnika ja mõningad taustvärvitud klaasid, mille puhul on tähtis värvi muutumatus
Eesti fotograafia ajalugu on peaaegu sama vana kui fotograafia ajalugu üldse. Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat "Eesti fotograafia teerajajaid ". Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 18401940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist. Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost. Fotograafia sünnipäevaks peetakse 19. augustit 1839. aastal, mil Pariisi Teaduste Akadeemia istungil teatati uuest leiust dagerrotüüpiast. Juba 1840. aastal jõudis esimene dagerrotüüpkaamera Tallinnasse. Siit algab ka Eesti fotograafia ajalugu. Fotomuusemi esimesel korrusel on välja ...
*harilikklaas *kristallklaas *kuuma kindelkaas *värvilineklaas *raskesti purunev klaas Kõige kallim on kristallklaas. Plii sisaldus märgitakse pakendile. Puudused: *tegiale on plii mürgine, päikese käes võib kristall 15-20 aasta pärast puruneda, väike mehaaniline vastupidavus, plii jäägid reostavad keskkonda. kristalli hind sõltub: plii sisaldusest, kaunistus viisist. Tehakse plii vaba kristalli, lisatakse palju ohutumat baariumoksiidi. On tuhmim ja ei sära nii palju. Kuumuskindel klaasil on peal vastavad märgistused. Värvilisele klaasile lisatakse erinevaid metallioksiide. Sinise klaas saamiseks lisatakse koobaltiühendeid. Võib ka lisada veel sulfiide. Tulemuseks on pastellsed toonid. Klaasi valmistamine: klaasi saadakse varem ette valmistatud sulami keetmisel kõrge temperatuuril vannahjudes. Keetmise tulemusel saadakse vedel klaasimass. *puhumine(kõige levinum) *ilma vormita või vormiga *vabal puhumisel saadakse tooted erineva suuruse ja kujuga.(tootlikus on väike)
• Linoleum ei tuhmu, pigmendid on põimitud struktuuriga. • See on antistaatiline, tõrjub mustust, tolmu ja teisi väikesi osakesi, seetõttu sobib kasutamiseks eriti inimestele kellel on astma või allergia. • Linoleumil on pikk säilivusaeg. Klaasplaadid • Valmistatakse klaaspudelitest, mis on ümber töödeldud klaasplaatideks. • Taastuv ressurss , kuna klaastaarat tekib aina juurde. • Ei ima vedeliku ja ei lähe hallitama. • Lihtne hooldada ja ei jää plekke. • Klaasil on saadaval ammendamatul hulgal värve ja mustreid. • Erinevalt keraamilistest plaatidest, klaas peegeldab valgust, mis lisab valgust ruumile. Kumm • Kummimatid on valmistatud ümbertöödeldud rehvidest. • Sellel on mõnus kõndida. • See on veekindel. • Libisemiskindel • Lihtne paigaldada • Samuti on ka sel väga palju erinevaid värvi ja mustri võimalusi. Nahk • See on valmistatud põhiliselt loomanahast. • Nahk on pehme ja soe.
Siis pidime väga täpselt vaatama millal vesi oli välja valgunud ja õlikiht hakkas alla jõudma ja sulgema kraani õigel ajal. Katse saime sooritatud. 5. Analüüs Meie rühmal katse jällegi õnnestus. Pidime küll tegema katset kaks korda, aga saime palju teada jaotuslehtrist ja statiivist jaotuslehter ja statiiv ei tohi kunagi olla otseses kokkupuutes, alati peab midagi nende vahel olema, sest klaasil ja metallil on erinev soojuspaisumine ja vastasel juhul klaas puruneks. Sain ka teada et alati tuleb kraani keerama hakata varem ja seda peab alati teiselt poolt toetama. 6. Hinnang Hästi läks see et katse õnnestus, küll mitte esimesel korral, aga teisel korral küll. Järgmine kord peaks kindlasti tegema selle katse ühe korraga ära ja ilma vigadeta. Samuti ei tohiks statiivi maha tõsta ja peaks vaatama korralikult kõik kinnitused üle, seekord tuli välja et
Seda olukorda nimetatakse lainete ühildumise efektiks. Selles piirkonnas heliisolatsioon ei sõltu materjali massist, vaid materjali jäikusest ja helienergia kadude suurusest materjalis. Mida jäigem ja paksem on materjal, seda madalam on kriitiline sagedus. Kui rasketel ehitusmaterjalidel on kriitiline sagedus madalas sageduspiirkonnas (nt 100 mm paksusel betoonil sagedusel 200 Hz), siis 4 mm paksusel klaasil on see 3000 Hz ning 12 mm paksusel klaasil 1000 Hz. Seega ühekordse klaasi heliisolatsiooni määrab kesksagedustel massi seadus ja klaasi paksuse suurendamist piirab kriitiline sagedus, mis paksuse suurenemisega nihkub allapoole. Kui vajatakse heliisolatsiooni enam kui 34 dB, siis seda pole praktiliselt võimalik ühekordse klaasiga saavutada. Ühekordse klaasi heliisolatsiooni on võimalik parandada lamineeritud kihi (kihtide) lisamisega, mis parandab heliisolatsiooni kriitilise sageduse piirkonnas. Efekt põhineb vibratsioonienergia
vahele jäävad pisikesed õhumullid muudavad klaasi piimjalt häguseks. Et klaasi ja fooliumi täielikult omavahel kokku liituks ja õhumullid väljuks, hoitakse klaasi veel mitu tundi kuumutatud survemahutis (autoklaavis) kõrge temperatuuri ja rõhu juures. Seejärel on klaas ja kile omavahel läbipaistvalt ühendatud. Lamineeritud klaasi väljapaistvaks omadusseks on ka terviklikkuse säilitamine. Nimelt on klaasil võime taluda survet isegi klaasi purunemise korral ja selle läbi avast mitte välja langeda. [5] 2.4. Klaasi painutamine Klaasi painutamiseks kuumutatakse kõigepealt klaasitahvel ahjus kuni tema pehmenemispunktini umbes 600 °C juures. Seejärel asetatakse klaas kas konkaavsele (nõgusale) või konvekssele (kumerale) vormile, mille järgi vütab ta oma lõpliku kuju. Pärast seda, kui klaas on võtnud vormi kuju, algab jahutusprotsess, mis viiakse läbi
n F nC nD 1 nD 1 n F nC dispersiooniga või selle pöördväärtusega , mida nimetatakse Abbe arvuks ehk dispersiooni teguriks. Väiksese dispersiooniga ainetel on Abbe arv suur (näiteks fluoriidil ν = 95), suure dispersiooniga ainetel aga väike (raskel klaasil ν ≈ 20). Selleks, et ka valge (polükromaatilise) valguse korral saaks vedelike murdumisnäitajat määrata ülalkirjeldatud refraktomeetri abil, st.et ka valge valguse korral tekiks pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahel terav värvitu üleminekupiir, asetatakse pikksilma objektiivi ette muudetava dispersiooniga kompensaator. Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja K2, mida saab vastava
johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure poorsusega ning väikese tihedusega kergbetoon, mille sideaine on näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast
UV kiirgust lasevad läbi nn uvioolklaasid. Röntgenikiirgust tõkestavad klaasid sisaldavad suures koguses raskete metallide oksiide. Püsivus. Klaas on väga püsiv normaalsetes tingimustes. Kahjustused tekkivad tugevate leeliste, fluorja fosforhappe toimel. Pakitud, tihedalt üksteise vastu surutud klaaslehti ei ole soovitav niiskena hoida et vähendada vastastikust negatiivset mõju puistatakse klaasilehtede vahele spetsiaalset pulbrit. Termiline püsivus (60-70oC) on karastamata klaasil madalam kui karastatud klaasil (280 oC). Aknaklaas pehmeneb 530-560 oC juures. Ka valguse toimel tekib 11 klaasis pikaajaliselt muutusi, PbO sisaldava klaasi püsivus valguse suhtes on tunduvalt parem. Armeeritud klaasi ja klaasplokkide temperatuuripüsivus ületab aknaklaasi vastavad näitajad, samuti on nende tulepüsivus kõrgem. Klaasi vead. Klaasi vead võivad olla tema struktuuris (mullid, heterogeenne koostis) või tema pinna
Aineid iseloomustatakse sageli ka suhtelise dispersiooniga või selle nD - 1 nD - 1 pöördväärtusega = , mida nimetatakse Abbe arvuks ehk dispersiooni teguriks. n F - nC Väiksese dispersiooniga ainetel on Abbe arv suur (näiteks fluoriidil = 95), suure dispersiooniga ainetel aga väike (raskel klaasil 20). Selleks, et ka valge (polükromaatilise) valguse korral saaks vedelike murdumisnäitajat määrata ülalkirjeldatud refraktomeetri abil, st.et ka valge valguse korral tekiks pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahel terav värvitu üleminekupiir, asetatakse pikksilma objektiivi ette muudetava dispersiooniga kompensaator. Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja
peegelduvad prismat. Kui vaadelda erinevaid objekte valges valguses, siis "valge" objekt on see, mis peegeldab kõiki lainepikkusi sarnaselt, "punane" näiteks on objekt, mille pind neelab oranzi, kollast, rohelist, sinist ja violetset valgust ning peegeldab punast valgust. Enamik ,,värvilise" valguse allikate põhimõte seisneb aga valgest valgusest teatud lainepikkuste eraldamine. Näiteks saab tuua auto suunatule, mis paistab orazin, kuna klaasil on filter, mis neelab endasse kõik lainepikkused v.a oranzi. Vikerkaare puhul tegu prismaefektiga, millel valgus murdub spektriks läbi veetilkade. 1.2 Värvuse omadused ja tekkimise põhjus Värvusi eristatakse kolme moodi, milleks on värvitoon, küllastus kui ka heledus. Värvitooni all saab mõelda värvuse nimetust kui ka nime. Üks värvitoon omab mitmeid variatsioone heledast tumedani, mida nimetatakse heleduseks. Küllastus tähendab ereduse
1.6 Klaasi karastamine Kirka klaasi termilise töötlemise protsess sisaldab endas klaasi kuumutamist kuni sulamispunktini (üle 600 kraadi) ja seejärel kiiret maha jahutamist. See protseduur muudab klaasi umbes 4 korda tugevamaks kui tavaline klaas. Karastatud klaas pakub kõrgemaid mehhaanilisi ja temperatuurilisi omadusi kui tavaline või kuumutatud klaas, säilitades sealjuures teised normaalsed näitajad. Välja arvatud tugevus ja purunemise eripära on karastatud klaasil samad -keemilised, -peegeldus ja paisumis omadused mis tavalisel klaasil. Karastamine mõjutab ka klaasi purunemisstruktuuri. Kui karastatud klaasile avaldatakse nii tugevat survet, et see murdub, pudeneb klaas pisikesteks ohututeks tükkideks, mille puhul oht tõsiseid lõikehaavu saada on minimaalne. Lisaks peab karastatud klaas hästi vastu kuumusele ja talub temperatuuri kuni 275°C. Praegusel hetkel saab klaasimeistrid karastada klaase mõõduga 2800 x 5400 mm (Pilt 2). [3]
sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase. • Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted. Klaaside omadused: • Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta • Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W • Klaasi tugevus on varjeeruv, sõltub sisepingest, paksusest jne. • Karastatud klaasi tõmbetugevus võib olla 5-7 korda suurem kui tavalisel klaasil.
· Puidutööd: puiduparandused, lihvimine · Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine · Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus 3. ETTEVALMISTUSTÖÖD 2.1 Akna pesemine olmemustusest Pühkida aknalt harjaga tolm ja pesta aken mustusest, kasutades tavalist pesuvahendit. 2.2 Märkimine Mõelda välja sobiv süsteem, kuidas aknad märgistada. Kasutada klaasil veekindlat vildikat või teipi. Enne akna eemaldamist märkida, kus kohast tuleks akent hööveldada või kuhu tuleks puiduriba juurde liimida. Kui korraga on mitu akent restaureerimisel, märkida aknale, millisest toast on aken pärit. Märkimiseks kasutada akna ülemist ja alumist serva (mis on tavaliselt värvimata). Mujalt eemaldatakse hiljem värv ja nii võib märge kaduma minna. Samuti märkida, milline klaas ja millised sulused (metalldetailid: hinged, kremoonid, haagid)
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. 9. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem. Liigitatakse
Hinnang: Antud proovikeha kuulub klassi 15 TÖÖ NR. 9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE 5. Liiva terastikulise koostise määramine Sõelumisandmed FM = 2,0 järelikult tegu keskmise liiva liigiga M = 1,91 2,4 TÖÖ NR. 12 BITUUMENITE OMADUSTE MÄÄRAMINE 1. Pehmumistäpi määramine Sulabituumeniga valatakse täis kaks standardset rõngast, rõngad asetsevad klaasil. Kuna bituumen jahtudes pisut kahaneb, siis valatakse rõngas täis väikese kuhjaga. Pärast bituumeni jahtumist lõigatakse üle rõnga ulatuv osa maha. Bituumeni peale surutakse kergelt metallkuul (kuuli mass 3,5g). Rõngad asetatakse kuumakindlasse klaaspurki pehmumistäpi seadmega. Pehmemate bituumenite puhul peab vee temperatuur olema +5 0C. Kõvematel bituumenitel võib vee temperatuur olla +20 0C. Bituumen lastakse jahtuda samale temperatuurile, mis vesi.
❏ Õli ei saa kallata kuhja peale, tekib lohk ❏ Kahte liiki jõud: ❏ Kohesioonijõud (kokku kuuluma) - samade molekulide/osakeste vahel (2 vee molekuli vahel nt) ❏ Adhesioonijõud(küljes rippuma) - erinevad osakesed(vesi/klaas, õli/klaas) ❏ See, kas tekib lohk v kuhi oleneb jõudude vahekorrast (kumb nõrgem, kumb tugevam). Sõltub materjalist (klaas/portselan/plastik - veekuhi). Näiteks vesi klaasil (erinevad materjalid) ❏ Märgamine - kui ei märga, võtab tilga kuju, kui märgab, jookseb laiali. Märgamine - vedelik valgub mööda tahket pinda laiali ❏ Õhus on veepiisk kerakujuline. Miks tahab võtta kerakuju? -tahavad olla võimalikult vähese energiaga olekus. Kera puhul väiksem pinnaenergia, sest tema ruumala ja pinna jagatis on kõige väiksem ❏ Pindpinevusjõud - pinge vedeliku pinnakihis
Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest sobivad Fibo-plokid ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks. Looduslikest täitematerjalidest on kergkruus umbes 4 korda kergem, mis võimaldab kergkruusa lisaks plokkide lähtematerjalina edukalt kasutada ka soojustusmaterjalina erinevates ehituslikes konstruktsioonides (vundamendid, vahe- ja katuslaed, trassid). Materjalil on sama hea vastupanuvõime kemikaalidele nagu näiteks põletatud tellisel ja klaasil. 2 FIBO PLOKI OMADUSED Poorsus Sisemine pooride ruumala kergkruusa graanulites moodustab 70-75%. Poorid on suletud, kuid poorid võivad olla omavahel ühenduses mikropragude kaudu. Tsemendikivi, mis täidab punktidena üksikuid graanuleid, ei täida aga terade vahelist tühiruumi ning seda nimetatakse ka
Puhastustablet ja selle asetus Tallinna Teeninduskool 2013 Ohutus. Madal resti kõrgus maksimaalse ohutuse tagamiseks töötamisel. RATIONAL kehtestab teedrajava standardi. Ülemine rest on 1,6 m kõrgusel mis tahes suurusega mudelitel. Tagant ventileeritud kahekordse klaasi ja kuumust peegeldava kattega uks. Selline konstruktsioon tagab madala kontakttemperatuuri ukse välimisel klaasil ning muudab kahe klaasi vahe puhastamise lihtsaks. Ukse sisse integreeritud tilkumisalus ukse tilkumisalust tühjendatakse pidevalt koguni ajal, mil uks on avatud, hoides nii tõhusalt ära vee tilkumise põrandale. Tallinna Teeninduskool 2013 Küpsetustehnoloogia. ClimaPlus Control Mõõte-ja juhtkeskus säilitab küpsetuskambris automaatselt teie seadistatud keskkonda. Sellega
tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline õhuniiskus 40 -65 %. Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Kristalne aine sulab jääva rõhu korral kindlal temperatuuril, nn. sulamistemperatuuril, mis ühtib tahkumis - temperatuuriga. Agregaatoleku muutmiseks kuluv energia saab sulav aine übritsevast keskkonnast soojusena. Korrapäratu ehitusega ehk amorfseil ainetel (näiteks klaasil, pigil ja vaigul) kindlat sulamistemperatuuri ei ole, need pehmenevad ja veelduvad järk - järgult. Kristalliseerumine on aine siirdumine mittekristallilisest olekust kristallilisse olekusse. Kristallid võivad tekkida vedeliku jahtudes allapoole tahkumistemperatuuri, küllastunud lahuse jahtudes või aurustudes, auru kondenseerudes (näiteks veeauru kondenseerudes tekivad lume - ja jääkristallid ja korrapäratu ehitus) amorfsete ainete
Lambil A12--50+40 on kaarjas kaugtuleniit ja sellest kõrgemal sirge lähituleniit. Viimane paikneb laterna tel-jega risti ning on eest varjatud, et vältida valguse juhuslikku hajumist. Nimetatud lampi kasutatakse elementides 105, mille hajuti muster on ebasümmeetriline ning selle keskel asub valgust hajutav sõõr või ruut. Lambid A12--50+21 on ette nähtud vanadele automarkidele ja , mille elemendi OF2- 200 A ebasümmeetrilise mustriga klaasil hõõgniidi valgust hajutav osa puudub. Nendel lampidel on mõlemad hõõgniidid kaarjad. Lambid A12--60+40 sobivad «Zaporozetsi» 3A3- 965 väikese valgusavaga laternatesse ning ka vanematele sõiduautodele «Moskvits», mille hajuti keskel on sõõri laiuselt siledam vööt. Mõnedes laternates annavad need lambid oodatule vastupidise tulemuse. Kui näiteks lampi A12--60+40 kasutada laternas, kus peab olema lamp A12--50+21, hajub valgus nii palju, et laternat ei saa valguslaigu asukoha jargi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
