(ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks.
(ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks.
kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulehelistel aga korrapäratult paiknevatest juhtkimpudest moodustunud ataktosteel. Artrosteel on sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraasete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Olulised mõisted morfogeneesi käsitlemisel on esikasv ja teiskasv ehk resp. primaarne ja sekundaarne kasv. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad
muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal
ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud
perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder. Piir esikoore ja kesksilindri vahel ei tarvitse olla selgelt eristatav. *Juhtkimbud asuvad kesksilindris ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. *Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla). Juhtkimpude vahele jäävad säsikiired. Esikasvu perioodil tekivad esi- säsikiired, need ulatuvad steeli keskosa täitva säsini. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Säsikiire rakud säilitavad varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse vahel ka perimedullaartsooniks. Kui varre keskosas säsirakud surevad (rohttaimede puhul tavaline
Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e. kokkupuutekoht sõeltorude vahel Tipmine meristeem- meristeem, mis asub pungades ning varte ja juurte kasvukuhikutes. Tugikoed- annavad taimeorganitele mehhaanilise tugevuse. Vahemeristeem- meristeem, mis asub sõlmedes(kõrrelistel)
juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Neid kasutatakse ka mingil määral tehnikas. Käsnkõrvits : Käsnkõrvits (Luffa) on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas. Üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid ja paberit. Õli ja alkorohkeid seemneid ning lehti-juuri kasutatakse meditsiinis. Kasutatud allikad : http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teema/loodus/kasnad3.htm http://www.miksike.ee/en/search.html?searchstring=k %C3%A4snad&searchstring2
Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Pool läbilaskev membraan, raku elus osa. Tagab rakule keemilise koostise püsivuse. Rakumembraan koosneb: * Fosfolipiididest, *Valkudest, * Oligosahhariididest Rakumembraani ülesanded: 1. Membraanid piiritlevad rakku, kaitsevad kahjulike mõjude eest, muudavad kuju, suurendavad raku sisepinda. 2. Membraanid kindlustavad rakkude vaheliste seoste tekke 3. Memb. Retseptrodi on komplentsete bioaktiivsete ainete(hormoonide) suhtes. 4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindl...
annavad kogu taimeosale vastava värvuse (kroonlehed, viljad). Enamik taimerakke on lisaks rahumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga, mille põhiliseks koostisaineks on tselluloos, biopolümeerid jt. Noorena on kest küllalt suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada), seda läbivad arvukad poorid. Vananedes kest pakseneb ja poorid muutuvad tihkemaks. Ülesanneteks on raku ja kogu taime toestamine (sõnajalg-, paljasseemne- ning katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid), kaitsmine (puitunud varre pinnale moodustunud korkkoel, milles on gaasivahetuse säilimiseks lõved) ning ainete transport (juhtukude on moodustunud rakukestadest ning on taimede ,,vereringeks"). Rohtsete varte püstise asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul (turgoril). Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub.
10 · Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. · Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. · Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses · Käsnad puhastavad vett. · Samuti on nad tähtsad aineringes. · Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse sauna- nuustikuna. · Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Tänan!
Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud Niinekiud- niines leiduvad pikad kiudjad paksukestalisted rakud Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega. Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork Gaasivahetus- gaaside vahetus organismide ja väliskeskkonna vahel
Ø Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses Ø Käsnad puhastavad vett. Ø Samuti on nad tähtsad aineringes. Ø Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Ø Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Tänan tähelepanu eest!
vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredas. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. Näiteks käsnkõrvits. Käsnkõrvits(Luffa), üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi (L.acutangula,L.cylindrica) pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid, linoleumi ja paberit. Õli ja alkolaidirohkeid seemneid ning lehti ja juuri kasutatakse meditsiinis. Luffa on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas. Pesukäsnade, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava ,,vooderdisena", samuti ka
arenevad kevade saabudes noored käsnad. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett. Samuti on nad tähtsad aineringes. Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Ohustatus Käsnasid ohustab vee liigne reostus, nende kaasavõtmine ja hävitamine. Välisvaade Sisevaade Sisevaade Välisvaade
radiaalsed jäävad õhukesteks. ·Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud) Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes). Niinekiud Puidurakud Kivisrakud otstest teritunud, väga asuvad juhtkimpude kestad tugevasti puitunud, paksude kestadega rakud. ksüleemis. pooridega läbistatud ja Esinevad kas üksikult või Sarnanevad kihilised. Neid võib leida kimpudena juhtkimpude niinekiududele, kuid põhikoes, kuid võivad floeemiosas. Tekivad kas on rohkem puitunud. moodustada tugeva koe nt algkoest või kambiumist. Esinevad peaaegu luuviljaliste seemnes või
sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. Niinekiud- otstest teritunud, väga paksude kestadega, üksikult või kimpudena, Erituskoed- eritatav aine sekreet(elutegevuseks vajalik). Ekskreet(kui pole vajalik) Eritised võivad jääda taime või ka selles mõnikord väljuda(läbi epidermaalsete näärmete). Näärme karvad näärme epiteel. Tähtsaim näärmeepiteel on nektaarium. Hüdatoodid eritavad lehe välispinnale vett. Varre histogenees- 4 osa, Protoderm(välimine)=>epiderm, seespool proparenhüüm=>kõik
aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad. Kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised
rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad. Kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. Kivisrakke võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju varieerub tugevasti
rakkudest. Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud: · Sklereiidide - kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. · Niinekiud - on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. · Puidukiud - asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused. Juhtkoed. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks
TAIMERAKK 1. TAIMERAKU KEST:Lisaks rakumembraanile on taimerakk ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Ülesanded: tugifunktsioon eriline roll on tugikoe rakkudel. Sõnajalg-, katteseemne- ja paljasseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte kui ka lehtedeni, siis toestavad nad sellega kogu taime. Tselluloosist koosnevad rakukestad loovad vastupidavaid tugisüsteeme. Kaitsefunktsioon: rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui ka kliimateguritele. Puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel on oluline roll. Selle
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3
Mükoriisa e seenjuur on juure tippudega sümbioosis elavad seenhüüfid. Seen, mis elab taime juurel, toitub selle rakkudest saadavatest orgaanilistest ainetest ja samal ajal varustab taime mullast võetud vee ja selles lahustunud mineraalainetega. 11.Mille tagajärjel tekivad mitmeaastase puittaime varres (tüves, okstes) aastarõngad? Aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel. 12.Kuidas ühe- ja kaheidulehelisd taimed üksteisest erinevad juhtkimpude ehituse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 13.Mis on varre ülesanded? 1) kannab lehti ja pungi 2) ühendab lehti ja juuri 3) võimaldab lehtede tohutu assimilatsioonipinna moodustamist ja nende parimat asetust valguse suhtes 4) varuainete kogunemise koht 14.Mida endast kujutab leht (andke määratlus)
Idioblastidena võib esineda tugikoerakke. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: esikoore põhikude (esikoore parenhüüm) asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud; säsi on varre keskosas paiknev vähe spetsialiseerunud põhikude; ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel. Ksüleemipõhikoe rakud võivad puituda ning seetõttu väliselt sarnaneda sklerenhüümile, mis raskendab nende eristamist tugikoe rakkudest. 2.3. Kattekoed Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm
See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust
Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. *Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. *Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. * "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. *Ka üheiduleheliste lineaalselt roodunud lehel moodustub mikroskoopilistest roodudest võrgustik. Niisuguste lehtede suuremaid paralleelselt paiknevaid juhtkimpe ühendavaid juhtkimbukesi nimetatakse kommissuurideks. *Leherootsu ehitus meenutab primaarse ehitusega vart. Juhtkimbud asetsevad selles kas ringina, laialipillatult või keskossa koondunult. *Heitlehiste puude igasügisesele lehelangemisele eelneb leherootsu ja oksa piiri kudedes rida
Oluline roll korkkoel(rakud paiknevad tihedalt üksteise peal). Korgikihist ei ole poore. Selleks, et säiliks gaasivahetus, on moodustunud spetsiaalsed avad lõved. · Teine kaitsekiht korp. · Vereringet asendab juhtkude. Selle osad trahheed ja trahheiidid on moodustunud rakukestades. Omavahel ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. · Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab nendevahelist ainete liikumist transportfunktsioon. · Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. · Rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ja värvusetud leukoplastid. · Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Paiknevad fotosünteesi paikades lehtede rakkudes. · Kromoplastides sisalduv pigment on karotinoid
palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Ülesanded fotosüntees ja varuainete säilitamine. Paiknemine - moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikudesid saab liigitada nende paiknemise järgi taimes- esikoore põhikude asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. Säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) ül. fotosüntees; asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammaskoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobekoeks. Säilituspõhikude - varuainete säilitamine.
rakuvaheruumidesse vett. Vee gutatsioon (eritumine) lehest toimub vastava ava -- veelõhe (enamasti õhulõhe, mis on kaotanud sulgumisvõime) abil. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi. Ka üheiduleheliste lineaalselt roodunud lehel moodustub mikroskoopilistest roodudest võrgustik. Niisuguste lehtede suuremaid paralleelselt paiknevaid juhtkimpe ühendavaid juhtkimbukesi nimetatakse kommissuurideks. 5.1.6. Leheroots Leherootsu ehitus meenutab primaarse ehitusega vart. Juhtkimbud asetsevad selles kas ringina, laialipillatult või keskossa koondunult. Heitlehiste puude igasügisesele lehelangemisele eelneb leherootsu ja oksa piiri kudedes rida anatoomilisi ja biokeemilisi
kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb. Juhtkoe osad trahheed ja trahheiidid, on moodustunud rakukestadest. Ühinenud juhtkoe rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustused. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid ja soodustab ainete liikumist. Rakukestad täidavad seega ka transportfunktsiooni. Plastiidid on taimedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele värvuse. Vastavalt pigmentidele eristatakse kloroplaste, kromoplaste ja leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Nad paiknevad enamasti lehtede rakkudes.
200 liigil teistest perekondadest b) Taimede juurtes elavad bakterid, mis suudavad omastada õhulämmastikku ja seetõttu tekivad kasvajataolised moodustised c) Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest ja taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid. 12.Missugusest meristeemsest koest oleneb kaheiduleheliste taimede juure ja varre jämenemine? Kambiumis 13.Kuidas ühe- ja kaheidulehelised taimed üksteisest erinevad juhtkimpude asetuse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 14.Millistest osadest koosneb vars? Vars koosneb sõlmevahesest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada käbid, juured. 15.Mida kujutab endast leht? (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel
c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti
mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. 15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel 16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv. Kambiumirakkude paljunemise ja eristumise tagajärjel tekib järjest juurde puit ja niin, esimene neist sissepoole, teine väljapoole. Juhtkimpude kambiumiga kohakutiolevad säsikiire rakud omandavad taas paljunemisvõime ning kambium kujuneb ühtlaseks rõngaks varres. Vart väljast katnud epidermis sureb, moodustuvad kork ja korp. 17) Steel, steeli tüübid Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Tüübid: - Prosteel - Sifonosteel - Aktinosteel - Plektosteel - Antrosteel - Eusteel - Ataktosteel
rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Kobekollenhüüm: paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. · Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud) Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes). Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist. Puidurakud: asuvad juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude · Ülesanded
rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Kobekollenhüüm: paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud) Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes). Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas. Tekivad kas algkoest või kambiumist. Puidurakud: asuvad juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Kivisrakud: kestad tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja kihilised. Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude Ülesanded
· Kõige levinuim kattekude on epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime · Teiskasvu (sekundaarse kasvu) käigus asendub epiderm korgikihiga · Epiderm on taimeosi kattev kude, mis on enamasti ühe rakukihi paksune ja ilma rakuvaheruumideta · Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust · Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. · Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett) · Osadel taimedel esineb ka vahakiht · Epiderm koosneb elusatest rakkudest · Epidermis asuvad õhulõhed
Käsnkõrvitsa varred on peened, lehed sarnanevad kurgi lehtedega. Viljad on kujult silinderjad või keegeljad, ligikaudu 60 cm pikkused. Viljad on söödavad, neid kasutatakse nagu kurke. Kõige rohkem kasvatatakse teda Jaapanis ja Egiptuses. Käsnkõrvitsad on eriti tähtsad oma valminud viljade juhtkimpude tugeva võrgustiku poolest. Võrgustiku saamiseks lastakse vili üle küpseda, kooritakse, leotatakse mitme päeva jooksul vees ja pestakse viljaliha välja. Neid võrgustikke kasutatakse (ka Eestis) saunanuustikena, kasutatakse ka sadulate, tuhvlite, suvemütside ja muude asjade valmistamisel. Pudelkõrvits ehk Lagenaria vulgaris on pärit Aafrikast
molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi rektsioone. VII PT. Taimeraku ehitus: Mitokonder Lüsosoom Golgi kompleks Rakutuum Tuumake Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Rakumembraan Rakukest põhiline koostisosa on tselluloos (jt. biopolümeerid). Kesta läbivad arvukad poorid. Tugifunktsioon, millel on eriti oluline roll tugikoe rakkudel. Sõnajalg- paljasseemne- ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest kuni varreni ja lehtedeni, toestavad nad sellega kogu taime. Kest loob nii vastupidava süsteemi, et kõge suuremate mõõtmetega elusorganismide esindajad ongi taimeriigist. Kaitsefunktsioon, sest rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos jt. biopolümeerid on väga vastupidavad kliima- ja mehhaanilistele teguritele. Puitunud varte välispinnale moodustub kaitsefunktsiooniks korkkude kest on
r 4 P 8 X V= r - toru raadius P - rõhu erinevus distantsil X (toru pikkus) - vee viskoossus (10-3 Pa s) Valemist on näha, et vedeliku voolamise kiirus torus sõltub toru diameetrist väga tugevasti. 4 µm raadiusega torus liigub vedelik 256 korda kiiremini kui 1 µm raadiusega torus. Seetõttu on suurema diameetriga juhtsoontes vee liikumise kiirus palju suurem kui väikese diameetriga juhtsoontes. Kui suur on veevoolu kiirus juhtkimpude ksüleemis? Millest kiirus sõltub? Eriti hästi sobivad vee transpordiks suure diameetriga trahheed, sest takistus soonte läbimõõdu kasvades väheneb. Seega vee liikumise kiirus ksüleemis on seda suurem, mida suurem on ksüleemitorude diameeter. Okaspuud 10-20 µm 1 – 2 mh-1 Ringsoonelised 100 – 200 µm 16 – 45 mh-1 Piirplasmolüüsi korral on turgorrõhu väärtus 0, veepotentsiaali ja osmootse potentsiaali
taime pikkuskasv väga intensiivselt. 2. teiskasv e. sekundaarne– jämenemine toimub vartel ja juurtel puitunud keskosa ning koore vahel asetseva kambiumi (algkude, külgmine e. lateraalne meristeem) rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumi kude toodab uusi rakke mõlemale poole, sealjuures nii uusi ksüleemi, kui ka floeemi rakkusid. Teiskasv seisnebki eelkõige juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv on iseloomulik paljasseemnetaimedele ja puitunud õistaimedele, harvem rohtsetele kaheidulehelistele. d. Taimehormoonid e kasvuained on taime poolt sünteesitavad orgaanilised ühendid, mis reguleerivad taime kasvu ja arengut. Need on ühest taimeosast teise infot edastavad molekulid, algatades kasvu ja arenguga seotud füsioloogilisi protsesse.
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
IAA mutante eksisteerida ei saa. Auksiine sünteesitakse peamiselt meristemaatiistes piirkondades : võrsete apikaalne meristeem, noored lehed,arenevad viljad ja seemned. Juure apikaalses meristeemis peaaegu, et ei sünteesita. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes ? Auksiin saab liikuda taimes kahel viisil : passiivselt floeemis (seotuna AH-tega ja suhkrutega) energialt tarbides polaarselt juhtkimpude parenhüümi rakkudes (seostumata). Polaarsel liikumisel on vajalikud membraanis paiknevad kandjavalgud. Kandjavalgud asuvad raku basaalses piirkonnas. Kui auksiin on rakkudes kuhjunud, siis eksporditakse ta (kandjavalkudega) antipordis prootonitega. Miks toimub auksiini ’lõksu püüdmine’ taime aluselistesse piirkondadesse (arvestage auksiini pK ja apoplasti pH-ga ). Apoplasti pH on ~6, auksiini pK 4,75, see viib selleni, et apoplastis on IAA karboksüülrühm
Seda seetõttu, et fotosünteesitavas objektis toimub valguse toimel mõningal määral ka CO2 eraldumine. Kui hapniku kontsentratsioon atmosfääris kasvab, kas fotosünteesi intensiivsus (CO2neeldumine) suureneb/väheneb/ei muutu. (Õige variant alla kriipsutada) Põhjendage. Fotosünteesi intensiivsus sõltub CO2 kontsentratsioonist, mitte O2. Hapniku kontsentratsioon atmosfääris on palju suurem kui CO2. (20% vs 0,03%) Kirjeldage lehe kranz (pärg) tüüpi anatoomia C4 taimedel on juhtkimpude ümber kahe rakukihiline pärg. Pärja moodustavad pärgrakud, millel on paks rakusein tänu millele ei difundeeru CO2 sealt välja. Kirjutage C4 taimede iseloomulik CO2 sidumise reaktsioon. Millistes kranz (pärg) tüüpi anatoomiaga lehtede rakkudes see toimub. PEP + CO2 + H2O àOAA Kofaktoriks on Mg. (malaat/aspartaat ) See reaktsioon toimub lehe mesofüllirakkudes, mis ei sisalda ribuloosbisfosfaadi karboksülaasi.
tükkidena lahti tulevad. ° Transportfunktsioon 5 > Vereringet (loomsetes) asendab taimedel juhtkude > Trahheed ja trahheiidid moodust. Rakukestadest. > Omavahel ühinenud rakkude otsmised kestad lagunevad ja nii tekivad pikad torujad moodustised. > Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab taime kõiki organeid. Plastiidide ehitus ja ülesanded ° Annavad taimede eri osadele erineva värvuse ° Eristatakse kolme rühma: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollased või punased) ja leukoplastid (värvusetud) ° Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli oluline fotosünteesiprotsessis. Paikenvad peamiselt fotosünteesiorganite lehtede rakkudes. ° Kromoplastides sisalduvad karotinoidid leidub viljades, õite kroonlehtedes jne
Kui sulgrakkude turgor väheneb, tõmbuvad rakud sirgu ja õhulõhe sulgub. Väiksem osa veest (kuni 10%) aurustub ka lehe epidermi katva kutiikula (hüdrofoobne kiht) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada, vältides asjatut transpiratisooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega kindlustada õhulõhede kaudu fotosünteesiks vajalik CO2 kogus. Transpiratsioon on vee ja mineraalainete (tõusva) voolu liikumapanevaks jõuks juhtkimpude puiduosas e ksüleemis ning aitab ühtlasi vältida lehtede ülekuumenemist. Liigse päikesekiirguse ja ülekuumenemise vältimiseks on taimedel ja teisi mehhanisme. Näiteks eukalüptiliikide lehed asetuvad langevate päikesekiirte suhtes serviti. Vesi imendub juurestikku peamiselt osmoosi teel, ksüleemis aga liigub kohesioonijõu toimel. Okaspuudes liigub vesi maltspuiud aastarõngaste kevadosas paiknevates suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudes aga totukujulistes soontes
Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad nii mehhaanilistele kui ka kliimateguritele. Suht. vähe on ka organisme, kes puitunud varret toituvad. Seega on rakukestal oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. (Oluline roll korkkoel). Taimedes kannab aineid edasi juhtkude, mille osadeks on trahheed ja trahheiidi, mis on moodust. rakukestadest. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõiki taime organeid ja soodust. nendevahelist ainete liikumist. Sellega täidavad rakukestad transportfunktsiooni. MISSUGUSED ON PLASTIIDIDE EHITUS JA MIS ÜLESANDEID NAD TÄIDAVAD? Plastiidid on timedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eir osedele erineva värvuse. Vastavalt neis sisalduvatele pigmentidele eristatakse kolme rühma plastiide: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste.
Kollase käokinga puhul oli nektari tootmine ühel aastal suurem isastaimedel, teisel aastal emastaimedel, niisamuti kõikus sahharoosi domineerimine (Anto & Denisow, 2014). Kolmandas artiklis viidi läbi tsütoloogilisi uuringuid 20-ne liigi 60-nel populatsioonil kromosoomide arvu ja morfoloogia teada saamiseks (Hong et al., 2016). Neljas artikkel uuris kolme tulikalise liigi varre ja lehe struktuuri, pöörates erilist rõhku juhtkimpudele (vascular system). Leiti, et juhtkimpude paiknemine omab taksonoomilist tähtsust (Novikoff & Mitka, 2015). Viiendas artiklis vaadeldi nelja liigi, sealjuures kollase käokinga, nektarite kannuseid (nectary spurs) (Anto & Kamiska, 2015). Peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) Üks artikkel, kus vaadeldi temperatuuri, valguse ja eri soolsuse tasemete mõju viie halofüüdi, sealjuures peen jänesekõrva, seemnete idanemisele (Al-Hawija, Partzsch, & Hensen, 2012). Salutakjas (Arctium nemorosum)
emaloomaga ühendusse.. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett. Samuti on nad tähtsad aineringes. Käsn-Kõrvitsa kurgitaoliste viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. ohustatus Käsnasid ohustab vee liigne reostus, nende kaasavõtmine ja hävitamine. HÜDRAD Hüdrad on lahkusuglised loomad-loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad eri isendites. Põlüüp-ainuõõsne loom kes elab millelegi kinnitatult
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
