moodustunud ataktosteel. Artrosteel on sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraasete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Olulised mõisted morfogeneesi käsitlemisel on esikasv ja teiskasv ehk resp. primaarne ja sekundaarne kasv. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada
Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena, mille ümber on lehealged (pikkuskasv) · Külgmine meristeem e kambium varte ja juurte jämenemine, ühes suunas moodustuvad puidu, teises suunas niine rakud, nn teiskasv (aastarõngaste teke) · Vahemeristeem kõrreliste kõrresõlmedes (pikkuskasv) · Haavameristeem e kallus tekib vigastatud koha ümber, kalluse rakud on võimelised edasi diferentseeruma Püsikoed · Kattekude kaitseb taime väljast · Tugikude toestab taime · Juhtkude ainete transport taimes · Põhikude moodustab taimekeha põhimassi · Erituskude ainete eritamine Kattekoed
põhikde. Ksüleemi ja foleemi põhikude- säsikiirtena juhtkimpute vahel. Epiderm- primaarne kattekude- esikasvustaadiumis katab taime keha. Juure epiderm- epibleem. Teiskasvu käigus asendub epiderm ja epibleem peridermiga(korgikihiga). Juhtkimp: koosneb- ksüleemist, foleemist, kambiumist ja tugikoest. Üheidulistel ja mõnedel kaheidulistel puudub kambium ja juhtkimp säilitab algse ehituse seega on juhtkimp kinnine. Kaheidulistel ja paljasseemne taimedel esineb kambium ja seega teiskasv. Juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb aint ksüleemist või foleemist siis on mittetäielik juhtkimp(enamikel veetaimedel redutserunud). Tugikoed- puuduvad veetaimedel ja mõningatel üheaastastel. Jaguneb kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Sklerenhüüm- sekundaarne tugikude. Teritunud otstega, prosenhüümsed, surnud ja õhuga täitunud, puitunud kestad, Kollenhüüm- lihtne ebaühtlaselt paksenenud, elusad prosenhüümsed rakud, primaarne tugikude. Kestad ei puitu.
Ehitus Varre jagunemine. Pung. Pungaks nim. kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed. Pung on lühivõrse, lehed asuvad kaenaldes. Esikasv - kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. Teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimbud - kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt. Suletud juhtkimp - kambium puudub, Avatud juhtkimp - kambium olemas. Aastarõngad igaaastane juurdekasv. Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Leht. Lehe ül: · fotosüntees · hingamine Lehe tunnused:
võimalik eraldada säsi ja säsikiiri. *Esikoor on üsna õhuke , sest välimised juhtkimbud asetsevad epidermi lähedal. *Üheidulehelistel puudub niine- ja puiduosa vahel kambium. Selline juhtkimp ei ole võimeline edasiseks kasvamiseks ja seda nimetatakse kinniseks. Varre sekundaarne siseehitus: *Varre teiskasv seisneb uute kudede tekkimises, mille tagajärjeks on juhtkimpude mahu suurenemine ja seeläbi varre jämenemine, mitte aga pikenemine. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. *Teiskasv toimub kambiumi tegevuse tulemusena. Puiduosa ja niineosa rakud poolduvad pikuti tangensiaalselt st.
taimedel (sibul jt); 3) interkalaarselt - sõlmevaheline kasv. Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli (sõlmevahe) alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine iga lüli alumisest osast. Kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. 2. teiskasv e. sekundaarne– jämenemine toimub vartel ja juurtel puitunud keskosa ning koore vahel asetseva kambiumi (algkude, külgmine e. lateraalne meristeem) rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumi kude toodab uusi rakke mõlemale poole, sealjuures nii uusi ksüleemi, kui ka floeemi rakkusid. Teiskasv seisnebki eelkõige juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene
aktiivsemalt ning seeläbi muutub laineline kambiumikiht peagi ümaraks ja juure teiskasv toimub edaspidi ühtlaselt (joonis). Peritsüklist kujuneb fellogeen, mis väljapoole moodustab felleemi. Peridermi tekkimise tõttu katkeb ainevahetus esikoore ja kesksilindri vahel; esikoor sureb ning irdub. Teiskoore moodustavad koed, mida kambium toodab väljapoole: floeem, teiskoore põhikude koos peridermiga (joonis). Üheidulehelistel taimedel teiskasv puudub, nende juured võivad aga puituda ja sel teel väga tugevateks muutuda. Peridermi küll ei esine, kuid endodermi ja esikoore põhikoe sisemised rakud korgistuvad ning puituvad, moodustades niimoodi juurt kaitsva katte. Juurestiku tüübid: Juurte arv võib suureneda olemasolevate juurte hargnemise ja uute juurte tekkimise tulemusena. Kõik taime juured moodustavad kokku juurestiku. Tugevalt arenenud peajuurega juurestikku nimetatakse sammasjuurestikuks, peajuurt aga sammasjuureks
• Mugulsibul • Sibul • Kõitraod ehk väänlad • Astlad • Ogad 14) Risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. 15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel 16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv. Kambiumirakkude paljunemise ja eristumise tagajärjel tekib järjest juurde puit ja niin, esimene neist sissepoole, teine väljapoole. Juhtkimpude kambiumiga kohakutiolevad säsikiire rakud omandavad taas paljunemisvõime ning kambium kujuneb ühtlaseks rõngaks varres. Vart väljast katnud epidermis sureb, moodustuvad kork ja korp. 17) Steel, steeli tüübid Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe
e. ÕISTAIMED Seemned asuvad viljalehest (või õiehtedest moodustunud pesas Mikrospoorid e. tolmuterad satuvad viljalehtede ülemisest osast tekkinud emakasuudmele ja sellest areneb isane eelleht - tolmutoru, mille kaudu spermiumid jõuavad munarakuni KAHEIDULEHELISED. (nende hulka kuulub 3/4 katteseemnetaimi) kaks idulehte idujuur areneb tavaliselt edasi peajuureks juhtkimbud varres ringina teiskasv e. jämenemiskasv kambiumirõnga abil Sugukonnad- kaheidulehelised, vesikuuselised, kuuskheinalised, ristõielised lehed enamasti sulg- või sõrmroodsed 15. Taimede osa veekogude aineringes. Taimed valmistavad lihtsamatest keemilistest ühenditest päikesevalguse abil keerulisemaid orgaanilisi ühendeid. TAIMESTIK ON ORGAANILISE AINE JA HAPNIKU TOOTJA, ÖÖSEL VÕI TALVEL PIMEDAS KA HAPNIKU TARBIJA. Rikkalik taimestik seob endasse kasvuperioodil toiteelemente ja vabastab
Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20. Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult
Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene
(b) Kambium (c) metaksüleem protoksüleem (4) algsäsi säsi b. Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi) (1) Protosteel (2) Aktinosteel (kiirjas: juur) plektosteel (põimjas: kollad) (3) Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed) (4) Sifonosteel (toru-) (5) Eusteel, artrosteel (:kaheidulehelised) (6) Ataktosteel (:üheidulehelised) c. Peritsükkel (välimine kiht) lisajuured ja -pungad 18. Sekundaarne vars: teiskasv. Varre muudendid. 2 Sekundaarne vars: teiskasv a Teispuit (1) Aastarõngad (2) Teissäsikiired (3) Malts- ja lülipuit b. Teiskoor (1) Fellogeen: felleem + felloderm (2) Korp (3) Lõved (4) Säsikiirte laiendid 3 Varre muudendid a Võsuastlad a. Säilitusvars b. Assimileeriv vars c. Köitraod d. Maa-alune vars = risoom
2.1.2. Lateraalsed algkoed Kaheiduleheliste taimede teiskasv on põhjustatud lateraalse meristeemi -- kambiumi talitlusest. Kambium koosneb kahesugustest rakkudest: prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ning peaaegu isodiameetrilistest
HK PALMLEHIKTAIMED. HK HÕLMIKPUUTAIMED. HK OKASPUUTAIMED: NENDE SELTSID. HK VASTAKLEHIKTAIMED (ehk EBAOKASPUUD). * Liike umbes 1000 (õppejõu kodulehelt). Paljud liigid on välja surnud. Paljasseemnetaimed on laialt levinud kõigil mandritel. Parasvöötmes ja mägedes moodustavad nad ulatuslikke metsi, ehhki nende liikide arv on väike. * Ehitus: Sporofüüdid on enamasti puud, harvem põõsad ja liaanid. Rohtseid vorme ei esine. Tüvel esineb teiskasv. Traheesid enamikul liikidel pole, puit koosneb ainelt trahheiididest. Sõeltorud on ilma saatarakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimed on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuur on mükroriisaga. Üks kõige tähtsam tunnus on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujtab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, inegumendiga
üle, sümpodiaalne - harunemine, mille puhul külgharu jätkab varre kasvu, tõugates senise juhtharu kõrvale. Üksteist jätkavate külgharude ahelik.). Pungaks nim kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Esikasv - moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest; teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel - Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt; Avatud ja suletud juhtkimp - suletud juhtkimp -- kambium puudub; avatud juhtkimp -- kambium olemas. Aastarõngad - Parasvöötmealade taimede teispuidus võib eristada aastaringe (iga-aastast juurdekasvu). Kevadel toodab kambium enamasti suure
Niineosast võib veel leida niineparenhüümi ja puitunud rakukestadega niinekiude. Sõeltorude kiht, milles kulgeb laskuv vool, on üpris õhuke – saarel vaid 0,02 cm ning paplitel ja pajudel 0,08-0,1 cm. Puukoor koos niineosaga moodustab tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust. 3. Järgmiseks tüve kihiks on alg- e meristeemkoe aktiivsetest rakkudest koosnev ühe, harva mitme rakukihiga kambiumikiht, tänu mille tegevusele toimub puutüvede jämeduskasv e teiskasv. Kambiumirakud on õhukeseseinalised, suuretuumalised, protoplasmaga täidetud rakud, mis vegetatsiooniperioodil korduvalt pooldudes toodavad endast sissepoole puiduosa rakke ja väljapoole niineosa rakke. Kambiumi ühtlase tegevuse tõttu pakseneb puutüvi ja oksad ühtlaselt. Kambiumirakud peavad ka endid juurde tootma puutüve jämenemisest ja pikkuskasvust tuleneva puutüve ja okste külgpindala suurenemise tõttu. 4
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
muskaatpähklit on muskaatõieks nimetatav maitseaine Sugukond Annonaceae Annona squamosa soomusannoona vili: kaneelannoona Cananga odorata - lõhnav kananga ehk ilang Klass: ÜHEIDULEHELISED Monocotyledoneae Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed Sugukond Acoraceae kalmuselased
Anteriidid ja arhegoonid asetsevad gametofüüdi ülapoolel parenhüümkoe sees. Spermatosoidid on rohkearvulised, kahe viburiga. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi, sellest tekib kohe sporofüüdi alge. esialgu asetseb see gametofüüdi kudedes, toitudes mõningal määral selle arvel, kuid peagi tungivad ta juured mulda ja algab sporofüüdi pikaajaline iseseisev elu. Klass lahnarohud- Isoëtopsida. Sporofüüdid kujutavad endast puittaimi, mille tüvedel esineb teiskasv, või mitmeaastasi rohttaimi, mis on osaliselt säilitanud teiskasvu võime. Puittaimed on tänapäevaks välja surnud. Lehtedel on varrepoolsel pinnal väike väljakasve keeleke. Eosed on erineva suurusega. Gametofüüdid on kahekojalised ja saavad täiskasvanuks mõne nädala jooksul. Kõige rohkearvulisem ja laiemalt levinud on selaginelli perekond. Ravim- ja dekoratiivtaimedena kasutatakse ainult mõnda liiki. Koldjas selaginell esineb harva Ida-Euroopa niisketel alpiaasadel
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
Anteriidid ja arhegoonid asetsevad gametofüüdi ülapoolel parenhüümkoe sees. Spermatosoidid on rohkearvulised, kahe viburiga. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi, sellest tekib kohe sporofüüdi alge. esialgu asetseb see gametofüüdi kudedes, toitudes mõningal määral selle arvel, kuid peagi tungivad ta juured mulda ja algab sporofüüdi pikaajaline iseseisev elu. Klass lahnarohud- Isoëtopsida. Sporofüüdid kujutavad endast puittaimi, mille tüvedel esineb teiskasv, või mitmeaastasi rohttaimi, mis on osaliselt säilitanud teiskasvu võime. Puittaimed on tänapäevaks välja surnud. Lehtedel on varrepoolsel pinnal väike väljakasve keeleke. Eosed on erineva suurusega. Gametofüüdid on kahekojalised ja saavad täiskasvanuks mõne nädala jooksul. Kõige rohkearvulisem ja laiemalt levinud on selaginelli perekond. Ravim- ja dekoratiivtaimedena kasutatakse ainult mõnda liiki. Koldjas selaginell esineb harva Ida-Euroopa niisketel alpiaasadel
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) · Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. · Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. · Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. · Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. · Avatud ja suletud juhtkimp
andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas
A. veevahetus taimes 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Mõistet kasutatakse vee liikumise suuna iseloomustamiseks (muld, taim, atmosfäär). Iseloomustab vee energeetilist seisundit. Vesi liigub kõrgema vaba energiaga süsteemist madalamasse piirkonda. Võrdub vee keemilise potensiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potensiaali suhtes. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud Energia (J/mol), mis kombineerib keemilise pot. ja elektrilise pot. 3. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Mõjutavad samad tegurid, mis vee elektrokeemilise potensiaali valemis. Lisaks sõltub neljast erinevast potensiaalist gravitatsiooni, maatriks, rõhu, kontsentratsiooni. 4. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks Ksüleem (tõusev vool) taime juhtkude, mille põhifn. on vee transport kogu taime ulatuses. Trahheed ...
Väärlaiade säsikiirtega (kitsad säsikiired on koondunud kimpudesse) puit on iseloomulik leppadele, sarapuule ja valgepöögile. Peale esisäsikiirte leidub puittaimede teispuidus säsikiiri, millised ei alga mitte säsist vaid algavad aastarõnga seest. Neid nimetatakse teissäsikiirteks. Ka nemad talitlevad orgaaniliste ainete säilitajana ja transportijana tüve keskosast perifeeses suunas ja vastupidi. Puittaimede puhul huvitab meid eeskätt varre (tüve) teiskasv. Taimevarre teiskasv seisneb uute kudede tekkimises, mille tagajärjeks on varre jämenemine juhtkimpude mahu suurenemisel. Teiskasv on iseloomulik puitunud kaheidulehelistele õistaimedele ja paljasseemnetaimedele. Teiskasvu põhjustab kambiumi tegevus. Puidu- ja niineosa vahel olev kambium toodab vegetatsiooniperioodil sissepoole vastu puiduosa uusi rakke, millised kasvavad ja millest lõpuks arenevad puiduosale iseloomulikud rakud - trahheed, trahheiidid, puidukiud (libriform) ja puiduparenhüümirakud
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Korgikambium ja haavameristeem Apikaalne meristeem Asub juurte ja varte tippudes – kasvukuhikud Sõnajalgtaimedel üks kiird- ehk initsiaalrakk Paljas- ja katteseemnetaimedel initsiaalrakkude grupp Apikaalne meristeem tagab elundite pikkuskasvu moodustades elundite tippudes uusi struktuure, mis omakorda kasvama saavad hakata. Lateraalne meristeem Külgmine algkude ehk kambium. Elundite teiskasv, jämenemine. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse silindrilise kihina floeemi ja ksüleemi vahel Kambiumi kasvusuund Kambium tekitab uusi rakke nii ksüleemi kui floeemi poole. Puittaimedel tekitab kambiumi perioodiline kasv aastarõngaid. Juurikatel võib esineda korraga mitu kambiumi kihti – polükambiaalsed. Vahemeristeem Asub lehtede alusel ning sõlmekohtade alusel. Võimaldab varrel kiiresti pikkusesse kasvada – sõlmevahed pikenevad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
