Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
Õis ja vili Mõlemasugulisel õiel on emakas ja tolmukad ühel ja samal õiel. Isasõiel on ainulttolmukad. Emasõiel on ainult emakas. Emasõie osad: · kroonleht · tolmukad · tuppleht · emakas · õiepõhi · õieraag Emaka osad: · emakasuue · emakakael · sigimik Tolmnemine: 1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad
jagunemine telofaas meioos esimene DNA kordistumine ja jagunemine rekombineerumine esimene raku jagumenine teine jagunemine teine raku jagunemine ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag 5 + 6 + 7 = emakas 1 + 2 = õiekate Õieosad Õievalem * K5 C5 A G õiediagramm K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud Kaheli õiekate -- olemas
Koldnõges Laminastrum Galeobdolon Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium 2008/2009 Õis Mõlemisugulised, kaheli õiekattega. Kroonlehed ja tupplehed on mõlemad liitlehised. Kroonleht on kollane, alahuulel oranzikate laikudega, peenikese putkeosaga, ripsmelise servaga, kuni 2.1 cm pikk, välisküljelt karvane. Õitseb maist juulini. Koldnõges on putuktolmleja. Vili Äraspidimunajad Kolmekandilised Mustjaspruunid pähklid Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed.
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
1. Selgita, kuidas loomad taimedest sõltuvad. 2. Miks loomad liiguvad? Miks ja mille suunas taimed liigutavad? • Loomad liiguvad, et • end ohukorral kaitsta • süüa hankida • oma eluksvajalike tegevusi teha saaks Taimed liiguvad väliste ärrituste tõttu. Taimede kasutamist mõjutavad- esimesel juhul valgus ja teisel juhul maaraskusjõud 3. Võrdle taimede ja loomade paljunemisviise. Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega,s.o vegetatiivselt (nt sibulatega), loomad aga tavaliselt mitte. 4. Võrdle vetikaid ja taimi? (hulkraksed) Vetikad pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nimetatakse talluseks. Hulkraksetel vetikatel pole selliseid kudesid nagu enamikel taimedel. Ka suur osa hulkrakseid vetikaid vajab vaatamiseks mikroskoopi. 5. Kuidas vetikaid rühmitatakse? Rohevetikad, Pruun-ja punavetikad 6. Vetikate ...
Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. IV osa 1) Generatiivsed taimeorganid Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud, seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must • Õiekandeleht - roheline 5) Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab
4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5
kolmest tupplehest.(Pilt 5) Need on alati asetatud nii, et kesktelg jagab õie kaheks sümmeetriliseks pooleks. See tähendab, et õis on bilateraalse sümmeetriaga ehk sügomorfne. Kuid botaanikuile ainuüksi sellest veel ei piisa, et identifitseerida see õis kui orhideeõis. Kõigist teistest õitest eristatav tunnus on sammas (columna), mis kõrgub õie keskelt üle kroonlehtede ning moodustab emakaga kokkukasvanud tolmukaist. (1) Keskmine kroonleht on erilise kujuga, teistest tugevast erinev. Seda nimetatakse huuleks (labellum) ja see varieerub erinevate orhideeliikide puhul suuresti nii kuju, värvi kui suuruse poolest. Kingorhideedel on huul täispuhutud kujuga, põisjas, mõnedel liikidel aga märkamatu, suisa silmatorkamatu, mõnedel juhtudel peaaegu sambaga kokku sulanud. Huulel on sageli kahvatumad või tumedamad, tugevama värviga servad ning tolmu- või nektarirada ehk nn giid. (1)
Too näiteid taimedest. (73) Vegetatiivne paljunemine on paljunemisviis, kus uued taimed arenevad juurest, varrest või lehest. Juurevõsud- nt. Põldohakas, vaarikas. Risoom- nt. Maikelluke, orashein Sibul- nt. Küüslauk, nartsiss Mugul- nt. Kartul Võsundid- nt. Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla,
·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem · külvatakse 100-120 idanevat seemet m2
mäestikes. Meil kasvatatakse umbes 40 liiki või alaliiki ja nende sorti. [1, 10, 13] Mailaste lehed on enamasti vastakud, harvem männasjad või vahelduvad. Õied enamasti sinised või valged, harvem roosad või lillad, mis enamasti on koondunud pikka õisikusse. Õiekroon neljatine, milles ülemine kroonleht on teistes suurem, ratasjas või kahehuuuleline. Kroonputk on väga lühike. Tolmukaid on 2. Viljaks on paljuseemneline kupar. [10, 13] Mailased vajavad heaks edenemiseks päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning toitainetevaest kuni keskmise toitainetesisaldusega vett hästi läbilaskvat pinnast. Taluvad normaalselt ka tavalist aiamulda. Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13]
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI
saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused, evolutsioneeruvad aeglaselt; eoseline eoste ehk spooride abil; apomiktne ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline sugurakkude abil; sügoot tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim -
kiviseid ja lubjarikkaid kasvukohti. Taim on rohkesti haruneva risoomiga püsik, risoomis on palju parkaineid. Verev kurereha on kuni 45 cm kõrgune ja meenutab väikest põõsast kuna varred on harunenud; kogu taim on pikkade harali karvadega. Lehed on sõrmjagused, sügisel veripunased. Huvitav on asjaolu, et taimel on võime oma lehelaba kaldenurka reguleerida valguse suhtes, selleks on leherootsu alusel vastav liiges. Õied on suured, ilusad ja punased, kroonleht üle 1 cm pikk, õie läbimõõt võib ulatuda kuni 4 cm-ni. Õitseb juunist augustini ja pakub palju silmailu sel perioodil. Teistest meie kurerehadest on verevat kurereha kerge eristada, sest tema õied paiknevad vartel ühekaupa, ülejäänud liikidel aga kahekaupa. Verev kurereha on üks neid taimi, mis oma seemneid ise aktiivselt levitab: kui viljad valmivad, siis nad avanevad järsult ja seemned paiskuvad laiali kuni 2,5 m kauguseni.
1&2 võivad olla eristumata- sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont pole) 26. Õite tähtsus. õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundikd käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad:
emassporangiume-viljalehed-moodustavad emaka. 1& 2 võivad olla eristumata-sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont ei ole) 46. Õite tähtsus. Õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundiks käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemned, mis paiknevad viljas või käbis. 47. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õieosi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
