Psühholoogia I.Osa Teadusliku psühholoogia raamatud: 1) Helen Marie Loorents „Heaolu kiirtee“ : arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla, sest autor ise on akrediteeritud tervise- ja elunõustaja ning omab firmat, mile põhieesmärk on aidata inimestel ennast leida ning tervislikuks hakata. Ta on käinud koolis, kus õppis toitumise ja hea elu seost. Koolides põhinetakse teadlaste uuringutel. 2) Jüri Uljas „Eestlase keha kõneleb“: raamat põhineb tudengite vaatluste ja uuringute põhjal, mille pärast arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla. 3) Daniel J. Levitin „Korrastatud mõistus“: raamatu autor Daniel Levitin kes on McGilli ülikooli psühholoogia ja neuroteaduse professor näitab rohkete eluliste näidetega vürtsitatult uusimate teadustulemuste varal, kuidas saada tänapäevases infomaailmas taas oma koduse ...
Tunnustused 2008 Juri Lotmani stipendium 2008, II preemia (20 000 kr) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas doktoriõppe üliõpilaste astmes Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil 1997, Rotary Fondi stipendium 1996, Viljandi Linnavalitsuse Jaan Lattiku nimeline stipendium 1995, TÜ Sihtasutuse Paul Saagpaku nimeline stipendium "Vedamine" (1999; novellid) "Pilved asfaldile" (2000; novellid) Samuti on Vaher "Kaval kuuldavus" (2001; novellid, luule) avaldanud perioodikas "Lugulaul" (2002; romaan) palju kirjandus- ja "Sekeldaja päevad" (2004; novellid) muusikakriitikat. "Müümata naer" (koos Tõnis Mägiga; 2006) Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Berk_Vaher www.google.com/pictures/berk_vaher https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/bbd 5116e-e4bf-4858-baf4-cd5173adf6ba TÄNA N TÄHEEPANU EEST !
Acer platanoides Rahvapäraselt kutsutakse vaherit veel: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras. Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher. Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik
Harilik vaher läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras Vaher on ühekojaline lehtpuu. Ta kasvab kuni 30m kõrguseks ja ta elab umbes 150-300 aastat. Vars on noorelt punakaspruun, nõrgalt läikiv, sile ja vanemas eas kattub tumehalli peenerõmelise korbaga. Vahtra lehed on suvel tuhmrohelised, aga sügisel muutuvad need värviliseks. Lehed on umbes 5-25cm pikad ja vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osadel neist puudub emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi.
HARILIK VAHER 2018 KASVUKOHT Harilik vaher kasvab Kesk- ja Ida-Euroopas, Türgi põhjarannikul, Taga-Kaukaasias ja Kaspia mere lõunarannikul Eestis tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka vahtra perekonda kuulub ligi 200 liiki: Euroopas kasvab umbes 30 vaher kasvab leht- ja segametsades ning parkides koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes vaher on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus on metsistunud Euroopas ei moodusta vaher puhaspuistut, küll aga võib seda teha Põhja- Ameerikas KASVUKOHT Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud rohttaimed ja umbrohud hariliku vahtra all halvasti Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub vaher ei suuda kasvada metsa kõrgeimaks puuks
* * * Harilik vaher ja harilik lendorav Referaat * Tartu 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Lendorav ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused metsas · Toitumine · Paljunemine · Huvipakkunud faktid · Viited · Toiduahel · Harilik vaher ja tema elupaik · Välimus ja kohastumused · Kasvutingimused · Levimisviis · Huvipakkunud fakt · Viited Sissejuhatus Teemasid me ise valida ei saanud, aga ma arvan et ma oleksin valinud kindlasti ise ka lendorava. Aga ma ei arva, et ma vahtra oleks valinud. Infot otsisin ma peamiselt internetist ja juhendi abil tegin ma töö valmis. Harilik lendorav
.....................................................4 Talvega kaasnevad muudatused............................................................................................................5 Tammed ...............................................................................................................................................5 Kased ...................................................................................................................................................5 Vaher.....................................................................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 LISAD.............................................
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õm...
aprilli algul septembris H. TAMM Mai lõpp- Septembris- 5. aasta tagant juuni algul oktoobris PIHLAKAS Mais- juunis septembris 6-7 Iga aasta H. SAAR Mai keskel Oktoobris Terve talve 25-35 Iga aasta jooksul varisevad VAHER mai Septembris- Kohe pärast 30-... Iga aasta oktoobris valmimist H. HAAB Aprilli lõpp Juuni lõpp v 10-... Iga aasta juuli algus MUSTLEPP Märts-aprill Oktoobris- talvel 30-40 novembris VALGELEP Märts-aprill sügisel Siis kui P valmis siis
Harilikku jugapuud on palju kasutatud haljastuses, eeskätt varjutaluvuse ja aeglase kasvu tõttu, samuti selle tõttu, et ta talub hästi linnade saastunud õhku. Puud on väga aeglase kasvuga, äärmiselt varjutaluvad ja väga pikaealised. Suhteliselt külmahellad ja nõudlikud mullaviljakuse suhtes. On võimelised paljunema kännuvõsust. Ettevaatust! Kõik jugapuu osad v.a. seemnerüü on mürgised! 18. Perekond vaher ja harilik vaher Perekond vaher (Acer L.) [átser] Acer on vanade roomlaste nimetus vahtrate tähistamiseks [ladina keeles acer terav, kõva, hõlmiste teravatipuliste lehtede või kõva puidu tõttu, millest roomlased valmistasid nooleotsi]. Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni 16
lastele võimaikult kergeks teha. 2 1. Mis on lahutus? Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui tema vanemate elus. Seoses lahutusega võib muutuda palju – suhted pereliikmete vahel, elukorraldus, elukoht, töö, lapse kool või lasteaed, sõbrad jne. Lahutus ei ole kunagi kellegi jaoks kerge. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Lahutuses saab eristada kolme erinevat perioodi: lahutusele eelnev periood – perekonnas tekivad pidevad tülid, üksteise süüdistamine. Periood kuni lahutusprotsessi algatamiseni. lahutus – aeg alates lahutusprotsessi algatamisest kuni lahutuse ametliku vormistamiseni või ühe vanema füüsilise lahkumiseni. lahutusel järgnev periood – aeg alates lahutuse ametlikust vormistamisest või ühe
Okasmetsad Tumetaiga: Heletaiga: Kuusk Mänd Nulg Lehis Segametsad Euroopas: Kaug-Idas: Kuusk Amuuri korgipuu Kask Mandzuuria Haab pähklipuu Tamm Amuuri pärn Pärn Hiina sidrunväändik Sarapuu Korea seedermänd Lehtmetsad Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: Tamm Ameerikas: Vaher Pöök Pöök Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Hikkoripuu Jalakas Pärn Tulbipuu suhkruvaher Näiteid taimedest sarapuu pärn jalakas vaher Okasmetsad Pruunkaru Põder Ilves Orav Ahm Kobras Käbilind Musträhn pruunkaru Sega- ja lehtmetsad Euroopas: Põhja- Aasias: Metskits Ameerikas: Kaeluskaru
vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu enda sees ei pruugi vanemad tulla selle pealegi, et anda ka lapsele selgitusi selle kohta, mis peres toimub ja toimuma hakkab. Teadmatus võib lapsele kaasa tuua enda ja ühe või teise vanema
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Liis Vaher ALCATRAZ Iseseisev töö Juhendaja Kaire Välb Tartu 2010 Liis Vaher 1 SISSEJUHATUS Huvi Alcatrazi vangla kohta tekkis filmidest. Seda vanglat on kasutatud paljudes erinevates telelinastustes. Pakkus huvi, kuidas siis elu seal päriselt oli. Kuidas elasid vangid selles hoones? Mis nendega seal toimus ja kuidas nendega käituti. Oma referaadis püüangi leida nendele küsimustele vastused. Liis Vaher 2 ALCATRAZ
Probleemküsimus: Miks on puuvõra eri osades lehed erineva suurusega? Vahtra taustinformatsioon: Vahtra võra on suur ja laiuv. Täiskasvanud puu koor on rõmeline ja vaoline, aga noore puu koor on sile ja hall. Vahtra lehed on viiehõlmalised ning lehe otstes on teravad tipud. Lehtede suurus ja pikkus on erinev. Suvel on lehed erkrohelised, aga sügise saabudes muutuvad lehed punaseks, kollaseks, oranziks ja pruuniks. Vahtra viljad on huvitava kujuga ning neid on võimalik panna ninale. Vaher esineb leht- ja segasalumetsades enamasti alumises puurindes koos saare ja tammega. Ta on külmakindel ning hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Vaher on mullastiku suhtes nõudlik, ta eelistab liivsavimuldi, mis on viljakad, huumusrikkad ja niisked. Vaher levib looduslikult Kesk-ja Põhja Euroopas ning kohati ka Aasia läänealadel. Eestis on vaher väga tavaline puu, seda kohtab nii lehtmetsades, teeservades kui ka parkides. Hüpotees
Ülle Rebane. Osalenud kahel korral nii "Laulukarusselli", kui ka "Kaks takti ette" televoorus. 2009 aastal osales mitmel jõulutuuril. Koos Getter Jaani, Jaanus Saago ja Marten Kuningaga astuti üles Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarjas "Jõulupuudutus. Detsembri kuu teisel poolel ühines Rein Rannap ja Riho Sibula kontserttuurig. Margus Vaher (sündinud 16. jaanuaril 1984 Saaremaal) on eesti laulja. Ta on lõpetanud Kuressaare Gümnaasiumi. Praegu õpib Margus Vaher Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ta on lauluvõistluse Kaks takti ette 2007 võitja ja Eurolaul 2008 finalist. Praegu lindistab ta enda albumit stuudios ja tuuritab. 2008. aasta lõpus peaks ilmuma tema album. Laule esitasid Birgit Varjun ja Margus Vaher, klahvpille mängis Rene Puura,
Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN
Segametsad on mitmerindelised: mitmerindelised kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, alumine rinne on rohurinne. Puud valmistuvad talve puhkeperioodiks : puulehed muudavad värvi ja langevad maha.Segametsaaladel maha. leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN
teha ka veenõusid. (Harilik kuusk, 2011). Kuusk on haljastuses väga levinud (enamasti hekkidena) (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 8 3. HARILIK JUGAPUU Jugapuude perekonda kuulub 8-10 liiki. Kõige levinum liik on harilik jugapuu, mida võib kohata nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab teda looduslikult suhteliselt vähe (Vaher, 2008). 3.1. Üldiseloomustus Harilik jugapuu (taxus baccata) on üks vanemaid nüüdisaja okaspuid. Ta on hästi kohenemisvõimeline ning erakordselt pika eaga. Euroopa vanima jugapuu vanuseks on pakutud kuni 5000 aastat. Eestis võib jugapuu kasvada 10-15 meetri kõrguseks (Vaher, 2008). Jugapuu oksad on peened ja asetsevad männasjalt. Võib esineda mitmeladvalisust (Vaher, 2008). Sügisel tekivad okstele punased marikäbid, mis on mürgised (välja arvatud lihakas
sporditraumad jne.). Kroonilise seljavalu põhjuseks võib olla harjumuspärane väär kehaasend, lülisamba staatiline ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps- lülikeha vaheketta väljasopistus Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit - kiirelt kulgev mikroobide poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi ümbritseva koe) ja neeruvaagna põletikuline haigus. (MFMER 2017). Haruldasemad põhjused:
English Form 5 Unit 4 Puud : Birch- kask Maple-vaher Spruce-kuusk Maple leaf-vahtraleht Kuidas moodustada nendega lihtsaid lauseid? There are many birches next to our house . Meie maja krval on palju kaskesid . Spruce is a Christmas tree . Kuusk on julupuu . Maple is beautiful tree . Vaher on ilus puu . Maple leaf is the emblem of Canada . Vahtraleht on Canada embleem* . *Embleem - Smbol .
Tilia x vulgaris Suurelehine pärn 31 32. Tilia x vulgaris Läänepärn e. Hollandipän 32 33. Daphne mezereum Harilik näsiniin 33 34. Hippophae rhamnoides Harilik astelpaju 34 35. Phellodendron amurense Amuuri korgipuu 35 36. Acer pseudoplatanus Mägi vaher 36 37. Acer platanoides Harilik vaher 37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 41 42. Rhamnus catharticus Harilik türnpuu
Valgemänd Mage Harilik Kuusk sõstar Lepp Hõbe Lumemari Kask remmelga Harilik Jalakas s Kuslapuu Saar Hõbe Punane Leeder Harilik vaher Harilik Pärn Paberkask Lodjapuu Tamm Manzuuria Harilik Vaher pähklipuu Näsinpuu Verev Kontpuu Harilik
lst SQL> --Leidke tabelite yliopilased, koduylesanded, oppeained abil iga tudengi keskmine “punktisaak” koduste tööde eest SQL> SELECT y.eesnimi, y.perenimi, round(avg(k.punktid),1) AS kesk_punkte FROM yliopilased y, koduylesanded k where y.id=k.yliopilase_id GROUP BY y.eesnimi, y.perenimi; EESNIMI PERENIMI KESK_PUNKTE ------------ ------------ ----------- Katrin Kask 5.4 Salme Saar 4.1 Liina Vaher 7.8 Kairi M„nd 6.6 SQL> --Samade tabelite põhjal leidke, mitu tööd on oracle-aine ülesannete kohta saadetud. Grupeerige ülesande numbri kaupa SQL> SELECT k.too_nr, count(k.failinimi) AS arv FROM koduylesanded k, oppeained o WHERE o.kood = k.kursusekood AND o.nimetus = 'Oracle: SQL ja PL/SQL' GROUP BY k.too_nr; TOO_NR ARV ------ ---------- 1 4 2 2 3 2
32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia
32 Läänepärn Tilia x vulgaris NÄSINIINELISED THYMELAEACEAE 33 Harilik näsiniin Daphne mezereum HÕBEPUULISED ELAEGNACEAE 34 Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides TSITRUSELISED RUTACEAE 35 Ammuri korgipuu Phellodendron amurense VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna
Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher Okasmetsad Kasvavad parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas.
Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik :
„Armastus ei hüüa tulles“ Käisin 23.novembril vaatamas näidendit „Armastus ei hüüa tulles“, mis toimus teatris Vaba Lava. Lavastuses mängivad kaks näitlejad Priit Pius ja Linda Vaher, etenduse lavastas Roman Baskin. Näidend rääkis noorte probleemidest läbi huumori prisma. Käsitleti peamiselt teemasid nagu vaba kooselu, seks, suhtlus vanematega ja nendest räägiti väga otsekoheselt ja vabalt. Priit Pius on noor eesti näitleja, kes alustas oma karjääri aastal 2012 ja lõpetas samal aastal ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Priit Piusel on ka kaksikvend Märt Pius, kellega nad on mitmeid etendusi koos teinud ja sellega ka kuulsust kogunud
Liis Kristiin Vaher, 10.B François Villon a) ,,Väikeses testamendis" räägib Villon oma sügavast armastusest ühe daami vastu. Villon kurdab oma õnnetut armastust ning masendavat saatust. Daam nimelt ei tunne Villoni vastu sama ning on tema vastu väga kalk. Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni,
05.1994 mees 23.09.1969 46304070216 Laine Lepp 5.09.2005 naine 7.04.1963 36411090217 Tiit Lepik 11.11.1994 mees 9.11.1964 37411030216 Riho Kuusk 5.07.1998 mees 3.11.1974 47507042222 Ene Kuusik 11.09.2003 naine 4.07.1975 47607110222 Anu Tammeorg 1.08.1995 naine 11.07.1976 47408080218 Viivi Vaher 11.06.1996 naine 8.08.1974 36711070216 Mart Puu 7.08.1999 mees 7.11.1967 36807080316 Kaarel Pajupuu 11.12.2008 mees 8.07.1968 37305230217 Taavi Kaseorg 12.12.1993 mees 23.05.1973 47212110218 Maie Vahtrapuu 1.03.1993 naine 11.12.1972 36201180219 Rein Kirss 5.08.1993 mees 18.01.1962
JUURDEKASV OKASMETS Venemaa, Kuusk, mänd, 12 kuupmeeter/ha Kanada, USA tsuuga, ebatsuuga, nulg, lehis, araukaaria LEHTMETS LõunaRootsi kuni Tamm, pöök, 1020 Uurali mäestik, vaher, kollane kuupmeeter/ha USA, Lääne kask, hikkoripuu, Euroopa ,,suhkruvaher" (e. kanada vaher) LÄHISTROOPILINE Itaalia, Hispaania, Eukalüpt, (niisked metsad) METS USA kampripuu, 1525 korgitamm, kuupmeeter/ha
Käisin 20.augustil kell 18.00 Kuressaare lossihoovis Eesti taasiseseisvumis aastapäevale pühendatud kontserdil.Inimesi oli kohale tulnud palju,mõni kohale tulnu oli ka sini-must-valge kaasa võtnud,ilmgi oli väga mõnus soe ja suvine.Pileti hind oli ka väga taskukohane- 4 eurot eelmüügist ja 5 eurot kohapealt ostes.Kontserdil esitati isamaalisi laule,kanti ette ka esinejate oma repertuaari laule. Muusikat esitas suur koor ja peaesinejateks olid saarlastest Teele Viira,Margus Vaher,Marvi Vallaste ja hiidlasest Ott Lepland. Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laulud.Vahepeal,peale Teelet
sortimine autofilter arend. filter vahekokkuv. risttabel SumIF Kokku P_arve P_kuupäev P_ostja P_maa P_liik P_sort P_müüja P001 02/01/15 Seen Võru mänd 2 Siil P002 03/01/15 Haab Pärnu kask 1 Karu P002 03/01/15 Haab Pärnu vaher 1 Karu P003 03/01/15 Seen Võru lepp 2 Karu P004 04/01/15 Karu Lääne küte 1 Siil P004 04/01/15 Karu Lääne vaher 1 Siil P005 06/01/15 Seen Võru küte 1 Põder P006 06/01/15 Juur Pärnu mänd 2 Rebane
merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused, haab, nulg, karu, tihane, happevihmad, ebatsuuga, orav, põhjavee reostus, tsuuga, kassikakk, prügi
ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher) TÖÖ KÄIK: Lastele tuleb külla lõunamaalt kevadeks tagasi lennanud linnuke (käpiknukk), kellega koos vaadatakse lasteaia õuel asuvaid erinevaid puid ja nende vilju. Lapsed otsivad koos linnukesega lasteaia õuelt kaasas olevate piltide abil igale pildile vastava vilja. ÜLESANDED PUU JUURES: Kastan – aruta kastanimuna koore seest välja ja tee hambatikkude abil endale meeldiv kujuke. Tamm – Vaatle luubiga tammetõru, tammetõru „kübarat”.
Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi
7/3/2017 Petrov Meelis Asuja saar 2 7/4/2017 Müürsepp Raili Asuja kask 5 7/5/2017 Randla Aasa Asuja haab 1 7/6/2017 Nõmmik Ando Võiste mänd 1 7/7/2017 Petrov Meelis Asuja kuusk 4 7/8/2017 Tubin Juulia Massiaru lepp 2 7/9/2017 Sirel Kristel Massiaru haab 5 7/10/2017 Petrov Meelis Asuja saar 3 7/11/2017 Mets Kaivo Asuja vaher 4 7/12/2017 Männik Erki Võiste saar 3 7/13/2017 Salumets Erno Võiste vaher 4 7/14/2017 Pulk Aadu Asuja tamm 1 7/15/2017 Randla Aasa Asuja kask 3 7/16/2017 Paju Ants Massiaru mänd 5 7/17/2017 Kuusik Kaivo Massiaru saar 2 7/18/2017 Salumets Erno Võiste vaher 2 7/19/2017 Parre Selma Asuja kuusk 4 7/20/2017 Randla Aasa Asuja saar 3
VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan
o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht ja okasmetsade vahel. o Puurinne ülekaalus on tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu o Madalam puurinne koosneb peamiselt kasest, haavast ja pajust o Paremates kasvukohtades esineb põõsaid sarapuu, kuslapuu, rododendron jt o Rohu ja samblarinne on rikkalik Puud: o Pöök o Hikkoripuu o Vaher o Paju Põõsad: o Sarapuu o Kuslapuu (marjad mürgised) o Rododendron Loomad: o Tüüpilisemad on seemnetest, pähklitest,tammetõrudest ja
plahvatusel eralduv energia suurenes. Selleks reaktsiooniks oli vaja väga kõrget temepratuuri (ca 10-100 miljonit kraadi) selliseid reaktioone nimetakse termotuumareaktsioonideks. (Loide) Esimene termotuumapomm plahvatas 1. november 1952. Seda pommi katsetas USA (Nov. 1, 1952 | First Hydrogen Bomb Test, 2011). Vesinikupommi on maailmas katsetanud ainult kuus riiki: Venemaa, USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ning India. (Vaher, 2012) 1.2 Neutronipomm Erinevalt vesinikupommist on neutronipomm väikese võimsusega tuumarelv. Neutronpommi ametlik nimetus on suurendatud kiirgusjõuga relv. Pommi idee on tappa kõik elusolev, samalajal jätta linnad ja ehitised suhteliselt terveks. Neutronipommi erinevuseks teistest tuumarelvadest on neutronkiirguse suurem osakaal ning lööklaine, radioaktiivse saaste ja soojuskiirguse väiksem osakaal relva toimes. Joonis 2
mulla kuivust. Euroopas kasutatakse laialdaselt hekitaimena, kuna moodustab tiheda lehestiku ja talub hästi kärpimist. Juurestik pinnapealne, rohkete narmasjuurtega. Väikese tiheda võra tõttu tore ja armastatud alleepuu Euroopas, samuti tuulekaitseistanduste liik. Hea meetaim, samuti on tema mahl suhkrurikas. Puit pruunikasvalge, hästi poleeritav, kasutatakse tisleritöödel. Paljundatakse seemnetega, annab kännuvõsu ja juurte vigastamise korral ka juurevõsu. Ginnala vaher (Acer ginnala) esineb kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna. Looduses on leitud Venemaa Kaug-Idas Mongoolias, Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis. Võrsed punakad, peened, läikivad, kaetud rohkete koorelõvedega. Võrsed lõpevad 2-3 munaja kuni 0,3 cm pikkuse tipupungaga. Lehed sügavalt kolmehõlmased, kahelisaagja servaga, keskmine hõlm
10.08 1. Mis on filosoofia? Eetika? Metafüüsika? Epistemoloogia? (Milliste küsimustega tegelevad) Millega tegeleb keskkonnafilosoofia? Mille poolest erineb keskkonnafilosoofia muudest keskkonnaga tegelevatest teadustest? Millal sai keskkonnafilosoofia alguse, mispärast ja kus? Milliseid olulisi teoseid ja autoreid keskkonnafilosoofiast oskad nimetada? Kes on keskkonnaeetika distsipliini eelkäijad, Euroopas, Ameerikas? Kuidas mõista Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees"? vt ka Vaher, A.; Keskpaik, R; Keerus, K. 2008. Saatesõna kogumikule Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.7-16. Pdf: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=409486/Keskkonnaeetika_v6t metekste.pdf 2. Brown, Lester; Flavin, Christopher; French, Hilary jt. 1999. Maailm aastal 1999, Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Ptk 1. Pdf: http://www.seit.ee/agenda21/Juhend/99_1.pdf
3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse kindlaks philiselt mtmise, vaatluse ja kaalumise teel. 11)mis omab suurt thtsust puidu tekstuuri esile toomisel? likesuund. 12)osadel p. liikidel on vga spets lhn, mis on tingitud puidus
kasulikkus (+) selle puudumine (-) (eelkõige söömine) tervislikkus a) ravimtaimena (+) mürgisus või allergeensus (-) b) mikro-mesokliima loojana (jalakad- tekitavad negatiivse tunde, rõske, pime) kultuurtaimede konkurentsivõime PUUDE KASUTAMINE Ehituspuit Laevad: tamm (--> must tamm), mänd Paadid: ruhi, kaksikruhi, vene: haab, pärn Mööblipuit Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht
Määravaks on kasulikkus (+) selle puudumine (-) (eelkõige söömine) tervislikkus a) ravimtaimena (+) mürgisus või allergeensus (-) b) mikro-mesokliima loojana kultuurtaimede konkurentsivõime PUUDE KASUTAMINE Ehituspuit Laevad: tamm (--> must tamm), mänd Paadid: ruhi, kaksikruhi, vene: haab, pärn Mööblipuit Sauna puit Masinaosade puit Tööriistade puit Pillid: Kuuse puit, vaher Lõkketegemise materjalid iga ilmaga Puukoore kasutusviise Kosk: kuusk, pärn katus kosesaan Niine kasutusviise Tõrv: sakud Tökat Vaik: sideaine: peaharjad närimiskummi keemiatoore (tärpentin) PUUD LIIGID Okaspuud: Mänd puit tõrv, vaik süsi tarupedajas koor korp ravi, toit Kuusk puit koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht
Kevade märgid Mihkel Vaher Valged Sinikellukad Võililled Jänesekapsas Lõhnav Kannike Tulbid Sireli pungad Lehed põõsal Kase pungad Nartsiss
txt Katrin Kask 12-JUN-03 1 7 t2.txt Katrin Kask 17-JUN-03 1 8 t3.txt Kairi M„nd 01-JUN-03 1 10 t7.txt Salme Saar 11-JUL-03 1 10 t8.txt Katrin Kask 11-JUN-04 2 7 t2.txt Salme Saar 11-JUN-04 3 6 t2.txt Liina Vaher 11-JUN-04 3 8 t3.txt Katrin Kask 11-JUN-03 1 5 t1.txt Katrin Kask 12-JUN-03 1 7 t2.txt Katrin Kask 17-JUN-03 1 8 t3.txt EESNIMI PERENIMI KUUPAEV ULESANDE_NR PUNKTE FAILINIM ------------ ------------ --------------- ----------- ---------- --------
annaabi.ee 
